2-21-8725/16 · Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Rüütli tänaval

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja

Kohtunik

Heli Käpp

Tsiviilasja number

2-21-8725

Määruse tegemise aeg ja koht

27. detsember 2022, Pärnu

Tsiviilasi

X OÜ hagi OÜ Y (pankrotis) pankrotihalduri vastu

nõude

tunnustamiseks

OÜ

Y

(pankrotis)

pankrotimenetluses

Tsiviilasja hind

3500 eurot

Menetlustoiming

Hagi läbivaatamata jätmine, kirjalik menetlus

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: X OÜ (registrikood xxxxxxxx,), lepingulised

esindajad

vandeadvokaat

Magnus

Braun

(e-post

magnus.braun@lextal.ee) ja advokaat Kadi Saluste (e-

post: kadi.saluste@lextal.ee)

Kostja: OÜ Y (pankrotis) pankrotihaldur C (e-post xxx)

RESOLUTSIOON

1. Jätta läbi vaatamata X OÜ hagi OÜ Y (pankrotis) pankrotihalduri vastu nõude tunnustamiseks

OÜ Y (pankrotis) pankrotimenetluses, kuna sama nõue on hõlmatud kompromissiga, mis on

kinnitatud tsiviilasjas x-xx-xxxxx Pärnu Maakohtu 20.12.2022 kohtumäärusega (määrus jõustus

23.12.2022).

2. Menetluskulud jäävad poolte endi kanda. Hüvitatavate kulude puudumise tõttu kohus

menetlusekulude suurust kindlaks ei määra.

3. Tagastada X OÜ-le hagiavalduselt tasutud riigilõiv 300 eurot, mis kanda X OÜ arvelduskontole

nr EE802200221015199675 Swedbank AS-is.

Edasikaebamise kord

Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Pärnu Maakohtu

kaudu 15 päeva jooksul kohtumääruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest alates.

ASJAOLUD JA KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED

1. Pärnu Maakohtu menetluses on X OÜ hagi OÜ Y (pankrotis) pankrotihalduri vastu nõude

tunnustamiseks OÜ Y (pankrotis) pankrotimenetluses.

Hageja taotles tunnustada tema nõuet pankrotivõlgniku vastu kokku summas 884 631,16 eurot teise

rahuldamisjärgu nõudena. Hageja nõue 773 803,28 eurot tuleneb võlgnikuga 11.09.2017,

02.04.2018 ja 15.11.2019 sõlmitud käenduslepingutest, millega võlgnik käendas hageja poolt OÜ-

le FORESTONIA antud laene (põhinõuded 537 500 eurot, intress 102 560 eurot, viivis 151 865

eurot, nõuete summast on lahutatud 14.01.2021 Dammix Mets OÜ-le loovutatud, 02.04.2018

laenulepingust ja käenduslepingust tulenevad nõuded kokku 18 122 eurot (põhivõlg 10 000 eurot

ning tasumata intressid ja viivised kokku 8122 eurot). Samuti on hagejal võlgniku vastu nõue

seadmete (Seadmed: Liebherr A924, DanTruck 8450, 2005; DanTruck 8450, 2002; DanTruck 8440,

Tsiviilasi nr 2-21-8725

2 (3)

Linde H30D; Linde H30D, 2011; Manitou MLT735), lintsaeliini ja seadmete II (Seadmed II:

Kalmar DCD 70-6; 2000 Heden 8470; 1999 Heden 8470; Kalmar DC 13 6-600 ja Kalmar 12-600

XL) üürimaksete arvete tasumata jätmisest 110 827,88 eurot (sh viivis 4766,28 eurot).

Hagiavalduse põhjenduste kohaselt hageja esitas OÜ Y (pankrotis) 15.12.2020 nõudeavalduse

summas 912 837,81 eurot koos tõenditega, kuid 30.04.2021 nõuete kaitsmise koosolekul esitas

kostja pankrotihaldur hageja nõuetele täies ulatuses vastuväite.

2. Kostja, OÜ Y (pankrotis) pankrotihaldur, vaidles hagile vastu. Kostja ei välistanud asja

lahendamist kompromissiga, kuid leidis, et hagejal puudub kostja pankrotivõlgniku vastu nõue,

hageja ei ole oma nõuet tõendanud, viivise arvestus on ebaõige ning pankrotihalduril on kahtlus, et

üks nõude aluseks olevatest käenduslepingutest (15.11.2019) on võltsitud.

3. Pooled on 2022.a aprillikuust pidanud kompromissläbirääkimisi. Kostja taotlusel kohus

kompromissläbirääkimiste tõttu tühistas 14. juunile 2022 määratud kohtuistungi tsiviilasjas

nr -21-8725.

4. 14.12.2022 saatis kostja esindaja e-kirjaga kohtule tsiviilasjas nr x-xx-xxxxx menetluste ülese

kompromisslepingu, taotluse kompromissi kinnitamiseks ja tsiviilasjas nr x-xx-xxxxx kohtuistungi

aja tühistamiseks. E-kirjale on lisatud dokument pealkirjaga „Kompromissleping tsiviilasjades nr x-

xx-xxxxx, 2-21-8725, x-xx-xxxxx ja x-xx-xxxx“, mille on digitaalselt allkirjastatud muu hulgas X

OÜ esindaja ja Y OÜ (pankrotis) pankrotihalduri poolt. Pärnu Maakohtu 20. detsembri 2022

määrusega tsiviilasjas x-xx-xxxxx kohus kinnitas kompromisslepingu, määrus jõustus 23.12.2022.

Kohtumääruses on kohus selgitanud kompromissiosalistele, et kui ühes kohtuasjas sõlmitakse

kompromiss, mille ese hõlmab teises asjas menetluse esemeks olevat nõuet, jätab kohus

kompromissi kinnitava määruse jõustumisel teises asjas hagi läbivaatamata TsMS § 423 lg 3 alusel

koosmõjus § 371 lg 1 p-ga 4.

5. Tsiviilasjas x-xx-xxxxx kompromissi kinnitamise ja menetluse lõpetamise kohta tehtud määrus

on jõustunud. Kohtumäärusega kinnitatud kompromiss hõlmab ka tsiviilasjas x-xx-xxxx menetluse

esemeks olevaid nõudeid: kompromisslepingu punktis 2.37 on pooled kokku leppinud järgmises:

„1.37. X OÜ loobub hagist tsiviilasjas 2-21-8725 X OÜ hagi OÜ Y (pankrotis) pankrotihalduri vastu

nõude tunnustamiseks OÜ Y (pankrotis) pankrotimenetluses. Menetluskulud jäävad poolte endi

kanda.“

6. Kohus leiab, et X OÜ hagi tsiviilasjas x-xx-xxxx tuleb jätta läbi vaatamata, mitte menetlust

lõpetada hageja hagist loobumise tõttu.

Kinnitatud kompromisslepingu üheks tingimuseks on, et X OÜ loobub nõudest tsiviilasjas nr 2-21-

8725. Pooled ei esitanud kompromisslepingut teistesse menetlustesse peale tsiviilasja x-xx-xxxxx,

kuid taotlesid kompromissi kinnitamisega lõpetada menetlused kõigis hõlmatud kohtuasjades.

Kohtukantselei laadis kohtute infosüsteemis kompromisslepingu kõikidesse dokumendi pealkirjas

nimetatud tsiviilasjadesse. Sama kompromissi ei ole võimalik kohtumäärusega kinnitada erinevates

menetlustes korduvalt. Ühes tsiviilasjas tehtud määrusega ei saa lõpetada menetlust teises

tsiviilasjas. Teises asjas kinnitatud kompromissi tingimus ei ole käsitatav siinses tsiviilasjas kohtule

suunatud taotlusena menetluse lõpetamiseks hageja hagist loobumise tõttu. Hagist loobumise

avaldust tsiviilasjas 2-21-8725 ei ole hageja kohtule esitanud.

7. Tsiviilasjas x-xx-xxxxx kompromissi kinnitamise järel on olukord, kus on olemas Eesti kohtu

menetluse lõpetamise määrus, mis on tehtud vaidluses samade poolte vahel sama eseme kohta samal

alusel ja mis TsMS § 371 lg 1 p 4 kohaselt välistab samas asjas uue kohtusse pöördumise.

Õiguskirjanduses leitakse, et sellisel juhul peaks kohus kompromissiga lahendatud osas jätma hagi

läbi vaatamata, kuigi § 423 analoogset alust ette ei näe (vt V. Kõve jt. Tsiviilkohtumenetluse

seadustik II. Kommenteeritud väljaanne – Juura; Tallinn 2017, lk 963 (p 3.4.4. alapunkt b)).

Eeltoodud põhjendustel, juhindudes TsMS § 423 lg-st 3 koosmõjus TsMS § 371 lg 1 punktiga 4,

kohus jätab hagi läbi vaatamata.

Tsiviilasi nr 2-21-8725

3 (3)

Menetluskulude jaotus

8. TsMS § 173 lg 1 alusel kohus määrab menetlust lõpetavas lahendis kindlaks menetluskulude

jaotuse. TsMS § 168 lg 2 kohaselt hageja kannab menetluskulud, kui hagi jäetakse läbi vaatamata.

Sama paragrahvi 3.lõikes nähakse ette, et kompromissi sõlmimise korral kannavad pooled oma

menetluskulud ise. Hagi jääb läbi vaatamata seetõttu, et pooled on sõlminud menetluste ülese

kokkuleppe, mis välistab siin asjas menetluse jätkumise; kokkulepe on tsiviilasjas nr x-xx-xxxxx

kohtumäärusega kinnitatud, määrus on jõustunud ning kinnitatud kokkulepe hõlmab ka

menetluskulude jaotust. Seetõttu kohus leiab, et ka siin asjas tuleb menetluskulude jaotamisel

lähtuda poolte kokkuleppest, et menetluskulud jäävad poolte endi kanda. Hüvitatavate kulude

puudumise tõttu ei ole vajadust TsMS § 174 lg 1 kohaselt menetluskulude suurust kindlaks määrata.

9. Kompromisslepingu dokument sisaldab alajaotuses „muud menetluslikud küsimused“ punktis

3.5. X OÜ taotlust poole riigilõivu tagastamiseks. Kuna kohus ei lõpeta menetlust, vaid jätab hagi

omal algatusel läbi vaatamata, tuleb hagejale TsMS § 150 lg 1 p 3 alusel tagastada kogu tasutud

riigilõiv. Kohtute infosüsteemi andmetel tasus hageja 31.05.2021 riigilõivu 300 eurot. TsMS § 150

lg 1 p 3, lg 4 ja hageja taotluse alusel kohus tagastab hagejale 300 eurot hageja näidatud

arvelduskontole nr EE802200221015199675 Swedbank AS-is.

(allkirjastatud digitaalselt)

Heli Käpp

kohtunik