3-20-377/21 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

Eesti Vabariigi nimel

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Kristjan Siigur

Otsuse avalikult teatavakstegemine

30. detsember 2022, Tallinn

Haldusasja number

3-20-377

Haldusasi

AS Harku Karjäär kaebus Maa-ameti 21.04.2022 korralduse

nr

1-17/22/865

tühistamise

ja

katastriüksuse

72701:001:0533

endistes

piirides

taastamiseks

kohustamise nõuetes.

Kohtuasja läbivaatamise viis

kirjalik menetlus

Menetlusosalised

Kaebaja: AS Harku Karjäär

Esindajad: v.adv. Martin Triipan, v.adv Kaisa Laidvee

Vastustaja: Maa-amet

Esindajad: Toomas Kutti, Anneliina Siitan

Kolmas isik: Eesti Vabariik

Esindaja: Ivar Siska

Kolmas isik: Harku vald

RESOLUTSIOON

1. Jätta AS Harku Karjäär kaebus rahuldamata.

2. Jätta menetluskulud menetlusosaliste endi kanda.

SELGITUSED:

Menetlusosalisel

on

õigus

kohtuotsuse

peale

esitada

apellatsioonkaebus

Tallinna

Ringkonnakohtule hiljemalt 30. jaanuaril 2023 (HkMS § 180, § 181 lg 1). Vastuseks teise menetlusosalise poolt

esitatud apellatsioonkaebusele võib esitada vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse

menetlusosalisele kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui

14 päeva (HkMS § 184). Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb seda apellatsioonkaebuses

märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HkMS § 182 lg 1 p

9). Kui menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal Tallinna

Ringkonnakohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja

kulgemist (HkMS § 116 lg 5) ning apellatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja

kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse

(HkMS § 116 lg 6).

ASJAOLUD JA MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD

1.1. Kaebaja omandis on Hüüru külas asuv kinnistu nr 10772202, mis moodustati 2006. aastal nii, et

see

koosnes

maakatastris

registreeritud

katastriüksusest

Harku

karjäär 7

(katastritunnus

72701:001:0533, pindala 6,92 ha).

1.2. Kaebaja ja Eesti Vabariik sõlmisid 01.08.2019 müügilepingu, mille kohaselt müüs kaebaja riigile

kinnistu nr 10772202 jagamisel tekkiva iseseisva kinnistu ligikaudse pindalaga 523 m2.

1.3. Lähtudes kinnisasja avalikes huvides omandamise seaduse (edaspidi „KAHOS“) § 10 lõike 4 alusel

Maanteeameti poolt esitatud avaldusest ja Saue Vallavalitsuse 16.08.2019 korraldusest nr 957 tegi

Maa-amet 15.01.2020 otsuse nr 19121934883, millega lõpetas maakatastris katastriüksuse tunnusega

72701:001:0533 ning kandis maakatastrisse kaks uut katastriüksust ehk katastriüksuse Harku karjäär 7

(72601:001:1010,

pindala

6,75

ha)

ja

katastriüksuse

11191 Harku-Rannamõisa

tee

L7

(72601:001:1011, pindalaga 400 m2).

1.4. Maa-amet andis 30.03.2020 korralduse nr 1-17/20/839[1], millega tunnistas 15.01.2020 otsuse

nr 19121934883 kehtetuks ning otsustas alustada endise katastriüksuse 72701:001:0533 jagamisel

moodustatud katastriüksuste katastrimõõdistamise kontrollimist vastavalt maakatastriseaduse

(edaspidi „MaaKatS“) §-le 192.

1.5. Maa-amet andis 21.04.2022 korralduse nr 1-17/22/865 (edaspidi „vaidlustatud korraldus“),

millega määras kindlaks 11191 Harku Rannamõisa tee L7 (72601:001:1011) ja/või Harku karjäär 7

(72601:001:1010) katastriüksuste üheteistkümne piiripunkti (piiripunktid nr 1, 2, 4, 7, 8, 15, 16, 17,

37, 33 ja 34) asukohad ning muutis maakatastris eelnimetatud katastriüksuste ja nendega külgnevate

katastriüksuste kandeid selliselt, et Harku karjäär 7 katastriüksuse pindalaks jäi 6,74 ha ning 11191

Harku Rannamõisa tee L7 katastriüksuse pindalaks jäi 111 m2.

2.1. Kaebaja on esitanud Tallinna Halduskohtule kaebuse, taotledes Maa-ameti 21.04.2022 korralduse

nr 1-17/22/865 tühistamist ning katastriüksuse 72701:001:0533 endistes piirides taastamiseks

kohustamist2.

2.2. Kaebaja hinnangul on vaidlustatud korraldus õigusvastane, kuna kaebaja pole katastriandmetes

vastavate muudatuste tegemist taotlenud ega sellega nõustunud, samas kui Maanteeametil polnud

õigust sellekohase avalduse esitamiseks. Kaebaja rõhutab, et antud juhul ei olnud tegemist

sundvõõrandamisega, kus Maanteeamet oleks saanud teha toiminguid kaebaja eest KAHOS § 10 lg 4

alusel ning igal juhul ei tulene sellest sättest Maanteeametile õigust avalduse esitamiseks jagatava

kinnistu välispiiride muutmiseks, mis ei seondu kinnistu jagamisega. Kaebaja leiab, et põhjendatud

oleks olnud üksnes endise katastritunnusega 72701:001:0533 maaüksuse jagamine kaheks

katastriüksuseks vastavalt 01.08.2019 sõlmitud müügilepingu lisaks olevale krundijaotusplaanile.

Kaebaja on seisukohal, et KAHOS § 10 lg 4 eesmärk ei ole võimaldada riigil ilma maaomaniku

nõusoleku ja kooskõlastuseta talle kuuluva kinnistu piire muuta selliselt, et maaomanik jääb oma

kinnistu osast ilma, kusjuures riik ei vii selleks läbi asjakohast menetlust, ei kaasa omanikku ega maksa

hüvitist.

2.3. Kaebaja leiab, et kuna piiride kättenäitamise ja mõõdistuste teostamise ainus eesmärk pidi olema

jagatava ja Maanteeameti poolt omandatava kinnistu mõõtmine ja uute katastriüksuse piiride paika

1 Kõnealune korraldus anti käesoleva kohtumenetluse ajal ning see tingis kohtumenetluse peatamise 03.04.2020 kohtumäärusega.

2 Kaebaja esitas kaebuse 27.02.2020 ning muutis kaebuse nõudeid 23.05.2022 avaldusega. Kaebuse muutmine on vastu võetud

käesolevas kohtuasjas 20.06.2022 tehtud kohtumäärusega. Kaebaja esitas kaebuse tervikteksti 05.09.2022.

panemine, ei olnud vajadust terve kinnistu ja kõikide piiripunktide mõõdistamiseks ega kinnistu

jagamise seisukohast asjassepuutumatute piiripunktide asukoha muutmiseks. Kaebaja hinnangul on

vaidlustatud korralduse andmisel eiratud 2019. aasta müügilepingus kokku lepitut, vähendades

kaebaja omandi suurust riigi kasuks ning kinnistu piiride muutmisega on sisuliselt läbi viidud

sundvõõrandamine. Kaebaja selgitab, et vaidlustatud korralduse tulemusena on riigi omandisse läinud

see osa kaebaja kinnistust, mida kaebaja riigile võõrandama nõus ei olnud, kuigi Maanteeamet ka seda

osa algselt omandada soovis.

2.4. Kaebaja rõhutab, et kui tema 2006. aastal kinnistu ostis, võeti aluseks ja arvestati sel ajal

maakatastris registreeritud kinnistu piire ning suurust ehk kaebaja maksis sisuliselt iga ruutmeetri

eest, vaidlustatud korraldusega aga vähendatakse kaebajale kuuluvat omandiosa väidetavate

ebatäpsete andmete parandamise teel mingisugust kompensatsiooni maksmata.

2.5. Kaebaja leiab, et talle edastatud piiriprotokoll ei võimalda üheselt ja selgelt tuvastada kinnistu

piiride muutust ning arusaamatu on, millele ja miks on piiripunktide asukoha määramisel tuginetud.

Kaebaja on seisukohal, et lähtudes keskkonnaministri 14.08.2018 määruse nr 30 „Katastriüksuse

moodustamise kord“ § 12 lõikest 4 oleks antud juhul tulnud piiripunktide õige asukoha kindlaks

määramisel lähtuda piiripunktide koordinaatidest, mis olid teada ning igal juhul oleks piiri määramisel

pidanud arvestama maastikul olevate piirimärkide, maastikusituatsiooni, puudutatud katastriüksuste

alusandmete ja katastriüksuse varasema piirikirjeldusega.

2.6. Kaebaja leiab, et piiri kindlaks määramisel on Tammi tee paiknemise osas põhjendamatu lähtuda

2002. ja 2005. aasta ortofotodest, kuna praeguseks paikneb tee Harku karjäär 7 kinnistust kaugemal

kui vastavate katastriüksuste moodustamise ajal. Kaebaja hinnangul on piiriprotokoll ka vastuoluline,

kuna ühelt poolt on seal märgitud, et tee telje asukoht maastikul muutunud ei ole, teisalt aga, et tee

telje mõõdistus ja teemaa serva määramine ei ole olnud täpne. Kaebaja leiab, et kuna katastriüksuse

moodustamise korrast tulenevalt tuleb lähtuda maastikusituatsioonist, siis tuleks antud juhul eelkõige

arvestada praegust olukorda maastikul.

2.7. Kaebaja hinnangul ei ole mitte kusagil viidatud sellele, et Tammi teega külgnevas osas peaks piir

olema 7 meetri kaugusel Tammi tee teljest, kusjuures sellist tingimust ei tulene ka teiste

lähedalasuvate katastriüksuste, nagu Antsu 8, Piiri II ja Kanarpiku II maaüksuste piiriprotokollidest.

Kaebaja märgib, et võrreldes Harku-Rannamõisa teega, on Tammi tee olnud tunduvalt väiksem

teenindav tee ja seetõttu on põhjendatud ka erinev lähenemine. Kaebaja leiab, et vaidlustatud

korraldusega määratud piir ei kulge varasema Tammi tee servas, vaid sellest selgelt eemal, kuna

ortofotodelt on näha heintaimedega ala tee ja kinnistu piiri vahel. Kaebaja hinnangul ei olnud

2005. aasta piiriprotokolliga kooskõlas mingisuguse ebamäärase tähenduse ja staatusega maariba

jätmine tee ja Harku karjäär 7 kinnistu vahele.

2.8. Kaebaja leiab, et kuna varasemas piirikirjelduses on viidatud muuhulgas omavalitsuse piirile, oleks

piiri kindlaks tegemisel tulnud välja selgitada ja võtta aluseks omaaegsed omavalitsuse piirid, mida

tehtud ei ole.

2.9. Kaebaja märgib, et vaidlustatud korraldusega tehtavad muudatused muudavad ka Harku karjäär 8

katastriüksuse piire, sellel maatükil asub aga Harku lubjakivimaardla aktiivse tarbevaru plokk, mille

piiridega oleks maastikusituatsiooni arvestamise kohustuse raames arvestada tulnud. Kaebaja leiab, et

vaidlusaluste muudatuste tagajärjel jääks osa maardla ja aktiivse tarbevaru plokist teemaale, mis aga

ei ole kooskõlas maastikusituatsiooniga ning lisaks sellele kaotaks kaebaja võimaluse taotleda selle

maavara osas maavara kaevandamise luba, millise asjaoluga oleks vastustaja vaidlusaluse korralduse

andmisel samuti arvestama pidanud.

2.10. Kaebaja selgitab, et Harku karjäär 7 kinnistu on seni käibes eksisteerinud nendes piirides, mis

olid maakatastrisse kantud ning sellisena oli seda tunnistanud ka riik kaebajaga tehingut tehes.

Kaebaja rõhutab, et tema omandas kinnistu sellise pindalaga ja sellistes piirides, nagu see oli

maakatastris ja kinnistusraamatus kajastatud. Kaebaja leiab, et kohtuasjas 3-19-1340 õiguste kaitse ja

hea halduse põhimõtte osas võetud Riigikohtu seisukohtade valguses ei saa asjakohaseks pidada Maa-

ameti väiteid, et registrikannetel ei ole käesolevas olukorras mingisugust tähendust.

3.1. Vastustaja vaidleb kaebusele vastu. Vastustaja leiab, et kuna kaebaja ja riigi vaheline kokkulepe

Harku karjäär 7 kinnistust äralõike tegemiseks sõlmiti KAHOS alusel algatatud menetluses, oli

Maanteeametil KAHOS § 10 lg 4 alusel õigus kaebaja eest toiminguid teha ning kaebaja nõusolek

katastrimõõdistamise tingimuste väljastamiseks ei olnud vajalik. Viidates MaaKatS § 16 lõikele 5

märgib vastustaja, et kuna katastri alusandmed ei olnud piisavalt kvaliteetsed, ei olnud Harku

karjäär 7 kinnistu jagamisel võimalik üksnes osaline katastrimõõdistamine. Vastustaja selgitab, et

antud juhul olid osad Harku karjäär 7 katastriüksusega piirnevad maad moodustatud kaardi ja plaani

alusel ehk polnud looduses mõõdistatud ja seetõttu on piiriandmete kvaliteet pigem kehv. Vastustaja

rõhutab, et maaomanik ega maamõõtja ei saa otsustada, kas jagamiseks mõõdistada katastriüksus

tervikuna või osaliselt, vaid selline otsustuspädevus on üksnes katastripidajal.

3.2. Vastustaja selgitab, et juhul kui katastrimõõdistamisel selgub, et piiriandmed on vastuolulised või

piirimärkide asukoht maastikul ei ole kooskõlas piiriandmetega, tuleb MaaKatS § 17 lg 4 kohaselt

kinnisasja piir kindlaks teha MaaKS-i § 15 alusel, ilma et eeldaks maaomaniku poolset taotlust. Samuti

osutab vastustaja sellele, et katastripidajal on MaaKatS § 19² kohaselt õigus kontrollida katastrisse

esitatud katastrimõõdistamise andmete õigsust ja nõuda maamõõtjalt kontrollimisel tuvastatud

puuduste kõrvaldamist.

3.3. Katastrimõõdistamise seisukohast ei oma vastustaja hinnangul tähtsust 01.08.2019

müügilepingus määratletud maatüki suurus ja piirid. Seda, et piiride muutmise tulemusena sai riik

sisuliselt endale maa, mille müümise osas kaebajaga kokkuleppele ei saadud, peab vastustaja juhuseks

ning märgib, et sama hästi oleks piiride kindaksmääramine võinud anda ka vastupidise tulemuse,

millisel juhul oleks tulnud tee tarbeks kaebajalt omandada suurem tükk maad.

3.4. Mis puudutab kaebaja seisukohta, et piiri kindlaks tegemisel oleks tulnud lähtuda piiripunktide

koordinaatidest, siis selgitab vastustaja, et nendest saaks lähtuda juhul kui need on eelneva

mõõdistusega õigesti määratud, kui see aga nii ei ole, siis tuleb piirimärkide taastamisel lähtuda

eelkõige piirikirjeldusest. Viidates kohtuasjas nr 3-2-1-143-12 tehtud otsuses võetud Riigikohtu

seisukohale ning kohtuasjas 3-19-1297 tehtud otsuses võetud Tallinna Ringkonnakohtu seisukohale

selgitab vastustaja, et kaart peab kirjeldama mõõdistamisel ilmnevat tegelikku olukorda, seadusandja

ei ole omistanud katastriüksuse plaanil kajastatud koordinaatidele määravat tähtsust teiste andmete

ees. Vastustaja selgitab, et antud juhul tuvastaski maamõõtja piiride kindlakstegemise

maakorraldusliku toimingu käigus, et 15.01.2020 registreeritud Harku karjäär 7 ja 11191 Harku-

Rannamõisa tee L7 katastriüksuste kande aluseks olevad mõõdistusandmed ei vasta 24.01.2006

maakatastris registreeritud Harku karjäär 7 katastriüksuse piirikirjeldusele – viimati nimetatud

piiriprotokolli kohaselt paiknevad piiripunktid nr 1, 8, 9, 10 ja 19 Harku-Rannamõisa tee teljest 7

meetri kaugusel ning piiripunkt nr 20 sama tee teljest 10,0 meetri kaugusel ning piirilõik 1-2 kulgeb

Tammi tee maaeralduse joonel, ent piiripunktide asukohad ei ühtinud piiriprotokolli kantud

kirjeldusega piiri kulgemisest tee maaeralduse joonel ehk kirjeldatud kaugusel tee teljest.

3.5. Vastustaja selgitab ka, et Tammi tee katastriüksusega piirnevas osas võeti piiride kindlaks

tegemisel aluseks 2002.a ja 2006. aasta ortofotod, kuna piir määrati Tammi tee ja 11191 Harku-

Rannamõisa tee maaeralduse piirile Antsu 7 katastriüksuse esmamoodustamisel tol hetkel kehtinud

maastikusituatsiooni

arvestades.

Vastustaja

märgib,

et

tänaseks

on

kõnealune

ristmik

rekonstrueeritud, mistõttu ei saa piiride kindlakstegemisel aluseks võtta hetkel maastikul olevat

situatsiooni ja sõidutee asukohta. Ka märgib vastustaja, et teemaa ei koosne üksnes teekatte laiusest,

vaid sinna lisanduvad mh teepeenar, mulde nõlv, vajadusel kraavitus jm tee ristprofiili elemendid.

Vastustaja märgib, et esialgse Antsu katastriüksuse piir oli Tammi teega piirnevas küljes tähistatud

kahe piirimärgiga, millest üks asetses Tammi tee ja 11191 Harku-Rannamõisa tee eralduse servade

ristumise kohas ning teine kagu suunas Tammi tee eralduse servas. 24.01.2006 maakatastris

registreeritud Antsu 7 (hilisem Harku karjäär 7) katastriüksuse piirimärgi nr 1 koordinaatide järgne

asukoht viitab sarnaselt esmamoodustamise koordinaatidele tee telje mõõdistuspunktile, mitte

Tammi tee servas paiknevale piiripunktile, sest 2002.a ja 2006.a ortofotodel on koordinaatide järgne

asukoht tee teljel. Vastustaja selgitab, et kui koordinaadi järgne piirimärgi asukoht oleks olnud õige,

siis oleks paiknenud mõõdistatud katastriüksusel osa Tammi teest, aga Harku karjäär 7 katastriüksuse

moodustamise toimiku pindala arvutuses tee kõlvikut piirilõigu 1-2 juures ei ole määratud. Kui

maamõõtja on eksinud piiripunkti nr 1 koordinaatide määramisel ja piiripunkti tegelik asukoht

esmamoodustamisel oli Tammi tee servas, siis võttis maamõõtja piiride kindlakstegemisel aluseks

maastikul oleva teetammi aluse maa laiuse (ca 14 m) ja määras piiri Harku karjäär 7 katastriüksuse

poolses küljes 7 m kaugusele tee teljest. Siinkohal viitab vastustaja ka 30.04.2020 ja 03.06.2020 Maa-

ameti poolt läbi viidud välikontrolli tulemusele, millest selgus, et Tammi tee sõidetav asfalti ja kruusa

osa on maastikul ca 7 meetrit lai ning teetammi alune maa on ca 14 meetrit lai. Vastustaja leiab, et

maamõõtja on piiri õigesti määranud, arvestades, et maastikul olevad teerajatised jäävad teemaa

piiridesse.

3.6. Vastustaja on seisukohal, et Saue ja Harku valla piirid ei ole aluseks piiri kindlakstegemisel, kuna

omavalitsuste piirid ei ole nende moodustamisel määratud mõõdistamise teel, vaid on kantud sel

hetkel kehtivale aluskaardile, mis tähendab seda, et kui piiride kindlakstegemise käigus selgub, et

katastriüksuse piir on valesti koordineeritud, siis on ka omavalitsuse piir katastrikaardil vale ning

katastriüksuse andmete parandamisel korrigeeritakse ka omavalitsusüksuste piiri asukoht

katastrikaardil.

3.7. Vastustaja hinnangul ei tule MaaKS § 15 kohaselt piiri kindlakstegemisel kaaluda maaomaniku

huve kinnisasja kasutamisel, mistõttu ei saanud arvestada potentsiaalse kaevandamisõigusega Harku

karjäär 8 katastriüksusel. Vastustaja osutab ka sellele, et Tammi tee 30-meetrise kaitsevööndi piires

on kaevandamine ehitusseadustiku (EhS) § 72 lg 1 punkti 3 kohaselt nii ehk naa keelatud ning et

konkreetsel juhul on mäeeraldise piir määratud Tammi teega paralleelselt kulgeva elektriliini alla ehk

ei ole konkreetsel juhul otseselt seotud katastriüksuse piiriga.

3.8.

Vastustaja hinnangul ei riku kaebaja õigusi see, et piiride kindlakstegemise järgselt vähenes ka

Harku karjäär 7 katastriüksuse arvutuslik pindala kuna kinnisasja pindala on üksnes kinnisasja

iseloomustav tunnus, mitte aga omandiõigusega kaitstud näitaja.

4. Kolmandate isikutena menetlusse kaasatud külgnevate kinnisasjade omanikud Eesti Vabariik ja

Harku vald ei ole kaebuse kohta oma seisukohta esitanud.

KOHTU PÕHJENDUSED

5. Kaebus ei ole põhjendatud ja tuleb rahuldamata jätta. Kaebaja on põhimõtteliselt ekslikul

seisukohal, nagu oleks vaidlustatud otsusega vähendatud tema kinnisomandiõiguse ulatust või

sisuliselt läbi viidud kinnisasja osa sundvõõrandamine. Vaidlustatud otsusega ei võetud kaebajalt ära

osa talle kuuluvast maast, vaid tehti kindlaks, kus paiknevad tegelikult tema kinnisasja piirid ning

parandati eelnevalt maakatastris olevad ebaõiged piiriandmed. Teisisõnu, sellise ruumilise ulatusega

kinnisasja, nagu kajastus maakatastris enne vaidlustatud otsuse tegemist, ei ole kaebaja omandis

olnud, kuna maakatastrisse kantud piiriandmed olid valed. Vaidlustatud otsuses ja sellele lisaks olevas

piiriprotokollis

LY1906134819

on

üksikasjalikult

kirjeldatud

asjaolusid,

millest

on

piiri

kindlakstegemisel lähtutud ning esitatud põhjendused on veenvad selles, et vastavad piiripunktid

asuvad nimelt vaidlustatud otsuses kajastatud kohtades.

6. Nõustuda ei saa kaebaja väitega, et katastripidaja ei oleks tohtinud hakata Harku Karjäär 7

jagamisega seotud toiminguid tegema Maanteeameti avalduse alusel. MaaKS § 15 lõikes 1 on

sätestatud, et kinnisasjade vahelise piiri asukoha teeb kindlaks maakorralduse läbiviija, kui selleks on

vajadus või kinnisasja omanik seda taotleb. Antud juhul ei ole vaidlust selles, et kinnisasja omanik –

see tähendab kaebaja – ei ole piiride kindlakstegemist taotlenud. Tegelikult ei taotlenud piiride

kindlakstegemist ka Maanteeamet, vaid vastustaja algatas sellekohase menetluse lähtudes MaaKS §

15 lõikes 1 nimetatud vajadusest, mille ta tuvastas, kui kontrollis MaaKatS § 192 lõikes 1 sätestatud

pädevust teostades katastrisse esitatud katastrimõõdistamise andmete õigsust. Viimati nimetatud

sätte kohaselt on katastripidajal õigus kontrollida katastrisse esitatud katastrimõõdistamise andmete

õigsust

ja

katastrimõõdistamise

seaduslikkust.

Sama

paragrahvi

lõikest 2

tuleneb,

et

katastrimõõdistamise andmetes puuduste tuvastamise korral teeb katastripidaja maamõõtjale

ettekirjutuse puuduste kõrvaldamiseks ja väljastab maamõõtjale katastrimõõdistamise tingimused.

MaaKatS § 17 lõikes 4 on sätestatud, et kui katastrimõõdistamise käigus selguvad vastuolulised

piiriandmed või on tuvastatud, et piirimärkide asukohad maastikul ei ole kooskõlas katastrisse kantud

piiriandmetega või maastikul on ühes piiripunktis mitu piirimärki, tuleb kinnisasja piir kindlaks teha

maakorraldusseaduse § 15 alusel.

7. Eeltoodud sätetest nähtub üheselt, et kui katastripidaja tuvastab mistahes põhjusel, et

maakatastrisse kantud piiriandmed on vastuolulised, teeb ta maamõõtjale ettekirjutuse vastuolu

likvideerimiseks vajalike tööde tegemiseks, kusjuures kõnealuseks vajalikuks tööks on piiri

kindlaksmääramise maakorraldustoimingu läbi viimine vastavalt MaaKS §-le 15. Selleks ei ole vajalik

kinnisasja omaniku poolne taotlus ega tema nõusolek. Katastripidaja poolse kontrolli või kinnisasja

piiri kindlakstegemise lubatavuse seisukohast ei ole mistahes tähtsust sellel, mis oli kontrolli läbi

viimise ajendiks ehk millisest allikast või millisel põhjusel tekkis katastripidajal veendumus, et

maakatastrisse kantud andmed ei ole õiged. Seega ei ole vaidlustatud otsuse õiguspärasuse

seisukohast tähtsust sellel, et kaebaja ning Eesti Vabariigi vahel 01.08.2019. aastal sõlmitud

müügilepingust lähtudes asus kinnisasja jagamisega seotud toiminguid tegema Maanteeamet. Ühelgi

juhul ei saanud Maanteeameti initsiatiivist sõltuda piiride kindlakstegemise tulemus.

8. Lisaks on vastustaja õigesti leidnud, et Maanteeameti õigus kaebaja eest kinnisasja jagamisega

seotud toiminguid teha ja avaldusi esitada tuleneb sõnaselgelt kinnisasja avalikes huvides

omandamise seaduse (KAHOS) § 10 lõikest 4. Ekslik on kaebaja seisukoht, nagu kohalduks kõnealune

säte üksnes kinnisasja sundvõõrandamise korral. Selle sätte alusel on kinnisasja avalikes huvides

omandamise menetluse läbiviijal – kelleks antud juhul toonane Maanteeamet – õigus kinnisasja osa

omandamise korral teha kõiki kinnisasja jagamisega seotud toiminguid sõltumata omandamise viisist,

sealhulgas juhul kui kinnisasja osa omandatakse kokkuleppel, nagu see käesoleval juhul oli. Seega võis

Maanteeamet taotleda Harku karjäär 7 kinnisasja jagamiseks vajalike toimingute tegemist ning

vastustaja võis ja pidi sellekohaste toimingute kontrollimise raames ilmnenud piiriandmete vastuolu

tuvastades andma maamõõtjale korralduse piir kindlaks määrata.

9. Õige ei ole ka kaebaja seisukoht, et vaidlusalusel juhul oleks igal juhul tulnud rangelt juhinduda

01.08.2019. aastal sõlmitud lepingust ning selle lisaks olevast krundijaotusplaanist (OÜ Tuulekaru töö,

kaebuse lisas 2 sisalduv plaan). Kõnealune krundijaotusplaan on koostatud lähtudes selle koostamise

ajal maakatastris kajastatud piiriandmetest. On ilmne, et 01.08.2019. aasta müügilepingu sõlmimisel

olid mõlemad lepingupooled veendunud, et Harju karjäär 7 kinnistu piir kulgeb nii nagu maakatastri

andmetest ning nende andmete alusel koostatud krundijaotusplaanist paistis. See ei väära aga

vastustaja pädevust piiriandmete õigsust kontrollida ning maakatastris piiriandmeid muuta, tehes

vajadusel selleks MaaKS § 15 lõikes 5 nimetatud otsuse piiri asukoha määramise kohta. Kinnisasja

piirid määratakse katastriüksuse moodustamisel, kusjuures piiripunktide asukohti kirjeldatakse

sõltuvalt katastriüksuse moodustamise viisist kas mingisuguste looduses tajutavate objektide kaudu

ja/või piiripunkti koordinaatide kaudu. Piiriandmete kandmisel maakatastrisse (või sealt nende

andmete kandumisel kinnistusraamatusse) ei ole õigustloovat tähendust ehk teisisõnu – kinnisasja

piiri asukoha määrab ära katastriüksuse moodustamisel esitatud piiri kirjeldus, mitte aga selle alusel

maakatastrisse tehtud kanne. See omakorda tähendab, et maakatastrisse kantud piiriandmed võivad

olla valed ning kui see nii on, tuleb katastripidajal nõuda maamõõtjalt piiri kindlakstegemist. On selge,

et katastripidaja ei jõua omal algatusel läbi viia maakatastrisse kantud mõõdistusandmete

lauskontrolli, mis tingib paratamatult selle, et konkreetse kinnistu mõõdistamisandmete vigasus

ilmnebki eelkõige siis, kui mingil muul põhjusel on vaja neid piiriandmeid kasutada mingisuguste

maakorraldustoimingute (nt. kinnisasja jagamine, liitmine jne) tegemisel. Ka olukorras, kus kaks isikut

on eraõigusliku kokkuleppega leppinud kokku kinnistu osa võõrandamise, mis tingib vajaduse kinnistu

jagamiseks, ei saa katastripidaja lähtuda jagatava kinnisasja piiride asukoha osas poolte kokkuleppest,

vaid peab katastriandmete vigasuse ilmnemisel piiri õige asukoha kindlaks tegema ning juhul kui

asjaomased kinnisasjade omanikud piiri kindlakstegemise tulemuse osas kokkuleppele ei saa, selle piiri

asukoha MaaKS § 15 lõikes 5 nimetatud otsusega kindlaks määrama.

10. Eeltoodud põhjustel on väär ka kaebaja seisukoht, nagu oleks vaidlustatud otsuse näol tegemist

kinnisasja osa sundvõõrandamisega. Vastustaja on õigesti selgitanud, et piiri kindlakstegemine ning

kinnisasja avalikes huvides omandamine on teineteisest sõltumatud. Õige ei ole kaebaja käsitlus, nagu

oleks riik vaidlustatud otsuse abil realiseerinud KAHOSis sätestatud eesmärke või võtnud piiride

korrigeerimise tulemusel kaebajal ära maa, mida kaebaja kinnisasja avalikes huvides omandamise

menetluse raames riigile loovutama nõus ei olnud. Nagu ka vastustaja oma kirjalikus seletuses õigesti

selgitab, siis tuli piiride kindlakstegemise vajadus välja KAHOS-e alusel maa omandamise menetluse

tõttu, kuna kinnisasja jagamiseks tehtud katastrimõõdistamist kontrollides tuvastas katastripidaja, et

jagatava kinnistu kohta maakatastrisse kantud piiriandmed ei saa olla õiged. Selles olukorras ei saanud

katastripidaja jääda tegevusetuks ega võimaldada Harku karjäär 7 kinnistu jagamisel tekkivate uute

katastriüksuste registreerimist jätkuvalt objektiivselt valede piiriandmetega, olgugi, et selle kinnistu

jagamisest huvitatud isikud (kaebaja ja Maanteeamet) olid omavahelise kokkuleppe sõlmimisel neist

valedest andmetest lähtunud. Eeltoodu tõttu ei ole asjassepuutuv ka kaebaja seisukoht, et antud juhul

ei olnud mõõdistamise eesmärk kinnistu piiride muutumine muu kui jagatava kinnistu osas. Iseenesest

on tõsi, et ei kaebajal ega riigi kui avalikes huvides maa omandaja pädevust teostanud Maanteeametil

sellist eesmärki ei olnud, ent piiride kindlaks tegemise vajadus ilmneski eelnimetatud eesmärgiks

olnud maakorraldustoimingu – ehk kinnisasja jagamise – käigus katastripidajale, kes sellest vajadusest

lähtudes edasi toimetas, ilma et selleks oleks pidanud olema kaebaja nõusolekut.

11. Põhjendamatu on ka kaebaja seisukoht, et piiri kindlakstegemisel oleks tulnud tingimata juhinduda

maakatastrisse kantud piirimärkide koordinaatidest. Vastustaja on õigesti selgitanud, et üheks

maakatastrisse kantud piiriandmete ebaõigsuse põhjuseks võivadki olla katastriüksuse moodustamise

ajal piiripunktide koordineerimisel tehtud vead. Piiripunkti koordinaatidest saaks ja tuleks rangelt

lähtuda juhul, kui nende õigsuses ei saa kahtlust olla ehk juhul kui katastriüksuse moodustamisel

esitatud piiri kirjeldus ja koordinaatidele vastava piiripunkti asukoht ei ole omavahel vastuolus.

Olukorras, kus aga piiri on kirjeldatud ühelt poolt teatud looduses paiknevate objektide kaudu ning

teisalt piiripunkti koordinaatide kaudu ning need andmed on omavahel vastuolus – nagu see oli

käesoleval juhul, kus piiri kirjelduse kohaselt pidanuks piir kulgema mööda asjaomase kinnisasjaga

külgneva teemaa äärt, ent piiripunkti koordinaatidele vastav koht paikneb selle tee keskel – on

tegemist vastuoluliste piiriandmetega, millise vastuolu likvideerimiseks tuli läbi MaaKS § 15 sätestatud

piiride kindlakstegemine.

12. Nõustuda ei saa kaebaja väitega, et edastatud piiriprotokoll ei võimalda üheselt ja selgelt

tuvastada kinnistu piiride muutust ning et endiselt jääb arusaamatuks, millele ja miks on piiripunktide

asukoha määramisel tuginetud. Vaidlustatud otsuse lehekülgedel 2—4 on selgelt ja piisavalt detailselt

selgitatud, kuidas ja millest lähtudes on piiripunktide 1, 2, 4, 7, 8, 15, 16, 17, 37, 33 ja 34 asukoha

kindlaks tegemisel juhindutud. Ainsana on kaebaja kaebuses need selgitused kahtluse alla seadnud

osas, mis puudutab piiri kulgemist Tammi tee ääres ehk seda, et seal määrati piiride kindlakstegemisel

piiri asukoht 7 meetri kaugusele Tammi tee teljest, kusjuures vastustaja võttis aluseks Tammi tee

asukoha lähtudes 2002. ja 2005. aasta ajaloolistest ortofotodest.

13. Esiteks nähtub 15.11.2005 koostatud Antsu 7 (praegune Harku karjäär 7) katastriüksuse

moodustamise toimikus (vastustaja vastuse lisa 16, lk 13-14) olevast katastriüksuse plaanist ja

piiriprotokollist, et „piiripunktide 1-2 vahel kulgeb piir Tammi tee maaeralduse joonel ja samaaegselt

Harku valla halduspiiril“. Vaidlustatud otsuse kohaselt tuvastati kontrollmõõdistamisel, et

koordinaatidele vastavate piiripunktide 1 ja 2 asukohad ei paikne aga Tammi tee 2005. aasta asukohta

arvestades selle tee ääres, vaid selle tee keskel. Kuna katastriüksuse piirid määrati katastriüksuse

moodustamisel, ent kontrollimise ajaks oli Tammi tee asukoht ümberehituse tõttu muutunud, tuli piiri

kindlakstegemisel välja selgitada, kus asub 15.11.2005. aasta piiriprotokollis nimetatud looduses

olemasolev objekt „Tammi tee maaeralduse joon“ Antsu 7 katastriüksuse moodustamise ajal. Selle

kindlaks tegemiseks oli kohane kasutada 2002 ja 2005. aasta ortofotosid. Vastustaja on õigesti

märkinud, et tee asukoha muutumisega (antud juhul on Tammi tee Harku karjäär 7 kinnistuga

külgnevas osas varasemast kaugemale viidud) ei liikunud kaebaja kinnisasja piir kaasa, vaid see jäi

sinna, kus see Antsu 7 katastriüksuse moodustamisel oli. Seega ei saa põhjendatuks pidada kaebaja

seisukohta, et piiri kindlakstegemisel oleks tulnud arvestada Tammi tee praegust asukohta.

Katastriüksuse piiri asukoht võib looduses aset leidvate muutuste tõttu muutuda siis, kui piir on

kindlaks määratud mingisugusest oma laadilt muutuva asukohaga objektist lähtudes. Eelkõige on see

nii avaliku veekogu äärsete katastriüksuste puhul, kus veepoolseks piiriks on veekogu tavaline veepiir

(asjaõigusseaduse § 133 lg 1). Juhul kui katastriüksuse moodustamisel on piir määratud sellise

looduses esineva objekti, nagu tee asukoht järgi, tuleb piiri kindlaks tegemisel aluseks võtta tee

asukoht katastriüksuse moodustamise ajal, mitte aga lähtuda sellest, kus paikneb tee piiri asukoha

kindlakstegemise hetkel.

14. Teiseks on vastustaja selgitanud, et mõõtmistulemuste kohaselt oli Tammi tee sõidetava teeosa

laius umbes 7 meetrit ning teetammi aluse maa laius oli umbes 14 meetrit. Sama tulemus nähtub ka

maamõõtja poolt teostatud mõõdistamisandmetest (vt vaidlustatud otsuse lisaks olev maamõõtja

Ardo Arumäe koostatud piiriprotokoll nr LY1906134819, lk 3—10). Kaebaja ei ole esitanud ühtki

veenvat vastuväidet, mis seaks kahtluse alla maamõõtja tuvastatud asjaolu, et teetammi alune maa on

umbes 14 meetrit lai. Asjaolu, et aluseks võetud ortofotodelt nähtub tee ja kaebaja kinnistu vahele

jääv rohelist tooni ala, ei lükka eeltoodud järeldust ümber. Vastustaja on õigesti selgitanud, et tee ei

koosne üksnes katendist, vaid hõlmab ka muldkeha, mis on katendist laiem. Antsu 7 katastriüksuse

moodustamise toimikus olevalt katastriüksuse plaanilt ja piiriprotokollist saab järeldada, et selle

katastriüksuse moodustamisel määratleti piir nii, et toonane ehituslikult terviklik Tammi tee jääb

tervikuna moodustatavast Antsu 7 katastriüksusest väljapoole, ehk ei teki olukoda, kus osad

ehituslikult tee osaks olevad elemendid jäävad paiknema Antsu 7 katastriüksusele. Maamõõtja on

seega piiride kindlakstegemisel tuvastanud, et Tammi tee aluse maa laiuseks oli umbes 14 meetrit

ning teinud sellest lähtudes mõistliku ettepaneku, et Antsu 7 katastriüksuse moodustamisel

piiriprotokollis nimetatud objekt „Tammi tee maaeralduse joon“ paikneb 7 meetri kaugusel toonase

Tammi tee teljest. Vastustaja on vaidlustatud otsusega maamõõtja ettepanekuga nõustunud ning

vastavalt otsustanud piiri asukoha. Kaebaja ei ole esitanud ühtki veenvat argumenti, mis maamõõtja

poolt tuvastatud Tammi tee laiuse kahtluse alla seaks.

15. Mis puudutab kaebaja argumente seoses Piiri II ja Kanarpiku II katastriüksuste moodustamise

dokumentides kajastatuga, mille kohaselt kulgeb nende katastriüksuste piir Tammi tee poolses küljes

6,5 meetri kaugusel tee teljest, siis tuleb tähele panna, et viimati nimetatud kahe katastriüksuse

moodustamisel (vt kaebuse lisad 20 ja 21) ongi piiri asukoht määratletud konkreetse kaugusena (6,5

meetrit) tee teljest. Antsu 7 katastriüksuse moodustamisel ei ole aga piiri kaugust tee teljest

määratletud, vaid üksnes märgitud, et piir paikneb „Tammi tee maaeralduse joonel“. Maamõõtja ega

vastustaja ei pidanud Harku Karjäär 7 piiri kindlaksmääramisel tingimata lähtuma teiste

katastriüksuste moodustamisel aluseks võetud tee telje kaugusest, kui Antsu 7 katastriüksuse

moodustamisel sellist arvväärtust aluseks võetud ei olnud. Kaebaja esitatud argumendid ei veena

selles, et 2005. aastal ei olnud Tammi tee laius Harku karjäär 7 (endise Antsu 7) katastriüksusega

külgnevas osas umbes 14 meetrit, nagu maamõõtja piiride kindlakstegemisel tuvastas. Isegi kui saaks

väita, et kõrvalasuvate Piiri II ja Kanarpiku II (praegused Harku karjäär 4 ja Laabi-Piiri) katastriüksustega

külgnevas osas lõppes Tammi tee 6,5 meetri kaugusel tee teljest, ei pruukinud see samamoodi olla

Harku karjäär 7 kinnistuga külgnevas osas.

16. Seoses kaebaja väitega, et Antsu 7 katastriüksuse moodustamisel on piiri asukohta kirjeldatud ka

Harku valla halduspiiri kaudu, on vastustaja vaidlustatud otsuses õigesti selgitanud, et kohaliku

omavalitsusüksuse halduspiiri näol ei ole tegemist katastrimõõdistamise tulemusena määratletud

piiriga, vaid see piir määratletakse lähtudes konkreetsete katastriüksuste piiridest. Vastustaja on

vaidlustatud otsuses õigesti selgitanud, kui piiride kindlakstegemise käigus selgub, et katastriüksuse

piir on valesti koordineeritud, siis on ka omavalitsuse piir katastrikaardil vale ning katastriüksuse

andmete parandamisel korrigeeritakse ka omavalitsusüksuste piiri asukoht katastrikaardil vastavalt

piiride kindlakstegemise maakorraldustoimingus selgunud asukohale. Teisisõnu tähendab see, et

antud konkreetses kohas määrab Harku Karjäär 7 katastriüksuse piir ära valla piiri asukoha, mitte

vastupidi. Vastupidist ei saa järeldada ka Antsu 7 katastriüksuse moodustamisel 15.11.2005 koostatud

piiriprotokollist. Kuna piiriprotokollis märgitud „Harku valla halduspiir“ ei olnud looduses tajutav

objekt, tuleb piiriprotokollis märgitut, et piiripunktide 1-2 vahel kulgeb piir „Tammi tee maaeralduse

joonel ja samaaegselt Harku valla halduspiiril“ mõista selliselt, et eelnimetatu tee maaeralduse piir on

ühtlasi Harku valla halduspiiriks. Mõiste „tee maaeralduse piir“ sisustamise osas on maamõõtja

käesoleval juhul piiride kindlakstegemisel teinud mõistliku ja loogilise ettepaneku mõista seda kui

teetammi äärt, mis kulgeb Tammi tee (endise asukoha) teljest 7 meetri kaugusel.

17. Muude vaidlustatud otsuses ja seal viidatud piiriprotokollis käsitletud piiripunktide asukohtade

osas ei ole kaebaja vastuväiteid esitanud. Sellekohased selgitused on vaidlustatud otsuses ja selle

lisaks olevas piiriprotokollis esitatud piisavalt ja arusaadavalt ning nende õigsuses ei ole põhjust

kahelda.

18. Viimaks on vastustaja vaidlustatud otsuses õigesti leidnud, et piiride kindlakstegemisel ei saanud

mistahes tähtsust omada kaevandamisõigus. Isegi juhul kui kaevandamisõiguse andmisel on

mäeeraldis piiritletud maakatastris valesti kajastatud piiriandmetest lähtudes, ei anna see alust

lähtuda piiri kindlaks tegemisel mäeeraldise piirist. Harku lubjakivimaardla aktiivse tarbevaru ploki

asukoht ei olnud loodusobjektiks, millest lähtudes oleks Antsu 7 katastriüksuse moodustamisel

lähtutud ning seetõttu ei saa sellest lähtuda ka piiri kindlakstegemisel.

19. Mis puudutab viimaks kaebaja viidet Riigikohtu määrusele kohtuasjas 3-19-1340, siis sellest ei saa

järeldada, et maakatastrisse kantud valesid piiriandmeid ei võiks õigeks muuta, kui isikud või asutused

on valedest piiriandmetest (pikemat aega) lähtunud. Eelnimetatud kohtuasja sisuks oli kinnisasja

omaniku poolt Maa-ameti vastu esitatud kahju hüvitamise nõue ning Riigikohus eelnimetatud lahendis

käsitles sellise nõude esitamise tähtajaga seotud küsimust. Kõnealuses kohtumääruses leidis

Riigikohus, et isik võis usaldada maakatastri kande õigsust sel määral, et ei pidanud aru saama talle

kahju tekkimisest. Ühelgi juhul ei saa eeltoodud lahendis võetud seisukohast järeldada, et

maakatastrisse kantud piiriandmetel on õigustloov tähendus kinnisomandi ulatuse kindlaks

määramise

seisukohast

või

et

katastripidaja

ei

tohi

maakatastrisse

kantud

ebaõigeid

mõõdistusandmeid MaaKatS § 192 alusel läbi viidava menetluse tulemusena parandada.

20. Halduskohtumenetluse seadustiku § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks

otsus tehti. Kaebuse rahuldamata jätmisega on otsus tehtud kaebaja kahjuks. Kuna vastustaja ega

kolmandad isikud ei ole taotlenud menetluskulude välja mõistmist, jäävad kõik menetluskulud

menetlusosaliste endi kanda.

/allkirjastatud digitaalallkirjaga/