3-22-2390/12 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtunik

Monika Laatsit

Määruse tegemise aeg ja koht

28.12.2022, Tallinn

Haldusasja number

3-22-2390

Haldusasi

X riigi õigusabi taotlus

Menetlusosalised

Taotleja X

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Halduskohtu 23.11.2022 määrus

Menetluse alus ringkonnakohtus

X määruskaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Võtta menetlusse X määruskaebus Tallinna Halduskohtu 23.11.2022 määruse

resolutsiooni p-i 2 peale haldusasjas nr 3-22-2390.

2. Võtta asja materjalide juurde Tallinna Vangla 13.12.2022 vastusele lisatud

dokumendid.

3. Jätta X määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 23.11.2022 määruse

resolutsiooni p 2 muutmata.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määrus ei ole edasikaevatav (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 119 lg 1, riigi

õigusabi seaduse (RÕS) § 15 lg 8).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. X esitas Tallinna Halduskohtule 08.11.2022 taotluse, milles palus määrata endale advokaat,

kes aitaks tuvastada ülekohtu ja võidelda välja diagnoosipõhise ravi. Samuti palus ta end

vabastada riigilõivu tasumise kohustusest.

2. Tallinna Halduskohus jättis taotluse 09.11.2022 määrusega selles esinevate puuduste tõttu

käiguta ning andis taotlejale 5-päevase tähtaja taotluse aluseks olevate asjaolude selgitamiseks

ning taotletava riigi õigusabi liigi täpsustamiseks. Taotlejal tuli täpsustada taotluse eesmärki,

vaidlustatavat vangla tegevust, selle toimumise aega, asjakohaste pöördumiste esitamist

vanglale ja nende lahendamist. Samuti tuli taotlejal välja tuua, kas ta soovib riigi õigusabi

esindamiseks haldusmenetluses või halduskohtumenetluses.

3. Taotleja selgitas 16.11.2022 avalduses, et soovib riigi õigusabi kahes eraldi asjas. Esiteks

selleks, et vaidlustada väärteo eest määratud aresti, ning teiseks, et vaidlustada vale ravi saamist

ning seda, et kartserikaristuse määramisel jäeti tähelepanuta, et üksvangistus kahjustab tema

tervist. Taotlejal on diagnoositud tähelepanuhäire ja isiksusehäire. Ta oli 12 päeva koomas,

mille tõttu halvenes mälu, tal puudub töövõime ning tervis on kehv. Taotleja soovib õiget ravi

3-22-2390

2(4)

ja spetsialistide kaasamist. Taotleja soovib õigusteadmistega isiku abi haldusmenetluse

läbimiseks, et esitada hiljem kahjunõue.

4. Tallinna Halduskohus tagastas 23.11.2022 määrusega riigi õigusabi taotluse

väärteomenetlust puudutavas osas (resolutsiooni p 1), jättis ülejäänud osas riigi õigusabi

taotluse rahuldamata (resolutsiooni p 2) ning menetlusabi taotluse riigilõivust vabastamiseks

läbi vaatamata (resolutsiooni p 3).

Taotlust tuleb mõista selliselt, et taotleja soovib riigi õigusabi väärteomenetluses aresti

vaidlustamiseks, haldusmenetluses suhtluses vanglaga ehk vangistusseaduses (VangS) ette

nähtud

kohustusliku

kohtueelse

menetluse

läbimiseks

ning

sellele

järgnevas

halduskohtumenetluses.

Taotluse lahendamine ei ole halduskohtu pädevuses osas, milles taotleja soovib riigi õigusabi

väärteo asjas määratud aresti vaidlustamiseks. Riigi õigusabi taotlus tuleb esitada kohtule, kes

asja menetleb või kelle pädevuses oleks asja menetleda (RÕS § 10 lg 1). Taotleja suhtes on

määratud asenduskaristusena arest väärteoasjas nr 4-22-2972 ning pädevaks kohtuks on Harju

Maakohus. Selles osas tuleb taotlus HKMS § 121 lg 1 p 1 alusel tagastada.

Riigi õigusabi taotlus jääb kohtueelses menetluses ja sellele järgnevas halduskohtumenetluses

kohustamis- ja hüvitamisnõuete esitamise osas rahuldamata, sest taotleja on ise võimeline oma

õigusi kaitsma (RÕS § 7 lg 1 p 1). Kinnipeetavate ravi puudutavate otsuste vaidlustamisel tuleb

läbida kohtueelne menetlus (nt Tartu Halduskohtu 14.12.2021 määrus asjas nr 3-21-2836).

Üldjuhul ei ole isikul subjektiivset õigust nõuda konkreetse ravi määramist. Selliselt ei saa

vangla ega kohus arstile ette kirjutada, missugune ravi tuleb taotlejale määrata (nt Riigikohtu

26.09.2019 määrus nr 2-19-1366, p 10; 13.06.2018 otsus nr 2-15-123028, p 21.3.). Arvestada

tuleb ka võimalike teiste patsientide ja ravijärjekordadega, mistõttu ei ole kohtul võimalik

kaebuse esitamise korral sekkuda vangla tervishoiuteenuse korraldusse, et saavutada taotleja

soovitud ravi.

Nii vanglale taotluse kui kohtule kaebuse esitamisel tuleb hüvitamisnõude puhul kirjeldada,

millise tegevuse tagajärjel kahju tekkis, millal kahju tekitati ning milles see seisneb, tuua välja

hüvitise suurus jne, kohustamisnõude puhul aga kirjeldada, milles seisneb taotleja arvates

vangla õigusvastane tegevus või tegevusetus ja miks või kuidas see taotleja õigusi rikub. Neid

asjaolusid teab taotleja ise kõige paremini ning sellist teavet on ta võimeline ka ise välja tooma.

Üksiti

kehtivad

haldusmenetluses

ja

halduskohtumenetluses

selgitamiskohustus

ja

uurimispõhimõte. See tähendab, et haldusorganil ja halduskohtul on kohustus selgitada välja

asjas tähtsust omavad asjaolud. Taotleja ei pea esitama õiguslikke põhjendusi. Vangla ja kohtu

ülesanne on selgitada välja asjakohased õigusnormid ja kohtupraktika ning vajadusel koguda

tõendeid. Puuduste korral selgitatakse, mis need on ja kuidas neid kõrvaldada. Seega ei pea isik

kasutama menetluses osalemisel õigusalaste teadmistega isiku abi. Taotlejal on ka kogemus

halduskohtumenetluses osalemisel: ta on pöördunud kohtusse varemgi ning tema kaebusi on

menetlusse võetud. Kuna esineb RÕS § 7 lg 1 p-s 1 sätestatud alus riigi õigusabi andmisest

keeldumiseks, puudub vajadus hinnata taotleja majanduslikku seisundit.

5. X esitas Tallinna Ringkonnakohtule 30.11.2022 määruskaebuse (täiendatud 02.12.2022),

milles palus tühistada Tallinna Halduskohtu 23.11.2022 määrus ning teha uus määrus, millega

määrata esindamiseks kohtueelses ja kohtumenetluses asjalik jurist. Halduskohus ei arvestanud

taotluse lahendamisel, et taotlejal on tähelepanuhäire ning ta ei suuda keskenduda. Ta on ka

töövõimetu ja suitsiidne ning tal on mäluhäired. Talle ei ole määratud diagnoosipõhist ravi, sh

ravimeid, ning ravijärjekorrad on pikad. Taotleja vajab juristi abi, et kõik aastate jooksul

toimunud rikkumised (üksikvangistus, vale ravi) kokku võtta ja esitada ühe pöördumisena.

Tema tervis on vanglas viibides järjest halvenenud. Juriidiline jutt on talle arusaamatu.

3-22-2390

3(4)

6. Tallinna Vangla selgitas 13.12.2022 vastuses, et taotleja on esitanud vaided seonduvalt

tervishoiuteenuse osutamisega, kuid

neid

ei

ole lahendatud.

Taotleja etteheited

tervishoiuteenuse osutamisele ei ole põhjendatud. Taotleja viibib Tallinna Vanglas alates

14.09.2022 ning tema probleemidega on pidevalt tegeletud, sh on ta kohtunud erinevate

spetsialistidega. Vanglas viibitud aeg on liialt lühike, et lahendada kõiki probleeme. Ravivea

tegemist tõendavaid dokumente pole vanglale esitatud.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

7. Määruskaebuse võib HKMS § 207 lg 1 alusel menetlusse võtta. Määruskaebuse esitamine

on seaduse kohaselt lubatud (HKMS § 203 lg 1, § 119 lg 1), määruskaebus on tähtaegne (HKMS

§ 204 lg 1) ning vastab HKMS §-des 52–54 ja 205 sätestatud nõuetele määral, et see lahendada.

Taotleja eesmärk on saada riigi õigusabi esindamiseks haldusmenetluses ja sellele järgnevas

halduskohtumenetluses seonduvalt tervishoiuteenuse osutamisega vanglas ning esitada

kohustamis- ja hüvitamisnõuded. Seega ei vaidlusta taotleja Tallinna Halduskohtu 23.11.2022

määruse resolutsiooni p-i 1. Määruskaebuse eesmärgi saavutamiseks tuleb taotleda Tallinna

Halduskohtu 23.11.2022 määruse resolutsiooni p-i 2 tühistamist ja uue määruse tegemist,

millega riigi õigusabi taotlus vastavas osas rahuldada (HKMS § 205 lg 1 p 3). Määruskaebuse

esitamine on riigilõivuvaba (HKMS § 104 lg 1 ja riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p 9). HKMS § 210

lg 1 alusel lahendab määruskaebuse üks ringkonnakohtunik.

8. Tallinna Vangla esitas ringkonnakohtu nõudel taotleja tervisealased pöördumised, nendega

seotud taotlused kahju hüvitamiseks ja tervisekaardi väljavõtte. Ringkonnakohus võtab need

asja materjalide juurde, sest need on vajalikud asja õigemaks lahendamiseks (HKMS § 62 lg 2,

§ 198 lg 2).

9. Määruskaebemenetluses on taotleja jäänud taotluse juurde osas, mis puudutab riigi õigusabi

andmist haldusmenetluses ja halduskohtumenetluses. Taotleja soovib esitada kohustamisnõude

asjakohase ravi saamiseks ja hüvitamisnõuded seoses varem määratud kartserikaristuste ning

ebapiisava raviga. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu hinnanguga, et taotleja on

RÕS § 7 lg 1 p 1 tähenduses ise võimeline oma õigusi kaitsma.

Taotlejal ei ole õigusteaduslikku haridust. Samas ei sõltu isiku võimekus ise enda õigusi kaitsta

üksnes tema õigusteadmistest, vaid võimaliku vaidluse õiguslikust ja faktilisest keerukusest ja

isiku käitumisest protsessis. Praegusel juhul ei saa võimalikku vaidlust pidada õiguslikult ega

faktiliselt keerukaks. Taotleja saab ise välja tuua asjaolud, miks ta peab määratud ravi

ebapiisavaks ning missugune kahju talle mittekohase ravi ja järjestikuste kartserikaristuste

kohaldamise tõttu tekkis. Sellised selgitused ei eelda õigusalaseid teadmisi. Taotleja ei pea

kohtule esitatavates avaldustes viitama normidele ja selgitama, kuidas neid tõlgendada, samuti

ei pea ta otsima asjakohast kohtupraktikat. Asjakohaste normide ja kohtupraktika leidmine on

kohtu ülesanne (HKMS § 157 lg 1).

Ka tähelepanuhäire, isiksusehäire ja töövõime puudumine omavad riigi õigusabi andmist

otsustades tähtsust vaid juhul, kui need takistavad taotlejal oma õigusi efektiivselt kaitsta. Asja

materjalide põhjal ei ole võimalik järeldada, et need asjaolud avaldavad taotlejale sellist mõju,

et ta ei ole võimeline ise oma õigusi kaitsma. Taotleja on end nii vanglale kui kohtule esitatud

dokumentides väljendanud piisavalt arusaadavalt ja selgelt, põhjendades avaldusi faktiliselt. Ta

on esitanud vanglale vaided ja kahjunõude seonduvalt tervishoiuteenuse osutamisega (vangla

13.12.2022 vastus, vaide ümbrik ja kahjunõue). Samuti mõistis ta halduskohtu 09.11.2022

määrust piisavalt, et taotluse puudused kõrvaldada. Taotleja on märkinud, et ta osaleb teraapias,

ning ka vangla on välja toonud, et taotleja tervisealaste probleemidega tegeletakse: taotleja on

käinud spetsialistide vastuvõttudel. Seda kinnitab taotleja tervisekaardi väljavõte. Seega

puudub põhjus pidada taotleja tervislikku seisundit niivõrd halvaks, et ta ei saa ise avaldusi

esitada. Ka asjaolust, et vastustajat esindab nii haldusmenetluses kui halduskohtumenetluses

3-22-2390

4(4)

õigusteadmistega isik, ei tulene, et taotlejat peab esindama advokaat. Menetluslikku ebavõrdust

aitab korvata halduskohtumenetluses kehtiv uurimispõhimõte ja selgitamiskohustus. Kohus

tagab oma selgitustega, et vajalikud taotlused ei jääks esitamata, ning vajadusel kogub asja

lahendamiseks vajalikke tõendeid ise. Kohtute infosüsteemist nähtuvalt on taotleja osalenud

mitmetes kohtuvaidlustes ilma esindajata, sh on tema kaebusi menetletud (nt haldusasjades nr

3-18-372, 3-17-244, 3-17-185, 3-17-175, 3-16-2264, 3-16-2252, 3-16-908, 3-14-50971, 3-14-

314). Seetõttu puudub alus arvata, et taotleja õigused jääksid praeguses menetlusstaadiumis

ilma professionaalse esindajata kaitseta.

10. Eelneva põhjal jääb X määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 23.11.2022

määruse resolutsiooni p 2 muutmata.

(allkirjastatud digitaalselt)