1-21-3514/40 · 1-21-3514/40 · Riigikohtu kriminaalkolleegium

R I I G I K O H U S KRIMINAALKOLLEEGIUM

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel

Kohtuasja number 1-21-3514 Otsuse kuupäev 30. detsember 2022 Kohtukoosseis Eesistuja Saale Laos, liikmed Velmar Brett ja Heili Sepp Kohtuasi Kriminaalasi C.X-i süüdistuses KarS 120 1

§ lg järgi Vaidlustatud kohtulahend Tartu Ringkonnakohtu 30. augusti 2022. otsus a Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Prokuratuur, esindaja

Ringkonnaprokuratuuri Lõuna ringkonnaprokurör Külli Saks, kassatsioon Teised kassatsioonimenetluse pooled C.X-i kaitsja vandeadvokaat Otto Preem Asja läbivaatamise kuupäev ja viis 30. novemb 2022, kirjalik menetlus er

RESOLUTSIOON 1. augusti 2022. a otsus ja saata kriminaalasi samale Tühistada Tartu Ringkonnakohtu 30. ringkonnakohtule uueks arutamiseks teises kohtukoosseisus.

2. Kassatsioon rahuldada.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Süüdistus

1. C.X 120 1 anti kohtu alla süüdistatuna karistusseadustiku (KarS) § lg järgi. Süüdistuse kohaselt saatis

ta 23. mail 2019 kannatanu

telefoninumbrile kaks H. K. ähvardava sisuga sõnumit Täiendatud süüdistuse kohaselt pani tekst . C.X kuriteo

toime KarS 11 1 p 3 Eestis,

§ lg järgi sest kannatanu oli sõnumite saamise ajal Eestis.

Maakohtu otsus

2. Tartu Maakohtu 18. jaanuar 2022. otsusega tunnistati

S 120 1 i a C.X süüdi Kar § lg järgi ning teda karistati § ja 3 alusel jäeti vangistus 6 kuu pikkuse vangistusega. KarS 73 lg- 1 te tingimisi täitmisele pööramata, kui C.X ei pane 1 aasta pikkuse katseaja jooksul toime

uut tahtlikku kuritegu. kannatanu Maakohus leidis, et ähvardamine on toime pandud Eestis, sest o

li sõnumite saabumise ja lugemise ajal Eestis. Teo õigusvastasust ei välista süüdistatava kohtumenetluses esitatud väide, et ta oli sõnumite saatmise ajal Kreekas ning kohtuvaidlus tulnuks lahendada seal.

1-21-3514

2(4)

Apellatsioon

3. Maakohtu otsuse peale esitas apellatsiooni C.X-i kaitsja Otto Preem, kes taotles otsuse

tühistamist ja süüdistatava õigeksmõistmist.

Ringkonnakohtu otsus

4. Tartu Ringkonnakohtu 30. august 2022. otsusega maakohtu otsus

i a tühistati C.X-i süüditunnistamises ja karistamises KarS 120 § lg 1 . järgi C.X mõisteti õigeks. Kaitsja apellatsioon rahuldati.

5. Ringkonnakohus märkis § , mistõttu , et KarS 120 on formaalne teodelikt tuleb kuriteo toimepanemise kohaks lugeda KarS 11 1 p 1 koht, kus tegutses. § lg järgi süüdistatav Olemasolevate tõenditega ei ole ümber lükatud, et sõnumite C.X asus

saatmise (otsuses tegemise) ajal Kreekas. ekslikult märgitud kõnede

6. Käesoleval juhul võib õigus väljaspool Eesti territooriumi to Eesti karistus kohalduda imepandud teole KarS 7 lg 1 p-des 1 sest Eesti kodanikku, samuti oli teo § ja 2 sätestatud alustel, ähvardati toimepanija ajal Eesti kodanik. KarS 7 lg 1 kohaldamiseks peab tegu olema ähvardamise § karistatav kuriteona nii Eestis kui ka teo toimepanemise kohas. Kohtuasjas puuduvad andmed, kas ähvardamine on Kreekas kuriteona karistatav, mistõttu ei ole võimalik tuvastada Eesti

karistusõiguse kehtivust õigeks mõista. ning tuleb C.X

KASSATSIOONIMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD Kassatsioon 7. Tartu Ringkonnakohtu otsuse vaidlustas prokuratuur, kes taotles otsuse tühistamist ning kriminaalasja saatmist uueks arutamiseks samale ringkonnakohtule teises kohtukoosseisus.

8. Kassaator , et toimepanemise kohaks tuleb ei nõustu ringkonnakohtu järeldusega ähvardamise lugeda KarS 11 1 p 1 § lg järgi üksnes koht, kus ähvardaja tegutses. Karistusseadustik lähtub süüteo toimepanemise koha määratlemisel ubikviteedipõhimõttest, mille kohaselt on süüteo koht igal pool, kus ilmnevad süüteokoosseisu asjaolud, kõik kirjeldavad võrdselt teo ebaõigussisu mis ning ühe eelistamine teisele ei ole põhjendatud. Ähvardamise süüteokoosseisu täitmiseks peab kannatanul olema alus karta ähvarduse täideviimist ning teo lõpuleviimine eeldab ähvarduse teatavaks saamist kannatanule, mistõttu saab teo toimepanemise kohana käsitleda kannatanu asukohta ähvarduse saamise hetkel. Kannatanu poolt ähvarduse tajumist reaalsena ehk

ähvardamise tagajärjel hirmutunde tekkimist t kuriteo tagajärje § uleb lugeda ks KarS 11 1 p lg 3 mõttes.

9. Ringkonnakohus asus , et

vääralt seisukohale C.X tuleb õigeks mõista, sest ei ole võimalik tuvastada Eesti karistusõiguse kehtivust. Juhindudes Riigikohtu 10. septembri 2007. a otsusest asjas nr 3-1-1- -07 35 , pidanuks ringkonnakohus andma menetlusosalistele võimaluse esitada tõendeid kuriteo karistatavuse kohta välisriigis või kontrollima

seda asjaolu iseseisvalt.

1-21-3514

3(4) Kassatsioonivastus

10. C.X-i kaitsja toetab ringkonnakohtu seisukohti. Prokuratuuri kassatsioonikaebusele

lisatud kontaktisikuga meilivahetus Euroopa Justiitsvõrgustiku Kreeka ei vasta tõendile esitatavatele nõuetele, sest kontaktisik tegi kreekakeelsest normist „üsna ligilähedase tõlke“. Samuti on kaitsja hinnangul vajalik kaaluda mõistliku menetlusaja küsimust.

KOLLEEGIUMI SEISUKOHT

11. Menetletavas asjas on põhiküsimus, kus on ähvardava sisuga tekstsõnumite saatmisel ähvardamise § sätestab, et toimepanemise koht. KarS 11 1 lg tegu on toime pandud kohas, kus isik tegutses 1 2 (p ); kus ta oli õiguslikult kohustatud tegutsema (p ); kus saabus süüteokoosseisu kuuluv ta 3 gajärg (p ); või kus isiku ettekujutuse järgi oleks pidanud saabuma süüteokoosseisu kuuluv tagajärg (p ). 4

12. Ähvardamine on teo-, mitte tagajärjedelikt (viimati Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 9. detsembri 2022. otsus nr 1-20-2133/99, p 64.) saab

a Seetõttu ähvardamise toimepanemise koht olla üksnes seal, kus isik tegutses (KarS 11 1 p 1). § lg

13. Karistusseadustik määratleb teokoha ubikviteedipõhimõttel: süüteo koht on igal pool, kus nn ilmnevad süüteokoosseisu asjaolud, kuivõrd kõik koosseisuasjaolud kirjeldavad võrdselt teo

ebaõigussisu ühe eelistamine teisele ei ole õigustatud ning . ( ka Karistusseadustik. Vt Kommenteeritud väljaanne. Koostajad Pikamäe. Tallinn: Juura, §

Sootak ja P. J. 2021, 11 komm 2 Koostaja Sootak. Tallinn: Juura 2018, ptk III, vnr 237.) ja Karistusõigus. Üldosa. J. Järelikult võib tegu § 11 mõttes olla toime pandud KarS korraga mitmes kohas, samuti ei ole KarS 11 1 p 1 § lg järgi isiku tegutsemiskohtade arv piiratud ühega.

14. Kolleegium nõustub õiguskirjanduses väljendatud § 1 eesmärk on lülitada seisukohaga, et KarS 1 süüteokohast välja , kus ilmneb mõni teo selline järelmõju, mis on koosseisu kaitseala kohad seisukoha ebaoluline lt ning mille ilmnemise koha arvestamine süüteokohaks laiendaks alusetult normi kohaldamisala. Samuti vastupidi, KarS 11 regulatsioonialasse tuleb lugeda need teo osad, § mis kuuluvad süüteokoosseisu kaitsealasse Karistusõigus. Üldosa. Koostaj . ( a Sootak. Tallinn: J. Juura 2018, ptk III, vnr 249)

15. KarS -ga 120 kaitstakse kannatanu vaimset tervist § – ähvardamine on karistatav põhjusel, et sellega soovitakse tekitada kannatanus hirmutunnet. Ähvardamise sisuks on konkreetses kannatanus (ähvarduse adressaadis) ettekujutuse loomine võimaliku kahju (surm, tervisekahjustus, olulises ulatuses vara rikkumine või hävitamine) tekkimisest ja sellega temas hirmutunde tekitamine. (Vt viidatud otsus nr 1-20-2133/99, p 63.) koosseisus on Ähvardamise selgelt eristatavad tegu (nt nt ähvardava tekstsõnumi saatmine) ja teo realiseerumine ( ähvarduse teatavaks saamine teises riigis asuvale kannatanule ). Mõlemad kirjeldavad võrdselt selle isikuvastase kuriteo . koosseisuebaõigust ning kuuluvad süüteokoosseisu kaitsealasse

16. Kolleegium on seisukohal, et saates kannatanu telefonile ähvardava tekstsõnumi, tegutseb isik KarS 11 1 p 1 ka kannatanu asukohas ja isiku tegutsemise koht ei piirdu vaid kohaga, § lg mõttes kus ta tekstsõnumi saatis. Käesolevas asjas vaidlust selle üle, kannatanu oli sõnumite ei ole et lugemise ajal Eestis, seega avaldus üks ähvardamise koosseisutunnus – ähvarduse tõsiseltvõetavus ehk alus karta ähvarduse täideviimist – § Eesti karistusseaduse kohaldamisalas (KarS 6).

1-21-3514

4(4) 17. Kuigi vaidlusaluses asjas KarS 7 ei kohaldu, olleegium, et § märgib k ei nõustu ringkonnakohtu seisukohaga, et kuna se kuriteona karistatav , tul

ähvardami us Kreekas on tõendamata eb süüdistatav õigeks mõist

a. Riigikohus on var leidnud, et kui alles kohtumenetluses selgub, et em kuritegu pandi toime välisriigis, ning menetluses on jäänud selgitamata teo karistatavus välisriigis, peab k (Riigikohtu ohus andma menetlusosalistele võimaluse täiendavate tõendite esitamiseks kriminaalkolleegiumi 10. septembri 2007. otsus asjas nr 3-1-1-35-07, p 11). a

18. Eeltoodud põhjustel on ringkonnakohus kohaldanud ebaõigesti materiaalõigust. Juhindudes KrMS 361 1 p- 6 362 p- 1 kolleegium Tartu Ringkonnakohtu 30. august § lg st ja § st , tühistab i 2022. otsuse ja saadab kriminaalasja uueks arutamiseks samale kohtule teises kohtukoosseisus. a Kassatsioon tuleb rahuldada.

(allkirjastatud digitaalselt)