2-22-115853/12 · Tartu Maakohus Võru kohtumaja Võrus

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Triin Niinemets

Otsuse tegemise aeg ja koht

30. detsember 2022, Võru kohtumaja Võrus

Tsiviilasja number

2-22-115853

Tsiviilasi

OK Incure OÜ hagi M. M. vastu võlgnevuse

väljamõistmiseks

Tsiviilasja hind

6398,10 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja OK Incure OÜ, registrikood 11542046,

lepinguline esindaja D. S;

Kostja M. M, isikukood XXX, lepinguline esindaja

A. L.

Kohtuistungi toimumise aeg

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta OK Incure OÜ hagi rahuldamata.

2. Jätta menetluskulud OK Incure OÜ kanda.

2.1.Määrata M. M. menetluskulude rahaliseks suuruseks 1800 eurot.

2.2.Välja mõista OK Incure OÜ-lt M. M. kasuks menetluskulude katteks 1800

eurot.

2.3.Välja mõista OK Incure OÜ-lt M. M. kasuks viivis hüvitamisele

kuuluvatelt menetluskuludelt alates kohtulahendi jõustumisest kuni

täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.

2.4.OK Incure OÜ-l tasuda väljamõistetud menetluskulud XXX kontole nr

XXX (Swedbank).

3. Toimetada otsus kätte pooltele.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsusele on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva

jooksul alates kohtuotsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu

möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse

lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

Juhul kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel

apellatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses

esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab

kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei

ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.

ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUE

1. OK Incure OÜ (hageja) esitas 4. mail 2022 Pärnu Maakohtule maksekäsu

kiirmenetluse avalduse M. M. 5516,70 euro saamiseks. M. M. (kostja) esitas nõudele

vastuväite. Pärnu Maakohus andis asja üle Tartu Maakohtule menetluse jätkamiseks

hagimenetluses.

2. Hageja esitas 5. juulil 2022 Tartu Maakohtu Võru kohtumajale hagiavalduse, milles

palus mõista kostjalt hageja kasuks välja põhivõlgnevuse 3 899,40 eurot, intressi

472,64 eurot, viivise 1976,06 eurot ja võla sissenõudmiskulu 50 eurot. Menetluskulud

koos lisanduva viivisega palus hageja jätta kostja kanda.

3. Hagiavalduse andmetel kasutas kostja XXX (esialgne võlausaldaja) poolt võimaldatud

laenulimiiti 5000 eurot. Laenuandja teostas kostja taotluste alusel kostjale

väljamakseid kogusummas 8321 eurot. Lepingu kehtivuse ajal tasus kostja

laenusumma katteks 4321,60 eurot. Kuna kostja ei täitnud oma kohustusi

nõuetekohaselt, ütles esialgne võlausaldaja lepingu 25.06.2021 üles ja loovutas sellest

tulenevad nõuded hagejale. Pärast loovutamist tasus kostja põhivõlgnevuse katteks

100 eurot. Hageja nõuab krediidilimiidi kasutamise eest intressi, samuti viivist lepingu

täitmisega viivitusse sattumise eest. Hageja arvestab viivist alates laenulepingu

ülesütlemisele järgnevast päevast 26.06.2021 kuni hagiavalduse esitamiseni

05.07.2022 intressiga võrdses määras. Samuti nõuab hageja sissenõudmiskulude

hüvitamist VÕS § 1132 lg 2 p 3 alusel meeldetuletuskirjade saatmise eest.

Hageja kontrollis, kas kostjal on maksehäireid, ja lähtus kostja kinnitusest, et tal

puuduvad maksehäired ja õigusvaidlused ning ta sissetulekud on 970 eurot ja muud

kohustused 100 eurot. Kostja ei ole nn laenuorjust tõendanud, samuti tegi ta

regulaarseid tagasimakseid pea nelja aasta jooksul. Ka laenuvõtjal on kohustus käituda

vastutustundlikult, esitada krediidiandjale vaid tõest informatsiooni ja osata ka ise oma

võimeid ja võetavaid kohustusi hinnata. Leping sisaldab kohustuslikke andmeid ega

ole tühine.

KOSTJA VASTUVÄITED

4. Kostja hagi ei tunnistanud ja vaidles sellele vastu.

5. Vastuväidete kohaselt on hageja nõue tõendamata. Kostja ei ole esialgse

võlausaldajaga lepingut sõlminud. Kui lepingu saab lugeda sõlmituks, on

krediidiandja rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet, jättes kontrollimata

kostja võime võetavaid kohustusi täita, kogudes ja analüüsides lepingu sõlmimise

eelselt asjakohaseid andmeid ja dokumente. Laenulepingu sätted ei vasta

võlaõigusseaduses sätestatud tarbijakrediidilepingu kohustuslikele tingimustele ja on

seetõttu kas osaliselt või täielikult tühised. Infolehes toodud andmed on ebaõiged,

eksitavad ja puudulikud. Hageja nõue ja selle kujunemise kord on ebaselged, samuti

see, kuidas ja milliste nõuete katteks on arvestatud kostja tasumisi. Kostja möönab, et

on laenuandjalt erinevatel aegadel saanud 8321 eurot, kuid leiab, et tal on kohustus

tagastada üksnes reaalselt saadu. Kostja on krediidiandjale tasunud vähemalt 6095,09

eurot, lisaks hagejale 100 eurot. Seega on kostja tagastamata põhivõla jääk

maksimaalselt 2125,91 eurot. Kostja palub viivist vähendada maksimaalses

võimalikus ulatuses. Kostja toob esile, et ei ole kätte saanud ülesütlemisteadet ega

teatist nõude loovutamise kohta.

KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED

6. Kohus on seisukohal, et hagi ei ole põhjendatud ja see tuleb jätta rahuldamata.

7. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg 1 kohaselt hagi menetletakse poolte

esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest; lg 2 järgi on pooltel võrdne

õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele

vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja

milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. Kohus selgitab, et TsMS § 230 lg 1

esimese lause järgi peab hagimenetluses kumbki pool tõendama neid asjaolusid,

millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti.

Hagimenetluses on poolel endal kohustus tagada, et ta esitab piisavad tõendid oma

nõude rahuldamiseks (vt ka Riigikohtu 29. aprilli 2015 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-41-

15, p 19 teine lõik). TsMS § 231 lg 2 kohaselt poolte faktilise asjaolu kohta esitatud

väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks.

8. Käesoleval juhul ei ole poolte vahel vaidlust, et krediidiandja XXX on kostjale välja

maksnud XX.XX.XXXX krediidikontolepingu täitmiseks 8321 eurot ning kostja on

laenusumma osaliselt tagastanud.

9. Pooled vaidlevad selle üle, kas leping vastas kehtivatele kohustuslikele

tarbijakrediidisätetele, kas pooled on täitnud oma kohustusi nõuetekohaselt ning kas

ja kui suures osas on hagejal õigus nõuda kõrvalnõudeid, samuti selle üle, kas leping

on kehtivalt üles öeldud ja loovutatud.

10. Kostja väitel ta ei ole saanud teatist nõude loovutamise kohta. Hageja on seisukohal,

et loovutamine kostja suhtes on toimunud, kuid ei ole nõude loovutamise kohta

tõendeid esitanud. Hageja viitab, et kohtupraktika järgi hagi rahuldamist ei välista see,

kui nõude loovutamisest teatatakse pärast hagi esitamist või kui kostja saab

loovutusest teada hagiavaldusest.

11. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 2 lg 1 järgi on võlasuhe õigussuhe, millest tuleneb ühe

isiku (kohustatud isik ehk võlgnik) kohustus teha teise isiku (õigustatud isik ehk

võlausaldaja) kasuks teatud tegu või jätta see tegemata (täita kohustus) ning

võlausaldaja õigus nõuda võlgnikult kohustuse täitmist. Võlasuhe võib tekkida

lepingust, kahju õigusvastasest tekitamisest, alusetust rikastumisest, käsundita

asjaajamisest, tasu avalikust lubamisest või muust seadusest tulenevast alusest (VÕS

§ 3).

12. VÕS § 164 lg 1 järgi võib võlausaldaja oma nõude võlgniku nõusolekust sõltumata

anda lepingu alusel tervikuna või osaliselt üle teisele isikule (nõude loovutamine).

VÕS § 164 lg 2 kohaselt astub nõude loovutamisega uus võlausaldaja senise asemele.

Nõude loovutamiseks on VÕS § 164 lg 1 esimese lause järgi vaja nõude loovutaja ja

omandaja kokkulepet ja nõude loovutamise eesmärgi saavutamiseks (võlausaldaja

vahetus) on vajalik kehtiva loovutamislepingu sõlmimine.

13. Riigikohtu praktika järgi on nõude loovutamine käsutustehing tsiviilseadustiku üldosa

seaduse (TsÜS) § 6 lg 3 tähenduses, sest sellega muudetakse olemasoleva nõudeõiguse

kuuluvust. Nõude loovutamiseks on piisav senise ja uue võlausaldaja kokkulepe, üldist

vorminõuet nõude loovutamise lepingule selle kehtivuse eeldusena seaduses sätestatud

ei ole (Riigikohtu 29. novembri 2017 otsus tsiviilasjas nr 2-16-13381, p 11). Hageja

kui loovutusega nõude omandanud võlausaldaja ülesandeks on tulenevalt TsMS § 230

lg-st 1 muu hulgas tõendada, et ta on nõude omandanud loovutusega (Riigikohtu 16.

septembri 2015 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-74-15, p 18).

14. Lepingust tulenevate nõuete loovutamise lepingu vormi puhul tuleb arvestada VÕS §

11 lg-s 3 sätestatut, mille järgi peab lepingust tuleneva nõude loovutamisleping olema

samas vormis, milles sõlmiti põhileping (vt Võlaõigusseadus I. Kommenteeritud

väljaanne. Koostajad P. Varul, I. Kull, V. Kõve, M. Käerdi, K. Sein. Tallinn 2016, lk

833).

15. VÕS § 170 kohaselt on loovutamine kehtiv, kui võlausaldaja teatab võlgnikule nõude

loovutamisest uuele võlausaldajale, või kui uus võlausaldaja esitab nõude loovutamise

kohta välja antud dokumendi võlgnikule. VÕS § 168 lg 2 järgi peab senine

võlausaldaja uuele võlausaldajale tema nõudmisel andma dokumendi, mis kinnitab

nõude loovutamist. Termin „dokument“ viitab, et loovutamisdokument peab olema

kirjalikus vormis, st senise võlausaldaja või tema esindaja poolt omakäeliselt

allkirjastatud või kandma vastavat digitaalallkirja (vt vt Võlaõigusseadus I.

Kommenteeritud väljaanne. Koostajad P. Varul, I. Kull, V. Kõve, M. Käerdi, K. Sein.

Tallinn 2016, lk 849). VÕS § 172 järgi võib võlgnik keelduda kohustuse täitmisest

uuele võlausaldajale, kui talle ei anta senise võlausaldaja poolt väljastatud dokumenti

nõude loovutamise kohta, välja arvatud juhul, kui senine võlausaldaja on talle nõude

loovutamisest kirjalikult teatanud.

16. Kohtule esitatud hagiavaldusest ei nähtu, millisel alusel nõuab hageja kostjalt

võlgnevust, mis tuleneb kostja ja XXX sõlmitud lepingust. Hagiavalduse lisa nr 8 (dtl

97) on nimetatud „meeldetuletuskiri ja teade lepingu lõpetamisest“. Kohus märgib, et

asja materjalide hulgas ei ole XXX kinnitust kostja vastu nõude loovutamises hagejale.

Kohus on seisukohal, et XXX 10. juuni 2021 meeldetuletuskirja kostjale ei saa pidada

nõude loovutamisest kostjale teatamiseks. Meeldetuletuskiri on allkirjastamata. Kirja

lõpus on märge XXX kontaktandmed, sh e-postiaadress, telefoninumber, veebileht,

ärinimi ja aadress, registreerimisnumber. Käesoleval juhul on teates allkirja asemel

ainult juriidilise isiku ärinimi, mistõttu ei ole võimalik tuvastada, kas see on selle

juriidilise isiku tahteavaldus, kes selle juriidilise isiku nimel on teinud ja kas isikul on

esindusõigus. Samuti ei ole selles kirjas märgitud isikut, kellele XXX nõude loovutas.

10. juuni 2021 kirjas märgitu, et „võlgnevuse mittetasumise korral eeltoodud tähtajaks

loovutame nõude inkassofirmasse, mistõttu teie võlgnevus suureneb täiendavate

sissenõudmiskulude võrra“ ei ole senise võlausaldaja poolt nõude loovutamisest

teatamine VÕS § 172 tähenduses. Seetõttu ei ole kohtu hinnangul allkirjadeta

tehingudokument käsitletav tõendina nõude loovutamise tehingu kohta. Nõude

loovutamisega seonduv kirjas puudub.

17. Hageja ei ole tõendanud, kas dokument on kostjale saadetud. Hagile ei ole lisatud

nõude loovutamise lepingut ning hageja ei ole väitnud, et see on esitatud kostjale, mis

annaks aluse lugeda loovutamise kehtivaks.

18. Kohus leiab, et hageja väited nõude loovutamise kohta on vastuolus hageja enda

esitatud tõenditest nähtuvaga. Nimelt tuleneb tõenditest, et hageja poolt kostjale

septembris ja oktoobris 2021 saadetud e-kirjades (dtl 109-110) käsitles hageja end

krediidiandja volitatud esindajana, mitte nõude omanikuna, ehkki hagis väidetud

loovutus oleks justkui toimunud 24.06.2021. Hagi lisades 15 ja 16, s.o 11.03.2022 ja

01.04.2022 e-kirjades kirjutab hageja kostja kohustustest XXX, mitte kostja ees (dtl

111-112).

19. Kohus märgib, et laenuandjal tuleb arvestada, et ta peab enda väiteid tahteavalduste

edastamise kohta vajadusel tõendama. Juhul kui laenuandja korraldab oma tegevuse

viisil, mil tõendamine ei ole võimalik, siis kannab laenuandja riisikot, et vaidluse

korral võib tema nõue jääda kohtus rahuldamata.

20. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus hagi rahuldamata. OK Incure OÜ ei ole oma

nõudeõigust M. M. vastu tõendanud, seega on kostjal õigus keelduda tema ja XXX

vahel sõlmitud lepingust tuleneva kohustuse täitmisest hagejale.

21. Arvestades, et hagi jääb rahuldamata hagejal nõudeõiguse puudumise pärast, ei

analüüsi kohus muid nõudeid kostja vastu.

22. Menetluses esitatud muud dokumentaalsed tõendid, menetlusosaliste väited ning

seisukohad, mis on otsuse põhjendavas osas kajastamata, ei omanud kohtu hinnangul

tsiviilasjas lahendamisel sisulist tähtsust, mistõttu kohus neid täiendavalt ei

analüüsinud.

Menetluskulude jaotus

23. TsMS § 173 lg 1 ja 4 ning § 174 lg 1 kohaselt määrab kohus otsuses kindlaks

menetluskulude jaotuse ning kostjalt hageja kasuks välja mõistetava menetluskulu

rahalise suuruse. TsMS § 162 lg 1 järgi kannab hagimenetluse kulud pool, kelle

kahjuks otsus tehti. Kuna kohus jätab hagi rahuldamata, siis tuleb TsMS § 162 lg 1

alusel jätta nii hageja kui ka kostja menetluskulud hageja kanda.

24. Kostja menetluskulude kindlaksmääramise avalduse kohaselt on kostja menetluskulud

on 3150 eurot koos käibemaksuga, kostja esindaja on osutanud õigusabiteenust 26,25

tunni ulatuses tunnihinnaga 100 eurot, millele lisandub käibemaks. Hageja kostja

menetluskulude nimekirjale vastuväidet esitanud ei ole.

25. TsMS § 138 lg 1 ja § 144 p 1 kohaselt on menetluskulu menetlusosalise esindaja kulu.

Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu

esindaja TsMS §-s 218 sätestatu kohaselt. TsMS § 175 lg 1 sätestab, et kui

menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt

kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus

kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses.

26. Kohus leiab, et kostja esindaja tunnitasu määr 100 eurot ilma käibemaksuta on

kooskõlas kehtiva kohtupraktikaga. Kohus on seisukohal, et kostja lepingulise

esindaja

ajakulu,

arvestades

tehtud

menetlustoiminguid

ja

esitatud

menetlusdokumentide hulka, on mõistlik ja põhjendatud 15 tunni ulatuses. Kohus

rahuldab kostja taotluse osaliselt ja määrab kostja menetluskulude suuruseks

(õigusabikulu 15 tunni ulatuses) 1500 eurot, millele lisandub käibemaks 300 eurot,

kokku 1800 eurot.

27. Eeltoodu alusel tuleb hagejalt kostja kasuks menetluskulude (õigusabi) katteks välja

mõista 1800 eurot.

28. Menetluskuludelt tuleb vastavalt kostja taotlusele arvestada viivist VÕS § 113 lg 1 2.

lauses sätestatud määras alates kohtuotsuse jõustumisest kuni täitmiseni.

29. Kostja on taotlenud kohtuotsuse täitmise korra kindlaksmääramist selliselt, et hageja

peab kostja menetluskulud ning nendelt arvestatava viivise tasuma XXX kontole nr

XXX Swedbank. Kohus rahuldab kostja taotluse.

(allkirjastatud digitaalselt)

Kohtunik