4-09-28420/11 · Viru Maakohus Narva kohtumaja

K O H T U O T S U S Eesti Vabariigi nimel

Kohus Viru Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 01. detsembri 2010.a, Narva kohtumaja, 1. Mai 2 Väärteoasja number 4-09-28420 Kohtunik Innokenti Menšikov Kohtuistungi sekretär Jelena Muttonen Menetlusalune isik N.N, isikukood xxx, elukoht xxx, töökoht

xxx. Kohtuväline menetleja Ida Prefektuur Narva politseijaoskond Väärteoasi

N.N-i kaebuse järgi Ida Politseiprefektuuri Narva

politseiosakonna juhtivkonstaabel Vassili Mihhailovi

02.12.2009.a üldmenetluse otsusele väärteoasjas nr 2330,09,014012 Istungil osalenud isikud Kaebuse esitaja: N.N

Kohtuvälise menetleja esindaja: Ida Prefektuuri Narva politseijaoskonna välijuht politseileitnant Jüri Teslenko Tunnistaja:

Jevgeni Mikša RESOLUTSIOON

Rahuldada N.N-i kaebus osaliselt.

Tühistada Ida Politseiprefektuuri Narva politseiosakonna ülemkonstaabel Vassili Mihhailovi 13.01.2010.a üldmenetluse otsus väärteoasjas nr 2330,09,016432 osaliselt karistuse määramise osas ning teha selles osas uus otsus, mis ei raskenda menetlusaluse isiku olukorda.

Karistada N.N-i Liiklusseaduse § 74-17

lg 1 järgi rahatrahviga 40 trahviühiku ulatuses, s.o 2400 (kaks tuhat nelisada) krooni.

Karistada N.N Liiklusseaduse § 74-32

lg 1 järgi rahatrahviga 50 trahviühiku ulatuses, s.o 3000 (kolm tuhat) krooni ja Liiklusseaduse § 74-32 lg 2 alustel lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmine 1 (üheks) kuuks.

Karistada N.N Liiklusseaduse § 74-31 lg 1 järgi rahatrahviga 30 trahviühiku

ulatuses, s.o 1800 (üks tuhat kaheksasada) krooni ja Liiklusseaduse § 74-31 lg 2 alustel lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmine 2 (kaheks) kuuks.

Määrata N.N-ile KarS § 66 lg 2,3 alusel rahatrahvi üldsummas 7200 (seitse tuhat

kakssada) krooni tasumine ositi 4 (nelja) kuu jooksul 1800 (tuhande kaheksasaja) krooni kaupa igakuiselt alates kohtuotsuse jõustumisest.

4-09-14284

2(2) Rahatrahv

tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034796011 SEB Pangas või arveldusarvele nr 221023778606 Swedbank pangas, viitenumber 10220095008476. Rahatrahv

tuleb tasuda panka edasikaebamise tähtaja jooksul, alates päevast, mil kohtuotsus on kohtus tutvumiseks kättesaadav.

Edasikaebamise kord

Ot

suse peale võib esitada Viru Maakohtu Narva kohtumaja kaudu kassatsioonkaebuse Eesti Vabariigi Riigikohtule 30 päeva jooksul päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav. Kassatsiooni esitamise õigus on menetlusaluse isiku advokaadist kaitsjal, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal. Kui kohtumenetluse pool soovib kasutada

kassatsiooniõigust, peab ta sellest kirjalikult teatama Viru Maakohtu Narva kohtumajale 7 päeva

jooksul alates kohtuotsuse lõpposa kuulutamisest. Kassatsiooniteate esitamisel on motiveeritud kohtuotsus kohtumenetluse pooltele kättesaadav Viru Maakohtu Narva kohtumaja kantseleis alates 23.12.2010.a.

1. MAAKOHUS TUVASTAS

Menetlusalune isik N.N esitas 10.12.2009.a Viru Maakohtule kaebuse Ida Politseiprefektuuri 02.12.2009 üldmenetluse otsuse peale väärteoasjas nr. 2330,09,014012.

Väärteootsuses oleva väärteo kirjelduse kohaselt, 03.10.2009.a kella 20.30 paiku Narva linnas, Ida-Viru maakonnas, Tallinna mnt 56 maja juures, N.N, juhtides mootorsõidukit Audi 80 reg nr 561 AXD, tagurdamisel sooritas otsasõidu pargitud mootorsõidukile Volkswagen Passat

reg nr 867 ATK, tekitades omanikule varalist kahju ning pärast seda lahkus sündmuskohalt teatamata juhtunust politseisse.

Menetlusalune isik N.N rikkus seega Liikluseeskirja §105 ja 91 nõudeid, pannes sellega toime väärteo, mis on kvalifitseeritav Liiklusseaduse §74'17 lg.1 järgi.

Menetlusalune isik N.N rikkus seega Liikluseeskirja §226 ja 225 nõudeid, pannes sellega toime väärteo, mis on kvalifitseeritav Liiklusseaduse §74'32 lg.1 järgi.

Menetlusalune isik N.N rikkus seega Liikluseeskirja §227 nõudeid, pannes sellega toime väärteo, mis on kvalifitseeritav Liiklusseaduse §74'31 lg.1 järgi.

Ida Politseiprefektuuri Narva politseiosakonna ülemkonstaabel Vassili Mihhailovi 13.01.2010.a üldmenetluse otsusega väärteoasjas nr. 2330,09,014012, N.N-i karistati Liiklusseaduse §74'17 lg.1 alusel rahatrahviga 85 trahviühiku ulatuses, s.o 5100 krooni; Liiklusseaduse §74'32

lg.1 alusel rahatrahviga 150 trahviühiku ulatuses, s.o 9000 krooni ning Liiklusseaduse §74'32 lg.2 alusel lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmine 6 kuuks; Liiklusseaduse §74'31 lg.1 alusel

rahatrahviga 50 trahviühiku ulatuses, s.o 3000 krooni ning Liiklusseaduse §74'31 lg.2 alusel lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmine 3 kuuks.

1.1 Kaebuse esitaja seisukohad

Otsus vaidlustatakse põhikaristuse suuruse ning lisakaristuse määramise osas. N.N tunnistab

väärtegude toimepanemise fakte, kuid palub kontrollida, kas ta tõepoolest tekitas teise auto

omanikule materiaalset kahju ning samuti palub tühistada ülalnimetatud otsuse osaliselt ning määrata temale karistuseks Liiklusseaduse §74'17 lg.1 alusel rahatrahvi 40 trahviühiku ulatuses, s.o 2400 krooni; Liiklusseaduse §74'32 lg.1 alusel rahatrahvi 50 trahviühiku ulatuses, s.o 3000 krooni ning Liiklusseaduse §74'31 lg.1 alusel rahatrahvi 30 trahviühiku ulatuses, s.o 1800 krooni ilma lisakaristuse kohaldamata.

4-09-14284

3(2)

Motiivid on järgmised. Kaebuse esitaja väidab, et tema majandusseisund on kehv, ta töötab

kolmes vahetuses AS-is Eesti Elektrijaamad ning seoses sellega halvendab juhtimisõiguse äravõtmine oluliselt tööülesannete täitmise võimalust.

1.2 Kohtuvälise menetleja seisukoht Kohtuväline menetleja ei esitanud kohtule kirjalikku vastust esitatud kaebusele. 1.3 Kohtuistung 01.12.2010 toimunud kohtuistungil jäi kaebuse esitaja oma kirjalike seisukohtade juurde.

Kaebuse esitaja N.N lisaks seletas kohtule, et tal on vaja sõiduauto juhtimisõigust ka selleks, et sõita treeningule ning samuti selleks, et vedada emale allikavett. Samuti seletas ta, et otsasõidust sai ta teada, oli löök ja siis Volkswageni autoalarm hakkas töötama. Autost ei väljunud, sõitis sündmuskohalt ära pärast seda, kui alarm lõpetas töötamist.

Kohtuistungil ülekuulatud tunnistaja Jevgeni Mikša andis ütlusi selle kohta, et 03.10.2009 ta läks

mööda maja aadressil Narva, Tallinna mnt 56 ning nägi, et üks sõiduauto, Audi, tagurdas ja sõitis otsa teisele autole, Volkswagenile. Volkswagenil hakkas töötama autoalarm. Audi autojuht

autost ei väljunud ning hakkas koheselt ära sõitma. Siis kui ta sõitis tunnistaja lähedal (ühe meetri kaugusel), andis ta juhile märki, et juht peatuks. Vaatamata sellele, Audi autojuht sõitis sündmuskohalt ära.

Kohus on avaldanud ka asja materjalid.

Politseiprefektuuri esindaja on seisukohal, et N.N-i süü on tõendatud, aga ta ei vaidle vastu määratud karistuste kergendamisele ning juhtimisõiguse äravõtmise perioodi lühendamisele. 2. KOHTU SEISUKOHT 2.1 Kohtu seisukoht väärtegude toimepanemise tõendatuse ja väärtegude kvalifitseerimise osas. Kohus on seisukohal, et ülalnimetatud väärtegude toimepanemine N.N-i poolt on tõendatud, kvalifitseeritud õigesti ning puuduvad väärteomenetlust välistavad asjaolud.

03.10.2009 liiklusõnnetuse aktiga (lk 25) on tõendatud, et 03.10.2009 kella 20.30 paiku

aadressil: Narva, Tallinna mnt 56 toimus liiklusõnnetus, mis seisnes selles, et mootorsõiduki

AUDI 80 561 AXD autojuht N.N juhtides sõidukit, enne sõidu alustamist ei

veendunud selle ohutuses ning tagurdamisel sooritas otsasõidu pargitud mootorsõiduki VW Passat reg nr 867 ATK vastu. Audi juht põgenes sündmuskohalt teatamata juhtunust politseile, kuigi teatamine oli kohustuslik.

Aktis on samuti kirjeldatud sõidukile VW Passat reg nr 867 ATK tekitatud vigastused –

esikaitseraud on eraldatud kinnituskohtadest, kriimustatud esiiluvõre, kahjustatud esiregistreerimismärgi hoidja. Esikaitseraud on deformeeritud. Nimetatud aktiga, samuti aga tunnistaja xxx ütlustega on tõendatud need faktilised asjaolud, et just nimelt N.N sõitis otsa sõidukile WV Passat ning koheselt lahkus sündmuskohalt politseid teavitamata. Selle aktiga on samuti tõendatud see faktiline asjaolu, et VW Passat omanikule, xxx, on tekitatud materiaalne kahju.

4-09-14284

4(2) Nagu on sätestatud Liikluseeskirjade §-s 105, tagurdamisel ei tohi juht ohustada ega takistada teist liiklejat. Liikluseeskirjade § 91 kohaselt, enne sõidu, manöövri või peatumise alustamist

peab juht veenduma, et see on ohutu ega takista teisi liiklejaid ja teel töötajaid.

N.N ei veendunud enne sõidu alustamist selle ohutuses ning tagurdamisel ohustas ja

kahjustas teist autot (VW Passat). Seega rikkus ta Liikluseeskirja §91 ja 105 nõudeid, pannes sellega toime väärteo, mis on kvalifitseeritav Liiklusseaduse §74'17 lg.1 järgi. Liiklusseaduse § 7417 lg 1 kohaselt, mootorsõidukivõi trammijuhi poolt liiklusnõuete rikkumise

eest, kui sellega on tekitatud varaline kahju või inimesele ettevaatamatusest tervisekahjustus,

karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut või arestiga või sõiduki juhtimise õiguse äravõtmisega kuni kuue kuuni. Nagu on sätestatud Liikluseeskirjade §-s 225, kui on juhtunud liiklusõnnetus, peab asjaosaline juht peatuma võimalikult kiiresti, põhjustamata sellega lisaohtu, ja lülitama sisse ohutuled; nende puudumisel või kui õnnetuseosaline sõiduk asub kohas, kus nähtavus on halb või piiratud, tuleb teele panna ohukolmnurk. Jättes selle tegemata, pani N.N toime väärteo, mis on kvalifitseeritav Liiklusseaduse §74'32 lg.1 järgi.

Liiklusseaduse § 7432

lg 1 kohaselt, liiklusõnnetuse sündmuskohalt põgenemise või liiklusõnnetuses kannatada saanud abitus seisundis oleva inimese abita jätmise eest karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut või arestiga või sõiduki juhtimise õiguse äravõtmisega kuni kahe aastani.

Liikluseeskirja § 227 sätestab, et, kui inimesed liiklusõnnetuses viga ei saanud, õnnetuses osalenud juhid või juht ja kahju saaja(d) on juhtumi põhjusi hinnates vastutuse küsimuses ühel

meelel, on oma arvamuse kirjalikult vormistanud, nimetades kahju tekitamise eest vastutava

isiku, ja sellele alla kirjutanud, ei ole vaja liiklusõnnetusest politseile teatada. Lahkarvamuse korral või juhul, kui kahju saaja ei ole teada, tuleb õnnetusest kohe teatada politseile ja tegutseda sealt saadud korralduse kohaselt.

Antud juhul, kuna kahju saaja ei olnud N.N-ile koheselt teada, pidi ta kohe teavitama

liiklusõnnetusest politseid. Jättes selle tegemata, pani ta toime väärteo, mis on kvalifitseeritav Liiklusseaduse §74'31 lg.1 järgi.

Liiklusseaduse § 7431

lg 1 kohaselt, liiklusõnnetuses osalenud sõiduki juhi poolt

liiklusõnnetusest politseile teatamise nõuete rikkumise eest, kui teatamine oli kohustuslik,

karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut või arestiga või sõiduki juhtimise õiguse äravõtmisega kuni ühe aastani.

Ülaltoodu alusel, kohus on seisukohal, et N.N-i süü on tõendatud ja tema poolt toimepandud väärteod on kvalifitseeritud õigesti. 2.2 Kohtu seisukoht karistuse osas Karistuse mõistmisel arvestab kohus kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, tahtluse liiki,

võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid.

4-09-14284

5(2)

Kuulanud ära menetlusosaliste seisukohad, kuulanud üle tunnistaja, uurinud väärteotoimikus kogutud materjale, jõuab kohus seisukohale, et N.N-i kaebus Ida Politseiprefektuuri 02.12.2009 üldmenetluse otsuse peale väärteoasjas nr. 2330,09,014012 on osaliselt põhjendatud

karistuse suuruse määramise osas ja nimetatud otsus tuleb selles osas tühistada ning teha uus otsus, mis ei raskenda kaebuse esitaja olukorda .

Otsuse langetamisel võtab kohus arvesse, et kohtuistungil tunnistas N.N ennast toimepandud väärtegudes süüdi, millega seoses tema tegevuses ilmneb KarS §57 lg 3 ettenähtud karistust kergendav asjaolu. Samuti võtab kohus arvesse N.N-i majandusseisundi. Ülalnimetatu alusel, tuleb kohus järeldusele, et on olemas asjaolud, mis annavad aluse nii põhi-, kui ka lisakaristuse kergendamiseks. Kohus on aga seisukohal, et antud juhul, kuna N.N on isik, kes oli varem mitmel korral karistatud Liiklusseaduse rikkumiste eest (lk 26), on tema suhtes lisakaristuse kohaldamine õiglane ja otstarbekohane. Otsuse tegemisel lähtub kohus eeltoodust ning juhindub VTMS § 132 p 2; § 133; § 134; § 107- 111.

Innokenti Menšikov Kohtunik