3-22-183/2 · Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja

T A R T U H A L D U S K O H U S J õ h v i k o h t u m a j a KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number 3-22-183 Määruse kuupäev

30. detsember 2022 Kohtunik Maria Lõbus Kohtuasi X.Xi kaebus Viru Vangla kohustamiseks väljastada talle lisatekk Menetlusosalised Kaebaja – X.X, volitatud esindaja Y.Y Vastustaja – Viru Vangla RESOLUTSIOON

1. Tagastada kaebus haldusasjas 3-22-183.

2. Jätta kaebaja riigilõivust vabastamise taotlus ja kohtuasjade liitmise taotlus läbi vaatamata.

3. Asendada avaldatavas määruses kaebaja nimi tähemärgiga. Edasikaebamise kord Määruse resolutsiooni punkti peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates. Muud selgitused Määrus toimetatakse kaebaja esindajale kätte.

ASJAOLUD JA KOHTU SEISUKOHT

1. X.X esitas esindaja vahendusel 24. jaanuaril 2022 Tartu Halduskohtule kaebuse Viru Vangla vastu. Kaebuse kohaselt on kaebaja esitanud Viru Vanglale 11. oktoobril 2021 taotluse lisateki saamiseks tervisekaitse põhjendusel. Viru Vangla jättis 3. novembri 2021. a otsusega nr 6-10/29803-2 kaebaja taotluse rahuldamata. Kaebaja vaidlustas 14. oktoobri 2021. a vaidega Viru Vangla keeldumist, kuid vangla jättis kaebaja vaide 7. jaanuari 2022. a vaideotsusega nr 6-12/431-4 rahuldamata.

Kaebaja märgib, et tulenevalt tema tervislikust seisundist vajab ta vanglas lisatekki. Vangla on jätnud tema õigused tervise kaitsele põhjendamatult kaitsmata. Kaebajal on selja närvijuures kompressioon, mis progresseerub külmal aastaajal põletikuliseks valuks. Kaebaja märgib, et tal ei ole vanglas otseselt külm, vaid probleem on neuroloogiline, sest tema põletik progresseerub ja alakeha on muutunud ülitundlikuks. Ventilatsioonist puhub tugevalt õhku ja see on haiguse tekkimise tuumaks olnud. Kaebaja osutab, et laua taga istudes soojendab ta oma jalgu jopega, et jalad külma ei saaks, kuna lisatekki ei anta. Külmetumine põhjustaks valu. Kaebaja palub kohtul tuvastada Viru Vangla otsuse nr 6-10/29803-2 õigusvastasus osas, milles keeldutakse

3-22-183 talle lisateki võimaldamast. Kaebaja taotleb riigilõivu tasumise kohustusest vabastamist ning praeguse asja liitmist haldusasjaga 3-21-1501.

2. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 120 lõike 1 punktide 1 ja 8 kohaselt selgitab kaebuse saanud alluvusjärgne kohus asjas välja vaidluse eseme ning kontrollib, ega ei esine alust kaebuse tagastamiseks või käiguta jätmiseks.

3. HKMS § 2 lõikest 4 tulenevalt tõlgendab kohus kaebust vastavalt kaebaja tahtele. Kohtu hinnangul saab kaebusest järeldada, et kaebaja tahteks ja eesmärgiks kaebuse esitamisel on see, et talle antaks vanglas kasutamiseks lisatekk. Eeltoodust tulenevalt on kaebuse eesmärgi saavutamiseks praegusel juhul kohane taotleda Viru Vangla kohustamist väljastada kaebajale lisatekk (HKMS § 37 lõike 2 punkt 2). Kaebusest nähtub, et kaebajal on nimetatud nõude osas läbitud ka vangistusseadusest tulenev kohustuslik kohtueelne menetlus.

4. Seoses kaebaja esitatud tuvastusnõudega märgib kohus, et tuvastamiskaebuse esitamine on lubatud vaid piiratud juhtudel. Tuvastamiskaebuse võib esitada üksnes siis, kui see on vajalik kaebuse esitaja õiguse kaitseks (HKMS § 38 lõige 4, § 44 lõiked 1 ja 2) ning kui isiku õiguse kaitseks ei leidu tõhusamaid vahendeid (HKMS § 45 lõige 2). Arvestades, et kaebaja eesmärk on vanglas lisateki saamine, on kohustamisnõue võrreldes tuvastamisnõudega efektiivsem õiguskaitsevahend, mistõttu ei ole praeguses asjas HKMS § 45 lõikest 2 tulenevad eeldused tuvastamiskaebuse esitamiseks täidetud. Kohtule ei nähtu, et kaebaja õiguste kaitseks oleks vaja esitada eraldiseisvat tuvastamisnõuet.

5. Eeltoodust tulenevalt tagastab kohus tuvastamisnõude ilmselgelt kaebeõiguse puudumise tõttu HKMS § 121 lõike 2 punkti 1 alusel.

6. HKMS § 121 lõike 1 punkti 3 kohaselt tagastab kohus kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebaja on halduskohtule varem juba esitanud kaebuse sama nõudega samal alusel ning varasem kaebus on kohtu menetluses. Tulenevalt HKMS § 43 lõike 1 punktist 3 ei ole halduskohtule kaebuse esitamine lubatud, kui sama isik on halduskohtule juba esitanud kaebuse sama nõudega samal alusel ning varasem kaebus on kohtu menetluses. Kaebuse korduvus eeldab esitatud kaebuste samasust ehk vaidluse esemete kattuvust. HKMS § 41 lõike 1 kohaselt määravad vaidluse eseme halduskohtumenetluses kindlaks kaebuse nõue ja kaebuse alus.

7. Kohtute infosüsteemist nähtub, et kaebaja on juba haldusasjas nr 3-21-1501 esitanud kohtule kaebuse, milles taotleb muu hulgas Viru Vangla kohustamist võimaldada talle lisatekk tulenevalt tema tervislikust seisundist. Asjaolu, et kaebaja on vanglalt taotlenud lisateki väljastamist haldusasja 3-21-1501 materjalide kohaselt 17. märtsil 2021 ning antud haldusasja kaebusest nähtuvalt 11. oktoobril 2021 ning vangla on mõlemal korral teki väljastamisest keeldunud, ei muuda kohtu seisukohta, et haldusasjas nr 3-21-1501 on tegemist sama nõude ja alusega nagu praeguses asjas. Tartu Halduskohus võttis 2. juuni 2022. a määrusega haldusasjas 3-21-1501 kaebaja kohustamisnõude vangla kohustamiseks võimaldada talle lisatekk menetlusse (määruse punkt 15). Seega on kaebajal esitatud kohustamisnõude osas kohtumenetlus juba pooleli ning puudub põhjus ja alus hakata praeguses asjas samasisulist kohustamisnõuet uuesti läbi vaatama.

8. Eeltoodust tulenevalt tuleb kaebus HKMS § 121 lõike 1 punkti 3 alusel tagastada.

9. Kuna kaebus kuulub tagastamisele, jätab kohus kaebaja riigilõivust vabastamise taotluse ja kohtuasjade liitmise taotluse läbi vaatamata.

3-22-183

10. Kohus asendab HKMS § 175 lõike 3 ja § 178 lõike 3 alusel avaldatavas määruses kaebaja nime tähemärgiga.

(allkirjastatud digitaalselt)