2-21-8880/27 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

Kohtunik

Marget Henriksen

Otsuse tegemise aeg ja koht

23.12.2022.a. Tallinnas

Tsiviilasja number

2-21-8880

Tsiviilasi

X hagi Y vastu mittevaralise ja varalise kahju hüvitamise

ning viivise nõudes

Tsiviilasja hind

Menetlusosalised ja nende

esindajad

4298,40 eurot

Hageja: X (isikukood: xxxxxxxxxxx, elukoht xxx)

Lepinguline esindaja: advokaat Märt Mürk (e-post:

menetlus@emerald.legal)

Kostja: Y (isikukood: xxxxxxxxxxx, elukoht xxx)

Kostja lepinguline esindaja: advokaat Andrei Matvejev (e-

post: andrei.matvejev@sillar.ee)

Kohtuistungi toimumise aeg

21. november 2022

RESOLUTSIOON

1. Hagi rahuldada osaliselt.

2. Välja mõista Y’lt X kasuks mittevaralise kahju hüvitis 200 eurot ja varalise kahju hüvitis

240 eurot.

3. Välja mõista Y’lt X kasuks sissenõutavakas muutunud viivised summas 54,97 eurot ja

viivised põhinõudelt (440 eurolt) alates 23.12.2022 kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113

lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses, kuid mitte rohkem kui põhinõue.

Menetluskulude jaotus

Menetluskulud jätta poolt endi kanda.

Edasikaebamise kord

Käesoleva kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30

päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel

kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui

kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

Kohus selgitab, et vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg 6 peab menetlusabi

taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka

menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse

põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on

seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi

andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja

pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Hageja nõue ja nõude aluseks olevad asjaolud

1. X esitas Harju Maakohtule hagi Y vastu, milles palus:

-

mõista kostjalt hageja kasuks välja mittevaralise kahju hüvitis kohtu õiglasel

äranägemisel;

-

mõista kostjalt hageja kasuks välja viivis seadusjärgses määras kohtu õiglasel

äranägemisel määratud mittevaralise kahju hüvitiselt alates hagi esitamisest kuni

põhinõude täieliku rahuldamiseni.

-

mõista kostjalt hageja kasuks välja varalise kahju hüvitis summas 480 eurot;

-

mõista kostjalt hageja kasuks välja viivis seadusjärgses määras kindla summana kohtu

välja mõistetud kahju hüvitamise summalt alates hagi kohtule esitamise päevast kuni

kohtuotsuse tegemise hetkeni ning sealt edasi seadusjärgses määras tähtaegselt kohtu

välja mõistetud tasumata kahju hüvitamise nõudelt kuni selle täieliku rahuldamiseni, kuid

mitte rohkem kui kahju hüvitamise nõude summa;

-

jätta kõik menetluskulud täies ulatuses kostja kanda.

2. Hagi aluseks olevate asjaolude kohaselt kostja avaldas 05.02.2021. a Facebooki grupis

„EZдуны!“ järgmise postituse:

3. Eelviidatud postitus on hagiavalduse esitamise päevaks kustutatud (st pärast hageja

lepingulise esindaja pöördumist). Postituse videos sisaldusid hagejat tuvastada võimaldavad

andmed (hageja kujutis). Antud tegevusega rikkus kostja oluliselt hageja isiklikke õigusi.

4. Kostja avaldas postituse esialgselt ilma, et hageja nägu oleks hägustatud.

5. Hiljem muutis kostja avaldatud videot ning seejärel oli hageja nägu hägustatud

6. Postituse avaldamine tõi kaasa aga selle, et postituse lugejad seostasid kohe hagejat

postituse sisuga. Hageja on C Osaühingu juhatuse liige ning kostja postituse kommenteerijad

seostasid kohe hagejat C OÜ-ga. Kommentaarides sisaldub äärmiselt palju halvustavaid

kommentaare, mis on suunatud hageja ja hageja ettevõtte vastu või puudutavad hageat või hageja

ettevõtet. Kõrvalised inimesed seostasid hageja kostja avaldatud postitusega. Nii pöördusid

hageja poole mitmed inimesed küsimustega kostja Facebooki postituse kohta.

7. Kostja eesmärk oli esitada hagejat avalikkuse ees häbistaval viisil. Isikuandmeid

avaldanud isik peab vaidluse korral tõendama selleks vajalikku nõusoleku olemasolu. Hageja ei

andnud kostjale nõusolekut avaldada avalikkusele tema kujutist.

8. Kostjal ei olnud õigust kasutada hageja kujutist ning kostja peab vastutama hagejale

õigusvastaselt kahju tekitamise eest.

9. Kostja postitus on hagejat häbistav. Kostja kasutas hageja kujutist õigustamatult ning

teotas sellega hageja au. Praegusel juhul andis kostja hagejale põhjendamatu negatiivse

hinnangu. Ainuüksi Facebooki gruppi „EZ-дуны!“ hageja osalusega videoregistraatori lindistuse

üles laadimine tähendab seda, et kostja eesmärgiks oli hagejat naeruvääristada, sest grupp on

mõeldud liiklusrikkujate avaldamiseks ja häbistamiseks (sotsiaalseks taunimiseks). Avaldatud

postitus on lisatud märkega (hashtag) „#четворят“ (eesti keeles tähendab: mida korraldatakse).

Sisuliselt avaldatakse antud grupis sellise märkega videoid siis, kui soovitakse grupi liikmete

tähelepanu juhtida eriti inetu käitumisele / inetutele autojuhtidele

10. Teistel inimestel tekkis hagejast täiesti vale ettekujutus, justkui oleks hageja ebastabiilne

autojuht, kes rikub liiklust ilma objektiivse põhjuseta.

11. Kostja avaldatud ning käesoleva hagi aluseks olev tekst kannab endas väärtusotsustust,

mis annab hageja isikule ja mainele selgelt negatiivse kuvandi. Kostja kirjutas hageja kohta

postituses, et Hiljem möödudes autori (kostja) sõidukist tekitas järjekordse liiklusohtliku

olukorra arvestades tänaseid libedaid teeolusid ning tuli rusikaga „kallima auto eesõigust“

nõudma.

12. Sisuliselt jättis kostja oma postitusega mulje, et hageja on teistele liiklejatele ohtlik ning

heitis hagejale ette liiklusrikkumisi. Lisaks avaldas kostja täiesti põhjendamatu väärtushinnangu,

justkui ei lähtuks hageja liiklusreeglitest, vaid hoopis auto hinnaklassist ning teised peavad

lähtuma alati põhjendamatust „eesõigusest“. Ehk kostja heitis hagejale ette, justkui hageja nõudis

liikluses alusetult eesõigust põhjusel, et hageja auto on kallim kui kostja auto.

13. Rõhutamist väärib ka see asjaolu, et isegi potentsiaalsel juhul (mida praegu ei esine), st

kui kostja asuks arvamusele, et tegemist on liiklusreeglite rikkumisega vms, oli kostjal võimalik

pöörduda otse politsei poole (mida kostja ka postituses kohaselt väidetavalt tegi). Politsei uuriks

asjaolusid ja käivitaks süüteomenetluse. Küll aga ei olnud kostjal ühtegi põhjust avaldada hageja

andmeid avalikult Facebooki grupis, sest see ei saanud olukorda objektiivselt mõjutada ega

lahendada.

14. Lõppkokkuvõttes jättis kostja oma postitustega mulje, justkui vääriks hageja käitumine

avalikku häbistamist. Kostja avaldatud postitus maalib hagejast ebaõige ja väga inetu pildi.

15. Kostja postituse avaldamine tõi kaasa selle, et grupi liikmed tuvastasid hageja ja hakkasid

teda laimama.

16. Kommentaarides sisaldusid äärmiselt negatiivsed väärtushinnangud, mis olid suunatud

hageja pihta. Mõni kommenteerija soovitas hagejal pöörduda psühholoogi poole (justkui oleksid

hagejal vaimse tervise häired), mõni aga kasutas ebasündsaid väljendeid hageja suhtes ja

ähvardas hagejat.

17. Rõhutamist väärib aga ka see asjaolu, et lindistusest oli selgelt näha, et kostja meelega

(täitsa põhjendamatult) tagurdas pärast ristmiku läbimist ehk tekitas ise selle liiklussituatsiooni.

18. Seega avaldas kostja hageja õigusi rikkuva postituse olukorras, kus selleks puudus

igasugune objektiivne põhjus ning hagejal on õigus nõuda mittevaralise kahju hüvitamist.

19. Hageja nõuab kostjalt mittevaralise kahju hüvitamist. Hageja leiab, et talle on tekitatud

oluline mainekahju väga paljude inimeste silmis ja ees ning kostja süü siinses asjas on

keskmisest suurem ning põhjendab seda alljärgnevalt.

20. Kostjal polnud objektiivset ega seaduslikku alust kasutada hageja kujutist ega teotada

hageja au.

21. Eespool toodust on kostjal kohustus hüvitada hagejale tekkinud mittevaraline kahju ning

sellele lisanduv viivis alates hagi esitamisest kohtule kuni kohtu välja mõistetud moraalse kahju

hüvitise täieliku tasumiseni.

22. Esitatud postitus on põhjustanud hagejale ja tema lähedastele moraalseid üleelamisi ning

negatiivseid emotsioone. Kostja avaldatud postituses esitatud teabe ümberlükkamisega

tegelemine on hagejale põhjustanud liigset stressi ning hageja pidi enda õiguste kaitseks

pöörduma advokaadi poole. Kõik see oleks olemata, kui kostja ei oleks hageja kohta Internetis

avaldanud õigusvastast postitust.

23. Hagejale on tema maine äärmiselt oluline. Seoses kostja poolt avaldatud postitusega on

hagejale põhjustatud moraalne kahju, mis seisneb kokkuvõtvalt selles, et hageja on pidanud

tundma häbitunnet ilma, et see oleks põhjendatud.

24. Hageja nõuab kostjalt ka kohtueelsete õigusabikulude hüvitamist. Hagejale on tekkinud

varaline kahju kohtueelsete õigusabikulude näol seoses kostjale nõudekirja edastamisega.

Õigusabikulud kokku on 480 eurot (ei sisalda käibemaksu), mis sisaldasid endas hageja olukorra

analüüsimist, kostjale kahe nõudekirja edastamist ja hagejaga suhtlemist. Kuna hageja ettevõte

on käibemaksukohustuslane, siis ei kuulu käibemaks hüvitamisele.

Kostja vastus

25. Kostja hagi ei tunnista ja esitab hagile alljärgnevad vastuväited.

26. Kostja hagi ei tunnista ja vaidleb sellele vastu. Hageja õigusi ei ole rikutud ja seega ei ole

temale kahju tekitatud. Kostja tegudes puudus õigusvastasus. Hagis esile toodud asjaolud on

moonutatud ja nõude põhjendused on otsitud.

27.

05.02.2021 Tallinnas kella 10.00 paiku toimus järgmine sündmus: hageja, juhtides

sõidukit BMW 840D XDRIVE, reg.märgiga XXXXXX, ei andnud teed ristmikul eesõigust

omavale liiklejale, tekitades liiklusohtu, sundides teist liiklejat (kelle auto oli varustatud

pardakaameraga) peatuma. Pärast seda, jõudis hageja teisele autole järele, teostas möödasõitu ja

tõkestas oma autoga teise auto liikumist, tekitades korduvalt liiklusohtu ja sundides teist liiklejat

seisma jääma. Seejärel väljus hageja oma autost ja kiiresti tuli teise auto juhipoolse ukse juurde

ja üritas seda avada. Kuna auto uks oli lukustatud karjus hageja autojuhile: „Tee lahti, mida sa

tõmbled, <ebatsensuurne sõim> sa ei näinud mind,“ – ja lõi juhipoolse ukse klaasi käega kolm

korda. Nähes, et autojuht hakkas hagejat telefoniga filmima lahkkus hageja sündmuskohalt.

Salvestise lõpul on ka näha, et hageja on jälle rikkunud liiklusreegleid sõites ülekäigurajale foori

keelava tule ajal. Toimunust teatati politseile.

28. Autojuht, kes langes hageja rünnaku ohvriks oli hageja sugulane, kes teatas juhtunust

kostjale. Kuna sugulasel ei olnud Facebooki kontot, laadis kostja pardakaamera videosalvestise

üles ajakirjanduslikul eesmärgil Facebooki grupis „EZдуны!“ (vurajad, sõitjad), mille

peateemaks on sõidu- ja parkimiskultuur, ohutus ja vastastikune abistamine maanteel ja kõike,

mis on seotud liiklusega Eestis, arutamine.

29. Kostja postitas videosalvestise ilma mingisuguse väärtusliku hinnanguta ega häbistavate

kommentaarideta. Lisaks sellele postitas kostja videosalvestise kogu intsidenti kohta, mis

välistab igasugust võimalust ebaõigete faktiväidete avaldamiseks.

30. Postituses ei märkinud kostja ei hageja nime ega muid andmeid, mis võimaldaksid hageja

isiku tuvastamist. Esimene video postitamine juhtus 05.02.2021 umbes kell 22.00 ja pärast grupi

administraatori pöördumist, juba 06.02.2021 kell 6.30 oli videos hageja nägu hägustatud.

31. Olukorra hindamisel tuleb võtta arvesse ka hageja käitumist, nimelt ei pöördunud hageja

kohe kostja poole väidetavalt au teotava ja tema isikuõigusi rikkuva video eemaldamiseks, vaid

alles peaaegu kuu hiljem. Siinjuures kohe, kui hageja esindaja kostja poole pöördus, kustutas

kostja postituse, mille tulemusel kustusid viivitamatult ka kõik kommentaarid. Seega oli hagejal

endal võimalus väga kiirelt ja lihtsalt nõuda oma õiguste väidetava rikkumise lõpetamist.

32. Hageja väidab, et kostja intsidenti video sotsiaalvõrgustikus üleslaadimisega tekitas

hagejale mittevaralise kahju ja tema eesmärgiks oli hagejat alandada ja solvata. TsMS § 230 lg 1

ls 1 järgi peab hagimenetluses kumbki pool tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema

nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti.

33. Kahju hüvitamise eelduseks on selle olemasolu ja tõendatus. Kahju hüvitamise nõude

korral tuleb tõendada kohustuse rikkumist, õigusvastasust, süüd, mittevaralise kahju tekkimist,

selle suurust ja põhjuslikku seost rikkumise ja tekkinud mittevaralise kahju vahel. Hageja seda

teinud ei ole. Kostjal ei olnud eesmärki hagejat alandada ega solvata, hageja seda paljasõnalist

väidet ka tõendanud ei ole.

34. Hagi põhjendades väidab hageja paljasõnaliselt kogu aeg, et kostja kasutas hageja

isikuandmeid (kujutis) kas alandamise, solvamise, häbistamise jne eesmärgil ja juba seetõttu on

kostja käitumine õigusvastane. Kostja vaidleb sellele vastu ja väidab, et video oli postitatud

ajakirjandusliku eesmärgiga. Videolõigus demonstreeritakse, kuidas hageja liiklusrikkumisi

toime pani.

35. Kostja ei avaldanud hageja kohta ebaõigeid väärtushinnanguid ega ebaõigeid faktiväiteid,

mis tähendaks hageja hea nime ja au teotamist. Videosalvestises ei antud väärtushinnanguid

hageja teole, postituses vaid kirjeldati lühidalt hageja käitumist video alusel. Kostja ei ole

õigusvastaselt kasutanud hageja nime ega kujutist ning ei ole rikkunud tema eraelu puutumatust.

Videosalvestis ja postitus vastas ajakirjandusliku žanrile iseloomulikele tunnustele ja selle

eesmärgiks on üldsuse teavitamine õigusrikkumistest eesmärgiga rikkumisi ennetada.

36. Hageja väide, et ainuüksi sellega, et hagejast video postitamine Facebooki grupis

„EZдуны!“ teotab hageja au ja grupi võrdlemine häbipostiga on absurdne. Nagu kostja on juba

maininud grupi eesmärk on sõidu- ja parkimiskultuuri, ohutuse ja vastastikuse abistamise

maanteel ja Eestis liiklusega seotud teemade arutamine. Samas ei tõendanud hageja, et kostja

avaldas vaidlusaluse postituse koos videoga tahtlikult eesmärgiga hagejat laimata.

37. Hageja viide märkele (hashtagile), mis oli lisatud postitusele, on asjakohatu, kuna

tegemist on administraatori poolt tehtud märkega, mis otseselt tuleneb märkest - Added by Admin

Team, s.o lisatud administraatori poolt.

38. Kostja ei vastuta teiste isikute tegevuse või postituste eest. Samuti ei nähtu hageja poolt

teiste isikute kommentaaridest, millal need on avaldatud, s.o ei ole tõendatud, et teised

kommenteerijad tundsid hageja ära tema kujutise kaudu. Nagu mainis hageja esindaja oma

06.04.2021 nõudekirjas (p 10) hagejat tuvastati auto ja selle registreerimismärgi alusel.

Kusjuures auto ja selle registreerimismärk ei ole isiklikuid andmeid. Lisaks sellele

transpordiameti andmebaasi järgi hageja poolt juhitav sõiduk on määratud töösõitudeks, s.t et

auto kuulub juriidilisele isikule. Tegemist on väga kalli ja äratuntava autoga.

39. Kostja rõhutab, et postitus on tehtud ajakirjanduslikul eesmärgil selleks, et teavitada

üldsust õigusrikkumistest ja postitus oli vajalik selliste õigusrikkumiste ennetamiseks või

ärahoidmiseks tulevikus.

40. Isikuandmete kaitse seadus (IKS) jätab võimaluse andmesubjekti nõusolekuta andmeid

töödelda ajakirjanduslikul eesmärgil, eelkõige avalikustada meedias, kui selleks on avalik huvi ja

see on kooskõlas ajakirjanduseetika põhimõtetega ning see ei kahjusta ülemäära andmesubjekti

õigusi (IKS § 4).

41. Õiguskirjanduses ollakse arvamusel, et terminit “ajakirjanduslik eesmärk” ei saa käsitleda

kitsalt, vaid ajakirjanduslik eesmärk peaks olema juba see, kui üks isik avaldab infot tundmatule

kolmandale isikule. See tagab selle, et IKS kohalduks kõikidele avalikustajatele ühiselt. Seega

saab ajakirjanduslikul eesmärgil avaldamiseks pidada näiteks füüsilisest isikust andmetöötleja

poolt avaldatud pardakaamera video sotsiaalmeedias.

42. Ajakirjandus ei ole seotud vaid professionaalse meediaga. Oluline on, kas avaldatul on

ajakirjanduslik eesmärk või mitte, sõltumata sellest, kes ja millises vormis midagi avaldas.

Euroopa Inimõiguste Kohtu seisukoht on, et ajakirjanduslik eesmärk on informatsiooni või

ideede levitamine, mis aitab edendada debatti avaliku huvi orbiidis olevatel teemadel

43. Avalik huvi mõtestatakse lahti konkreetse kaasuse kontekstis ning igaks juhtumiks sobiva

definitsiooni andmine on võimatu. Õiguskirjanduses on välja toodud, et avalik huvi on olemas,

kui see tekitab elava debati ja asja vastu tunneb huvi suurem hulk inimesi, kui vastava

sündmusega seotud isikute ring on.

44. Kostja leiab, et hagejat saab vaadelda õiguserikkumise toimepanemise tõttu avalikku

sfääri sisenenud isikuna, mistõttu tuleb tal taluda avalikkusele süüteo kohta informatsiooni

avaldamist. Hageja õigusi ei ole temalt nõusoleku küsimata jätmise tõttu rikutud.

45. Siinjuures märgib kostja, et isikut puudutava süüteo kohta informatsiooni avaldamiseks

nõusoleku küsimise kohustust Eesti ajakirjanduseetika koodeks ei kehtesta. Võttes arvesse

postituse eesmärki, selle sisu ja postituse tegemiseks kasutatud materjale, ei olnud vaja hagejalt

enne nõusolekut küsida.

46. Käesoleval juhul avaldati videos hageja kujutis (ehkki ainult 05.02.2021 kella 22.00 kuni

06.02.2021 kella 6.30) seoses tema poolt toime pandud liiklusreeglite rikkumistega. Avalikkusel

on kõrgendatud huvi olla teavitatud isiku identiteedist, kes on ühiskonnale ohtlik rikkuja.

Avalikkusel on põhjendatud huvi saada informatsiooni süüteo toimepanemise kohta. Kostja

leiab, et oma agressiivse, vägivaldse, ähvardava, õigusvastase, liikluse ohutuse ja teiste inimeste

elu, tervise ja vara vastu ükskõikse käitumisega on hageja asetanud ennast avalikkuse

kõrgendatud tähelepanu alla.

47. Hagejast video näitamine, kus muuhulgas demonstreeritakse tema käitumist, ei riiva

ülemääraselt tema isiklikke õigusi. Kindlasti esineb liikluses vägivaldselt või ähvardavalt käituva

isiku suhtes avalik huvi. Teistel liiklejatel on põhjendatud huvi saada informatsiooni sellise isiku

ja tema käitumise teel. Igaühel on õigus teada, kes on teistele ja seab teisi liikluses ohtu.

48. Video avaldamine sellisel kujul ei lähe vastuollu ajakirjanduseetikaga, kuna videol on

näha kogu sündmuste käik algusest lõpuni. Videost on võimalik tuvastada, mis antud olukorra

põhjustas.

49. Kostja arvates hageja kujutisega video avalikustamine ei ole andmesubjekti ülemäära

kahjustanud. Hageja väidab üldistatult, et postituses avaldatud andmetega on teda kahjustatud.

Kahju tekkimist ja selle ülemäärasust kõiki asjaolusid arvesse võttes tuleb hagejal tõendada.

Kostja ei saa tõendada negatiivset asjaolu, st et kahju tekkinud ei ole.

50. VÕS § 1046 lg 2 kohaselt isikliku õiguse rikkumine ei ole õigusvastane, kui rikkumine

on õigustatud, arvestades muid seadusega kaitstud hüvesid ja kolmandate isikute või avalikkuse

huve. Õigusvastasuse tuvastamisel tuleb sellisel juhul lähtuda erinevate kaitstud hüvede ja

huvide võrdlevast hindamisest.

51. Kuna kostja ei rikkunud hageja isiklikke õigusi ei vastuta ta ka varalise kahju eest, mis on

seotud õigusabi osutamisega.

52. Kuna kostja ei ole hagejale kahju tekitanud puudub ka alus viivise sissenõudmiseks.

Kohtuotsuse põhjendused

53. Kohus, kuulanud kohtuistungil ära poolte seisukohad, tutvunud poolte kirjalike

seisukohtade ning toimiku kõigi materjalidega, on seisukohal, et hagi tuleb rahuldada osaliselt.

54. Kohus on tuvastanud tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 230 lg 1 ning § 231 lg-te

2 ja 4 alusel järgmised asjas tähtsust omavad asjaolud

-

Kostja avaldas 05.02.2021. a Facebooki grupis „EZдуны!“ järgmise postituse :

− Kostja avaldas postituse esialgselt ilma, et hageja nägu oleks hägustatud:

− Hiljem muutis kostja avaldatud videot ning seejärel oli hageja nägu hägustatud.

55. Poolte vahel puudub vaidlus, et eelviidatud postitus on hiljemalt hagi esitamise ajaks

kustutatud.

56. Pooled vaidlevad selle üle, kas kostjal tuleb tasuda hagejale tema au teotamise eest

mittevaralise kahju hüvitist, varalise kahju hüvitis kohtueelsete õigusabikulude eest summas 480

eurot ja viivist alates hagi esitamisest.

57. Poolte vahel on vaidlus isiku au teotamisest tuleneva õigusvastase kahju hüvitamise

nõudes, millele kohalduvad võlaõigusseaduse (VÕS) § 1043 jj. Hageja väitel põhjustas kostja

talle kahju isiklike õiguste rikkumisega. Hagis esitatud väidetest lähtudes võib tulla kõne alla

kostja käitumise õigusvastaseks lugemine VÕS § 1045 lg 1 p 4, VÕS § 1046 ja/või VÕS § 1047

järgi. Hageja nõuab kostjatelt mittevaralise kahju hüvitamist isikuõiguste rikkumise tõttu, jättes

konkreetse nõudesumma määramata. Hüvitise määrab sel juhul kõiki asjaolusid arvestades

õiglase äranägemise järgi kohus (VÕS § 127 lg 6 esimene lause, TsMS § 366). Hüvitise

määramisel tuleb arvestada ka VÕS § 134 lg-s 2 sätestatuga. Lisaks on hageja esitanud kostjate

vastu

varalise

kahju

hüvitamise

nõude

tulenevalt

kohtueelses

menetluses

kantud

õigusabikuludega, mille õigusliku alusena kohaldub VÕS § 128 lg 3 koosmõjus VÕS § 131.

VÕS § 137 lg 1 kohaselt juhul, kui mitu isikut vastutavad samal või erinevatel alustel kolmanda

isiku suhtes viimasele tekitatud sama kahju eest, vastutavad nad hüvitise maksmise eest

solidaarselt.

58. Kahju õigusvastasest põhjustamisest tuleneva deliktilise vastutuse kohaldamiseks peab

hageja tõendama kostja teo, kahju, põhjusliku seose kostja teo ja kahju vahel ning teo

õigusvastasuse. Kui hageja on tõendanud, et kostja põhjustas õigusvastaselt kahju, siis vabaneb

kostja vastutusest, kui ta tõendab oma süü puudumise (vt Riigikohtu otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-

30-07, p 10).

59. Kohus käsitleb esmalt hageja nõuet seoses kostja poolt õigusvastaselt hageja kujutise

avaldamisega (I), seejärel kostja poolt ebakohaste väärtushinnangute avaldamisega seonduvat

(II), pärast seda mittevaralise kahju (III), varalise kahju (IV) ja lõpetuseks viivise nõuet (V).

I

60. Hageja heidab kostjale ette, et kostja avaldas 05.02.2021. a Facebooki grupis „EZдуны!“

postituse, millele lisatud esialgses video ei olnud hageja nägu hägustatud. Hiljem kostja muutis

avaldatud videot ja hageja nägu oli hägustatud.

61. Hageja on kvalifitseerinud kostja toimepandud väidetavad rikkumised VÕS § 1045 lg 1

p 4, § 1046 ja § 1050 järgi. Hageja hüvitisenõude õigusliku aluse määramine tähendab nõude

kvalifitseerimist, see on TsMS § 436 lg 7 ja § 438 lg 1 kohaselt kohtu ülesanne sõltumata poolte

väidetest (vt Riigikohtu 11. märtsi 2008. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-8-08, p 19).

62. Kohus leiab, et kostja toimepandud väidetav rikkumine on kvalifitseeritav VÕS § 1045

lg 1 p 4, § 1046 ja § 1050 järgi. Kuna hageja väitis, et kostja rikkus IKS-i sätteid, võib tegemist

olla ka VÕS § 1045 lg 1 p 7, lg 3 ja § 1050 järgi kvalifitseeritava deliktiga, kusjuures rikutud

IKS sätted oleksid deliktiõiguslikuks kaitsenormiks VÕS § 1045 lg 1 p 7 mõttes juhul, kui

väidetavalt rikutud IKS-i sätte (vähemal üheks) eesmärgiks oli hagejale tekkinud kahju

ärahoidmine (VÕS § 1045 lg 3).

63. Kohus märgib, et kostja käitumise väidetava vastuolu korral isikuandmete kasutamiseks

ja avalikustamiseks erinorme sätestava IKS-iga, on otstarbekas alustada kostja tegevuse

õigusvastasuse analüüsimist VÕS § 1045 lg 1 p 7 ja lg 3 alusel. Kui kohus ei tuvasta IKS-i

nõuete rikkumist, tuleks vajadusel hinnata, kas kostja on rikkunud hageja isiklikke õigusi

VÕS § 1045 lg 1 p 4 mõttes (vt Riigikohtu 04.10.2017 otsus tsiviilasjas nr 2-15-16007, p 10).

64. Kohus käsitleb esmalt hageja nõude lahendamist VÕS § 1045 lg 1 p 7, § 1045 lg 3 ja §

1050 alusel.

65. VÕS § 1043 kohaselt teisele isikule (kannatanule) õigusvastaselt kahju tekitanud isik

(kahju tekitaja) peab kahu hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju

tekitamise eest vastavalt seadusele. VÕS § 1045 lg 1 p 7 järgi on kahju tekitamine õigusvastane

eelkõige siis, kui see tekitati seadusest tulenevat kohustust rikkuva käitumisega. Sama paragrahvi

lg 3 järgi ei ole seadusest tuleneva kohustuse rikkumisega kahju tekitamine õigusvastane, kui

kahju tekitaja rikutud sätte eesmärk ei olnud kannatanu kaitsmine sellise kahju eest. VÕS § 1045

lg 1 p 7 mõttes saavad kaitsenormideks olla ka IKS-i sätted, mis reguleerivad isikuandmete

töötlemise (sh avalikustamise) tingimusi ja korda (Riigikohtu 18.02.2015 otsus tsiviilasjas nr 3-

2-1-159-14, p 13; 04.10.2017 otsus tsiviilasjas nr 2-15-16007 p 12). Kohus selgitab, et IKS tuleb

kohaldada koos Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määrusega (EL) nr 2016/679 (edaspidi

määrus).

66. Hageja leiab, et kostja poolt 05.02.2021. a Facebooki grupis „EZдуны!“ tehtud

postitusele lisatud video näol on tegemist hageja kujutise õigustamatu kasutamisega. Hageja

leiab, et postitusele lisatud videos sisaldusid hagejat tuvastada võimalikud andmed (hageja

kujutis).

67. Õiguskirjanduses on leitud, et isiku kujutise all mõeldakse tehniliste või kunstiliste

vahendite abil jäädvustatud isiku pilt või muud kujutist, mis võimaldab isiku identifitseerimist

(VÕS IV komm, lk 756). Vaidlust pole selle üle, et käesoleval juhul on kostja avaldanud

hagejast video.

68. Kohus tuvastab, et kostja poolt 05.02.2021. a Facebooki grupis „EZдуны!“ postitatud

video on 01:55 minutit pikk. Antud video alguses on näha, et hageja, juhtides sõidukit BMW 840

XDRIVE, registreerimismärgiga XXXXXX, ei andnud teed ristmikul eesõigust andvale

liiklejale, sundides eesõigust omavat liiklejat peatuma. Sellise käitumisega hageja tekitas

liiklusohtliku olukorra, milles juhul kui ristmikul eesõigust omav liikleja ei oleks peatunud, oleks

võinud aset leida sõidukite kokkupõrge. Kohus tuvastab, et pärast seda kui hageja auto jõudis

teisele autole järgi, teostas hageja möödasõidu. Videos 00:38-01:11 minutit hageja tõkestas oma

autoga teise auto liikumise, sundis teist autot seisma jääma, seejärel väljus hageja oma autost ja

kiiresti tuli teise auto juhipoolse ukse juurde ja hageja karjus autojuhile: „Tee lahti, mida sa

tõmbled (ebatsensuurne sõim) sa ei näinud mind“ ja lõi juhipoolse ukse klaasi käega kolm kord.

Seejärel hageja lahkus. Esimeses videos ei ole hageja nägu udustatud ja hageja auto mark ja

number on tuvastatav. Kohus tuvastab, et teises videos on ajavahemikus 00:40 kuni 00:46

minutit hageja nägu hägustatud, kuid hageja auto mark ja number on tuvastav.

69. Seega kostja avaldas 05.02.2021. a Facebooki grupis „EZдуны!“ postitusele lisatud

videos hageja kujutise. Hageja kujutise näol on tegemist hageja isikuandmetega isikuandmete

kaitse üldmääruse at 4 p 1 tähenduses. Hageja kujutise avaldamine on tema andmete töötlemine

määruse art 4 p 2 mõistes. Seega pidi kostja järgima seaduses sätestatud andmete töötlemise

reegleid. Kohtu hinnangul tegutses kostja hageja andmete esitamisel vastutava töötlejana

määruse art 4 p 8 järgi.

70. Isikuandmete töötlemise tingimused sätestab määruse art 6 p 1, mis ütleb, et

isikuandmete töötlemine on seaduslik ainult juhul, kui on täidetud vähemalt üks järgmistest

tingimustest, ning sellisel määral, nagu see tingimus on täidetud:

a) andmesubjekt on andnud nõusoleku töödelda oma isikuandmeid ühel või mitmel konkreetsel

eesmärgil;

b) isikuandmete töötlemine on vajalik andmesubjekti osalusel sõlmitud lepingu täitmiseks või

lepingu sõlmimisele eelnevate meetmete võtmiseks vastavalt andmesubjekti taotlusele;

c) isikuandmete töötlemine on vajalik vastutava toot leja juriidilise kohustuse täitmiseks;

d) isikuandmete töötlemine on vajalik andmesubjekti või mõne muu füüsilise isiku eluliste

huvide kaitsmiseks;

e) isikuandmete töötlemine on vajalik avalikes huvides oleva ülesande täitmiseks või vastutava

töötleja avaliku võimu teostamiseks;

f) isikuandmete töötlemine on vajalik vastutava töötleja või kolmanda isiku õigustatud huvi

korral, välja arvatud juhul, kui sellise huvi kaaluvad üles andmesubjekti huvid või põhiõigused ja

-vabadused, mille nimel tuleb kaitsta isikuandmeid, eriti juhul kui andmesubjekt on laps.

71. Kohtule esitatud asjaoludest nähtub, et kostjal puudusid määruse art 6 p-s 1 sätestatud

tingimus(ed) hageja isikuandmete töötlemiseks.

72. Määruse art 85 p-st 2 nähtuvalt võib liikmesriik kehtestada isikuandmete töötlemise

erandi määruse II peatükis sätestatud põhimõtetest juhuks, kui andmeid töödeldakse

ajakirjanduslikel eesmärkidel. Nende eesmärkide saavutamiseks on Eesti kehtestanud

isikuandmete kaitse seaduse (edaspidi IKS) § 4, mis sätestab, et isikuandmeid võib

andmesubjekti nõusolekuta töödelda ajakirjanduslikul eesmärgil, eelkõige avalikustada meedias,

kui selleks on avalik huvi ja see on kooskõlas ajakirjanduseetika põhimõtetega. Isikuandmete

avalikustamine ei tohi ülemäära kahjustada andmesubjekti õigusi. Riigikohtu praktika kohaselt

on vastav erand rakendatav vaid juhul, kui koos esinevad kõik viidatud sättes nimetatud kolm

tingimust: (i) avalikustamiseks on ülekaalukas avalik huvi, (ii) see on kooskõlas

ajakirjanduseetika põhimõtetega ning (iii) andmesubjekti ei kahjustata ülemäära (vt RKTKo 3-2-

1-159-14, p 14).

73. Kostja väidab, et videosalvestus ja postitus vastas ajakirjandusliku žanrile iseloomulikele

tunnustele ja selle eesmärgiks oli üldsuse teavitamine õigusrikkumisest eesmärgiga rikkumise

ennetada.

74. Kohus leiab, et kostja ei ole põhjendanud piisavalt, milles seisneb avalik huvi avaldatud

postituse vastu. Isiku kujutise avaldamine ilma tema nõusolekuta on üldjuhul lubatav vaid selle

isiku endaga seotud aktuaalse päevasündmuse kajastamiseks. Sellele lisandub eeldus, et isiku

kujutise kasutamine on päevasündmuse kajastamiseks vajalik ja avalikkuse huvi kaalub üles

isiku huvi (vt Riigikohtu 13.01.2009 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-152-09, p 13). Kohus leiab, et

käesoleval juhul ei olnud need eeldused täidetud. Avalikkuse huvi võiks jaatada kui hageja

pannuks toime tõsise õigusrikkumise, millest teavitamine on üldsuse huvides, eelkõige sellise

õiguserikkumise avastamiseks või selle ärahoidmiseks tulevikus. Käesoleval juhul on tegemist

kahte liikluses osalevat isikut puuduva olukorraga, mis ei puuduta mingil viisil teisi ühiskonna

liikmeid. Kostja pole ajakirjanik ja sotsiaalmeedias postituse tegemine ei ole ajakirjanduse

tegemine IKS § 4 tähenduses. Kohus nõustub hagejaga, et praegusel juhul kahe isiku vahel

tekkinud konflikt ei aita objektiivselt avalikku debatti ega ole muul viisil avalikkusele kasulik.

75. Kostja on võrrelnud ennast uudisteportaalidega. Kohus märgib, et uudisteportaalide

suhtes kehtib range ajakirjanduseetika koodeks, mida uudisteportaalid peavad artiklite

avaldamisel

järgima

(nt

vastulause

andmise

võimalus,

vt

koodeksi

p

5)

(https://meedialiit.ee/eetikakoodeks). Järelikult potentsiaalsel juhul, kui mõni uudiste portaal

oleks soovinud avaldada artiklit hageja kohta, siis oleks ta siiski pöörduma ka hageja poole.

Seega on kostja võrdlus ajakirjandusega asjakohatu.

76. Kostja leidis, et hageja asetas ennast avalikkuse huvi alla. Kohus ei nõustu kostja

seisukohaga. Hageja käitumist ei saa tõlgendada enda avaliku huvi keskmesse asetamisega.

Käesoleval juhul konflikti hetkel oli tegemist hageja igapäevase eluga (hageja sõitis autoga ja

ajas oma asju ilma, et see oleks avalik tegevus). Seega ei teinud hageja mitte midagi sellist, mida

võiks tõlgendada enda avalikku tähelepanu asetamiseks. Käesolev konflikt puudutas vaid hagejat

ja Ford Mondeo autojuhti, seega ei sisenenud hageja avalikku sfääri.

77. Seega puudus kohtu hinnangul käesoleval juhul avalik huvi hageja kujutise avaldamiseks

05.02.2021 Facebooki grupis „EZдуны!“.

78. Eeltoodust tulenevalt asub kohus seisukohale, et hageja isikuandmete töötlemisega rikkus

kostja VÕS § 1045 lg 1 p-i 7 koosmõjus IKS §-ga 4. Kostja tegevus oli õigusvastane, kui ta

kasutas hageja kujutist ilma hageja nõusolekuta sekkudes sellega ka hageja eraellu.

79. Kohus leiab, et kostja ei ole tõendanud, et kahju tekitamine ei ole õigusvastane VÕS §

1045 lg 2 alusel. Tõendamata on ka see, et kostja ei ole kahju tekitamises süüdi VÕS § 1050

alusel.

80. Kohus leiab, et kostja tekitas hagejale kahju hooletusest (VÕS § 104 lg 3). Kohtu

hinnangul oli kostja väliselt ja sisemiselt hooletu.

II

81. Hageja leiab, et kostja kirjutas 05.02.2021. a Facebooki grupis „EZдуны!“ hageja kohta

postituses, et Hiljem möödudes autori sõidukist tekitas järjekordse liiklusohtliku olukorra

arvestades tänaseid libedaid teeolusid ning tuli rusikaga „kallima auto eesõigust„ nõudma“.

82. Hageja leiab, et sisuliselt jättis kostja oma postitusega mulje, et hageja on teistele

liiklejatele ohtlik ning heitis hagejale ette liiklusrikkumisi. Lisaks avaldas kostja täiesti

põhjendamatu väärtushinnangu, justkui ei lähtuks hageja liiklusreeglitest, vaid hoopis auto

hinnaklassist ning teised peavad lähtuma alati põhjendamatust „eesõigusest“. Ehk kostja heitis

hagejale ette, justkui hageja nõudis liikluses alusetult eesõigust põhjusel, et hageja auto on kallim

kui kostja auto.

83. Isiku au teotamine väärtushinnanguga on VÕS § 1046 lg 1 järgi õigusvastane, kui

väärtushinnang on ebakohane.

84. Järgnevalt hindab kohus, kas eelnevalt käsitletud väärtushinnang on hageja au teotav ja

ebakohane.

85. Riigikohtu väljakujunenud praktikast tulenevalt on isiku au teotava ebakohase

väärtushinnanguna käsitatav halvustava tähendusega hinnang isiku kohta, kui see hinnang ei ole

põhjendatud. See tähendab, et isik ei ole andnud põhjust (puudub alus) selliseks hinnanguks ja

väärtushinnangu avaldajal ei olnud mõistlikku õigustust teist isikut üldsuse ees halvustada

(Riigikohtu 13. juuni 2002. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-63-02, p 7; 31. mai 2006. a otsus

tsiviilasjas nr 3-2-1-161-05, p 12). Põhjendamatuks loetakse ka selline negatiivne hinnang, mille

väärtushinnangu avaldaja on kujundanud kas ebaõigete faktide (asjaolude) alusel, asjaolusid

selgitamata või ilmselgelt meelevaldselt, arvestamata faktilisi asjaolusid või nende puudumist (vt

Riigikohtu 21. detsembri 2010. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-67-10, p 20; 25. septembri 2013. a

otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-80-13, p 36). Seevastu väärtushinnangud, mida võimaldavad

tegelikkusele mittevastavad andmed, võivad põhimõtteliselt kahjustada isiku au ja head nime,

kuid selline kahjustamine ei ole VÕS § 1046 lg 1 mõtte kohaselt üldjuhul õigusvastane

(Riigikohtu 13. jaanuari 2010. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-152-09, p 15).

86. Kohus leiab, et hageja poolt kostja kohta avaldatud postitus ei sisalda ebakohast

väärtushinnangut hageja suhtes. Kohus on kohtule esitatud videosalvestuse põhjal tuvastanud, et

kostja ise tekitas liiklusohtliku olukorra jättes eesõigust omavale sõidukile teed andma. Samuti

on kohus eelnevalt tuvastanud, et pärast seda kui kostja oli teostanud tema eest seisvast sõidukist

möödasõidu, peatus ta teise auto ees ja tõkestas oma autoga teise auto liikumist ja sundis teist

autot seisma jääma. Kostja väljus oma autost ja tuli kiiresti teise auto juhipoolse ukse juurde ja

proovis seda avada. Kuna autouks oli kinni ja juht seda ei avanud, siis kostja karjus autojuhile

ebatsensuursete väljenditega ja lõi juhipoolse ukse klaasi kolm korda. Kohus leiab, et hageja ise

käitus liikluses ebasobival viisil ja hageja enda käitumine oli aluseks kostja poolt avaldatud

hinnangule. Hageja käitus liikluses agressiivselt tõkestades teise auto tee, sundides teise auto

peatuma, pärast oma autost väljumist tagus tema taga seisva auto ust ja kasutas ebatsensuurseid

väljendeid. Eeltoodust tulenevalt on kohtu hinnangul kostja poolt avaldatud põhjendatud hinnang

hageja käitumisele.

87. Hageja on heitnud ette, et postituse avaldamine tõi kaasa selle, et grupi liikmed hakkasid

teda laimama. Kohus nõustub kostjaga, et kostja ei vastuta teise isikute poolt tehtud

kommentaaride eest. Juhul kui hageja suhtes on grupi liikmed avaldanud ebakohased

kommentaare, siis on hagejal võimalik nende isikute vastu nõudega pöörduda.

88. Eeltoodust tulenevalt asub kohus seisukohale, et kostja poolt 05.02.2021. a Facebooki

grupis „EZдуны!“ avaldatud kommentaari näol tegemist ei ole ebakohase väärtushinnangu

avaldamisega, millega võis kostja kahjustanud hageja au ja head nime.

III

89. Hageja on esitanud kostja vastu au teotamisest tuleneva mittevaralise kahju hüvitamise

nõude ja palub mõista kostjalt välja hageja kasuks õiglane hüvitis. Hageja hinnangul arvestades

üldise elukalliduse tõusu, kostja hoolimatust ja ükskõiksus hageja au teotamise suhtes ning

hageja maine hävitamist väga paljude inimeste silmis, peab hageja õiglaseks hüvitiseks 1000

eurot.

90. Järgnevalt lahendab kohus hageja nõude välja mõista kostjalt õiglane mittevaralise kahju

hüvitis kohtu äranägemisel.

91. Kohus on eelnevalt tuvastanud, et kostja on tekitanud hagejale õigusvastaselt kahju,

töödeldes tema isikuandmeid ilma õigusliku aluseta (VÕS § 1045 lg 1 p 7 koosmõjus IKS §-ga

4). Seega on täidetud on üldised kahju hüvitamise eeldused VÕS § 115 lg 1 alusel. Kostja

rikutud sätete eesmärgiks oli kaitsta hagejat mittevaralise kahju tekkimise eest (VÕS § 127 lg 2).

Hagejale tekkinud kahju on põhjuslikus seoses kostja rikkumisega (VÕS § 127 lg 4). Kui kostja

ei oleks hageja kohta videot avaldanud, ei oleks hagejale kahju tekkinud. Hagejal on õigus

nõuda kostjalt mittevaralise kahju hüvitist VÕS § 128 lg te 1 ja 5 ning § 134 alusel.

92. Mittevaralise kahju tekkimise korral määrab kohus hüvitise VÕS § 127 lg 6 ja TsMS §

366 järgi kindlaks kõiki asjaolusid arvestades õiglase äranägemise järgi. VÕS § 128 lg 5 kohaselt

hõlmab mittevaraline kahju eelkõige kahjustatud isiku füüsilist ja hingelist valu ning kannatusi.

Kuna mittevaralise kahju suurust ei saa rahaliselt mõõta, määrab kohus hüvitise suuruse VÕS §

127 lg 6, § 134 lg 5 ning TsMS § 233 lg 1 alusel diskretsiooniotsusega asjaolude alusel,

arvestades mh rikkumise intensiivsust, kestust jms asjaolusid. Praegu on hageja taotlenud TsMS

§ 366 järgi õiglast rahalist hüvitist kohtu äranägemisel. Sellisel juhul ei tohi kohtu väljamõistetud

hüvitis olla sümboolse suurusega (Riigikohtu 26.06.2013 otsus tsiviilasjas nr 3 2 1-18-13, p-d 21

ja 21).

93. Kohus märgib, et kohtute väljamõistetud mittevaralise kahju hüvitiste suurused peaksid

vastama ühiskonna üldise heaolu tasemele ning olema üldise võrdsuspõhiõiguse tagamiseks ja

kohtusüsteemi autoriteedi säilitamiseks sarnastel asjaoludel võrreldavad (vt nt Riigikohtu

09.04.2008 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-19-08, p 13; 25.05.2005 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-51-05,

p-d 22 ja 24). Kohtupraktikas on asutud seisukohale, et VÕS § 134 lg 2 järgi tuleb isikuõiguste

rikkumisest tekkinud kahju hüvitamise kohustuse olemasolu korral maksta kahjustatud isikule

alati mõistlik rahasumma. Seejuures tuleb hüvitise suuruse üle otsustades arvestada

VÕS § 134 lg-tes 5 ja 6 sätestatud asjaolud (Riigikohtu 04.10.2017 otsus tsiviilasjas

nr 2-15-16007, p 18). VÕS § 134 lg 5 kohaselt arvestatakse mittevaralise kahju hüvitise

määramisel rikkumise raskust ja ulatust ning kahju tekitaja käitumist ja suhtumist kahjustatud

isikusse pärast rikkumist.

94. Riigikohtu avaldatud analüüsi „Mittevaralise kahju hüvitamise nõuded tsiviilasjades

2018.–2019. aastal“ kohaselt jäid isiklike õiguste rikkumisel väljamõistetud hüvitised vahemikku

200–7000 eurot, keskmine hüvitise summa oli 1264 eurot, mediaan 800 eurot.

95. Kohus leiab, et antud juhul rikkumist ei saa pidada raskeks. Mittevaralise kahju suuruse

arvestamisel võtab kohus arvesse asjaolu, et kostja poolt oli avaldatud video hageja kujutisega,

ainult 05.01.2021 kell 22.00 kuni 06.02.2021 kell 6.30, seega väga lühikest aega. Alates

06.02.2021 kell 6.30 on kostja postitusele lisatud videos hageja kujutis ähmastatud ning

kolmandatel isikule ei ole võimalik video põhjal tuvastada hageja isikut. Samuti võitab arvesse

seda, et hageja pöördus kostja poole nõudega postituse kõrvaldamiseks alles 1 kuu hiljem

02.03.2021, pärast mida kostja kustutas postituse koos kommentaaridega. Seega kui hageja ise

oleks pöördunud varem, siis oleks kostja varem ka postituse kõrvaldanud.

96. Lähtudes eeltoodud asjaoludest ja TsMS § 233 lg 1 kohaselt oma siseveendumusest on

kohtu hinnangul põhjendatud hageja mittevaralise kahju hüvitamise nõude rahuldamine 200 euro

ulatuses. Seega jääb väljamõistetav hüvitis kohtupraktikas väljamõistetud hüvitiste piiresse.

IV

97. Järgnevalt

lahendab

kohus

hageja

nõude

kostjatel

varalise

kahju

hüvitise

väljamõistmiseks.

98. Hage palub kostjalt välja mõista hageja kasuks varaline kahju sumamas 480 eurot seoses

kohtueelses menetluses kantud õigusabikuluga.

99. Kohus leiab, et hagejal on õigus nõuda kostjalt kohtueelsete õigusabikulude

väljamõistmist. Kostja on tekitanud hagejale õigusvastaselt kahju, avaldades töödeldes tema

isikuandmeid ilma õigusliku aluseta (VÕS § 1045 lg 1p 7 koosmõjus IKS §-ga 4).

100.

Kohus leiab, et täidetud on üldised kahju hüvitamise eeldused VÕS § 115 lg-te 1 ja 3

alusel. Kohtueelsed õigusabikulud on hinnatavad otsese varalise kahjuna VÕS § 128 lg-te 1, 2 ja

3 tähenduses. Kohus leiab, et hagejal tekkinud varalise kahju ärahoidmine on VÕS § 127 lg 2

järgi hõlmatud kostja poolt rikutud VÕS § 1045 lg 1 p 4 kaitse-eesmärgiga. Hagejal tekkinud

varaline kahju pidi kostjatele olema ettenähtav. Hagejal tekkinud varalise kahju ja kostja

rikkumise vahel esineb põhjuslik seos VÕS § 127 lg 4 alusel. Kohtuväliste õigusabikulude

hindamisel peab kohus VÕS § 128 lg 3 kohaselt kõigepealt hindama, kas õigusabi kasutamine oli

mõistlikult võttes vajalik, kas ilma selleta oleks hageja saanud oma õigusi tõhusalt kaitsta. Juhul

kui õigusabi kasutamine oli vajalik, peab kohus hindama, kas hageja kantud kulud on mõistliku

suurusega. Riigikohus on lahendis nr 3-2-1-128-10 p 29 asunud seisukohale, et advokaadi

kaasamine kohtueelsetele läbirääkimistele võib aidata kaasa kokkuleppele ning samuti aitab see

pooli valmistuda kohtuvaidluseks, aidates teha kohtusse nõuete esitamiseks vajalikke võib

vähemalt mõistlikke kohtuväliseid toiminguid. Professionaalne õigusabi kohtueelse vaidluse

staadiumis on seega vähemalt üldjuhul mõistlik ning sellega seotud kulud on hilisemal kahju

hüvitamise nõudmisel ka hüvitatavad

101.

Kohus tuvastab, et hageja lepinguline esindaja on 06.04.2021 kostjale edastatud

nõudekirja, milles nõudis postituse kustutamist ja varalise kahju hüvitamist (tlk 14-17).

Advokaadibüroo Emeraldlegal OÜ on esitanud C OÜ-le 31.03. 2021 arve nr 21030125 summas

128 eurot ja 31.03.2021 arve nr 21030075 summas 262 eurot (tlk 6- 27).

102.

Kohus tuvastab, et hageja poolt 06.04.2021 kostjale edastatud nõudekiri on seotud

käesoleva kohtuvaidlusega. Advokaadibüroo Emeraldlegal OÜ poolt esitatud arvetest nähtub

tunnitasu 160 eurot (ilma käibemaksuta), mis on kohtu hinnangul mõistlik.

103.

Kohus leiab, et tuleb pidada põhjendatuks 06.04.2021 nõudekirja esitamine ja arvestades,

et tegemist on professionaalse õigusteenuse osutajaga ja antud vaidluse sisu, saab pidada

mõistlikuks tööajaks dokumentidega tutvumine 0,40 tundi ja sellele kulunud 128 eurot ning

sellise nõudekirja koostamisele kulunud mõistlikuks tööajaks 2,19 tundi ja sellele kulunud 262

euro suurust kulutust. Kuna aga hageja nõudekiri käsitleb lisaks isikuandmete õigusvastase

kasutamisega seotud nõudele ka ebakohaste väärtushinnangutega seotud nõuet ning kohus on

eelnevalt asunud seisukohale, et kostja ei ole avaldanud õigusvastaselt ebakohaseid

väärtushinnanguid hageja kohta, siis on põhjendatud välja mõista kostjalt hageja kasuks ½

kohtueelse nõudekirja koostamisega seotud kuludest, st 240 eurot.

V

104.

Hageja on palunud kostjalt välja mõista viivise nii mittevaralise kahju kui varalise kahju

hüvitiselt alates hagi esitamisest kuni põhinõue täitmiseni.

105.

VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib

võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks

muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94

sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud

kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud

intressimäär. Kooskõlas VÕS § 94 lg 1, kui kohustuselt tuleb vastavalt seadusele või lepingule

tasuda

intressi,

on

intressimääraks

poolaasta

kaupa

Euroopa

Keskpanga

põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1. jaanuari

ja 1. juulit, kui seaduses või lepinguga ei ole ette nähtud teisiti. VÕS § 113 lg 2 kohaselt, kui

rahalise kohustuse täitmise aeg ei ole kindlaks määratud, muu hulgas kahju hüvitamise või

alusetu rikastumise väljaandmise või taganemisest tuleneva väljaandmise nõude puhul,

arvestatakse võlgnetavalt rahalt viivist alates ajast, mil võlausaldaja teatas võlgnikule oma

nõudest või esitas raha sissenõudmiseks hagi või maksekäsu kiirmenetluse avalduse. TsMS §

367 kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise,

mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte

kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni.

Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse

tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Kohus leiab, et hageja viivise nõue on seaduslik ja

põhjendatud.

106.

Kuna kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja mittevaralise kahju hüvitise summas 200

eurot ja varalise kahju hüvitise summa 240 eurot, so kokku 440 eurot, siis mõistab kohus kostjalt

hageja kasuks välja viivise põhinõudelt (440 eurot) VÕS § 113 sätestatud määras alates

02.06.2021, so alates hagi esitamisest kuni kohtuotsuse tegemiseini 23.02.2021 summas 54,97

(viivitatud päevi kokku 570 ja viivise summas päeva 0,105205 eurot) ja edasi TsMS § 367 alusel

alates 24.12.2022 põhinõudelt summas 440 eurot VÕS § 113 sätestatud määras kuni kohustuse

täimiseni.

Menetluskulude jaotus

107.

TsMS § 173 lg 1 ja 4 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Menetluskulude jaotuses

näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Vajaduse korral

määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel.

108.

TsMS § 163 lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled

menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise

ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kuna kohus

rahuldas hagi osaliselt, siis jätab kohus menetluskulud poolte endi kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/

Marget Henriksen

kohtunik

Kohtuotsus on osaliselt tühistatud Tallinna Ringkonnakohtu 31.01.2024. a otsusega nr 2-21-

8880.