4-10-1592/6 · Viru Maakohus Narva kohtumaja

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Viru Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 04. jaanuar 2011.a Narva, Narva kohtumaja Väärteoasja number 4-10-1592 Kohtunik Mari-Liis Avikson Väärteoasi M.E kaebus Ida Prefektuuri korrakaitsebüroo

Narva politseijaoskonna patrullteenistuse välijuht Mihhail

Denissov`i 30.04.2010.a otsusele väärteoasjas 2330,10,003246 Kvalifikatsioon liiklusseaduse (LS) § 7422 lg 2 Kaebuse esitaja

M.E (isikukood xxx, elukoht xxx; Eesti Vabariigi kodanik; töökoht puudub) Kohtuväline menetleja

Politsei- ja Piirivalveamet; Ida Prefektuuri korrakaitsebüroo Narva politseijaoskond Menetluse liik Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

Juhindudes väärteomenetluse seadustiku (V™S) § 132 p 1; § 133 -135 ja § 155-156, KarS § 66 lg 2, 3 kohus otsustas: Jätta M.E kaebus rahuldamata ja Ida Prefektuuri korrakaitsebüroo Narva

politseijaoskonna patrullteenistuse välijuht Mihhail Denissov`i 30.04.2010.a otsus

väärteoasjas nr 2330,10,003246 M.E karistamises LS § 74 22

lg 2 järgi

rahatrahviga 68 (kuuekümne kaheksa) trahviühiku ulatuses, s.o. 4080 (neli tuhat kaheksakümmend) krooni ehk 260 (kakssada kuuskümmend) eurot ja 76 senti ja LS § 7422 lg 4 alusel lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmisega 1 (üheks) kuuks muutmata.

Määrata M.E-le KarS § 66 lg 2,3 alusel rahatrahvi 4080 (nelja tuhande

kaheksakümne) krooni ehk 260 (kahesaja kuuekümne) euro ja 76 senti tasumine ositi 1 (ühe) aasta jooksul 340 (kolmesaja neljakümne) krooni ehk 21 (kahekümne ühe) euro ja 73 sendi kaupa igakuiselt alates kohtuotsuse jõustumisest.

Rahatrahv tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034796011 SEB Pangas või arveldusarvele nr 221023778606 Swedbank pangas, viitenumber 10220105110911.

4-10-1592

2(4) Kohtuotsus pööratakse täitmisele, kui päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus

tutvumiseks kättesaadav on möödunud edasikaebamise tähtaeg ja menetlusalune isik ei tasu

otsuses ettenähtud ajal rahatrahvi osamakset või kui menetlusalune isik või tema kaitsja ei ole otsuse peale kaebust esitanud.

Edasikaebamise kord

Kaebaja advokaadist kaitsjal, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal on õigus

esitada kassatsioonikaebus Riigikohtule Viru Maakohtu kaudu 30 päeva jooksul, alates

kohtuotsuse kättesaamisest. Kassatsiooni esitamise soovist tuleb Viru Maakohtule kirjalikult teatada 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättesaamisest.

Asjaolud, menetluse käik

30.04.2010.a Ida Prefektuuri korrakaitsebüroo Narva politseijaoskonna patrullteenistuse välijuht Mihhail Denissov`i otsusega väärteoasjas nr 2330,10,003246 karistati M.E LS § 7422 lg 2 alusel rahatrahviga 68 trahviühiku ulatuses, s.o 4080 krooni ja LS § 7422 lg 4 alusel lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmisega 1 kuuks. Otsuse kohaselt on antud väärteoasjas Andrei Kanev koostanud 05.04.2010.a väärteoprotokolli,

mille kohaselt M.E 05.04.2010.a kl 15.44 Narva-Narva-Jõesuu-Hiiemetsa, 8 km juhtis mootorsõidukit kiirusega, mis ületas liikluskorraldusvahendiga lubatud sõidukiiruse 33 km/h võrra, sõites kiirusega 106 +/- 3 km/h. Menetlusalune isik rikkus seega Liikluseeeskirja (LE) § 126 p 3 nõudeid, pannes sellega toime väärteo, milline on kvalifitseeritav LS § 7422 lg 2 järgi.

M.E esitas eelnimetatud otsuse peale 20.05.2010.a Viru Maakohtule kaebuse, milles palus tühistada Ida Prefektuuri 06.04.2010.a otsuse väärteoasjas nr 2330,10,003246 ning teha uue otsuse. Kaebuse kohaselt ei ole kaebuse esitaja määratud rahatrahviga nõus, kuna leiab, et rahatrahvi summa on liiga suur. Ta juhib tähelepanu ka asjaolule, et üle ühe aasta jooksul ei ole

tal teisi rikkumisi. LS § 7422

lg 4 järgi lisakaristusena määratud juhtimisõiguse 1 kuuks

äravõtmine on tema olukorda tööturul halvendav, kuna praegusel hetkel on ta tööotsija ning

töökohtadel, millistele on ta kandideerinud nõutakse B kategooria juhiloa olemasolu. Seoses ülaltooduga taotleb ta määratud karistuse ümbervaatamist ja leevendamist.

Kohtuväline menetleja on esitanud kohtule kirjaliku seisukoha kaebuse suhtes, milles palub

tungivalt jätta jõusse kohtuvälise menetleja poolt määratud lisakaristus, kuna ta on varem korduvalt pannud toime liiklust ohustavaid väärtegusid. Kohtuväline menetleja nõustus kaebuse lahendamisega kirjalikus menetluses. Kohtuotsuse põhjendused

Kohus, tutvunud M.E kaebusega, kontrollinud väärteoasja materjale ning lähtudes

kohtuvälise menetleja seisukohast leiab, et kaebuse saab vastavalt väärteomenetluse seadustiku

(V™S) § 120 lg 1 lahendada kirjalikus menetluses, kaebus Ida Prefektuuri korrakaitsebüroo

Narva politseijaoskonna patrullteenistuse välijuht Mihhail Denissov`i 30.04.2010.a otsusele väärteoasjas nr 2330,10,003246 ei ole põhjendatud ja tuleb jätta rahuldamata.

V™S § 123 lg 2 kohaselt arutab maakohus väärteoasja kaebemenetluses täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid. Väärteoprotokolli teokirjelduse kohaselt juhtis M.E Audi A6 05.04.2010.a kl 15:44

3(4) Ida-

Virumaal, Vaivara vallas, Narva-Narva-

Jõesuu 8. km liikudes Narva-

Jõesuu suunas

liiklusmärgi nr 351 (70 km/h) alal kiirusega 106 km/h +/- 3 km/h, ületas lubatud sõidukiirust

vähemalt 33 km/h. LE § 126 p 3 kohaselt juht ei tohi sõita kiiremini liikluskorraldusvahendil näidatud suurusest.

M.E väärteoprotokolli teokirjeldusele vastava teo toimepanemist ja LE § 126 p 3

nõuete rikkumist vaidlustanud ei ole. Mõõtmise kohta on koostatud kiirusmõõteseadme

kasutamise protokoll (tl 3), mille kohaselt teostas mõõtmise erialaselt pädev mõõtja taadeldud

mõõteseadmega (Stalker DSR 2X DP0096678 antennid KC031313, KR009136, mõõtevahendi taatlustunnistus nr TTRSS-09/00140)). Väärteoasjast ei nähtu mõõtmisel kohase mõõtemetoodika mittejärgimist.

Kuivõrd väärteoasjast ei nähtu mistahes asjaolusid, mis annaksid kohtule aluse kahelda

mõõtetulemuste jälgitavuse tõendatuses mõõteseaduse § 5 mõistes, loeb kohus tõendatuks

M.E käitumises LS § 74 22

lg 2 sätestatud väärteo objektiivsete tunnuste

esinemise. Rikkumise tunnistamisest tulenevalt saab lugeda tõendatuks ka selle toimepanemise vähemalt hooletusega, teiste süü vormide esinemist väärteoasja materjalidest ei nähtu. LS § 7422

lg 2 sätestatud väärteo objektiivsete ja subjektiivsete tunnuste esinemise tõttu ning teo

õigusvastasust ja isiku süüd välistavate asjaolude puudumise eeldatavuse tõttu on olnud kohtuvälises menetluses põhjendatud M.E karistamine LS § 74 22 lg 2 järgi.

LS § 7422 lg 2 kohaselt on mootorsõiduki juhi poolt lubatud suurima sõidukiiruse ületamine 21-40

kilomeetrit tunnis karistatav rahatrahviga kuni 100 trahviühikut või sõiduki juhtimise õiguse äravõtmisega kuni kuue kuuni.

M.E-le määratud karistuse hindamisel juhindub kohus KarS § 56 lg 1, mille

kohaselt on karistamise aluseks süüdistatava süü ning karistuse mõistmisel arvestatakse

kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid ning võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma

süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Samuti lähtub kohus karistuse hindamisel üld- ja eripreventiivsed eesmärkidest.

Kohtuväline menetleja on märkinud, et karistust kergendavaks asjaoluks on väärteoasjas

menetlusaluse isiku poolt oma süü tunnistamine ja juhtunu kahetsemine ning on karistanud M.E rahatrahviga 68 trahviühiku ulatuses, s.o 4080 krooni. Kohus on seisukohal, et sellise karistuse määramine on toimunud kooskõlas karistuse mõistmise alustega ning karistuse

muutmiseks puudub alus. M.E on korduvalt varasemalt karistatud väärtegude

toimepanemise eest, sh liiklusalaste väärtegude toimepanemise eest 11-l korral, mida peab arvestama karistuse eripreventiivse eesmärgi saavutamisel. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et põhjendatud on karistada teda sanktsiooni ülemmäära lähedase karistusega. Arvestades karistust kergendava asjaolu esinemist on kohtuväline menetleja põhjendatult määranud karistuse alla 75 trahviühikut, s.o 68 trahviühikut.

Kohus leiab, et käesoleval juhul on ka lisakaristuse kohaldamine eripreventiivsete karistuse

eesmärkide saavutamiseks igati põhjendatud, sest liikluseeskirjad on kehtestatud selleks, et

tagatud oleks kõigi liiklejate turvalisus ning lubatust oluliselt kiiremini sõites on tegemist olukorraga, kus vähimagi mitteetteaimatava takistuse puhul ei ole paljude kaasliiklejate turvalisus enam tagatud. LS 7422 lg 2 kohaselt kohus või kohtuväline menetleja võib kohaldada käesoleva

paragrahvi lõikes 2 sätestatud süüteo eest lisakaristusena sõiduki juhtimise õiguse äravõtmist

ühest kuust kuni kuue kuuni. M.E-lt on kohtuvälise menetleja otsuse kohaselt

võetud juhtimisõigus ära minimaalmääras, s.o üheks kuuks, mis arvestades tema poolt

toimepandud liiklusalaste väärtegude arvu on igati põhjendatud ning tühistamisele ei kuulu.

Kaebuse esitaja poolt välja toodud põhjus, et ta juhtimisõiguse äravõtmine halvendab tema

4(4) olukorda tööturul, kuna ta on tööotsija ning töökohtadel, kuhu ta on kandideerinud nõutakse B

kategooria juhiloa olemasolu ei ole selliseks põhjuseks, mis annaks aluse lisakaristuse

tühistamiseks. Ka Riigikohus on enda otsuses nr 3-1-1-26-10 asunud seisukohale, et töökoha kaotamise võimalus ei ole iseenesest mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmist välistav asjaolu,

sest KarS 50 lg 2 kohaselt ei või mootorsõiduki juhtimise õigust ära võtta üksnes isikult, kes

kasutab seda sõidukit liikumispuude tõttu. Kohus leiab, et selline Riigikohtu seisukoht on kohaldatav ka käesolevale olukorrale, kus kaebuse esitaja otsib alles tööd.

Lähtudes eelkirjeldatud asjaoludest, leiab kohus, et M.E kaebus tuleb jätta rahuldamata ja Ida Politseiprefektuuri korrakaitsebüroo Narva politseijaoskonna patrullteenistuse

välijuht Mihhail Denissov`i 30.04.2010.a üldmenetluse otsus väärteoasjas nr 2330,10,003246

M.E karistamise kohta Liiklusseaduse § 74 22

lg 2 alusel rahatrahviga 68

trahviühiku ulatuses, s.o 4080 krooni ja § 7422

lg 4 alusel lisakaristusega juhtimisõiguse äravõtmine 1 kuuks muutmata.

KarS § 66 lg 2 kohaselt võib kohus määrata mõjuvatel põhjustel rahatrahvi tasumise ositi. Arvestades seda, et M.E ei oma töökohta ning tegeleb tööotsimisega, leiab kohus, et tegemist on selliste mõjuvate põhjustega, mis annavad aluse määrata rahatrahvi tasumise ositi ühe aasta jooksul.

Mari-Liis Avikson kohtunik