4-22-3684/13 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

4-22-3684 1

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Harju Maakohus, Tallinna kohtumaja Otsuse tegemise aeg ja koht 12.12.2022, Tallinn Väärteoasja number 4-22-3684 (2302,22,013076) Kohtunik Katrin Mikenberg Kohtuistungi sekretär Jane Põldoja Väärteoasi

I.H kaebus Politseija Piirivalveameti Põhja prefektuur korrakaitsebüroo liiklusjärelevalve i -

keskuse 28.09.2022 otsusele väärteoasjas nr 2302,22,013076, millega karistati I.H liiklusseaduse ( ) 227 lg 2 alusel rahatrahviga 50 LS § trahviühiku ulatuses, s.o 200 euro suuruses summas Kaebuse esitanud isik (menetlusalune isik)

I.H - isikukood XXX xxxx ; kodanik elukoht: xxxx t AS R; e-post: xxxx ; ; öökoht:

; karistusregistri kohaselt kehtivad karistused puuduvad Menetlusaluse isiku kaitsja Indrek Kukk ‒ Advokaadibüroo Tetris OÜ; asukoht:

Mustamäe tee 16, Tallinn; e-post:

indrek@tetrisab.ee Kohtuväline menetleja Politseija Piirivalveameti (registrikood: 70008747 ) Põhja prefektuur orrakaitsebüroo liiklusjärelevalve i k -

keskus, esindaja Triinu Riigor; aadress: Pärnu mnt 139, Tallinn; e-post:

ppa@politsei.ee

RESOLUTSIOON Juhindudes väärteomenetluse seadustiku (VTMS) § ja § ‒ § 38 lg 1 ja

132 p- 1 st -dest 133 135, KrMS § 180 lg 1 maakohus otsustas:

1. enetlusaluse isiku kaebus rahuldamata ning Politseija Jätta m I.H

Piirivalveameti k Põhja prefektuuri orrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse 28.09.2022 2302,22,013076 muutmata. otsus väärteoasjas nr

2. Rahatrahv 200 eurot tuleb tasud jooksul

a kohtuotsuse peale edasikaebamise tähtaja

Rahandusministeeriumi arvelduskontole (SEB Pank EE891010220034796011, Swedbank EE932200221023778606, Luminor Bank EE701700017001577198 või LHV

Pank EE 777700771003813400), märkides ära kohustusliku viitenumbri 10220225084215.

Juhul, kui süüdlane ei ole tasunud rahatrahvi täies ulatuses kohtuotsuse peale

edasikaebamise tähtaja jooksul, saadetakse kümne päeva jooksul lahendi koopia kohtutäiturile.

3. Jätta rahuldamata k taotlus hüvitada I.H-le menetluskul aitsja ud (valitud kaitsjale makstud tasu).

4. Otsuse koopia anda

I.H-le, tema kaitsjale Politseija Piirivalveametile. ja

4-22-3684 2

EDASIKAEBAMISE KORD Kohtuotsus on kuulutatud lõpposana. Kohtuotsuse peale võib esitada kassatsiooni Riigikohtule

menetlusalune isik advokaadist kaitsja vahendusel, kohtuväline menetleja ise või tema

advokaadist esindaja. Kui kohtumenetluse pool ust, peab ta soovib kasutada kassatsiooniõig sellest kirjalikult teatama Harju Maakohtu Tallinna kohtumajale seitsme päeva jooksul alates

kohtuotsuse lõpposa kuulutamisest. Kassatsiooniteatise saamisel on põhistusi sisaldav

tervikotsus kättesaadav Harju Maakohtu kantseleis . Kassatsioon esitatakse 03.01.2023 Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest.

VÄÄRTEOETTEHEIDE I.H juhtis 05.09.2022 kell 15.19 Tallinnas Suur-

Sõjamäe tänaval mootorsõidukit

Xxxx xxxx kiirusega 77

- 3 kilomeetrit tunnis. Lubatud suurim (registreerimismärgiga ) +/

sõidukiirus sellel teelõigul on 50 kilomeetrit tunnis. Sellega ületas I.H lubatud sõidukiirust mitte vähem kui I.H

24 kilomeetrit tunnis. Oma tegevusega rikkus

LS § nõudeid ning väärte on kvalifitseeritud LS § järgi.

15 lg 1 p 2 gu 227 lg 2

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Politseija Piirivalveameti (PPA) Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo

liiklusjärelevalvekeskuse 28.09.2022 otsusega nr 2302,22,013076 karistati I.H LS § 227 lg 2 järgi rahatrahviga

200 eurot.

2. I.H esitas kaitsja vahendusel mainitud otsuse peale kaebuse. Kaebaja selgitas,

et . selgu, millised ei ole õigusrikkumist toime pannud Ülekuulamise salvestiselt ei

etteheited menetlejal on

ja ei nähtu, et kaebajale oleks tutvustatud kiirusemõõteseadme näitu. Pabertoimikus olevatel salvestiste tõestuspildil on näha, et kell 15.19.23 ei ole radari sihik suunatud tema juhitud sõidukile ja fotol on mitmeid sõidukeid. Ei saa välistada, et

ekraanile on kuvatud veoki sõidukiirus. Seega on rikkumine tõendamata, mistõttu kohtuvälise menetleja otsus tuleb tühistada ning menetlus VTMS § 29 lg 1 järgi lõpetada. Kohtuistungil selgitas kaebaja, et tema ees ja kõrval olid teised autod ning ta ei pea eluliselt usutavaks, et sai sõita 77 kilomeetrit tunnis.

Kaitsja märkis kohtuistungil, et kiirusmõõteseadme sihik ei olnud korrektselt sõidukile

suunatud, mistõttu see ei saanud sõiduki kiirust õigesti mõõta. Kaebaja sõitis autovoos,

millise objekti kiirust fikseeriti, seda ei tea. Politseitöötajast tunnistaja ei mäletanud kiirusmõõteseadme signaalide tegelikku tähendust ja ei mäletanud situatsiooni.

3. Kohtuvälise menetleja arvates on menetlusaluse isiku poolne rikkumine aset leidnud ja

tõendatud. Tunnistaja rääkis üksikasjalikult, kuidas toimub kiiruse mõõtmine, oskas

selgitada salvestuse väljatrükki ning mäletas menetlusalust isikut ja tema rikkumist. Salvestise väljatrükilt selgub, et sõiduki kiirus on olnud 77 kilomeetrit tunnis ja vähenes

järjest. Kiirusmõõteseadme kasutusjuhendi p.3.1 kohaselt võimaldab LaserCam

seade mõõta objekti kiirust kaugust, salvestades samal ajal mõõdetavast objektist video

ja . Seda on seade teinud, on olemas videosalvestus ja salvestuse andmete väljatrükk. Politseitöötaja

kasutas seadet tootjatehase poolt antud juhiste järgi, mõõtmist teostas selleks väljaõppe

saanud isik ja seade oli taadeldud. Seega on kiirusmõõteseadme näit usaldusväärne. Kaebajale on tutvustatud tema õigusi ja kohustusi ning ta on seda oma allkirjaga kinnitanud.

Kaebaja pidi tajuma, et ületas lubatud sõidukiirust. Karistus on sanktsiooni keskmises

määras, mis vastab süü suurusele ja õiguskorra kaitsmise vajadusega. Seega tuleb menetlusaluse isiku kaebus jätta rahuldamata ja otsus muutmata.

4-22-3684 3

KOHTU SEISUKOHT

4. LS § 227 lg koosseis näeb ette väärteokaristuse mootorsõidukijuhi poolt lubatud suurima 2

sõidukiiruse ületamise eest

– 0 kilomeetrit tunnis. LS § järgi

21 4

15 lg 1 p 2 on suurim

lubatud sõidukiirus asulasisesel teel 50 kilomeetrit tunnis. Kohus kontrollib I.H tegevuse vastavust LS § 227 lg

2 objektiivsetele ja subjektiivsetele tunnustele.

5. Poolte vahel ei ole vaidlust, et 05.09.2022 kella 15.19 ajal juhtis I.H Suur-

Sõjamäe tänaval mootorsõidukit istrimärgiga toimus sõiduki kiiruse xxxx reg xxxx ning

mõõtmine üle kuulatud politseitöötajast . Kohtus

tunnistaja J. L. selgitas, et tal oli kaebajaga kokkupuude - seoses kiirusemõõtmisega Suur Sõjamäel. Tunnistaja sõnul sõitis

kaebaja xxxx bussiga, mõõtmise ajal oli kaugus ca 800 meetrit, mõõtmine toimus käes hoitava LaserCam seadmega.

6. salvestuse andmetega Tunnistaja ütlused on kooskõlas kiirusmõõteseadme . Selle järgi

mõõdeti 05.09.2022 kella 15.19‒ sõiduauto

15.20 LaserCam seadmega nr LE1149 xxxx registrimärgiga ‒ xxxx kiirust ning maksimaalseks kiiruseks oli (kell 15.19.22 15.19.25) 77

kilomeetrit tunnis. lekuulamise protokolli asendavast Ü

videoja helisalvestusest MAH00387.MP4 ilmneb, et kella 15.28 ajal, sõiduauto juhina kuulati üle I.H s.o . mõned minutid pärast kiiruse mõõtmise lõpetamist

7. Vaieldakse selle üle, kas fikseeritud kiirus on menetlusaluse isiku juhitava sõiduki kiirus.

I.H sõitis autode ja tema kaitsja leiavad, kuna kaebaja voos ja kiirusmõõteseadme sihik ei olnud korrektselt sõidukil võis mõõtja fikseerida mõne teise , sõiduki kiiruse. Kohtuväline menetleja seevastu märgib, et mõõtmine oli ühtlane, kiirus ja kaugus mõõtjast oli langev ja see kinnitab, et mõõdeti kaebaja juhitud sõidukit.

8. LaserCam4 kasutusjuhendist Kohus nõustub kohtuvälise menetlejaga. Kohtus uuritud

selgub, et LaserCam4 kiirusemõõturit saab kasutada minimaalselt 3 m ja maksimaalselt 1,8

km kauguselt (vt kasutusjuhendi lk 64). Kasutusjuhendi järgi saadab kiirusemõõtur päästikule vajutamise hetkel sekundis välja sadu infrapunavalguse impulsse. Iga impulsi

ülekandel käivitub taimer, mis peatub siis, kui impulsi energia jõuab sihtmärgilt tagasi peegeldudes ja kiirus. kiirusemõõturisse. Selle põhjal arvutatakse välja sihtmärgi kaugus Tegemist on tehnoloogiaga, mis võimaldab mõõdetavat objekti väga täpselt sihtida, üksikut

sõidukit grupist selgelt eristada Kiirusemõõturi (vt kasutusjuhendi lk 13). l asuva HUD-

ekraan -ekraan kuvab i abil on võimalik suunata sihik soovitud mõõteobjektile. HUD

suunatavat sihikut, mõõdetava objekti kiirust ja kaugust. Suunatav sihik imiteerib ligikaudselt laserkiire tabatud punkti. Kasutaja saab valida nelja sihiku kujutise vahel. (vt kasutusjuhendi lk 10, 19, 47). Kohus saab kasutusjuhendist aru, et kiiruse mõõtmiseks tuleb sihik suunata mõõteobjektile, et infrapunavalguse impulsid saaksid sellelt kiirusemõõturisse

tagasi peegelduda. on selgelt Videosalvestisest LE1149_220905_151922_012071.ASF

näha, et ajavahemikul 15.19.22 15.19.27 on sihik (täpsema ülemine haar) olnud - lt sihiku suunatud üksnes tumedat värvi sõiduki esiosale. Mitte ühtki teist sõidukit sihiku haar (ega

ka haarade ümber mõtteliselt tõmmatav joon) ei taba. sõiduki Selle ajavahemiku algul on kiirus 77 km/h ja lõpus 74 km/h; sõiduki kaugus mõõtjast kahaneb 816 meetrilt 715 meetrini ning

- 72 cm-ni. Seejuures on ka laserkiire läbimõõt kahaneb 82 cm lt kiirusmõõteseadme salvestuse andmete esimeselt fotolt näha, et kell 15.19.22 katab sihiku ülemine haar sama sõiduki parempoolse esitule piirkonna ja mitte ühtki teist sõidukit sihiku haarad ei puuduta. Järelikult mõõdeti väärteoprotokollis näidatud ajal I.H juhitud sõiduki kiirust

ja selleks oli 77 km/h. Samast videosalvestisest ja kiirusmõõteseadme salvestuse andmetest

on näha mõõdetava sõiduki ja laserkiire läbimõõt mõõtjast vähenes , et kiirus, kaugus id

ühtlaselt ‒ Tõsi, sihiku ka ajavahemikul 15.19.27 15.19.33. parempoolne haar on

ajavahemikul 15.19.3 15.20.00 sattunud lisaks 3‒ hüplevalt I.H juhitud sõiduki küljele le ka sellest eespool liikunud veoauto paremale , samuti elektripostidele ja kahel korral vastassuunas liikunud kahe sõiduki tagaosale. st näha, et ajal, Samas on video

4-22-3684 4

mil sihik sattub veoauto küljele ning libiseb üle tänavavalgustus

e postidest, seade kiirust ja kaugust ei . Kell 15.19.37 ja 15.19.45 mõõda , ajal, mil I.H juhitud sõiduk on

täiesti eessõitva veoki varjus, mõõtjast eemalduvat sõidukit. sattusid sihiku ette kaks Koheselt ilmnes kiiruse ja kauguse s muudatus. Kui kell 15.19.33, mil sihik mõõteandmete oli I.H juhitud sõiduk , oli tema sõiduki kiirus il langenud 68 km/h-ni ja kaugus mõõtjast kiirusmõõturi sihiku ette jäänud esimese mõõtjast oli 597,30, siis kell 15.19.37 eemalduva sõiduki kiirus oli mõõtjast 746,50 meetrit -47 km/h ning kaugus . Kell 15.19.45 kiirusmõõturi sihiku ette jäänud teise sõiduki kiirus oli

-44 km/h ja kaugus mõõtjast 598,10 meetrit. Kell 15.20.07 on mõõtjast 111 meetri kaugusel kiirusmõõturi sihiku ees taas ainult

I.H juhitud sõiduk I.H , kiirusega 47km/h. Kell 15.20.12, kui juhitud . sõiduk on mõõtjast 56,80 meetri kaugusel, on kiiruseks 41 km/h

9. Kohus möönab, et kiirusemõõturi sihik ei olnud kogu mõõtmise ajal ainiti kaebaja auto peal, kuid mõõtmist arvustades peab , mistõttu ki arvestama inimfaktoriga. Inimene ei ole masin ei saa käes kasutatava kiirusmõõte nõuda, et ta käsi ei väärataks ja püsiks seadme kasutajalt järjepidevalt liikuva auto peal. Oluline on, et oleks võimalik kindlaks teha, millise sõiduki

kiirust mõõdeti ning käesoleval juhul on salvestuse andmete põhjal võimalik eksimatult tuvastada, et ajavahemikul 15.19.22-15.19.27 oli kaebaja kasutatud auto. selleks üksnes

10. Taatlustunnistuse nr TTRS-21/00034 kohaselt oli kiirusmõõtur LaserCam 4 nr LE1149 29.07.2022 taadeldud ja kiirust mõõtnud politseiametnik J. L. on PPA teatise järgi läbinud

pädeva mõõtja koolituse. LaserCam4 kasutusjuhendi kohaselt tuleb seadet regulaarselt testida t kasutusjuhendi lk 7). Tunnistaja J. L. (v sõnul testitakse kiirusmõõturit iga päev. Kohtus uuritud kahe täiendava videosalvestise LE1149_220905_072141_012037.ASF ja

LE1149_220905_072154_012038.ASF

järgi testiti gi kiirusmõõturit nr LE1149

05.09.2022 kella 07.21 paiku nii kauguse täpsuse osas kui horisontaalse ja vertikaalse joondatuse osas. Kaebaja kaitsja on mõõtjale ette heitnud seda, et ta ei mäletanud kohtus ütlusi andes kiirusmõõteseadme signaalide täpset tähendust. Kohtu hinnangul ei ole see aga käesolevas asjas oluline. Kiirust mõõtnud üksikasjalikult politseiametnik selgitas kohtus ,

kuidas , ei pea kiirusmõõteseadet kasutatakse. Selleks, et seadet nõuetekohaselt käidelda suvalisel hetkel peast teadma ku mudeli peensusi. iga üksi helisid või muid

11. Eeltoodud tõenditega loeb kohus tõendatuks, et I.H juhtis 05.09.2022 kella

15.19 ajal Tallinnas Suur-

kiirusega 77 kilomeetrit tunnis. Sõjamäe tänaval mootorsõidukit

Kiirust mõõtis pädev mõõtja taadeldud öökorras kiirusmõõturiga. Tegemist on ja t asulasisese teega, kus suurim lubatud sõidukiirus on LS § 15 lg 1 p-st 2 tulenevalt 50 km/h.1

Kuivõrd lõplikuks mõõtetulemuseks loetakse kiirusmõõturi tulem, millest lahutatakse laiendmääramatus ning km/h mõõdetud kiiruse puhul on see 77 +/-3 km/h2, ületas I.H

24 km/h (74 50 = 24). Seega lubatud suurimat sõidukiirust mitte vähem kui –

rikkus menetlusalune isik LS § nõudeid ja pani toime LS § 227 lg järgi

15 lg 1 p 2 2 kvalifitseeritava väärteo.

12. LS § 227 lg s 2 sätestatud väärteo toimepanemine on võimalik tahtlikult või -

ettevaatamatusest. selgitas kaebuses kohtule, et I.H ta ei mäleta, kas jälgis spidomeetrit, kuid ei pea eluliselt usutavaks, et ta nii kiiresti sõitis. Videosalvestuse järgi

oli aga juhtidest eristuv. Nimelt liikus ta 77 km/h kaebaja käitumine liikluses teistest

kiirusega eessõitvale veokile järgi. kahe sõiduki vahel vähenes. Video põhjal kell Vahe

15.19.33 oli I.H sõiduk, millel sõidukiirus , lähenemas

68 km/h veokile.

Videost on näha, et otse liikumiseks oli vaid üks sõidurada, I.H veokist mööduda ei saanud ja mõne aja pärast kadus tema sõiduk tervenisti veoki taha. Tihedalt

1 Vt . https://www.google.com/maps/ 2

Vt Vabariigi Valitsuse 16.06.2011 määruse nr 78 „Nõuded kiirusmõõturi ja kiirusmõõtesüsteemi

mõõteprotseduurile ning mõõtetulemuste töötlemisele“ § 9 lg 5 ja lisa 1. Arvutivõrgus kättesaadav: https://www.riigiteataja.ee/akt/102072019013.

4-22-3684 5

veoki sabas liikudes ning uuesti mõõtja vaatevälja ilmudes, mõõdeti I.H

juhitud sõiduki kiiruseks 47 km/h. Eelnev sõidu viitab üheselt sellele, et I.H viis soovis kiiresti sõita ja pidas lubatud sõidukiiruse ületamist vähemalt võimalikuks.

13. Eelnevalt tuvastatud asjaolude pinnal leiab kohus, et menetlusaluse isiku tegu vastab LS § 227 lg 2 koosseisule.

I.H õigusvastasust või süüd välistavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud.

14. Kaebaja heidab tema rikkumist menetlenud politseiametnikule ette, et ei selgitanud ta ülekuulamisel, millised etteheited menetlejal on ja ei tutvustatud kiirusemõõteseadme näitu. Kohus ei pea eluliselt usutavaks, et kaebaja ei saanud aru, millist rikkumist tema suhtes

menetletakse. Ülekuulamise salvestiselt selgub üheselt, et kaebaja tutvus oma õiguste ja kohustustega ning tal ei olnud menetlejale küsimusi. Tema etteheiteks ülekuulamise ajal oli

üksnes see, et politsei ei tutvustanud end. Kaebaja on ise allkirjaga kinnitanud, et on väärteomenetluse protokolli kätte saanud ja sellega tutvunud. Järelikult pidi ta teadma ka

talle süüks pandud rikkumist ei tutvustanud kiirusmõõteseadme . Isegi kui politseiametnik

näitu (politseiametnik väitis kohtus vastupidist)

, ei muuda see rikkumist olematuks ega vähenda isiku süüd toimepandus.

15. Menetlusalusele isikule määratud karistuse hindamisel lähtub kohus Riigikohtu karistuse mõistmist puudutavatest juhistest (Viimati antud RKKKo 1-18-2232/179 p-s 71). Nimelt

selgitas Riigikohus, et karistuse mõistmisel võetakse lähtepunktiks vastutust ettenägeva normi sanktsiooni keskmine määr. Seejärel tuvastatakse süüdistatava süü suurus, karistust

kergendavad ning raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse süüdlase süü suurusele

vastav karistuse määr. Lõpuks arvestatakse üldja eripreventiivseid kaalutlusi, s.o võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ning õiguskorra kaitsmise huvisid.

16. Lubatud suurima sõidukiiruse ületamise eest üle 21 40 kilomeetri tunnis võimaldab LS § - 227 lg 2 karistada rahatrahviga kuni 100 trahviühikut või juhtimisõiguse äravõtmisega kuni kuue kuuni. Lisakaristusena on LS § 227 lg 5 p 1 järgi võimalik sõiduki juhilt ära võtta juhtimisõigus ühest kuust kuni kolme kuuni. Kohtuväline menetleja on I.H-le

toimepandu eest määranud kergemaliigilise karistuse (rahatrahvi), seda sanktsiooni

keskmis

s Kohus leiab, et rahatrahvi es määra ning jätnud lisakaristuse kohaldamata. määramisel sanktsiooni keskmis määras on kohtuväline menetleja arvestanud es rikkumise

aega ja kohta, selle ulatust, samuti seda, et isiku karistust kergendavad ja raskendavad

asjaolud puuduvad. Sellises suuruses rahatrahv aitab kaebajale teadvustada, et kiiruse piirangutel on põhjus ning sõidukijuhina tuleb liigelda viisil, mis oleks turvaline ka teistele kaasliiklejatele. Taoline karistus on õiglane ka üldpreventiivsetel kaalutlustel. Nimelt näitab

Maanteeameti 2021 79 . aastal läbi viidud ja avalikult kättesaadav küsitlusuuring, et %

liiklejatest hindab p . iirkiiruse ületamist üle 10 km/h ohtlikuks 3

Järelikult on ühiskonnas ootus, et kiiruse ületamise rikkumisele ei reageeritaks karistuse mõistmisel leebelt.

17. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et

I.H kaebus tuleb jätta rahuldamata. Isik

pani talle etteheidetava teo toime talle karistus on ja määratud õigustatud, mistõttu

kohtuvälise menetleja otsuse tühistamiseks puudub alus. Kuivõrd kohus kohtuvälise menetleja otsust ei muuda, jääb VTMS § 38 lg 1 ja KrMS § 180 lg 1 alusel valitud kaitsjale makstud tasu süüdlase kanda.

(allkirjastatud digitaalselt) Katrin Mikenberg kohtunik

3 Vt

https://www.transpordiamet.ee/liikluses-kaitumise-ulevaade-2021.