2-22-17452/6 · Pärnu Maakohus Paide kohtumaja
Legislator summary
AI generatedXX (hageja I) ja YY (hageja II) (koos hagejad) esitasid 21.11.2022 Pärnu Maakohtule hagi WW (kostja) vastu, milles palusid mõista kostjalt hagejate kasuks välja alates 21.11.2022 kuni hagejate täisealiseks saamiseni elatise seadusjärgses miinimummääras. Hagiavalduse kohaselt ei osale kostja hagejate ülalpidamises. Kostja ei täida hagejate ülalpidamiskohustust.
Legislator headnote
AI generated2-22-17452/6 · Pärnu Maakohus Paide kohtumaja: Hagiavalduse kohaselt ei osale kostja hagejate ülalpidamises. Kostja ei täida hagejate ülalpidamiskohustust.
Keywords
AI generatedRelated Decisions
AI generatedFull text
K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus
Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Nele Seping Otsuse tegemise aeg ja koht 02.01.2023, Paide kohtumaja Tsiviilasi nr 2-22-17452 Tsiviilasi XX ja YY hagi WW vastu elatise nõudes Tsiviilasja hind X nõude puhul 2030,76 eurot X nõude puhul 2030,76 eurot Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja XX (isikukood x) Hageja YY (isikukood x) Hagejate seaduslik esindaja QQ Hagejate lepinguline esindaja Nastasja Babets Kostja WW (isikukood x) Asja läbivaatamine kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1. Rahuldada hagi tagaseljaotsusega.
2. Mõista kostjalt WW hageja XX kasuks alates 21.11.2022 kuni XX täisealiseks saamiseni (so kuni xx.xx.xxxx) välja elatis 225,64 eurot kuus (209,20 eurot (baassumma) + 46,44 eurot (kolm protsenti Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast) – (50% lapsetoetusest, mis tagaseljaotsuse seisuga on 30 eurot). Elatise suurus muutub iga aasta 1. aprillil (esimest korda 1. aprillil 2023), lähtudes baassumma indekseerimisest ja brutokuupalga muutusest vastavalt perekonnaseaduse § 101 lg-tele 3 ja 4 ning lapsetoetuse ja lasterikka pere toetuse (kehtiva perehüvitiste seaduse § 17 lg 3 esimene lause ja § 21 lg 2) suuruse muutumisest alates toetuse suuruse muutumisele järgnevast kuust.
3. Mõista kostjalt WW hageja YY kasuks alates 21.11.2022 kuni YY täisealiseks saamiseni (so kuni xx.xx.xxxx) välja elatis 225,64 eurot kuus (209,20 eurot (baassumma) + 46,44 eurot (kolm protsenti Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast) – (50% lapsetoetusest, mis tagaseljaotsuse seisuga on 30 eurot). Elatise suurus muutub iga aasta 1. aprillil (esimest korda 1. aprillil 2023), lähtudes baassumma indekseerimisest ja brutokuupalga muutusest vastavalt perekonnaseaduse § 101 lg-tele 3 ja 4 ning lapsetoetuse ja lasterikka pere toetuse (kehtiva perehüvitiste seaduse § 17 lg 3 esimene lause ja § 21 lg 2) suuruse muutumisest alates toetuse suuruse muutumisele järgnevast kuust.
4. Elatis tuleb tasuda iga kalendrikuu eest ette hiljemalt 10. kuupäevaks QQarveldusarvele nr x selgitusega „elatis“.
6. Jätta menetluskulud poolte endi kanda.
7. Tunnistada tagaseljaotsus tagatiseta viivitamata täidetavaks.
8. Toimetada tagaseljaotsus kätte menetlusosalistele. Edasikaebamise kord Hagejad võivad kohtuotsuse peale esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kui mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kostja võib tagaseljaotsuse peale esitada kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagi oli kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt või kui tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kaja ja menetluse taastamise avalduse esitamisel tasutakse riigilõivu poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot. Kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel apellatsioonkaebuse või kaja. Asjaolud ja kohtu põhjendused
1. XX (hageja I) ja YY (hageja II) (koos hagejad) esitasid 21.11.2022 Pärnu Maakohtule hagi WW (kostja) vastu, milles palusid mõista kostjalt hagejate kasuks välja alates 21.11.2022 kuni hagejate täisealiseks saamiseni elatise seadusjärgses miinimummääras. Hagiavalduse kohaselt ei osale kostja hagejate ülalpidamises. Kostja ei täida hagejate ülalpidamiskohustust.
2. Kohus kohustas kostjat kohtule kirjalikult vastama, hoiatades samas, et kirjaliku vastuse tähtajaks esitamata jätmise korral on kohtul õigus hagi tagaseljaotsusega rahuldada. Hagimaterjalid ja hagiavalduse menetlusse võtmise määrus on kostjale kätte toimetatud 02.12.2022. Seega on kostja teadlik kirjaliku vastamise kohustusest. Kostja, kellele kohus on määranud kirjaliku vastamise tähtaja, ei ole kohtule tähtaegselt vastanud. Hagejad taotlesid hagiavalduses hagi rahuldamist tagaseljaotsusega, kui kostja ei vasta kohtu määratud tähtajaks.
3. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 sätestab, et kohus võib hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse, et kostja on hageja esitatud faktilised väited omaks võtnud. Hagejad on palunud mõista elatise välja seadusjärgses miinimummääras. Perekonnaseaduse (PKS) § 101 lg-te 1–7 kohaselt ei või igakuine elatis olla väiksem kui PKS § 101 alusel arvutatud summa. Viidatud sätete järgi arvutatakse elatist järgmiselt. Kõigepealt on igakuise elatise arvutamise aluseks baassumma. Baassumma oli 1.01.2022 ühe lapse kohta 200 eurot ja seda indekseeritakse iga aasta 1. aprillil Statistikaameti poolt ametlikult avaldatud eelneva aasta tarbijahinnaindeksi muutusega. Pärast indekseerimist loetakse järgmisel aastal baassummaks eelmisel aastal indekseerimise tulemusel saadud baassumma. Baassummale lisandub kolm protsenti eelneva kalendriaasta kohta Statistikaameti kodulehel avaldatud Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast. Lisanduv summa arvutatakse vastavalt eelnimetatud brutokuupalga muutusele iga aasta 1. aprillil. Järgmiseks tuleb arvestada ka seda, et vanem ei pea andma ülalpidamist ulatuses, milles lapse vajadused saab rahuldada lapsetoetuse ja lasterikka pere toetuse arvel. Kui laps viibib kohustatud vanema juures aasta jooksul keskmiselt seitse kuni viisteist ööpäeva kuus, vähendatakse elatise summat proportsionaalselt kohustatud vanemaga koos veedetava ajaga. Kui vanem on kohustatud elatist tasuma sama pere mitmele lapsele, vähendatakse järgnevate laste elatise summat 15 protsenti esimese lapse elatise summaga võrreldes. Elatise summat ei vähendata mitmike puhul ja laste puhul, kelle vanusevahe on suurem kui kolm aastat.
4. Kohus leiab, et hagis esitatud asjaolud ja nõude õiguslik põhjendus on piisavad tagaseljaotsuse tegemiseks. Seetõttu rahuldab kohus hagi. Statistikaameti andmete kohaselt on 1. aprilli seisuga tarbijahinnaindeksi muutus võrreldes eelneva aastaga 4,6%. Seega on alates 2022 aprillist elatise baassumma 200 × 4,6% = 209,20 eurot. 2021 keskmine brutokuupalk oli 1548 eurot, millest 3% on 46,44 eurot ja seega on elatise miinimummäär 255,64 eurot. Kohus arvestab elatise suuruse kindlaksmääramisel, et miinimumelatisest tuleb PKS § 101 lg 5 järgi maha arvata lastele makstavad toetused. Esitatud asjaolude kohaselt saab hagejate isa toetusi kahe lapse eest kokku 120 eurot. Eeltoodust tulenevalt on alates 21.11.2022 kostjalt hageja I kasuks väljamõistetava elatise suurus 225,64 eurot (255,64 – 30) ja hageja II kasuks väljamõistetava elatise suurus 225,64 eurot (255,64
– 30). Kui muutub mõni elatise arvestamise aluseks olev asjaolu, muutub vastavalt ka elatise suurus.
5. TsMS § 444 lg 3 kohaselt võib kohus tagaseljaotsuse teha kirjeldava ja põhjendava osata.
6. Kohus määrab TsMS § 445 lg 1 alusel vastavalt hagejate taotlusele kindlaks otsuse täitmise korra. Elatis tuleb kanda iga kuu ette hiljemalt 10. kuupäevaks hagejate seadusliku esindaja kontole. Makserekvisiidid nähtuvad otsuse resolutsioonist.
7. TsMS § 468 lg 1 p 2 alusel tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks.
8. Hagi hinna osas märgib kohus järgmist. TsMS § 123 alusel võetakse hagi hinna arvestamisel aluseks hagi esitamise aeg. Hagejate lõplik nõue oli välja mõista elatis miinimummääras, mis hagi esitamise ajal on hageja I kohta 2030,76 eurot ja hageja II kohta 2030,76 eurot. Hagi hind on hageja I osas 2030,76 eurot ja hageja II osas 2030,76 eurot (TsMS § 129 lg 2).
9. TsMS § 164 lg 1 kohaselt jätab kohus menetluskulud poolte endi kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Nele Seping kohtunik