2-22-11396/13 · Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja

2-22-11396

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Maimu Laumets Kohtuistungi sekretär Pille Kaarepere Määruse tegemise aeg ja koht 30.12.2022. a Jõgeva kohtumaja Tsiviilasja number 2-22-11396 Tsiviilasi

KxxxxxMxxxxx Vxxxxx ja Cxxxxx Cxxxxxxx Vxxxxx hagi JxxxxVxxxxxxvastu elatise nõudes Menetlusosalised ja nende esindajad Hagejad: KxxxMxxxxx Vxxxxx (isikukood: xxxxxxxxxxx); Cxxxxx Cxxxxxxx Vxxxxx (isikukood: xxxxxxxxxxx, elukoht mõlemal xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx); Hagejate lepinguline esindaja: Tiina Mölder (isikukood: 46901242212, tiina@hugo.ee); Kostja: Jxxx Vxxxxx (isikukood: 3xxxxxxxxxx, elukoht: xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx Soome Vabariik; ) lepinguline esindaja Merike Valgmäe (Merike Valgmeäe Õigusbüroo OÜ, info@mvoigusburoo.ee) Menetlustoiming Lõpplahend Kohtuistungi toimumise aeg 20.12.2022 RESOLUTSIOON

1. Kinnitada hagejate KxxxMxxxxx Vxxxxxx ja CxxxxxxCxxxxxxx Vxxxxxx ning kostja JxxxxVxxxxxx vahel 20.12.2022 istungil sõlmitud kompromiss, mille tingimused on alljärgnevad:

1.1. Jxxx Vxxxxx maksab KxxxMxxxxx Vxxxxxxxe elatist alates 01.08.2022 kuni hageja täisealiseks saamiseni 225,64 eurot kuus [209,20 eurot (baassumma) + 46,44 eurot (3% Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast) – 30 eurot (50% lapsetoetusest)], mis muutub iga aasta 01. aprillil vastavalt perekonnaseaduse § 101 lg-tele 3 ja 4 ning lapsetoetuse (kehtiva perehüvitiste seaduse § 17 lg 3 lause 2) suuruse muutumisest alates lapsetoetuse suuruse muutumisele järgnevast kuust.

1.2. Punktis 1.1. määratud perioodil 01.08-31.12.2022 tasumata elatise 728.20 eurot (1128.20-400) tasub Jxxx Vxxxxx võrdsete osamaksetena seitsme kuu jooksul alates 01.01.2023.a.

1.3. JxxxxVxxxxx maksab KxxxMxxxxx Vxxxxxxxx elatist perioodi 01.08.2021-31.07.2022 eest kokku 1200 eurot, mille Jxxx Vxxxxx tasub võrdsete osamaksetena seitsme kuu jooksul alates 01.01.2023.a.

1.4. JxxxxVxxxxx maksab CxxxxxxCxxxxxxx Vxxxxxxxx elatist perioodi 01.06.2022- 14.10.2022 eest Perekonnaseaduse sätestatud miinimummääras, so summas 225.64 eurot kuus.

1.5. Jxxx Vxxxxxxmaksab Cxxxxx Cxxxxxxx xxxxxxxxx elatist 220 eurot kuus alates 15.10.2022 kuni hageja 21.aastaseks saamiseni või õpingute lõpetamiseni.

1.6. Punktis 1.4 määratud tasumata elatise ja punktis 1.5 määratud perioodil 15.10- 30.11.2022 tasumata elatise kokku 945.10 eurot (1007.76+337.33-400) tasub kostja võrdsete osamaksetena seitsme kuu jooksul alates 01.01.2023.a.

1.7. Punktides 1.1-1.4 ja 1.6

märgitud elatise maksab JxxxxVxxxxxxMxxxxxxTxxxxxxpangakontole nr EE124204278606988105 iga kuu 12. kuupäevaks.

1.8. Punktis 1.5 märgitud elatise alates 2022.a detsembrist maksab JxxxxVxxxxx Cxxxxx Cxxxxxxx Vxxxxxx pangakontole nr EE664204278608788714 iga kuu 12. kuupäevaks. 2022. detsembri elatis tuleb maksta kuu viimaseks päevaks.

2. Lõpetada tsiviilasja nr 2-22-11369 menetlus KxxxMxxxxx Vxxxxx ja Cxxxxx Cxxxxxxx Vxxxxx hagi JxxxxVxxxxx vastu elatise nõudes.

Menetluskulude jaotus Jätta menetluskulud poolte endi kanda.

Edasikaebamise kord Pooled loobusid edasikaebeõigusest.

Menetluse käik Hagejate esindaja esitas 04.08.2022 kohtule hagiavalduse kostja vastu elatise nõudes. Hageja esindaja palus kostjalt välja mõista miinimumelatise. 29.08.2022 täpsustas hagejate esindaja nõuet ja palus kostjalt mõlema hageja kasuks miinimumelatise välja mõista alates hagi esitamisest ja tagasiulatuva elatise KxxxMxxxxx Vxxxxxxxkasuks perioodi 01.08.2021-31.07.2022 eest ja Cxxxxx Cxxxxxxx Vxxxxxx kasuks perioodi 01.06-31.07.2022 eest.

Kostja vaidles 02.09.2022 esitatud vastuses hagile osaliselt vastu. Kostja leidis, et tagasiulatuva elatise nõudmine pole põhjendatud, sest kostja pidas täielikult ülal üht hagejat ja seega oli teine hageja täielikult hagejate seadusliku esindaja ülalpidamisel. Kostja tunnistas nõudeid miinimumelatise osas alates 15.06.2022.a.

Pooled esitasid kohtule täiendavad seisukohad. Hageja Cxxxxx Cxxxxxxx Vxxxxx esitas elatise nõude iseseisvalt alates enda täiseliseks saamisest.

Kohtuistungil saavutasid pooled esindate vahendusel nõude osas kompromissi, mille palusid kohtul kinnitada.

Kohtu põhjendused Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et poolte kompromiss ei ole vastuolus heade kommetega ega riku avalikku huvi ning on võimalik kinnitada. Kohus kinnitab kompromissi ja lõpetab asja menetluse. Vastavalt TsMS § 428 lg 1 p-le 4 lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle. TsMS § 430 lg 1 kohaselt võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused. TsMS § 430 lg 3 järgi ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. Kohus selgitab kompromissi sõlmimise ja menetluse lõpetamise õiguslikke tagajärgi: TsMS § 432 näeb ette, et menetluse lõpetamise korral kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti. Kooskõlas TsMS § 430 lg-ga 6 asendab kokkuleppe sõlmimine kohtu kinnitatud kompromissina kokkuleppe notariaalset tõestamist. Kompromissi saab vastavalt TsMS § 430 lg-s 8 sätestatule tühistada ja selle tühisusele saab tugineda tsiviilseadustiku üldosa seaduses nimetatud alustel ning kompromissist saab taganeda või selle üles öelda võlaõigusseaduses nimetatud alustel. Kompromissi saab tühistada või selle tühisusele tugineda ning kompromissist saab taganeda või kompromissi üles öelda üksnes kompromissi kui täitedokumendi alusel toimuva täitemenetluse hagiga lubamatuks tunnistamise menetluses. Kui kohus sellise hagi rahuldab, loetakse, et kompromissil ei ole täielikult või osaliselt õiguslikke tagajärgi ja menetlus asjas, milles kompromiss sõlmiti, jätkub. Pooled leppisid istungil kokku kaebeõigusest loobumises. Kohus leiab, et poolte taotlus tuleb vastavalt TsMS § 661 lg 4 rahuldada.

Menetluskulude jaotus TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 168 lg 3 kohaselt kannavad kompromissi sõlmimise korral pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Pooled ei leppinud kokku teisiti, mistõttu jätab kohus menetluskulud poolte endi kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/ Maimu Laumets Kohtunik