4-22-2978/21 · Viru Maakohus Rakvere kohtumaja

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Viru Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 29. detsember 2022, Rakvere kohtumaja Väärteoasja number 4-22-2978 (2302,22,011781) Kohtunik Heli Väinaste Kohtuistungi sekretär Annika Veissbach Väärteoasi P.W teoasi LS -de 238, 261 väär § 2 lg 1

järgi Vaidlustatud lahend Politseija Piirivalveameti

prefektuuri Põhja korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse patrullitalituse liiklusgrupi patrullpolitseiniku H.V. 14.08.2022 kiirmenetluse otsus väärteoasjas nr: 2302,22,011781 Kaebuse esitaja menetlusalune isik P.W Kohtumenetluse pooled menetlusalune isik P.W (isikukood XXX, elukoht xxxx, xxxx) ja tema kaitsja töökoht vandeadvokaat Andi Tubin (Advokaadibüroo Pürn & Tubin, e-post: andi@purntubin.ee) kokkuleppel ning kohtuväline menetleja Põhja Politsei- Piirivalveamet ja i prefektuur , i korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskus esindaja M.K. Asja läbivaatamise kuupäev 30.11.2022, kohtuistungil Resolutsioon

Jätta P.W kaebus rahuldamata ning Politseija Piirivalveameti (registrikood 70008747; Pärnu mnt 139, Tallinn) Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse patrullitalituse liiklusgrupi patrullpolitseiniku H.V. 14.08.2022 kiirmenetluse otsus väärteoasjas nr: , millega määrati P.W-le KarS § 63 lg 1 xxxx

sätet kohaldades S § 261 L 2 lg 1 alusel ka t, s.o 300 ristuseks rahatrahv 75 trahviühiku eurot, muutmata.

Määratud rahatrahv 3 kohtuotsuse peale edasikaebamise tähtaja 00 eurot tuleb tasuda jooksul Rahandusministeeriumi arveldusarvele EE891010220034796011 SEB Pank AS,

2 EE932200221023778606 Swedbank AS, EE701700017001577198 Luminor Bank AS või EE777700771003813400 LHV Pank AS. Kohustuslik on märkida viitenumber 10220182805333.

Jätta Advokaadibüroo Pürn & Tubin tasutud õigusabikulud P.W poolt le summas 1387,46 eurot tema enda kanda.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale on õigus esitada kassatsioon Riigikohtule. Kassatsioon esitatakse Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest. VTMS § 155 lg 2 kohaselt on kassatsiooni esitamise õigus menetlusaluse isiku advokaadist kaitsjal, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Politseija Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse patrullitalituse liiklusgrupi patrullpolitseiniku H.V. 14.08.2022 kiirmenetluse otsusega nr xxxx xxxx

väärteoasjas nr: määrati P.W-le KarS § 63 lg 1 sätet kohaldades LS § 261 2 lg 1 alusel karistuseks rahatrahv 75 trahviühikut, s.o 300 eurot. Otsuse kohaselt P.W 14 24, liikudes Muuga .08.2022 kell 11.23 Harju maakonnas Maardu linnas Põhjaranna tee sadama suunas, S. xxxx koos haagisega juhtis mootorsõidukit S540 registreerimismärgiga Wielton NW- xxxx, teostas veose vedu, omamata selleks 34 3 registreerimismärgiga LS § 1 sätestatud nõutavat eriluba. Haagise III-telje tegelik teljekoormus oli 9019 kg, lubatud suurim registriteljekoormus 9000 kg. Autorongi tegelik mass oli 47952 kg, lubatud suurim registrimass 44000 kg. Sellega

rikkus menetlusalune isik LS § 34 lg 13 ja § 80 lg 1,2 nõudeid ning väärteod kvalifitseerit LS § 238 ja § 261 i 2 lg 1

järgi. Kohtuvälise menetleja otsuse peale võis esitada kaebuse Harju Maakohtule 15 ne päeva jooksul alates otsuse kättesaamisest, st - kaebuse esitamise viimane tähtaeg oli 29.08.2022.

2. 29.08.2022 esitas menetlusalune isik P.W kaitsja vahendusel Harju Maakohtule kaebuse Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse 14.08.2022 kiirmenetluse otsuse nr xxxx Menetlusalune isik vaidlu tühistamiseks. stab otsuse täies ulatuses. Vastavalt otsuses sisalduvale teokirjeldusele juhtis menetlusalune isik mootorsõidukit koos haagisega, omamata LS § 341 sätestatud eriluba. Haagise 3. telje tegelik teljekoormus oli 9019 kg, lubatud suurim registriteljekoormus 9000 kg. Autorongi tegelik mass oli 47952 kg, lubatud suurim tegelik mass 44000 kg. Vastavalt massimõõteseadme kasutamise protokollile viidi kohtuvälise menetleja poolt kaalumine läbi kuue Evocar kaaluga. Kuna kohtuvälisel menetlejal oli kuus kaalu, siis 3 teljeline veok ja 3 teljeline sadulhaagis (kokku 12 ratast) kaaluti rööbiti: alguses veoki ja sadulhaagise üks külg, järgnevalt veoki ja sadulhaagise teine külg. Seega ei asetsenud kaalumise ajal veoki ja sadulhaagise kõik rattad kaaludel. Riigikohus on otsuse nr 3-1-1-68-13 p-s 6 asunud seisukohale, et kaalumise puhul on mõõtemetoodika asjakohane juhul, kui on kinni peetud kaalu tootja poolt vastavas juhendis sätestatust. Riigikohus tühistas maakohtu otsuse ning saatis asja maakohtule uueks arutamiseks. -13-151) asus maakohus seisukohale, et Asja uuel arutamisel (väärteoasi nr 4 lähtudes Evocar 2000R kaalude kasutusjuhendist, autorongi üldmassi tuvastamiseks on tarvis - samaaegselt paigaldada kaalud kõikide rataste alla ning just selline kaalumisviis annab õigeid

tulemusi. Kohus ei nõustunud kohtuvälise menetleja kirjaliku seisukohaga, et kaalumist teostati lubatud viisidel. Kohtu hinnangul oli antud juhul autorongi kogukoormuse

3 tuvastamiseks lubatud viisiks - Metoodika MM 02- viis - kui 2010 esimeses punktis märgitud kaalud on korraga kõikide rataste all, ning antud viis ei ole vastuolus Evocar 2000 kaalude kasutusjuhendis sätestatuga. Evocar kaalude kasutusjuhend (notari poolt kinnitatud tõlkega,

kaebuse lisa 2) ütleb selgelt, et sõiduki kogukoormuse kaalumine eeldab, et kaalud on üheaegselt sõiduki kõigi rataste all. Sellepärast soovitatakse 8, 10 või 12 kaaluga kaalusüsteemi (vastavalt siis 4, 5 või 6 teljega sõiduki kaalumiseks). Käesoleval juhul oli

tegemist 6 teljelise autorongiga, mille puhul tuli kasutada 12 kaaluga kaalusüsteemi. Kohtuväline menetleja kasutas aga 6 kaaluga kaalusüsteemi. Arvestades ülaltoodut ei ole

autorongi tegeliku massi mõõtetulemuste jälgitavus tõendatud ning massimõõteseadme

kasutamise protokoll ei ole käesolevas väärteoasjas usaldusväärseks tõendiks. Kuna massimõõteseadme kasutamise protokoll ei ole usaldusväärne tõend, siis ei saa kasutada protokolli tõendina ka teljekoormuste osas tsus tuleb LS § 80 lg 1, LS § 34 lg 13 ning o rikkumise osas ja menetlusaluse isiku karistamise o 261 sas LS § 2

lg 1 järgi tühistada. Menetlusalune isik taotleb asja läbivaatamist kohtuistungil. Eeltoodust tulenevalt ning juhindudes VTMS § 29 lg st 1, § -st 1 p- -st 132 p-st 3 palus menetlusalune isik P.W tühistada Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse 14.08.2022 kiirmenetluse otsus nr 10220182805333 ning lõpetada väärteomenetlus.

3. 13.09.2022 esitas menetlusalune isik P.W kaitsja vahendusel Harju Maakohtule taotluse, mille kohaselt tulenevalt VTMS § 12 lg 2 p 1 väärteoasja menetleda tema palus elukohajärgses kohtus (Viru Maakohus Rakvere kohtumaja). Harju Maakohtu 14.09.2022 määrusega väärteoasjas nr 4 2978 saadeti P.W kaebus PPA Põhja prefektuuri -22- korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse 14.08.2022 kiirmenetluse otsusele väärteoasjas nr 2302,22,011781 vastavalt kohtualluvusele Viru Maakohtu Rakvere kohtumajale.

4. 05.10.2022 esitas Politseija Piirivalveameti prefektuur Põhja i korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskus vastavalt kohtu nõudele

Viru Maakohtule kirjaliku seisukoha kaebusele . , mille juurde lisas täiendavad tõendid Kohtuväline menetleja, tutvunud P.W kaebusega ja väärteoasja materjalidega, asub seisukohale, et alused kiirmenetluse otsuse tühistamiseks kaebuses toodud põhjendustel puuduvad. Kaebaja poolt esitatud Soome keelne raadiokaalude EVOCAR 2000 kasutusjuhend koos A.P. (P.) tõlkega on asjakohane. Vaidlus puudub selles, et vastavalt mõõteseaduse (MõõteS) § 10 lg-le 5 peab taatluskohustuse kandja (PPA) tagama mõõtevahendi kasutamise nii, nagu on ette nähtud õigusaktides, tüübihindamistunnistuses või tüübikinnitustunnistuses, tootja koostatud kasutusjuhendis ning asjakohases tehnilises spetsifikatsioonis. Vaidlus puudub ka selles, et kohtuväline menetleja mõõtis P.W autorongi külgepidi. Nii käesolev kaebus kui ka kaebuses poolt juhitud viidatud Riigikohtu kriminaalkolleegiumi (RKKKo) 20. juuni otsus nr 3-1-1-68-13 ja Viru Maakohtu 20. novembri otsus nr 4-13-151 keskenduvad kasutusjuhendi punktide 1.2 ja 3.1 tõlgendusele. P.W jääb kaebuses samale seisukohale, rõhutades mitteautomaatkaalude kasutusjuhendis kirjutatut, et sõiduki kogukoormuse kaalumine eeldab, et kaalud on üheaegselt sõiduki kõigi rataste all. Selle pärast soovitab tootja kaheksa (8), kümne (10), või kaheteistkümne (12) kaaluga kaalusüsteemi (juhendi p 1.2, lk 3). RKKKo otsus ning hilisem Viru Maakohtu otsus on ebaõnnestunud ning tõendite kogumisel on oldud pealiskaudsed. Ka käesolevas asjas on kaebuse esitaja täielikult tähelepanuta jätnud kaebusega lisatud juhendi pi 1.2 lehekülje all oleva tootja pool : „Sellist sõidukikombinatsiooni tuleks kaaluda se selgituse igat sõidukit eraldi, juhul kui ei saa kasutada 14 kaalu. Teine variant on ühe külje kaalumine, sellisel juhul on vaja 7 kaalu. NB! Külgepidi kaalumine vähendab kaalutulemusi.“ Selline juhend selgitab ka miks kasutusjuhendi p-s 3.1 näidatud kaalu kasutamisest põhjustatud vigade hulka loetakse neljateljelise sõiduki kaalumist kuue kaaluga, kui ka külgepidi kaaludes ei asetse kaalud korraga kõigi rataste all (juhend p 3.1, lk 6). Seega on võimalik kasutada ka

4 14-teljelise autorongi kogukaalu saamiseks vähemat arvu kaale kui autorongi kogutelgede arv. Võimalik on kaaluda igat sõidukit eraldi, kuid võimalik on ka külgepidi kaalumine. Vähenenud kaalutulemus on menetlusaluse isiku kasuks, sest külgepidi teostatud kaalumisel on sõiduki massikese nihkunud kaalude peal ehk kõrgemal pinnal asetsevate rataste tõttu sõiduki keskosast madalamal asetsevate rataste suunas. Kohtuväline menetleja selgitab, et PPA on hinnatud Eesti Akrediteerimiskeskuse poolt erialaselt pädevaks mõõtjaks ning on koostanud mitteautomaatkaalude kasutamiseks sõidukite rattaja teljekoormuse mõõtmiseks ning selle alusel sõiduki kogumassi määramise mõõtemetoodika. Nimetatud mõõtem „Sõiduki

etoodika (hetkel kehtiv MM 02-2015) kogumassi ja teljekoormuse mõõtmine“ on sätestatud Politseija Piirivalveameti peadirektori käskkirjaga ning selle juurde kuulub lisa „Mõõtemääramatuse hindamine“ (Lisa 1, 2). Metoodika on kasutamiseks riikliku järelevalve teostamiseks PPA ametnikele, kes on läbinud vastava väljaõppe. 2010) on välja Nimetatud metoodika (k.a eelnevalt kehtinud MM 02- töötatud võttes aluseks muuhulgas raadiokaalude EVOCAR 2000 kasutusjuhendi. Kaalumise läbiviimise eesmärk võib olla sõiduki kogumassi mõõtmine, teljekoormuste mõõtmine või nende kombinatsioon (p 6.4.1).

P.W poolt juhitud sõiduki kaalumine oleks olnud võimalik külgepidi (p 6.4.2 d) või kaaludes autorongi sõiduk ja haagis eraldi (p 6.4.3). Lisaks ei saa kaebuse esitaja poolt viidatud ligikaudu 9 aasta tagused lahendid olla aktuaalsed tänase päeval, sest kaebusega lisatud kasutusjuhend, s tänasel päeval l - milline on PPA- kasutusel ning millisest massimõõtmisel lähtutakse – on tootja poolt välja antud 31.08.2013

ning notariaalselt kinnitatud 02.04.2014. Kaebuse esitaja poolt viidatud Riigikohtu 20.06.2013 otsuses ja maakohtu 20.11.2013 otsuses on aga tuginetud otsuste tegemisel kasutusjuhendi eelmisele versioonile, millisest tõenäoliselt puudus tootja selgitus punktis 1.2, et on võimalik kaaluda igat sõidukit eraldi, kaaluda ühe külje kaupa ja et külgepidi kaalumine vähendab aalutulemusi. Iga sõiduki eraldi kaalumisega on sõltuvalt kaalu liigist ning k autorongi kombinatsioonist seotud veel erinevaid erandeid, kuid nende selgitamine väljuks antud kaebuse arutamise piiridest. Kohtuvälise menetleja esindaja on seisukohal, et sõiduki koormuse mõõtmist ei teostatud lubamatutel viisidel, vaid tugineti õigesti „Sõiduki koormuse mõõtmise metoodikale“ ja Evocar 2000 kaalude kasutusjuhendile. Evocar 2000 kaalude puhul on tegemist sõiduvahendi ratta-, teljeja täiskoormuse kaalumiseks ettenähtud kaaludega. Lähtudes eelpool toodust asub kohtuväline menetleja seisukohale, et kaevatav kohtuvälise

menetleja otsus on seaduslik ja autorongi massimõõtmine on toimunud kooskõlas kehtestatud õigusaktidega, tootja koostatud kasutusjuhendiga, asjakohase tehnilise spetsifikatsiooniga ning on jälgitavalt tõendatud. Mõõtmist on teostatud viisil, mida võimaldab mõõtemetoodika ning EVOCAR 2000 raadiokaalude kasutusjuhend. P.W-le määratud karistus on kooskõlas KarS § 56 lg s 1 sätestatud karistuse mõistmise üldalustega ning arvestab

- menetlusaluse isiku eripreventiivset prognoosi ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Seega puudub kaebuses esitatud põhjendustel alus kohtuvälise menetleja 14.08.2022 kiirmenetluse otsuse muutmiseks.

5. 29.11.2022 esitas menetlusalune isik P.W kaitsja vahendusel kohtule vastuse kohtuvälise menetleja seisukohale. Kaebuse ja kohtuvälise menetleja seisukoha põhjal on selge, et vaidlus puudub asjaolu üle, et kaebaja poolt esitatud soomekeelne raadiokaalude EVOCAR 2000 kasutusjuhend koos A.P. ( ) P. tõlkega on asjakohane. Vaidlus puudub selles, et vastavalt mõõteseaduse (MõõteS) § 10 lg-le 5 peab taatluskohustuse kandja (PPA) tagama mõõtevahendi kasutamise nii, nagu on ette nähtud õigusaktides, tüübihindamistunnistuses või tüübikinnitustunnistuses, tootja koostatud kasutusjuhendis ning asjakohases tehnilises spetsifikatsioonis. Vaidlus puudub ka selles, et kohtuväline menetleja mõõtis P.W poolt juhitud autorongi külgepidi, kaaludes 6 teljelist (veok 3 telge + haagis 3 telge) autorongi kuue

5 kaaluga. Seega ei asetsenud kaalumise ajal veoki ja sadulhaagise kõik rattad üheaegselt kaaludel. Kaebaja ei nõustu kohtuvälise menetleja seisukohaga, mille kohaselt RKKKo otsus ning hilisem Viru Maakohtu otsus on ebaõnnestunud ning tõendite kogumisel on oldud pealiskaudsed. Menetlusalune isik rõhutab, et mõlemas otsuses on rõhutatud, et kinni tuleb pidada kaalu tootja poolt vastavas juhendis sätestatust ning eeltoodud põhimõte kehtib praeguseni. Riigikohus on otsuse nr 3-1-1-68-13 p-s 6 asunud seisukohale, et kaalumise puhul on mõõtemetoodika asjakohane juhul, kui on kinni peetud kaalu tootja poolt vastavas juhendis sätestatust. Riigikohus tühistas maakohtu otsuse ning saatis asja maakohtule uueks

arutamiseks. Asja uuel arutamisel (väärteoasi nr 4-13-151) asus maakohus seisukohale, et lähtudes Evocar 2000R kaalude kasutusjuhendist, autorongi üldmassi tuvast - amiseks on tarvis samaaegselt paigaldada kaalud kõikide rataste alla ning just selline kaalumisviis annab õigeid tulemusi. Kohus ei nõustunud kohtuvälise menetleja kirjaliku seisukohaga, et kaalumist teostati lubatud viisidel. Kohtu hinnangul oli antud juhul autorongi kogukoormuse tuvastamiseks lubatud viisiks - Metoodika MM 02- - kui 2010 esimeses punktis märgitud viis kaalud on korraga kõikide rataste all, ning antud viis ei ole vastuolus Evocar 2000 kaalude kasutusjuhendis sätestatuga. Kohtuvälise menetle

ja poolt aktsepteeritud Evocar kaalude kasutusjuhend (kaebuse lisa 2) ütleb selgelt, et sõiduki kogukoormuse kaalumine eeldab, et kaalud on üheaegselt sõiduki kõigi rataste all. Sellepärast soovitatakse 8, 10 või 12 kaaluga kaalusüsteemi (vastavalt siis 4, 5 või 6 teljega sõiduki kaalumiseks). Käesoleval juhul oli

tegemist 6 teljelise autorongiga, mille puhul tuli kasutada 12 kaaluga kaalusüsteemi. Kohtuväline menetleja kasutas aga 6 kaaluga kaalusüsteemi. Kohtuväline menetleja on teinud etteheite, et käesolevas asjas on kaebuse esitaja täielikult tähelepanuta jätnud kaebusega lisatud juhendi pse selgituse: i 1.2 lehekülje all oleva tootja pool „Sellist sõidukikombinatsiooni tuleks kaaluda igat sõidukit eraldi, juhul kui ei saa kasutada 14 kaalu. Teine variant on ühe külje kaalumine, sellisel juhul on vaja 7 kaalu. NB! Külgepidi kaalumine vähendab kaalutulemusi.“ Menetlusalune isik märgib, et juhendi p 1.2 on kaebusest välja jäetud põhjendatult: nimelt võib külgepidi kaaluda p 1.2 juurde lisatud pildil asuva sõidukikombinatsiooni puhul, ehk siis 7 teljelise autorongi puhul. Selline sõidukikombinatsioon on erand 4,5 ja 6 teljeliste autorongide võrreldes. Kuna käesoleval ga juhul kaaluti 6 teljelist autorongi, kohaldub kasutusjuhend osas, mis annab juhise kaaluda 6 teljelist autorongi 12 kaaluga, st iga ratta all on kaal. Arvestades ülaltoodut ei ole autorongi tegeliku massi mõõtetulemuste jälgitavus tõendatud ning massimõõteseadme kasutamise protokoll ei ole käesolevas väärteoasjas usaldusväärseks tõendiks. Kuna massimõõteseadme

kasutamise protokoll ei ole usaldusväärne tõend, siis ei saa kasutada protokolli tõendina ka teljekoormuste osas ning otsus tuleb LS § 80 lg 1, LS § 34 lg 13 rikkumise osas ja menetlusaluse isiku karistamise osas LS § 2612 stada. lg 1 järgi tühi

MENETLUS KOHTUS

6. Viru Maakohtu Rakvere kohtumajas 30.11.2022 toimunud kohtuistungil jäi menetlusalune isik P.W kohtule esitatud kaebuse juurde.

Menetlusalune isik P.W kirjeldas kohtuistungil, et ta laadis nisu peale ja liikus Muuga sadamasse. Tema l veduk ilusti kaalus. Kui liikus auto poolt antud andmete järgi oli ta Muugale, siis peeti kinni. leidis, et on valesti kaalutud, sest ta Ta kaaluti ühelt poolt külge ja teiselt poolt külge. autokompuutri järgi. Ta kontrollis, et veduk on kaalu piirides Koorma laadimise ajal saab , kui palju kaal on. ta autokompuutrist jälgida Kompuutrist näeb auto silla kaalusid ja ka täiskaalu, s.o auto tegelik mass, täismass. Ta näe kõik teljed ära ja palju on b kaupa peal, palju on algne kaal ja sii t b Varasemalt on ka kaalutud s a näe täismassi ka ära. Põhja prefektuuri poolt, siis on olnud ilusti kõikide rataste all kaalud. Varasemalt on kaalutud

6 2015. aastal, siis oli tal 2-teljeline auto 4 rattaga ja 3-teljeline haagis 6 rattaga, see teeb kokku 10 ratast. Sellisel kujul autorongi kaaluti 10 kaaluga.

7. kohtuistungil Kaitsja märkis , et kõik põhiline on esitatud kaebuses ja kaebuse täienduses. Erinevalt kohtuvälisest menetlejast, kes seab kahtluse alla Riigikohtu otsuse 3-1-1-68-13 ja sama asja nevuse Viru Maakohtus 4-13- leidis kaitsja, et ikkagi järg 151 usaldusväärsuse, kohtud on jõudnud nendes asjades ainuõigele seisukohale. Ehk siis kaalumise puhul on mõõtemetoodika asjakohane juhul, kui on kinni peetud kaalu tootja poolt vastavas juhendis sätestatust. See oli Riigikohtu üldine printsiip ja mis seda põhimõtet ta ei tea sellist lahendit, oleks muutnud. Ka kohtuväline menetleja ei ole tegelikult välja toonud sellist lahendit. Viru Maakohus selles samas väärteoasjas, mille Riigikohus tagasi saatis, täpsustas veel, et mõõtemetoodika sätestab erinevaid meetodeid kuidas autorongi või sõidukit või haagist ,

kaaluda. Aga uda koosmõjus nüüd kaalude kasutusjuhendi ja mõõtemetoodikaga saab kohald ainult see üks mõõtemetoodikas märgitud viis, kui kaalud on korraga kõikide rataste all. Ehk siis kohtud on rõhutanud, et metoodikast tuleb valida selline meetod, mis ei ole vastuolus Evocarlest 2000 kaalude kasutusjuhendis sätestatuga. Nüüd tõepoo on toodud välja Evocar kaalude kasutusjuhendis üks erand, sellele siis kohtuväline menetleja tuginebki. Aga nüüd see erand, seda ka uuri ti tõendina, et jätkem meelde see, et meil oli tegemist 6 teljelisega, kokku 12 ratast. See erand ei käi selle kombinatsiooni kohta, vaid siin on selgelt välja joonistatud ja ka kirjutatud, et , sellist sõiduki kombinatsiooni ehk siis 7 teljelist kust on näha tegelikult sadulhaagis, mis toetub veoki tagaosa peale pluss siis sadulhaagise küljes on veel üks haagis. Sellise sõiduki kombinatsiooni puhul tuleks kaaluda igat sõidukit eraldi, juhul kui ei saa kasutada 14 kaalu või siis teine variant on ühe külje kaalumine, sellisel juhul on vaja 7 kaalu. Menetlusaluse isiku autorong ei lähe selle erandi alla. Ehk siis kohaldub üldine reegel, mis ütleb, et sõiduki kogukoormuse kaalumine eeldab, et kaalud on üheaegselt sõiduki kõikide rataste all. Tegelikult 6 teljelist kombinatsiooni saab kaaluda 12 kaaluga, sest 12 kaalu süsteem on olemas nagu ka ütleb juhend. E ole mingeid põhjuseid, miks peaks kaaluma i sellist kombinatsiooni rööbiti. Ei ole ka õigustavat põhjust, miks rööbiti kaalumine annab õiged kaalumistulemused. Ei tea, miks praegusel juhul seda 12 kaalu ei saadud kasutada, kasutati 6 kaalu, aga see metoodika ei ole õige. Kas ta vähendab kaalutulemusi või suurendab kaalutulemusi, igal juhul see massimõõteseadme kasutamise protokoll ei ole usaldusväärne tõend est see kogukoormuse näit, mis seal on fikseeritud vale kaalumise metoodika tõttu ei , s ole usaldusväärne. Ja sellel põhjusel kaitsja ongi seisukohal, et see massimõõteseadme kasutamise protokoll t seda siis otsuse tegemisel uleb tõendite hulgast välja jätta, mitte usaldusväärsena käsitleda. Ja kuna tõendid puuduvad rikkumise osas, siis tuleb see väärteomenetlus lõpetada ja kohtuvälise menetleja otsus tühistada. Eeltoodust tulenevalt palus kaitsja kohtuvälise menetleja otsus tühistada, väärteomenetlus lõpetada ja mõista P.W õigeks ja menetluskulud jätta riigi kanda.

8. Kohtuvälise menetleja esindaja oli kohtuistungil seisukohal, et menetlusalune isik on selle teo toime pannud. Kaalumine on toimunud õigesti. Samuti nagu materjalidest nähtub on kaaluja läbinud koolituse, kaalud on olnud taadeldud. Kaebuse sisu tugineb peamiselt ainult asjaolule või tõlgendusele, lk 3 tõlgendamisele kasutusjuhendist ja täiendavas seisukohas, mis kaitsja on esitanud on viidatud, et just nimelt ainult selle koosseisu kaalumine võiks toimuda 7 kaaluga. Kohtuvälise menetleja esindaja selgitas, et esiteks on see juhend koostatud silmas pidades kõige laiemaid piire mis on sätestatud mõõtmisele, et ilmselgelt juhendi ko , ostaja ei saa hakata välja tooma absoluutselt kõikvõimalikke veokite kui ka haagiste ja nende koosseisude mudeleid ja ütlema iga mudeli all, et sellisel juhul on lubatud nii paljude kaalude kasutamine sellisel juhul on lubatud nii paljude kaalude kasutamine. Antud koosseis lk 3 ja ja ka teised koosseisud, mis lk 3 on välja toodud on ainult näitamaks selle juhendi põhilist

7 mõtet. Ja kui jälgida selle juhendi keele kasutust siis siin on rasvases kirjas välja toodud , : „Sõiduki kaalud on üheaegselt sõiduki kõigi rataste all kogukoormuse kaalumine eeldab, et

. S (8) (10) (12) elle pärast soovitame kaheksa , kümne või kaheteistkümne kaalusüsteemi “. Kaalusüsteemid mida siis nähakse ette, et kasutatakse kontrollide poolt ja kui palju neid , kaalusid olemas on, on soovituslik. Sätestatud juhendi järgi on ainult metoodika, kuidas tohib kaaluda. Ja ongi ju öeldud, et lubatud on ka külgepidi kaalumine ja alla on kirjutatud: „NB! Külgepidi kaalumine vähendab kaalutulemus “ Mida selle all on mõeldud, kui kaaluda i. , siis ei saa , lähtuda ainult juhendist, peab ka mõtlema sellele kuidas reaalne kaalumine avaldab mõju kaalutavale massiobjektile ja mõõtetulemustele. Ja kui me kujutame nüüd ette, et kaalutakse ainult ühte külge, siis see külg mida kaalutakse tõuseb maapinnast kõrgemale, see tähendab, ,

et kaalukese mootorsõidukil või autorongil nihkub vastaspoole. Mis tähendab, et kaalule langeb väiksem kaalukoormus ja tulemus ongi see, et kaalul näidatud mõõtetulemus on

väiksem ehk siis menetlusaluse isiku kasuks, võrdluses selle t kui oleks kaalutud kõiki ga, e rattaid korraga. Nüüd teine tähelepanek mida on mõel kui on öe , dud selle all, ldud, et kaalud on üheaegselt sõiduki kõigi rataste all. Kui pöörata lk 6, siis on seal kaks C-kategooria mootorsõidukit 4 teljega. Punktis 3.1 on jäetud kaal panemata esimese telje alla. Ja teisel joonisel on näha, et veoki teine telg on üles tõstetud, just seda on juhendi koostaja pidanud silmas, et kaalud peavad olema paigutatud kõigi rataste alla. Kui kaaluda 6 kaaluga või rööbiti 3 kaaluga ja jätta rööbiti kaaludes üks kaal panemata või kõiki telgi korraga kaaludes üks kaal panemata, siis raskuskese toetub teatud telgedele vähem. Eriti hästi tuleb see välja siis, kui me kujutame ette, et üks telg on üles tõstetud. Sest seadus näeb ju ette, et ületada ei tohi mitte ühe gi teljele ettenähtud kaalu, ei veokile ega haagisele ettenähtud maksimaalset kaalu ega le ka kogu autorongile ettenähtud maksimaalset kaalu. Kui kaal jäetakse panemata või telg on üles tõstetud, siis langebki keskel olevale teljele suurem koormus ja oht, et selle telje kogu kaal läheb lõhki. Antud juhul kaitsja on oma seisukohas sõnastanud lk 3 see täiendav seisukoht, et menetlusalune isik märgib, et juhendi p 1.2 on kaebusest välja jäetud põhjendatult, nimelt võib külgepidi kaaluda p 1.2 juurde lisatud pildil asuva sõidukikombinatsiooni puhul, ehk siis 7 teljelise autorongi puhul. Selline sõidukikombinatsioon on erand 4,5 ja 6 teljeliste autorongide võrreldes. Siin ei ole tegemist ga mingisuguse erandiga. K b ohtuvälise menetleja esindaja korda veelkord üle, et see on lihtsalt näidis kuidas on võimalik kaaluda siin ei ole mõeldud absoluutselt kõikide sõidukite ega , , haagiste kombinatsioone. -1-1- Mis puudutab nüüd kaitsja poolt viidatud Riigikohtu lahendit 3 68- -13-151, siis need lahendid on tehtud tuginedes eelmisele 13 ja väärteoasja lahendit 4 kasutusjuhendile. , antud Tänaseks päevaks on ju kasutusel uus kasutusjuhend mis on välja 31.08.2013 ja notariaalselt kinnitatud 02.04.2014, mis on enne seda Riigikohtu lahendit. Kaitsja väide, et tõend assimõõtmise protokoll, on lubamatu, on täiesti alusetu sellepärast, - m et selles protokollis on kajastatud kõik mõõtmistulemused, laiendmääramatused ja kaalu tulemused, mis on saadud. Järelikult sellise süüdistuse etteheitel on nimetatud protokoll hädavajalik ning seda ei saa mitte kuidagi kõrvale jätta. Sellele tuginedes kohtuväli leidis se menetleja esindaja, et kohtuvälise menetleja otsus on seaduslik ja autorongi mõõtmine on toimunud kooskõlas kehtestatud õigusaktidega, tootja koostatud kasutusjuhendiga, asjakohase tehnilise spetsifikatsiooniga ning on jälgitavalt tõendatud. Kokkuvõtvalt kohtuväli

taotles se menetleja esindaja ja otsus muutmata kohtult VTMS § 132 lg 1 järgi jätta kohtuvälise menetle ja kaebus rahuldamata.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

9. Menetledes väärteoasja kohtuvälise menetleja otsuse peale esitatud kaebuse alusel, ei kontrolli maakohus üksnes kohtuvälise menetleja tegevuse õiguspärasust väärteoasja lahendamisel, vaid tulenevalt VTMS § st 123 lg 2 arutab väärteoasja täies ulatuses sõltumata -

8 esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid.

Vastavalt VTMS § le 133 peab kohus käesolevat kaebust lahendades otsustama järgmised - küsimused: 1) kas väärteoasjas ei esine VTMS § s 29 sätestatud väärteomenetlust välistavaid - asjaolusid; 2) kas leidis aset tegu, milles menetlusalust isikut süüdistatakse; 3) kas teo on pannud toime menetlusalune isik; 4) kas tegu on väärtegu ning kas see on õigesti kvalifitseeritud; 5) kas karistus väärteo eest määrati selleks pädeva kohtuvälise menetleja poolt; 6) kas väärteo menetlemisel kohtuvälise menetleja poolt on järgitud väärteomenetlusõigust; 7) kas menetlusalusele isikule karistuse määramine on toimunud kooskõlas karistuse kohaldamise alustega; 8) kas väärteomenetlus ei kuulu lõpetamisele VTMS § s 30 sätestatud alustel. -

Liiklusseaduse ( ) LS § 34 lg 13 sätestab, et kui veosega või veoseta sõiduki, autorongi või masinrongi tegelik mass või teljekoormus ületab käesoleva seaduse § 80 lõike 3 alusel kehtestatud nõudeid, võib sõidukit, autorongi või masinrongi kasutada käesoleva seaduse §-s 341

sätestatud korras. LS § 80 lg 3 kohaselt sõiduki, autorongi ja masinrongi suurimad lubatud mõõtmed veosega ja veoseta, sõiduki, autorongi ja masinrongi suurimad lubatud massid ning teljekoormused kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.

LS § 80 lg 1 sätestab, et sõiduki tegelik mass ei tohi ületada registrimassi ja mis tahes telje koormus registriteljekoormust. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt, kui veosega või veoseta sõiduki mis tahes mõõde, mass või teljekoormus ületab kehtestatud suuruse, võib sõidukit liikluses kasutada käesoleva seaduse §-s 341 kehtestatud korras.

LS § 341 - Sama paragrahvi lg lg 1 sätestab, et erivedu on raske või suurveose liiklemine teel. 2 kohaselt on avalikult kasutataval teel erivedu lubatud eriloaga ja eritasu eest ning üksnes eriloal märgitud veoteel ja tingimustel, sõltumata sellest, millises riigis on sõiduk registreeritud.

LS § 238 näeb ette vastutuse mootorsõidu või trammijuhi poolt sõitjate või veoseveo ki- - nõuete rikkumise eest.

LS § 2612 lg 1 näeb ette vastutuse sõiduki, autorongi või masinrongi juhtimise eest, mis ei vasta lubatud mõõtmetele, massile või teljekoormusele või mis muul viisil ohustab tee püsivust või liiklusohutust, samuti sõiduki, autorongi või masinrongi juhi poolt eriveo tingimuste rikkumise eest või sõiduki, autorongi või masinrongi juhtimise eest liiklemiseks suletud teel või liiklemiseks mitteettenähtud teerajatisel.

Isiku käitumises karistatava teo olemasolu või puudumise kontrollimisel tuleb alustada süüteokoosseisust, seejuures lõpuleviidud delikti korral süüteokoosseisu objektiivsest küljest, liikudes selle tuvastamise korral subjektiivse koosseisu juurde, edasiselt õigusvastasuse ning süü tasandite kontrollimisele. Kui ühel kontrollitasandil tuvastatakse mõne nõutava tunnuse puudumine, puudub alus siirduda järgmisele kontrollitasandile (Riigikohtu otsus nr 3-1-1-74- 10). Kohus süüteokoosseisu olemasolu kontrollimisel peab seega alustama süüteokoosseisu objektiivsest küljest.

10. Menetlusalune isik P.W ei ole vaidlustanud seda, et ta 14.08.2022 Harju maakonnas Maardu . kinnitas kohtuistungil, et tol linnas Põhjaranna teel autorongi juhtis Ta päeval laadis ta nisu peale ning liikus Muuga sadamasse. Seega loeb kohus väärteoasjas

9 kogutud ja kontrollitud tõendite kogumi pinnalt esmalt tuvastatuks selle, et menetlusalune isik P.W juhtis 14.08.2022 kell 11.23 Harju maakonnas Maardu 24, linnas Põhjaranna tee liikudes Muuga sadama suunas, ning teostas veose vedu. mootorsõidukit koos haagisega

V 14.08.2022

31) äärteoasjas koostatud massimõõtmise protokollist (tl 30 pöördel ja tl nähtub, et Politseija Piirivalveameti prefektuuri Põhja korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse

patrullitalituse patrullpolitseinik Aleksandr Winter teostas riikliku järelevalve korras P.W poolt juhitud mootorsõiduki S S540 registreerimismärgiga . xxxx ja haagise Wielton NW-3 registreerimismärgiga xxxx kaalumist 14.08.2022 kell 11.42-11.48 Harju maakonnas Maardus Põhjaranna tee 24.

Vastavalt Mõõteseaduse § 5 lg 1 p le 1 on mõõtetulemuse jälgitavus tõendatud, kui mõõtmisel - kasutatakse taadeldud mõõtevahendit ja mõõtmise on teinud pädev mõõtja, kes on akrediteeritud või erialaselt pädevaks mõõtjaks tunnistatud, järgides asjakohast mõõtemetoodikat.

Käesolevas asjas ei ole vaidlust selle , et mõõtmised on teostatud pädeva mõõtja poolt ning et s

mõõtevahendite taatluskohustus on täidetud. Seda kinnitavad ka väärteotoimikus sisalduvad tõendid - Eesti Akrediteerimiskeskuse tunnistus nr E075 (tl 63) ja selle lisa (tl 62), mis tõe - - ja ndab, et mõõtja Politsei ja Piirivalveameti erialane pädevus vastab majandus taristuministri 13. detsembri 2018. a määruse nr 64 nõuetele sõidukite lineaarmõõtmete, sõidukite kogumassi ja teljekoormuse ning sündmuskoha pikkusmõõtmete mõõtmise alal ning 6 Metrosert taatlustunnistust (tl - 34) kaalumiseks kasutatud Evocar-2000 31 pöördel tl mitteautomaatkaaludele seerianumbritega 201896, 201897, 201898, 201899, 201900 ja 201901, millistest esimesed viis on taadeldud 28.02.2022 viimane 01.03.2022. ja

Menetlusalune isik ja tema kaitsja leiavad, et mõõtetulemuse jälgitavus ei ole tõendatud seetõttu, et mõõtmisel ei ole peetud kinni kaalu tootja poolt juhendis sätestatust, kuna 6- teljelist autorongi kaaluti 6 kaaluga ning kaalumist teostati rööbiti, st esmalt kaaluti veoki ja haagise üks külg ning seejärel teine külg. Seega ei asetsenud kaalumise ajal veoki ja haagise veoki ja sadulhaagise kõik rattad kaaludel nagu näeb ette tootja poolt koostatud Evocar kaalude kasutusjuhend. Eeltoodust tulenevalt tuleb menetlusaluse isiku ja kaitsja hinnangul massimõõt protokolli kui ebausaldusväärse tõendiga jätta arvestamata. mise

Kohus eeltoodu e Evocar-2000 kaalude , sarnaselt kohtuvälisele menetlejale, ga i nõustu. kasutusjuhendi notariaalsest kinnitatud 15- et juhendi p-s 1.2 on tõlkest (tl 21 pöördel) nähtub, välja kaalude hulk ning selgitatakse, et sõiduki mudel toodud kaalumiseks vajaminevate määrab vajaminevat kaalude hulga ning välja on toodud joonised kaheteljelisest sõidukist, e mille kaalumiseks on vaja 4 kaalu, kolmeteljelisest sõidukist, mille kaalumiseks on vaja 6 kaalu ning neljateljelisest sõidukist, mille kaalumiseks on vaja 8 kaalu. Seejärel on välja toodud (ilma sõiduki jooniseta), et viieteljelisele on vastavalt vaja 10 kaalu. Veel on juhendis märgitud, et: „Sõiduki kogukoormuse kaalumine eeldab, et kaalud on üheaegselt sõiduki kõigi rataste all. Selle pärast soovitame kaheksa (8), kümne (10) või kaheteistkümne (12) kaalusü .“ väljatoodud kaalusüsteemid (ehk steemi Kohus leiab, et kasutusjuhendis vajaminevate kaalude arv) on eeltoodust tulenevalt soovituslikud. Seda seisukohta toetab ka juhendi järgmine joonis seitsmeteljelisest sõidukist, mille kohta on märgitud, et sellist sõidukikombinatsiooni tuleks kaaluda igat sõidukit eraldi, juhul kui ei saa kasutada 14 kaalu ning et teine variant on ühe külje kaalumine, sellisel juhul on vaja 7 kaalu. Lisaks on selgitatud: „NB! Külgepidi kaalumine vähendab kaalutulemusi.“ Kohus tõlgend

ab eeltoodut selliselt, et autorongi kogukoormuse kaalumiseks on soovitatav kaaluda viisil, kus kaalud on

10 üheaegselt rongi kõigi rataste all, antud juhul 6 rongi kõigi 12 ratta all, kuid auto -teljelise auto kui 12 kaaluga kaalusüsteemi ei ole võimalik kasutada, võib kaaluda rongi iga sõidukit auto eraldi või kaaluda rongi ühe külje kaupa auto , kasutades 6 kaalu, seejuures, aga tuleb panna tähele, et külgepidi kaalumine vähendab kaalutulemusi.

Kohus ei nõustu menetlusaluse isiku kaitsja poolt väljatoodud seisukohaga, et külgepidi võib kaaluda vaid juhendi p -teljelist 1.2 juurde lisatud pildil asuvat sõidukikombinatsiooni ehk 7 autorongi ning et selline sõidukikombinatsioon on erand 4-, 5- ja 6-teljeliste autorongidega võrreldes. Seda seetõttu, et vaadates juhendi p 1.2 ülesehitust, on selge, et seal ei ole välja toodud kõiki võimalikke sõidukikombinatsioone, vaid üksnes näited, kuidas tootja soovitab erinevaid autoronge kaaluda. Seda seisukohta kinnitab kohtu hinnangul see, et joonistel on kujutatud ü teljelist sõidukit. Jooniseid ei ole esitatud 5 ksnes 2-, 3- ja 4- - ega 6-teljeliste autorongide kohta, on vaid märgitud, et viieteljelisele on vastavalt vaja 10 kaalu. Kuueteljelise sõidukikombinatsiooni älja kohta ei ole tootja kasutusjuhendis vajaminevate kaalude arvu v toonud, on vaid soovitus kasutada Seega ei saa kohtu hinnangul 12 kaaluga kaalusüsteemi. juhendi p 1.2 tõlgendada selliselt, et esitatud joonistel on väljatoodud ainuvõimalikud variandid autorongide kaalumiseks ning et 7-teljeline sõiduk on ainus erand, mida tohib kaaluda külgepidi.

Seda seisukohta toetab ka Politseija Piirivalveameti peadirektori käskkirja „Mõõtetegevuse kvaliteedijuhtimissüsteemi käsiraamatu ja mõõtemetoodikate kinnitamine“ lisa 2, s.o Metoodika MM 02- (tl 67-80) p 6.4.2, 2015 „Sõiduki kogumassi ja teljekoormuse mõõtmine“ mille kohaselt sõiduki, autorongi või masinrongi kogumassi ja/või teljekoormuse mõõtmine rattakoormuse kaaludega, sõltumata nende ühendatusest arvutiga, toimub järgmiselt: a) rattakoormuse kaalud asetatakse üheaegselt kõigi rataste alla; b) rattakoormuse kaalud asetatakse telgede kaupa, kasutades mittekaalutatavate telgede rataste all kaalude kõrgusele vastavaid tasandusmatte. Esmalt asetatakse kaalud osa telgede rataste ette ja tasandusmatid mittekaalutavate telgede rataste ette. Sõidukiga sõidetakse kaaludele ja tasandusmattidele. Kaalude lugemid ehk mõõdised kantakse protokolli. Seejärel muudetakse tasandusmattide ja/või kaalude asukohad või liigutatakse sõidukit, et kaaluda varem mittekaalutud rattad (vajadusel sõidetakse selle teostamiseks eelnevalt tasandusmattidelt ja kaaludelt maha). Antud tegevusi korratakse kuni on kaalutud kõigi rataste koormused. c) rattakoormuse kaalud asetatakse telgede kaupa tasandusmatte kasutamata, kui telgedevaheline kaugus on suurem, kui 3 m. Kaalumine toimub analoogselt alampunktile 6.4.2b. Telgedevaheline kaugus määratakse kindlaks sõiduki registriandmete järgi või mõõdetakse pikkusmõõtevahendiga; d)

kaalumine külgepidi. Kaalud asetatakse sõiduki ühe külje kõigi rataste alla üheaegselt. Kaalud võivad töötada autonoomselt või süsteemiks ühendatuna, kasutades tootja vastavat tarkvara.

Menetlusaluse isiku kaitsja on kaebuses viidanud Riigikohtu otsuse nr 3-1-1-68-13 p-s 6 toodud seisukohale, et k metoodika asjakohane juhul, kui on kinni aalumise puhul on mõõte peetud kaalu tootja poolt vastavas juhendis sätestatust. iigikohus tühistas Antud otsusega R maakohtu otsuse ning saatis asja maakohtule uueks arutamiseks. Asja uuel arutamisel (väärteoasi nr 4 seisukohale, et lähtudes Evocar -13-151) asus maakohus -2000R kaalude kasutusjuhendist, autorongi üldmassi tuvastamiseks on tarvis samaaegselt paigaldada kaalud kõikide rataste alla ning just selline kaalumisviis annab õigeid tulemusi. Kohtu hinnangul oli antud juhul autorongi kogukoormuse tuvastamiseks lubatud viisiks - Metoodika MM 02-2010 esimeses punktis märgitud viis kui kaalud on korraga kõikide rataste all, ning antud viis ei - ole vastuolus Evocar 2000 kaalude kasutusjuhendis sätestatuga Kohus märgib, et nimetatud .

11 Riigikohtu otsus on koostatud 20.06.2013 ning maakohtu otsus 20.11.2013, käesolevalt kaebusele lisatud Evocar-2000 kaalude kasutusjuhendi eestikeelne tõlge on notariaalselt kinnitatud 02.04.2014, seega on nimetatud lahendites tuginetud kasutusjuhendi eelmisele versioonile ning selle eestikeelsele tõlkele, mis ei pruugi käesolevalt olla enam asjakohased.

Arvestades ülaltoodut on kohtu hinnangul kaalumise mõõtetulemuste jälgitavus tõendatud (mõõtmist teinud pädev mõõtja järgis asjakohast mõõtemetoodikat, millega on kinni peetud kaalu tootja poolt vastavas juhendis sätestatust) ning kohus loeb massimõõtmise protokolli usaldusväärseks tõendiks käesolevas väärteoasjas.

Massimõõtmise protokolliga on tõendatud, et P.W poolt juhitud autorongi haagise III telje tegelik teljekoormus oli 19 kg üle lubatud teljekoormuse (III telje lubatud teljekoormus 9000 kg, teljekoormuse lõplik mõõtetulemus 9019 kg). tegelik mass Samuti ületas autorongi suurimat lubatud registrimassi 3952 kg võrra (lubatud suurim registrimass 44000 kg, auto 47952 kg). rongi kogumassi lõplik mõõtetulemus

Sõiduki taustakontollist Scania S540 registreerimismärgiga (tl 54-57) veduki xxxx kohta nähtub, et antud sõiduk on kolmeteljeline ning täismass on 27000 kg, 1. telje lubatud suurim teljekoormus on 8000 kg, 2. teljel 11500 kg ja 3. teljel 7500 kg. Haagis(t)e suurim mass autorongis on 44000 kg. taustakontrollist (tl 58-61) haagise Wielton NW- Sõiduki 3 registreerimismärgiga kohta nähtub, et tegemist on kolmeteljelise haagisega, mille xxxx täism , lubatud suurim teljekoormus on kõigil kolmel teljel 9000 kg. ass on 42000 kg

Seega rikkus P.W LS § 80 lg 1 nõudeid, mille kohaselt sõiduki tegelik mass ei tohi ületada registrimassi ja mis tahes telje koormus registriteljekoormust. LS § 80 lg 2 kohaselt kui veosega või veoseta sõiduki mis tahes mõõde, mass või teljekoormus ületab kehtestatud suuruse, võib sõidukit liikluses kasutada käesoleva seaduse §-s 341 kehtestatud korras, s.o teostades erivedu omades eriluba. Samuti rikkus P.W LS § 34 lg 13 nõudeid, mis sätestab, et kui veosega või veoseta sõiduki, autorongi või masinrongi tegelik mass või teljekoormus ületab käesoleva seaduse § 80 lõike 3 alusel kehtestatud nõudeid, võib sõidukit liikluses kasutada käesoleva seaduse §-s 341 kehtestatud korras, s.o omades eriluba. P.W ei omanud nimetatud eriluba.

Eeltooduga on täidetud LS § 238 ja LS § 2612 lg 1 järgi väärte kvalifitseeritava te gude objektiivse koosseisu tunnused.

KarS § 15 lg 3 kohaselt on väärteona karistatav nii tahtlik kui ettevaatamatu tegu. Kohus leiab, et väärte . KarS § 1 sätestab, et od on toime pandud ettevaatamatusest 8 lg 1 ettevaatamatus on kergemeelsus ja hooletus. KarS § 18 lg 3 kohaselt paneb isik teo toime hooletusest, kui ta ei tea süüteokoosseisule vastava asjaolu esinemist, kuid oleks seda tähelepaneliku ja kohusetundliku suhtumise korral pidanud ette nägema. Kohtu hinnangul on võimalik P.W poolt antud ütluste põhjal asuda seisukohale, et ta pani teo

d toime hooletusest, sest ta ei teadnud süüteokoos – seisudele vastava asjaolude esinemist te P.W on selgitanud, et kontrollis nisu peale laadimisel autokompuutrist kaalusid, samas aga on tunnistanud, et auto kaalud on valmistaja poolt paika pandud ning mingit sertifikaati taatlemise kohta ei ole ni

ng vilja puhul on mahukaalu hindamine visuaalselt väga raske. Kohus , et isik kutselise juhina peaks olema teadlik sellest, et autorongi juhtides ei tohi märgib selle mistahes telje koormus ületada registriteljekoormust ning autorongi tegelik mass ei tohi ü nõutavat nii LS § LS § letada registrimassi, kui selleks ei ole eriluba. Seega on -s 238 kui ka 2612 - lg s 1 sätestatud väärteo subjektiivse koosseisu tunnused täidetud hooletusega.

12

Õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolu § s 29 sätestatu d puuduvad. VTMS - d väärteomenetlust välistavaid asjaolusid kohtu hinnangul ei esine, samuti ei kuulu väärteomenetlus lõpetamisele VTMS § s 30 sätestatud alustel. Eeltoodust nähtuvalt on P.W - pannud toime koosseisulised d d , õigusvastase ning süülise väärteod, mis on kvalifitseeritav

ad LS § 238 ja LS § 2612

lg 1 järgi.

11. KarS § 2 lg 2 sätestab, et karistatakse teo eest, kui see vastab süüteokoosseisule, on õigusvastane ja isik on selle toimepanemises süüdi. Tõendamist leidis, et väärteo on süüliselt d ja õigusvastasel KarS § 63 lg 1 sätestab, et kui t toime pannud menetlusalune isik P.W . isik on toime pannud ühe teo, mis vastab mitmele eri süüteokoosseisule, siis määratakse või mõistetakse talle üks karistus seadusesätte alusel, mis näeb ette raskeima karistuse. Kuivõrd

P.W kahele

on pannud toime ühe teo, mis vastab eri süüteokoosseisule, siis määrati talle KarS § 63 lg 1 alusel üks karistus seadusesätte alusel, mis näeb ette raskema karistuse.

LS § 238 näeb karistusena ette rahatrahvi kuni 100 trahviühikut ning LS § 2612 lg 1 näeb karistusena ette rahatrahvi kuni 200 trahviühikut või aresti. Seega on kohtuväline menetleja õigesti määranud isikule KarS § 63 lg 1 sätet kohaldades karistuse LS § 261 menetlusalusele 2 lg 1 järgi.

KarS § 56 lg 1 kohaselt on karistamise alus isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt või

määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. K on leidnud, et karistust kergendavad ja raskendavad ohtuväline menetleja asjaolud puuduvad.

P.W-le LS § 261 2 lg 1 alusel mõistetav rahatrahv jääma vahemikku 3 peaks -200 trahviühikut ning sanktsiooni keskmine määr on 100 trahviühikut. Kohtuväline menetleja on määranud P.W-le LS § 261 2 t, s.o 300 lg 1 alusel karistuseks rahatrahvi 75 trahviühiku eurot, milline karistus on ettenähtud sanktsiooni keskmisest määrast väiksemas määras.

Süü suuruse hindamisel võtab kohus esmalt arvesse menetlusaluse isiku väärteo toimepanemise subjektiivset külge. Kohus arvestab, et väärtegu saab toime panna nii tahtlikult kui ettevaatamatusest. d toime ettevaatamatusest. Lisaks peab kohus P.W pani väärteo süü kõrval arvestama ka karistust kergendavate ja raskendavate asjaolude olemasolu. Kohus leiab, et käesoleval juhul ei esine KarS § s 57 sätestatud karistust kergendavaid ega KarS § - -s 58 sätestatud karistust raskendavaid ajaolusid. Karistuse määramisel tuleb arvestada ka

vajadust, et karistus sunniks isikut hoiduma uute süütegude toimepanemisest. Karistusregistri väljatrükist nähtub, et P.W-l puudub kehtiv karistus. Eeltoodust tulenevalt leiab (tl 38) ka kohus, et menetlusalust isikut on võimalik mõjutada karistusega, s.o rahatrahviga, mis on e sanktsiooni keskmisest

ttenähtud määrast väiksemas määras.

Kohus asub seisukohale, et P.W-le määratud rahatrahv 75 trahviühikut, s.o 300 eurot, vastab isiku süü suurusele karistuse määramine on toimunud ning on proportsionaalne, kooskõlas karistuse kohaldamise alustega.

12. -st 1 -135 P.W Lähtudes eeltoodust ja juhindudes VTMS § 132 p , § 133 jätab kohus kaebuse rahuldamata ning Politseija Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse patrullitalituse liiklusgrupi patrullpolitseiniku H.V. 14.08.2022 kiirmenetluse otsuse väärteoasjas nr: 2302,22,011781, millega määrati P.W-le KarS §

13 63 lg 1 sätet kohaldades LS §

2612 lg 1 alusel karistuseks rahatrahv 75 trahviühikut, s.o 300 eurot, muutmata.

P.W poolt

1387,46 Advokaadibüroole Pürn & Tubin tasutud õigusabikulud summas eurot jäävad tema enda kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/

Heli Väinaste Kohtunik

Riigikohtu 20.

t Andi märts 2023 kohtumäärusega jäeti P.W kaitsja vandeadvokaa Tubini kassatsioon mentlusse võtmata. 29. detsember 2022 kohtuotsus 4-22-

2978 jõustus 20.märts 2023 Riigikohtu kohtumäärusega.

/allkirjastatud digitaalselt/

Elena Jõgis referent