4-10-1636/4 · Viru Maakohus Narva kohtumaja

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Viru Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 04. jaanuar 2011.a Narva, Narva kohtumaja Väärteoasja number 4-10-1636 Kohtunik Mari-Liis Avikson Väärteoasi

E.D kaebus Ida Prefektuuri korrakaitsebüroo

Jõhvi politseijaoskonna vanemväärteomenetleja Meelis Kaev`u 30.04.2010.a otsusele väärteoasjas 2440,10,002715 Kvalifikatsioon liiklusseaduse (LS) § 7422 lg 2 Kaebuse esitaja

E.D (isikukood xxx, elukoht xxx; Eesti Vabariigi kodanik; töökoht xxx) Kohtuväline menetleja

Politsei- ja Piirivalveamet; Ida Prefektuuri korrakaitsebüroo Jõhvi politseijaoskond Menetluse liik Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

Juhindudes väärteomenetluse seadustiku (V™S) § 132 p 1; § 133 -135 ja § 155-156 kohus otsustas:

Jätta E.D kaebus rahuldamata ja Ida Prefektuuri korrakaitsebüroo Jõhvi

politseijaoskonna vanemväärteomenetleja Meelis Kaev`u 30.04.2010.a otsus väärteoasjas nr

2440,10,002715 E.D karistamises LS § 74

22

lg 2 järgi rahatrahviga 50

(viiekümne) trahviühiku ulatuses, s.o. 3000 (kolm tuhat) krooni ehk 191 (ükssada üheksakümmend üks) eurot ja 73 senti ja LS § 7422 lg 4 alusel lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmisega 2 (kaheks) kuuks muutmata.

Rahatrahv tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034796011 SEB Pangas või arveldusarvele nr 221023778606 Swedbank pangas, viitenumber 10220105111318.

Rahatrahv tuleb tasuda panka edasikaebamise tähtaja jooksul, alates päevast, mil kohtuotsus on kohtus tutvumiseks kättesaadav.

Edasikaebamise kord

Kaebaja advokaadist kaitsjal, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal on õigus 4-10-1636

2(4)

esitada kassa

tsioonikaebus Riigikohtule Viru

Maakohtu kaudu 30 päev

a jooksul, alates

kohtuotsuse kättesaamisest. Kassatsiooni esitamise soovist tuleb Viru Maakohtule kirjalikult teatada 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättesaamisest.

Asjaolud, menetluse käik

30.04.2010.a Ida Prefektuuri korrakaitsebüroo Jõhvi politseijaoskonna vanemväärteomenetleja Meelis Kaev`u otsusega väärteoasjas nr 2440,10,002715 karistati E.D LS § 74 22 lg 2

alusel rahatrahviga 50 trahviühiku ulatuses, s.o 3000 krooni ja LS § 7422

lg 4 alusel lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmisega 2 kuuks.

Otsuse kohaselt on antud väärteoasjas Jevgeni Malahhov koostanud 11.04.2010.a

väärteoprotokolli, mille kohaselt E.D 11.04.2010.a kl 21:13 Tallinn-Narva, 159. km juhtis mootorsõidukit kiirusega, mis ületas liikluskorraldusvahendiga lubatud sõidukiiruse 23 km/h võrra, sõites kiirusega 76 +/- 3 km/h. Menetlusalune isik rikkus seega Liikluseeeskirja (LE) § 126 p 3 nõudeid, pannes sellega toime väärteo, milline on kvalifitseeritav LS § 7422 lg 2 järgi.

E.D esitas eelnimetatud otsuse peale 24.05.2010.a Viru Maakohtule kaebuse, milles palus uuesti läbi vaadata tema suhtes tehtud karistus. Rikkumisega on ta täiesti nõus, kuid tema palk ei võimalda talle määratud trahvi väljamaksmist.

Kohtuväline menetleja on esitanud kohtule kirjaliku seisukoha kaebuse suhtes, milles palub jätta

kohtuvälise menetleja otsuse muutmata ning kaebuse rahuldamata. 30.04.2010.a võttis

kohtuväline menetleja vastu otsuse karistada menetlusalust isikut LS § 7422

lg 2 alusel ning

määrata põhikaristuseks rahatrahv 50 trahviühikut, s.o 3000 krooni ja LS § 7422

lg 4 alusel lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmine 2 kuuks. Kohtuväline menetleja on seisukohal, et antud väärteo eest ette nähtud rahaline karistus on kuni 100 trahviühikut, s.o 6000 krooni või sõiduki juhtimise õiguse äravõtmine kuni 6 kuuni. Kui vaadata isiku eelnevaid õigusrikkumisi ja nende

eest saadud karistusi, võib järeldada, et isik suhtub eeskirjadest kinnipidamisse ükskõikselt.

Sellisel juhul võib kohtuvälise menetleja poolt tehtud otsust pidada pigem leebeks. Rahatrahvi

tasumise osas oli isikul võimalus ja õigus paluda rahatrahvi täitmisele pööramisele maksepikendust kuni 1 aasta. Sellist taotlust aga pole kohtuväline menetleja saanud. Põhjendatud taotlusega on menetleja alati ka arvestanud ja maksepikendust ka võimaldanud. Lähtuvalt eelpool

toodule on kohtuväline menetleja seisukohal, et rahatrahvi vähendamiseks puudub igasugune

alus. Seega palub kohtuväline menetleja jätta kaebuse rahuldamata ning kohtuvälise menetleja poolt vastuvõetud otsuse muutmata. Kohtuväline menetleja nõustus kaebuse lahendamisega kirjalikus menetluses.

Kohtuotsuse põhjendused

Kohus, tutvunud E.D kaebusega, kontrollinud väärteoasja materjale ning lähtudes

kohtuvälise menetleja seisukohast leiab, et kaebuse saab vastavalt väärteomenetluse seadustiku

(V™S) § 120 lg 1 lahendada kirjalikus menetluses, kaebus Ida Prefektuuri korrakaitsebüroo

Jõhvi politseijaoskonna vanemväärteomenetleja Meelis Kaev`u 30.04.2010.a otsusele väärteoasjas nr 2440,10,002715 ei ole põhjendatud ja tuleb jätta rahuldamata.

V™S § 123 lg 2 kohaselt arutab maakohus väärteoasja kaebemenetluses täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid.

Väärteoprotokolli teokirjelduse kohaselt juhtis E.D Fiat Bravat 11.04.2010.a kl 21:13 Ida-Virumaal, Kohtla vallas, Tallinn-Narva mnt 159. km liikudes Jõhvi suunas asulavälisel teel

liiklusmärgi (351-50 km/h) mõjupiirkonnas kiirusega 76 km/h, seega ületas suurimat lubatud

3(4) kiirust mitte vähem kui 23 km/h.

E.D väärteoprotokolli teokirjeldusele vastava teo toimepanemist ja LE § 126 p 3 nõuete

rikkumist vaidlustanud ei ole. Mõõtmise kohta on koostatud kiirusmõõteseadme kasutamise

protokoll (tl 9), mille kohaselt teostas mõõtmise erialaselt pädev mõõtja taadeldud

mõõteseadmega (Stalker II MDR nr AS004170, mõõtevahendi taatlustunnistus nr TTRSS- 09/00082). Väärteoasjast ei nähtu mõõtmisel kohase mõõtemetoodika mittejärgimist.

Kuivõrd väärteoasjast ei nähtu mistahes asjaolusid, mis annaksid kohtule aluse kahelda mõõtetulemuste jälgitavuse tõendatuses mõõteseaduse § 5 mõistes, loeb kohus tõendatuks E.D käitumises LS § 74 22 lg 2 sätestatud väärteo objektiivsete tunnuste esinemise. Rikkumise tunnistamisest tulenevalt saab lugeda tõendatuks ka selle toimepanemise vähemalt hooletusega, teiste süü vormide esinemist väärteoasja materjalidest ei nähtu. LS § 7422 lg 2 sätestatud väärteo objektiivsete ja subjektiivsete tunnuste esinemise tõttu ning teo õigusvastasust ja isiku süüd välistavate asjaolude puudumise eeldatavuse tõttu on olnud kohtuvälises menetluses põhjendatud tõendatuks E.D karistamine LS § 74 22 lg 2 järgi.

LS § 7422 lg 2 kohaselt on mootorsõiduki juhi poolt lubatud suurima sõidukiiruse ületamine 21-40

kilomeetrit tunnis karistatav rahatrahviga kuni 100 trahviühikut või sõiduki juhtimise õiguse äravõtmisega kuni kuue kuuni.

E.D-le määratud karistuse hindamisel juhindub kohus KarS § 56 lg 1, mille kohaselt on

karistamise aluseks süüdistatava süü ning karistuse mõistmisel arvestatakse kergendavaid ja

raskendavaid asjaolusid ning võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Samuti lähtub kohus karistuse hindamisel üld- ja eripreventiivsetest eesmärkidest.

Kohtuväline menetleja on karistanud E.D rahatrahviga 50 trahviühiku ulatuses, s.o

3000 krooni. Kohus on seisukohal, et sellise karistuse määramine on toimunud kooskõlas

karistuse mõistmise alustega ning karistuse muutmiseks puudub alus. E.D on

korduvalt varasemalt karistatud liiklusalaste väärtegude toimepanemise eest (19-l korral), mida

peab arvestama karistuse eripreventiivse eesmärgi saavutamisel. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et põhjendatud on karistada kaebuse esitajat üle sanktsiooni keskmise määra. Arvestades karistust kergendava asjaolu esinemist, s.o tema poolt süü tunnistamist, on kohtuväline menetleja põhjendatult määranud karistuse keskmises määras, s.o 50 trahviühikut ehk 3000 krooni.

Kohus leiab, et käesoleval juhul on ka lisakaristuse kohaldamine eripreventiivsete karistuse

eesmärkide saavutamiseks igati põhjendatud, sest liikluseeskirjad on kehtestatud selleks, et

tagatud oleks kõigi liiklejate turvalisus ning lubatust oluliselt kiiremini sõites on tegemist olukorraga, kus vähimagi mitteetteaimatava takistuse puhul ei ole paljude kaasliiklejate turvalisus enam tagatud. LS 7422 lg 2 kohaselt kohus või kohtuväline menetleja võib kohaldada käesoleva

paragrahvi lõikes 2 sätestatud süüteo eest lisakaristusena sõiduki juhtimise õiguse äravõtmist

ühest kuust kuni kuue kuuni. E.D on kohtuvälise menetleja otsuse kohaselt võetud juhtimisõigus ära kaheks kuuks, mis arvestades tema poolt toimepandud liiklusalaste väärtegude arvu ja seda, et teda on karistatud ka sama kvalifikatsiooniga väärtegude toimepanemise eest 4-l

korral ning talt on ka varasemalt juhtimisõigus ära võetud, siis on igati põhjendatud juhtimisõiguse ära võtmine 2 kuuks ning see ei kuulu tühistamisele. Lähtudes eelkirjeldatud asjaoludest, leiab kohus, et E.D kaebus tuleb jätta rahuldamata

ja Ida Politseiprefektuuri korrakaitsebüroo Jõhvi politseijaoskonna vanemväärteomenetleja Meelis Kaev`u 30.04.2010.a üldmenetluse otsus väärteoasjas nr 2440,10,002715 E.D karistamise kohta LS § 7422 lg 2 alusel rahatrahviga 50 trahviühiku ulatuses, s.o 3000 krooni ja

4(4) LS § 7422 lg 4 alusel lisakaristusega juhtimisõiguse äravõtmine 2 kuuks muutmata.

Mari-Liis Avikson kohtunik