2-22-14819/10 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

2-22-14819

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Kristiina Kask

Otsuse tegemise aeg ja koht

29.12.2022. a, Tartu kohtumaja

Tsiviilasja number

2-22-14819

Tsiviilasi

E. B. hagi A. B. i vastu elatise nõudes

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: E. B. (isikukood XXX; elukoht XXX);

Hageja seaduslik esindaja: A. B. (isikukood XXX; elukoht

XXX; e-post: XXX);

Kostja: A. B. (isikukood XXX; viibimiskoht XXX)

Kohtuistungi aeg

07.12.2022. a

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada E. B. hagi A. B. i vastu elatise nõudes osaliselt.

2. Mõista A. B. ilt E. B. kasuks välja elatis 30 eurot kuus alates 29.12.2022.a kuni E. B.

täisealiseks saamiseni.

3. A. B. il tuleb temalt E. B. kasuks välja mõistetud elatis kanda iga kuu 1. kuupäevaks

R. B.i pangakontole nr XXX (Swedbank). Makse selgituseks tuleb märkida: „elatis E. B.

le“.

4. Jätta rahuldamata E. B. hagi A. B. i vastu elatise nõudes suuremas ulatuses ja aja eest

enne 29.12.2022. a.

5. Jätta poolte menetluskulud poolte endi kanda.

6. Toimetada kohtuotsus pooltele kätte.

Edasikaebe kord

Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul

alates otsuse kättetoimetamisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses

ei taotleta selle lahendamist istungil.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. A. B. esitas 04.10.2022. a kohtule alaealise E. B. nimel hagiavalduse A. B. i vastu elatise

nõudes. Hagi asjaolude kohaselt on E. B. A. B. ja A. B. i ühine laps, sündinud XXX. a. Vanemate

abielu on lahutatud ja laps E. B. elab ema juures. Lapse isa A. B. viibib XXX ja lapsele

ülalpidamist ei anna. Lapse igakuised kulud ühes kuus on kokku ca 340 eurot, sh eluasemekulud

60 eurot, kulud toidule 50 eurot, kulud tervishoiule 20 eurot, kulud hügieenitarvetele 30 eurot,

lasteaiakulud 80 eurot ning kulud riietele ja jalanõudele 100 eurot. Hagiavalduses taotletakse, et

kohus mõistaks A. B. ilt lapse E. B. kasuks välja elatise miinimumsummas tagasiulatuvalt alates

2022. aasta jaanuarist. Hageja esindaja märkis hagiavalduses, et on nõus asja kirjaliku

menetlusega.

2. Kohus võttis hagi 05.10.2022. a määrusega menetlusse ja kohustas kostjat hagile kirjalikult

vastama.

3. Kostja, A. B. , esitas 27.10.2022. a kohtule kirjaliku vastuse, milles teatas, et tunnistab lapsele

E. B. elatise maksmise nõuet, kuid tal ei ole võimalik maksta elatist miinimumsummas. Kostja

teatel viibib ta vanglas. Ta töötab vanglas ja tema töötasu on umbes 200 eurot kuus. Tartu

Maakohtu 06.04.2021. a määrusega kuulutati välja kostja pankrot ja tema töötasust deponeeritakse

igakuiselt 100 eurot võlausaldajate nõuete katteks. Kostja avaldas, et soovib toetada oma tütart ja

saavutada selles küsimuses lapse emaga kompromissi või kokkuleppe.

4. 07.12.2022. a toimus tsiviilasjas kohtuistung. Istungil osales kostja A. B. . Hageja seaduslik

esindaja, A. B. , istungile ei ilmunud. A. B. le oli kohtukutse kätte toimetatud 07.11.2022. a. Ta ei

esitanud kohtule taotlust istungi edasilükkamiseks ega esitanud mõjuvat põhjust istungile

mitteilmumise kohta. Kuna hageja esindaja oli hagiavalduses avaldanud, et on nõus kirjaliku

menetlusega, otsustas kohus lahendada asja sisuliselt ilma hageja esindaja osavõtuta.

Kostja jäi istungil kirjalikus vastuses esitatud seisukoha juurde. Kostja teatas, et soovib oma last

toetada, aga tema varaline seisund ei võimalda tal praegu lapsele elatist maksta. Kostja seletas

täiendavalt, et ta kannab vanglakaristust ja karistusaeg peaks lõppema 2025. aasta detsembris. 13.

detsembril 2022. a toimub kohtuistung tema ennetähtaegselt vabastamise asjas. Kostja töötab

vanglas alates eelmise aasta aprillist ja tema sissetulek on umbes 200 eurot kuus. Sellest summast

kantakse raha kostja pankrotivarasse ja tema enda kasutusse jääb igakuiselt umbes 100 kuni 120

eurot. Kostja avaldas, et tal on võimalik maksta sellest summast elatiseks 20 eurot kuus.

KOHTU SEISUKOHT

5. Kohus leiab, et E. B. hagi A. B. i vastu elatise nõudes on põhjendatud osaliselt.

5.1. Poolte vahel ei ole vaidlust selle üle, et hageja E. B. on A. B. ja kostja A. B. i ühine alaealine

laps, kes on sündinud XXX. a (hetkel 3. aastane, tl 3). Vaidlust ei ole selle üle, et vanemate abielu

on lahutatud, nad ei ela koos ja hageja E. B. elab oma ema A. B. juures. Kostja hagejale elatist ei

maksa ega osale ka vahetult hageja ülalpidamises.

Hageja nõuab hagis kostjalt elatist seadusega ettenähtud miinimumsummas tagasiulatuvalt alates

2022. aasta jaanuarist.

Kostja tunnistab hagi osaliselt. Kostja vaidleb vastu nõutava elatise suurusele. Kostja tugineb

sellele, et oma varalisest seisundist tulenevalt ei ole ta võimeline maksma elatist miinimumsummas

ning ta saab maksta elatist umbes 20 eurot kuus.

5.2. Perekonnaseaduse (PKS) §§-de 96 ja 97 p 1 kohaselt on vanem kohustatud andma oma

alaealisele lapsele ülalpidamist. PKS § 100 lg 2 järgi täidab alaealise lapse vanem lapse

ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei

osale lapse kasvatamises. Vastavalt PKS §-ile 108 võib õigustatud isik nõuda

ülalpidamiskohustuse täitmist ja kohustuse täitmata jätmise tõttu tekkinud kahju hüvitamist

tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatishagi kohtule esitamist.

Tulenevalt eelnimetatud sätetest on kostja kohustatud andma hagejale kui oma alaealistele lapsele

ülalpidamist ning eraldi elava vanemana saab ta seda teha eelkõige elatise maksmise teel. Poolte

vahel ei ole vaidlust selle üle, et kostja hagejale elatist ei maksa. Seega on hageja õigustatud

kostjalt elatist nõudma. Hagejal on õigus nõuda kostjalt elatist alates hagi esitamisest ja PKS § 108

kohaselt ka tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne hagi esitamist.

5.3. PKS § 99 lg 1 kohaselt määratakse ülalpidamise ulatus kindlaks ülalpidamist saama õigustatud

isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes. Vastavalt PKS § 99 lg-le 2 arvestatakse

ülalpidamise kindlaksmääramisel õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, alaealise ülalpeetava puhul

ka tema kasvatamise kulutusi.

01.01.2022. a jõustunud PKS § 101 lg 1 näeb ette, et igakuine elatis ühele lapsele ei või olla

väiksem kui sama paragrahvi alusel arvutatud summa. Sama paragrahvi lõige 2 kohaselt võib

kohus elatise välja mõista kindla summana või muutuva suurusena, määrates ette kindlaks

elatissumma suuruse arvutamise alused. Vastavalt lõikele 3 on igakuise elatise arvutamise aluseks

baassumma. Baassumma ühe lapse kohta on 200 eurot, mida indekseeritakse iga aasta 1. aprillil

Statistikaameti poolt ametlikult avaldatud eelneva aasta tarbijahinnaindeksi muutusega. Pärast

indekseerimist loetakse järgmisel aastal baassummaks eelmisel aastal indekseerimise tulemusel

saadud baassumma. Lõike 4 järgi lisandub baassummale kolm protsenti eelneva kalendriaasta

kohta Statistikaameti kodulehel avaldatud Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast. Lisanduv

summa arvutatakse vastavalt brutokuupalga muutusele iga aasta 1. aprillil. Lõige 5 näeb ette, et

vanem ei pea andma ülalpidamist ulatuses, milles lapse vajadused saab rahuldada lapsetoetuse ja

lasterikka pere toetuse arvel. Lõige 6 sätestab, et kui laps viibib kohustatud vanema juures aasta

jooksul keskmiselt seitse kuni viisteist ööpäeva kuus, vähendatakse elatise summat

proportsionaalselt kohustatud vanemaga koos veedetava ajaga.

01.01.2022. a jõustunud PKS § 102 lg 2 sätestab, et vanemad ei vabane oma alaealise lapse

ülalpidamise kohustusest. Kui vanem on lõikes 1 nimetatud olukorras, peab ta kasutama tema

käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt. Kohus võib mõjuval

põhjusel vähendada elatist alla sama seaduse § 101 alusel arvutatud elatise summa. Mõjuv põhjus

võib olla muu hulgas vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise

väljamõistmise korral sama seaduse §-s 101 sätestatud ulatuses osutuks varaliselt vähem

kindlustatuks kui elatist saav laps.

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses

tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene

teisiti.

Riigikohus on 07.02.2018. a otsuses tsiviilasjas nr 2-15-15909 (p 12) korranud ka varasemates

lahendites avaldatud seisukohta, et lapse vajaduste rahuldamiseks kulub eelduslikult kahekordne

miinimumelatis ning selles ulatuses ei ole vaja lapse vajaduste rahuldamiseks tehtavaid kulutusi

kohtumenetluses tõendada, kuid lapse vajaduste rahuldamiseks tehtavad suuremad kulud tuleb

tõendada. Kostjal on võimalik tõendada, et esineb mõjuv põhjus elatise vähendamiseks alla

miinimummäära PKS § 102 lg 2 mõttes.

Kohus leiab, et eelviidatud Riigikohtu seisukoht poolte tõendamiskoormise osas on kohaldatav ka

alates 01.01.2022. a kehtivate PKS §§-de 101 ja 102 alusel alaealise lapse elatise nõuet lahendades

ja kui hageja nõuab kostjalt PKS § 101 sätete alusel arvutatud elatist, siis ei pea hageja enda

vajalikke kulutusi eraldi tõendama ning kostja peab tõendama, et esineb PKS § 102 lg 2 mõttes

mõjuv põhjus elatise väljamõistmiseks alla PKS § 101 alusel arvutatud summa.

5.4. Arvutades hagejale elatist PKS § 101 alusel, sh võttes aluseks baassumma 200 eurot, mida on

indekseeritud 1. aprillil Statistikaameti poolt avaldatud eelneva aasta tarbijahinnaindeksi

muutusega, lisades baassummale 1. aprillist kolm protsenti eelneva kalendriaasta kohta

Statistikaameti kodulehel avaldatud Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast, võttes arvesse

hagejale makstavat lastetoetust, mis on 60 eurot ühe lapse kohta kuus, samuti võttes arvesse, et

hageja kostja juures ei viibi, kujuneb perioodil alates 01.01.2022. a kuni 31.03.2022. a

miinimumelatis hagejale summas 213,44 eurot (1448 * 0,03 = 43,44 eurot; 43,44 + 200 = 243,44

eurot; 243,44 - (60/2) = 213,44 eurot) ning alates 01.04.2022.a summas 225,64 eurot (1548 * 0,03

= 46,44 eurot; 46,44 + 209,2 = 255,64 eurot; 255,64 - (60/2) = 225,64 eurot).

Kohus leiab, et arvestades asjaolusid, esineb PKS § 202 lg 2 mõttes mõjuv põhjus kostjalt hageja

kasuks välja mõistetava elatise vähendamiseks alla PKS § 101 alusel arvutatud elatise summa.

Kohus tegi kindlaks, et kostja kannab vanglakaristust XXX. Tartu Maakohtu 10.09.2019.a

otsusega kriminaalasjas nr XXX määrati kostjale liitkaristuseks kohtuotsuste kogumis 6 aastat 3

kuud ja 10 päeva vangistust kandmise algusega 10.09.2019. a. Kohtuotsusega määratud vangistus

lõppeb 20.12.2025. a.

Kostja väitel on tema sissetulek vanglas umbes 200 eurot kuus, millest umbes 100 eurot kantakse

tema pankrotivarasse võlausaldajate nõuete katteks.

Kohus tegi kindlaks, et Tartu Maakohtu 06.04.2021. a määrusega tsiviilasjas nr 2-21-841 (tl 15)

kuulutati välja A. B. i (kostja) pankrot. Tartu Maakohtu 02.12.2021. a määrusega tsiviilasjas nr 2-

21-841 (tl 16-21) lõpetati pankrotimenetlus ja algatati kostja kohustustest vabastamise menetlus.

Kohus määras, et vangistuses viibides kehtib vangistusseaduse § 44, mille kohaselt kannab

vanglateenistus kinnipeetava töötasu ja muud kinnipeetavale laekuvad summad kinnipeetava

vanglasisesele isikuarvele ja isikuarvel olevatest summadest jäetakse 50 protsenti rahaliste nõuete

täitmiseks, 20 protsenti hoiustatakse vabanemistoetusena ning ülejäänud summad jäetakse

kinnipeetavale vanglasiseseks kasutamiseks. Kohus määras, et pärast vangistusest vabanemist

tuleb kostjal kanda tema igapäevakulutusteks mõeldud arvelduskontole üle 25 protsendi töö- või

teenistussuhtest saadud tulust või ettevõtlusest saadud tulust, mis ületab summat, millele ei saa

seaduse kohaselt sissenõuet pöörata, ning ülejäänud 75 protsenti kanda võlgniku arvelduskontole,

millelt võlgnik peab tegema väljamakseid võlausaldajatele kord aastas vastavalt kohtu kinnitatud

jaotistele.

Kohus võttis tõendite kogumise korras asja juurde tsiviilasjas nr 2-21-841 kostja poolt kohtule

pankroti järelevalvemenetluses esitatud vangla vabakasutuskonto väljavõtte (tl 23-26). Nimetatud

tõendist nähtub, et perioodil alates 2022. aasta märtsist kuni 2022. aasta novembrini on Eesti

Vanglatööstus AS maksnud kostjale töötasu keskmiselt 200 eurot kuus. Vastavalt Tartu Maakohtu

06.04.2021. a määrusele tsiviilasjas nr 2-21-841 jäetakse 50 protsenti kostja töötasust nõuete

täitmiseks, 20 protsenti hoiustatakse vabanemistoetusena ning ülejäänud summad jäetakse kostjale

vanglasiseseks kasutamiseks. Arvestades neid kinnipidamisi jääb kostjale endale vanglasiseseks

kasutamiseks rahalisi vahendeid keskmiselt 60 eurot kuus. Seega kostjale jäävate rahaliste

vahendite arvelt ei ole võimalik kostjal maksta hagejale elatist PKS § 101 alusel arvutatud summas,

mis perioodil alates 01.01.2022. a kuni 31.03.2022. a oli 213,44 eurot kuus ja alates 01.04.2022. a

on 225,64 eurot kuus. Kostjal ei ole teada ka mingit vara, millele oleks võimalik pöörata

sissenõuet.

Riigikohus on 09.06.2017. a otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-35-17 (p 21.4) leidnud, et kui vanema

sissetulekust ei ole võimalik katta nii tema kui lapse minimaalseid vajadusi, tuleb PKS 102 lg 2

mõtte kohaselt jagada vanema sissetulek tema enda ja lapse vajaduste katteks proportsionaalselt.

Kohus leiab, et arvestades asjaolusid on põhjendatud mõista kostjalt hageja kasuks välja elatis

summas, mis on pool kostjale endale vanglasiseseks kasutamiseks keskmiselt ühes kuus jäävast

summast, s.o 30 eurot kuus. Selliselt jaotub kostja kasutada olev sissetulek tema enda ja hageja

kui kostja alaealise lapse vajaduste katteks proportsionaalselt. Kohus arvestab siinjuures seda, et

kostja viibib vangistuses, mistõttu on tema võimalused teenida sissetulekut piiratud. Samuti

arvestab kohus seda, et kostjal puudub muu vara, millele pöörata sissenõuet ning kohtumääruse

alusel tehakse tema sissetulekust kinnipidamisi pankrotimenetluses tunnustatud nõuete täitmiseks.

Kohus leiab, et põhjendatud on mõista kostjalt hageja kasuks välja elatis alates otsuse tegemisest

ja jätta rahuldamata hageja nõue tagasiulatuva aja eest. Vaidlust ei ole küll selle üle, et kostja

hagejale elatist maksnud ei ole. Arvestades aga kostja varalist seisundit, ei oleks kohtuotsus

tagasiulatuva elatise osas täidetav.

5.5. Kõike eeltoodut arvestades rahuldab kohus hagi osaliselt. Kohus mõistab kostjalt hageja

kasuks välja elatise alates käesoleva otsuse tegemisest, s.o alates 29.12.2022. a 30 eurot kuus kuni

hageja täisealiseks saamiseni. Hagi elatise nõudes suuremas ulatuses ja aja eest enne otsuse

tegemist jääb rahuldamata.

Kohus selgitab, et kui pärast otsuse jõustumist peaksid oluliselt muutuma elatise suurust

mõjutavad asjaolud, mille alusel on tehtud nõude rahuldamise otsus, siis on poolel TsMS § 459

lg 1 alusel õigus uues hagis nõuda elatise suuruse muutmist.

TsMS § 445 lg 1 alusel määrab kohus hageja taotlusel kindlaks otsuse täitmise korra ja kohustab

kostjat kandma temalt hageja kasuks välja mõistetud elatise iga kuu 1. kuupäevaks Renat Belovi

pangakontole. Makse selgituseks tuleb märkida: „elatis E. B. le“.

Menetluskulude jaotus

6. TsMS § 173 lg 1 järgi märgib kohus kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste

vahel.

TsMS § 164 lg 1 näeb ette, et alaealise lapse ülalpidamisasjas kannab kumbki pool oma

menetluskulud ise.

Antud juhul lahendas kohus alaealiste ülalpidamisasja ja seega jätab kohus TsMS § 164 lg 1 alusel

poolte menetluskulud poolte endi kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/

Kristiina Kask

Kohtunik