2-21-9207/47 · Viru Maakohus Narva kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

(VAHEOTSUS LÕPPOTSUSENA)

Kohus

Viru Maakohus Narva kohtumaja

Kohtukoosseis

Kohtunik Angelina Abol

Otsuse tegemise aeg ja koht

23. detsember 2022, Narva

Tsiviilasja number

2-21-9207

Tsiviilasi

ALIR GRUPP Osaühingu hagi Termak Real Estate OÜ

vastu võlgnevuse nõudes. Tsiviilasja hind 165 731.91 eurot.

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: ALIR GRUPP Osaühing (RK 11235752, asukoht

Estonia pst 20-53, 31022 Kohtla-Järve)

Hageja lepinguline esindaja: advokaat Andrei Matvejev (e-post

andrei.matvejev@sillar.ee)

Kostja: Termak Real Estate OÜ (RK 11066410, asukoht

L.Koidula tn 19, 29023 Narva-Jõesuu linn)

Kostja lepinguline esindaja: vandeadvokaat Viktor Särgava

(e-post viktor@lauspartners.ee)

Asja läbivaatamine

20.09.2022 kohtuistungil

RESOLUTSIOON

1. Jätta rahuldamata Termak Real Estate OÜ taotlus hagi läbi vaatamata jätmiseks.

2. Jätta ALIR GRUPP Osaühingu hagi Termak Real Estate OÜ vastu võlgnevuse

nõudes rahuldamata.

Menetluskulude jaotus

3. Menetluskulud jätta täies ulatuses ALIR GRUPP Osaühingu kanda.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates

otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme

kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui

kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

Kohus selgitab, et juhul kui apellant soovib menetlusabi, tuleb tal seaduses sätestatud tähtaja

jooksul sooritada menetlustoiming, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige tuleb

tähtaegselt esitada kaebus. Kaebuse põhjendamiseks, riigilõivu tasumiseks või muu kaebuses

esineva menetlusabi taotlemisega seotud puuduse kõrvaldamiseks, annab kohus mõistliku tähtaja

pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

ASJAOLUD

Hagiavaldus ja hageja nõue

Kohtule esitatud hagiavaldusest ja hagi täpsustustest nähtub, 01.08.2019 sõlmisid OÜ Termak

Real Estate OÜ (kostja) ja OÜ Ecoheat Trading ehituse peatöövõtulepingu nr xxxx, mille alusel

võttis OÜ Ecoheat Trading endale kohustuse teostada vabaaja veekeskuse aadressil L. Koidula 19

ja 19a, Narva-Jõesuu ehitus- ja laiendamistöid. Alltöövõtjana tegeles veekeskuse ehitamisega

ALIR GRUPP Osaühing (hageja). 09.10.2020 ütles kostja OÜ-ga Ecoheat Trading sõlmitud

ehituse peatöövõtulepingu nr xxxx üles.

10.10.2020 saatis hageja OÜ-le Ecoheat Trading e-kirja, milles teavitas, et tööde lõpetamine

selleta, et viia lõpuni katuse- ja fassaaditööd, võib tuua kaasa teostatud tööde kahjustused

talvehooajal. Antud kiri oli koopiana edastatud ka kostjale. Hageja palus OÜ-l Ecoheat Trading

esitada hiljemalt 12.10.2020 arvamus tööde konserveerimise vajaduse kohta. Kirja juurde oli

lisatud tööde, mille teostamine on vältimatult vajalik, eelarve. 10.10.2020 kirjaga on seega

tõendatud, et kostja oli teadlik vajadusest viia lõpuni katuse- ja fassaaditööd, kostjale oli esitatud

eelarve antud tööde kohta. Samuti on tõendatud, et hageja on teatanud nii OÜ-le Ecoheat Trading

kui ka kostjale sellest, et fassaaditööde lõpuni tegemiseks vajalike tööde maksumuseks on

84 562.00 eurot ilma käibemaksuta (summa on määratud 10.10.2020 kirja juurde lisatud

eelarves). 10.10.2020 kirja juurde lisatud eelarves on märgitud ka, et selleks, et tagada hoone

säilitamist, on vaja teostada katusetöid summas 47 688.00 eurot. Kostja ei vastanud OÜ Ecoheat

Trading 10.10.2020 kirjale.

10.10.2020 esitas OÜ Ecoheat Trading vastuse hageja 10.10.2020 kirjale, millega kinnitas, et

tema ja kostja vahel sõlmitud peatöövõtuleping on üles öeldud. Kirjas on teatatud ka, et OÜ

Ecoheat Trading ei telli enam hagejalt OÜ Alir Grupp ja OÜ Ecoheat Trading vahel sõlmitud

alltöövõtulepinguga ettenähtud tööde teostamist. Hageja leiab, et OÜ Ecoheat Trading eeltoodud

vastusega esitas hagejale tahteavalduse alltöövõtulepingu ülesütlemiseks. Vastuse kolmanda lõike

viimases lauses soovitas OÜ Ecoheat Trading hagejal kooskõlastada kostjaga fassaadi- ja

katusetööde teostamist (lõpuni viimist).

12.10.2020 on hageja esitanud kostjale katusetööde detailse eelarve, millega on hageja hinnangul

tõendatud tema poolt kostja kasuks 2020 aasta oktoobris tehtud katusetööde maht ja maksumus.

Samuti on antud tõendiga tõendatud asjaolu, et hageja tegi kostjale ettepaneku katusetööd lõpuni

teha. Kostja ei esitanud vastust hageja 12.10.2020 eelarvele.

Hageja jätkas fassaadi- ja katusetööde teostamisega. Asjaolu, et hageja tegeles eeltoodud tööde

teostamisega, võttis kostja omaks 16.08.2021 kohtule esitatud seisukohas. Kuna kostja võttis

antud asjaolu omaks, siis tuleb lugeda tõendatuks, et hageja teostas fassaadi- ja katusetöid peale

09.10.2020, s.o peale kostja poolt OÜ-ga Ecoheat Trading peatöövõtulepingu ülesütlemist.

Hageja tõendina esitatud OÜ Ecoheat Trading 18.10.2020 kirjast nähtub, et viimane kinnitas taas,

et peale 09.10.2020 OÜ Ecoheat Trading ja hageja vahel puuduvad lepingulised suhted seoses

kostja vee-keskuse ehitamisega. Samuti kinnitati asjaolu, et kostja lubas sõlmida katuse- ja

fassaaditööde lõpuni viimiseks töövõtulepingu/ kokkuleppe, kuid seisuga 18.10.2020 seda ei

teinud.

19.10.2020 pöördus hageja projektijuht ehitusplatsil olnud kostja esindaja F. S. poole

küsimusega, kas kostja on nõus sellega, et hageja teostab tööde lõpuni viimist. 19.10.2020 e-

kirjaga andis F. S. hagejale käsu katusetööd lõpuni viia ning vabastada ehitusplats hiljemalt

26.10.2020. Hageja esitab tõendina 19.10.2020 e-kirjavahetuse, millega tõendab järgmist - kostja

oli teadlik sellest, et hageja tegeleb katuse- ja fassaaditööde lõpuni viimisega ning andis käsu

lõpetada katusetööde teostamisega kuni 26.10.2020. Kostja esindaja F. S. 19.10.2020 kell 13:23

kirjutas „minu poolt tellijalt (hr D.) saadud info kohaselt peab firma Alir vabastama ehitusplatsi

26.10.2020.“ Antud fraasist on võimalik järeldada, et kostja esindaja leiab, et kostja tegutseb

tellija rollis suhetes hagejaga. Samas kirjas kostja esindaja kirjutas „Enne seda tähtaega palun

töövõtjal (ALIR) lõpetada järgmised tööd: 1. Katusekatte montaaž ja keevitamine. 2.

Sadeveekanalisatsiooni montaaž hoone sees katusele kolude paigaldamisega. 3. Veeliuväljade

platside konstruktsioonide montaaž. Peale selle on vaja: 4. Demonteerida ja ära vedada tellingud

hoone ümber. 5. Ära võtta olmeruumid.“ Lähtudes eelnevast on võimalik järeldada, et vähemalt

katusetööd teostas hageja kostja tellimusel.

20.10.2020 pöördus hageja projektijuht I. G. e-kirjaga kostja seadusliku esindaja poole, paludes

kinnitada fassaaditööde peatamist ning F. S.l kostja volituste olemasolu. 20.10.2020 e-kirjaga

kinnitas kostja, et ta on teadlik sellest, et sõltumata OÜ-ga Ecoheat Trading sõlmitud ehituse

peatöövõtulepingu ülesütlemisest, jätkab hageja fassaaditööde teostamisega, kuid pakkus hagejal

pöörduda kõikide küsimustega OÜ Ecoheat Trading poole. Samal päeval kell 11:20 saadetud e-

kirjaga kinnitas kostja seaduslik esindaja, et F. S. on tema töötaja ja esindaja ehitusplatsil.

20.10.2020 kirjavahetuses kostja ei eita fassaaditööde tellimist peale OÜ-ga Ecoheat Trading

sõlmitud peatöövõtulepingu lõpetamist, kuid samas räägib sellest, et fassaaditööd on tellitud OÜ-

lt Ecoheat Trading.

22.10.2020 esitas hageja kostja seaduslikule esindajale aruande katusetööde teostamise kohta ja

palus arvamust selle kohta, kuidas korraldatakse tööde lõpuleviimine peale seda, kui OÜ Ecoheat

Trading lahkub ehitusplatsilt 26.10.2020. Kostja seaduslik esindaja vastates samal päeval esile

toodud hageja e-kirjale teatas, et ta on teadlik sellest, et hageja tegeleb katusetööde lõpuni

viimisega ja peale 26.10.2020 sõlmib kostja OÜ-ga Ecoheat Trading kokkuleppe katusetööde

lõpuleviimise osas. Kirjas on märgitud, et „seda küsimust (kokkuleppe fassaadi- ja katusetööde

lõpuni viimise kohta sõlmimine) me arutame N. (OÜ Ecoheat Trading seaduslik esindaja) 26/10

ja allkirjastame vastavasisulise kokkuleppe katusel tööde lõpetamise küsimuses“.

Hinnates antud tõendit koos 20.10.2020 poolte vahel toimunud kirjavahetusega on võimalik seega

asuda seisukohale, et kostja viib tahtlikult hagejat eksitusse viidates, et ta kavatseb OÜ-ga

Ecoheat Trading kokku leppida fassaadi- ja katusetööde lõpuleviimisest.

27.10.2020 esitas hageja esindaja I. G. kostja esindajale F. S.le ajavahemikul 12.10.2020 -

30.10.2020 hageja poolt teostatud tööde vastuvõtmise-üleandmise akti. F. S. esitas arvamuse osa

aktis märgitud töödest aktsepteerimise kohta ja edastas akti kostja seaduslikule esindajale

heakskiitmiseks. 27.10.2020 e-kirjaga (kell 16:25) andis kostja seaduslik esindaja hagejale teada,

et poolte vahel puuduvad lepingulised suhted ning hageja peab pöörduma kõikide ajavahemikul

12.10.2020 - 30.10.2020 teostatud tööde tasumise ja vastuvõtmisega seotud küsimustega OÜ

Ecoheat Trading poole. Asjaolu, et kostja lepinguline esindaja aktsepteeris akti osaliselt, tähendab

mh seda, et kostja kiitis teostatud töid heaks.

Esitatud kirjavahetusest nähtub, et F. S. oli teadlik sellest, et hageja teostas fassaadi- ja katusetöid

kostja huvides ja oli valmis aktsepteerima hageja poolt tehtud töid, kuid samas kostja seaduslik

esindaja teatas, et kostja hagejalt fassaadi- ja katusetöid ei tellinud.

Hageja esitab tõendina ka OÜ Ecoheat Trading 27.10.2020 kirja, millest tuleneb, et kostja ei

sõlminud kokkulepet OÜ-ga Ecoheat Trading fassaadi- ja katusetööde lõpuni viimiseks. Lisaks

sellele, antud kirjaga kinnitatakse, et OÜ Ecoheat Trading ja hageja vahel sõlmitud

alltöövõtulepingut ei kohaldata hageja poolt oktoobris tehtud tööde suhtes.

Hageja on seisukohal, et kostja andis sõltumata OÜ-ga Ecoheat Trading sõlmitud ehituse

peatöövõtulepingu ülesütlemisest enda lepingulise esindaja kaudu hagejale käsu lõpetada

katusetööd. Ühtlasi tegi ta hagejale ettepaneku fassaaditööd lõpuni viia. Sõltumata kostja

mittevastamisest esile toodud ettepanekule lubas kostja hagejale juurdepääsu ehitusplatsile

fassaaditööde teostamiseks. Kostja lepinguline esindaja kinnitas kirjalikku taasesitamist

võimaldavas vormis hageja poolt tööde teostamist ja nende vastuvõtmise valmisolekut (F. S.

27.10.2020 e-kiri). Katusetööde teostamise vajadus ning selle tellimine hagejalt on kirjalikult

kinnitatud nii kostja seadusliku kui ka lepingulise esindaja poolt.

Kuna kostja ütles 09.10.2020 OÜ-ga Ecoheat Trading sõlmitud ehituse peatöövõtulepingu nr

xxxx üles, siis peatöövõtulepingu ülesütlemisega tellija poolt tuleb lugeda ülesöeldutuks ka

peatöövõtulepingu alusel peatöövõtja poolt sõlmitud alltöövõtulepingud. Seega alates 09.10.2020

hageja ja OÜ Ecoheat Trading vahel puudusid igasugused õigussuhted seoses vee-keskuse

ehitamisega.

Hageja asus 10.10.2020 ja 12.10.2020 eelarvetes määratud töid teostama. Seejuures tõlgendades

kostja poolt vaikimist/ hageja e-kirjadele vastuste esitamata jätmist kostja nõustumisega. Hageja

poolt esile toodud eelarvetes määratud tööde osas tuleb rõhutada järgmist. Hagiavalduses

määratud tööd on ehitustööd. Ehitustööde teostamisel ehitustööde tellija/ ehitatava objekti omanik

peab tagama ehitusplatsil ehitise omanikujärelevalvet (ehitusseadustiku § 20). Ehitusseadustiku §

15 kohaselt ehitise omanik, omaniku järelevalve ja ehitaja tagavad ehitamise dokumenteerimist

ehitusplatsil. Hagiavalduses määratud tööde teostamise ajal tagas kostja ehitusplatsi valvet ja

juurdepääs ehitusplatsile toimus üksnes kostja loal. Seega oli kostja teadlik (nii otse kui ka

omaniku järelevalve teostaja kaudu), et hageja teostas hagiavalduses nimetatud töid objektil 2020

aasta oktoobris.

Kostja seadusliku esindaja F. D. ja hageja inseneri I. G.i 22.10.2020 kirjavahetusest nähtub, et

kostja seaduslik esindaja on teadlik, et hagejal on juurdepääs ehitusplatsile, kuid samas püüab ta

suunata hagejat esitama tasunõude OÜ Ecoheat Trading vastu. Ka I. G.i ja F. S. 19.10.2020

kirjavahetusest (kell 13:23) nähtub, et F. S. annab hagejale käsu teostada katusetööd hiljemalt

26.10.2020. Seejuures tuleb võtta arvesse ka kostja seadusliku esindaja 20.10.2020 (kell 11:20) e-

kirja hageja insenerile, milles kostja seaduslik esindaja kinnitab, et kostja volitatud esindaja

ehitusplatsil on F. S.. Antud juhul ei ole tegemist vaikimise, vaid vähemalt kaudse

tahteavaldusega TsÜS § 68 lg 3 mõttes.

Hageja ja kostja seadusliku esindaja 27.10.2020 kirjavahetusest tuleneb ka, et kostja oli teadlik

sellest, et hageja tegeleb ehitusobjektil fassaadi- ja katuse ehitustööde tegemisega. Kostja

seaduslik esindaja palub küll pöörduda tasunõudega OÜ Ecoheat Trading poole viidates, et OÜ

Ecoheat Trading on tellinud 2020 tehtud tööde teostamist hagejalt, kuid antud tõendit tuleb

tõlgendada koos teiste tõenditega (kostja seadusliku esindaja 22.10.2020 e-kiri). Kostja seaduslik

esindaja viitas ka sellele, et katusetööde lõpetamiseks plaanib ta sõlmida kokkuleppe OÜ-ga

Ecoheat Trading, kuid nimetatud kokkulepet ei sõlmitud.

Kuivõrd kostja on lubanud hagejale juurdepääsu objektile, ehitusplatsil tööde teostamise ajal

viibisid igapäevaselt kostja esindaja F. S. ning omaniku järelevalve teostaja, samuti arvestades

19.10.2020 kostja poolt otseselt tehtud käsundit hagejale teostada katustööd kuni 26.10.2020, siis

tegemist on vähemalt kostja kaudse (katusetööde osas otsese) tahteavaldusega fassaadi- ja

katusetööde teostamiseks hageja poolt. Kostja väited, et tööde tellimusega tegeles OÜ Ecoheat

Trading, on tekkinud aga alles peale seda, kuid tööd olid faktiliselt hageja poolt täies mahus

tehtud. Alates 09.10.2020 õiguslikud suhted kostja ja Ecoheat Trading OÜ vahel puuduvad,

19.10.2020 on käsund tehtud otse hagejale. Seega on poolte vahel tekkinud lepingulised suhted

seoses katuse- ja fassaaditööde lõpuleviimisega.

08.11.2020 lõpetas hageja katuse- ja fassaaditööd ning lahkus ehitusplatsilt. 03.11.2020 on hageja

lepinguline esindaja esitanud kostjale nõude, millega teatas, et fassaadi- ja katusetööd on tehtud ja

palus kostjal tööd vastu võtta 08.11.2020. Kostja ei võtnud hageja poolt teostatud töid vastu.

Alternatiivselt tekib hageja nõue kostja vastu käsundita asjaajamisest. Hageja on esitanud

tõendina enda 10.10.2020 kirja, milles teatab OÜ-le Ecoheat Grupp ning kostjale, et selleks, et

säilitada objekti ja tehtud tööde tulemused talveajal, tuleb vähemalt lõpetada fassaadi-

(viimistlustööd) ja katusetööd. 27.10.2020 e-kirjaga (kell 17:05) hageja insener I. G. teatas kostja

seaduslikule esindajale, et fassaadi- ja katusetööd on tehtud täies mahus, v.a katusel parapeti

monteerimine.

Kui asuda seisukohale, et pärast OÜ-ga Ecoheat Trading peatöövõtulepingu ülesütlemist, ei

tekkinud poolte vahel töövõtulepingust tulenevaid suhteid, siis hagejal on õigus esitada nõue

kostja vastu käsundita asjaajamise sätete alusel (VÕS § 1018 lg 1). Käesoleval juhul esinevad

mõlemad käsundita asjaajamise eeldused, s.o 19.10.2020 hageja lepinguline esindaja kiitis

katusetööde teostamist heaks ning poolte 27.10.2020 kirjavahetusest tuleneb, et kostja ei vaidle

vastu, et fassaadi- ja katusetööde teostamine oli vajalik ning tööd olid tehtud kostja huvides.

Juhul, kui 27.10.2020 ja varasemat poolte kirjavahetust ei ole võimalik tõlgendada fassaadi- ja

katusetööde heakskiitmisena, siis igal juhul on tööd tehtud kostja kasuks ja kostja huvides.

09.10.2021 hageja seaduslik esindaja selgitas fassaadi- ja katusetööde lõpuleviimise vajadust. On

tõenäoline, et juhul, kui fassaadi- ja katusetööd jääksid talveni lõpetamata, siis

ehituskonstruktsioonid oleksid talvel rikutud.

Puudub vaidlus, et kinnistu, millele ehitati vee-keskus, on kostja omandis. Seega kinnistule

ehitatud ehitised (vee-keskus) on kostja kinnistu oluline osa ja kostja omand. Peale hageja

lahkumist jäid kõikide hageja poolt teostatud tööde tulemused kostja kasutusesse ja hagejale

teadaolevatel andmetel kasutab kostja hageja poolt 2020 oktoobris tehtud fassaadi- ja katusetööde

tulemusi. Seega on antud tööd ilmselgelt tehtud kostja kasuks ja huvides, mis annab hagejale

võimaluse esitada tasunõude teostatud tööde eest kostjale. Ühtlasi ei esitanud kostja hagejale

ühtegi dokumenti selle kohta, et ta tellis (peale peatöövõtulepingu ülesütlemist) nimetatud töid

OÜ-lt Ecoheat Trading. Kostja käitumine on suunatud sellele, et keelduda tehtud tööde eest

tasumisest. Kuivõrd kostja kirjavahetuses väidetu, et ta sõlmib OÜ-ga Ecoheat Trading

kokkuleppe vähemalt katusetööde teostamiseks, kuid mis jäi sõlmimata, siis puuduvad

igasugused alused lugeda teostatud tööd tehtuks OÜ Ecoheat Trading kasuks või tellimusel.

Tuleb rõhutada ka, et 10.10.2020 ettepanek objekti konserveerimiseks (sh fassaadi- ja

katusetööde lõpetamiseks) oli esitatud kostjale hageja poolt. Seega ei saanudki tekkida olukorda,

et hageja tegi 2020 oktoobris fassaadi- ja kastusetöid kostja objektil OÜ Ecoheat Trading

tellimusel. Tööd olid tehtud kostja tellimusel vahetult hageja poolt.

Lähtudes eeltoodust leiab hageja, et tema nõue tuleneb poolte vahel tekkinud kokkuleppest

fassaadi- ja katusetööde teostamise kohta, mis tekkis hageja 10.10.2020 ettepaneku ja kostja

vastusoorituste (ehitusplatsile lubamise, omanikujärelevalve ehitustööde üle teostamise ja

19.10.2020 kostja esindaja e-kirja) alusel. Hageja on teostanud kostjaga kokkulepitud töid kostja

nõustumisel tööde teostamisega hageja poolt. Tööd on teostatud kvaliteetselt ja vastavalt

kehtivatele normidele. Lähtudes sellest on hageja nõue põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.

Alternatiivselt tuleneb hageja nõue kostja vastu käsundita asjaajamisest.

Haginõude summa arvestamisel lähtub hageja katuse- ja fassaaditööde maksumusest, mis oli

määratud OÜ Ecoheat Trading 10.10.2020 kirjale lisatud eelarves ja 12.10.2020 hageja poolt

kostjale esitatud fassaaditööde eelarves. Kõik eelarvetes märgitud tööd on teostatud hageja poolt

täies mahus. Kokku on tehtud tööde maksumus 132 648.38 eurot, millele lisandub käibemaks

20%, s.o kokku 159 178.05 eurot. Hageja palub seega kostjalt välja mõista tasu teostatud tööde

eest summas 159 178.05 eurot ning hagi esitamiseks sissenõutavaks muutunud viivise VÕS § 94

lg 1 ettenähtud määrast summas 6 553.86 eurot. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda.

Kostja vastuväited

Kostja palub jätta hagi rahuldamata ning menetluskulud hageja kanda. Kokkuvõtvalt leiab kostja

järgmist.

Peatöövõtja, s.o Ecoheat Trading OÜ, on tegelenud peatellijale, s.o kostjale, veekeskuse

ehitamisega. Peatöövõtja rakendas tööle alltöövõtjat, s.o hagejat. Ecoheat Trading OÜ ja kostja

vaheline koostöö katkes töövõtulepingu 09.10.2020 ülesütlemisega. Peale seda ei olnud töövõtjal

õigust lubada ei hagejat ega muid alltöövõtjaid objektile. Hageja üritas aga tegutseda objektil

omavoliliselt, kuid ta aeti objektilt minema.

Kostja ei vaidlusta, et ta oli teadlik asjaolust, et hageja tegeleb ehitusobjektil katuse- ja

fassaaditööde tegemisega sõltumata selleks loa puudumisest. Hageja on tegutsenud kostja objektil

omavoliliselt ja kostja loata. Seepärast on kostja korduvalt palunud hagejal objektilt viivitamatult

lahkuda. Samuti ei nähtu hagist, kas ja millises ulatuses on tegemist hageja esitatud eelarves

väljapakutud tööde teostamisega ning milliste pooleliolevate tööde lõpetamist kostja nõuab, s.o

kas need on kattuvad. Poolte vahel mistahes võlasuhet ei ole.

Hageja ei ole veenvalt põhjendanud, et pooled saavutasid kokkuleppe hageja esitatud eelarvetes

märgitud tööde teostamiseks, täpsustades mh, milles seisnes hageja pakkumine kostjale (tehtavad

tööd), milliste tööde lõpetamist kostja hagejalt nõudis ja millised tööd hageja teostas.

Töövõtulepinguline võlasuhe hageja ja kostja vahel ei saa tekkida ühepoolselt. Otsest või kaudset

aktsepti kostja saatnud hagejale ei ole ning kostja vaikimist ei saanud hageja lugeda aktseptiks.

Asjaoludest ei nähtu, et kostja ja hageja vahel tekkis mistahes sisuga leping, millest tulenevalt

võis hagejal tekkida õigus esitada kostjale nõudeid või pretensioone.

Hageja ei ole ka omaenda argumentatsioonis järjepidev. Ühel hetkel nimetab ta kostja käitumist

vaikimisena, teisel hetkel aga kaudse tahteavaldusena. Vale on rääkida kostja kaudsest

nõustumusest, kui kostja ei ole seda kordagi väljendanud, ning, vastupidi, on korduvalt

väljendanud järgmist - tööd katkestada, ehitusplats vabastada, hagejal (ALIR GRUPP

Osaühingul) kostjat mitte tülitada ja oma küsimustega pöörduda otse Ecoheat Trading OÜ poole.

Hagis sõnastas hageja üldsõnaliselt, et „katusetööde teostamise vajadus ja selle tellimine OÜ-lt

Alir Grupp on kirjalikult kinnitatud OÜ Termak Real Estate seadusliku samuti kui lepingulise

esindaja poolt“. Hageja väide on ilmselgelt paljasõnaline ilma ühegi viideta konkreetsele

kuupäevale või tõendile, sest mistahes aktsepte ei ole kostja hagejale teinud.

Ebaõige ja meelevaldne on ka hageja õiguslik konstruktsioon, et „peatöövõtulepingu

ülesütlemisega tellija poolt tuleb lugeda ülesöeldutuks ka peatöövõtulepingu alusel peatöövõtja

poolt

sõlmitud

alltöövõtulepingud“.

Jääb

arusaamatuks,

kuidas

kostja

09.10.2020

ülesütlemisavaldus Ecoheat Trading OÜ-le mõjutas hageja ja Ecoheat Trading OÜ võimaliku

lepingulise suhte kehtivust. Kostja ei ole hageja ja Ecoheat Trading OÜ vahel sõlmitud lepingute

pooleks. Ka kostjal ei saa seetõttu olla nõudeid hageja vastu, sest hageja tegevuse eest suhtes

kostjaga vastutab peatöövõtja Ecoheat Trading OÜ.

Seoses hageja esitatud tõenditega selgitab kostja järgmist. I. G. kirjutas aadressilt xxxx

aadressidele xxxx ja xxxx 19.10.2020 13:10: „Tere päevast, F., Palun kirjutage Teie korraldused

tööde käigu kohta. /---/ Väga ootan teilt, et koordineerida tööde käiku ja Tellija esindaja

korraldusi. Lugupidamisega I. G., xxxx“. I. G.ile vastas projektijuht F. S. 19.10.2020 13:23:

„Tere päevast! Tellijalt (hr D.) minu poolt saadud informatsiooni kohaselt firma ALIR peab

vabastama ehitusplatsi 26.10.2020. Enne seda tähtaega palun Töövõtjal (ALIR) lõpetada

järgnevad tööd: /---/“. Oma kirja seletas F. S. kostjale 21.10.2021 kell 10:07 saadetud e-kirjas:

„Selle kirja kirjutasin mina G. vastuseks tema kui Ecoheat esindaja pöördumisele. G. tegutses

objektil peatöövõtja esindajana, kes oli ainus, kellega leping oli sõlmitud. Tema kirjas ei ole teda

Aliri töötajana tuvastatud. Allkirjas ei ole viiteid Alirile. Alir ei teavitanud mind, et G. oli nende

töötaja“.

Tõepoolest, I. G. ei ole ei Ecoheat Trading OÜ ega hageja (ALIR GRUPP Osaühing)

registrikaartidel registreeritud nende juhatuse liikmena. Seetõttu sai I. G.i roll F. S. silmis

tuleneda üksnes nendevahelisest varasemast suhtlusest.

Kostja hinnangul hageja eksitab kohut tõenditena esitatud kirjavahetuse liiga loomingulise ja

põhjendamatult laia tõlgendamise ning tõlkimisega. Esiteks, F. S. ei kirjutanud „Töövõtja (ehk

ALIR)“ ega ole seega vaadelnud hagejat, kui kostjaga suhtes olevat töövõtjat. Teiseks, F. S. ei

kirjutanud tööde „lõpule viimisest“, „lõpuni viimisest“ jms.

Eeltoodust tulenevalt on õiged ainult kaks järeldust: 1) kostja projektijuht F. S. pidas I. G.i

19.10.2020 üksnes Ecoheat Trading OÜ esindajaks. F. S. 19.10.2020 kell 13:23 vastus ei olnud

mõeldud mitte hagejale „pakkumusena“ või „nõustumusena“, vaid Ecoheat Trading OÜ-le

korraldusena ehitusplats kiireimas korras vabastada; 2) projektijuht F. S. kirjutas vene keeles ja

pidas silmas, et töövõtja ehk Ecoheat Trading OÜ (sealhulgas Ecoheat Trading OÜ poolne

võimalik alltöövõtja ALIR GRUPP Osaühing) peavad platsi kindlasti vabastama hiljemalt

26.10.2021, sealhulgas kõigi tööde tegemine peab platsil lõppema. Selline tõlgendus on eluliselt

usutav ja kooskõlas sellega, et 09.10.2021 ülesütlemise avaldusega väljendas kostja soovi

sisuliselt, et ei taha rohkem Ecoheat Trading OÜ-d antud objektil näha.

Niipea kui I. G. tutvustas end hageja esindajana 20.10.2020 kell 10:58, siis F. D. (kostja juhatuse

liige 20.10.2020 seisuga) vastas talle koheselt ja resoluutselt: „Tellija ei tellinud fassaaditöid

peatöövõtjalt, tööd lõpetada, tellingud ära viia!“ Kuna I. G. ei paistnud sellest aru saavat, F. D.

kirjutas talle 20.10.2020 kell 12:30 veelgi resoluutsemalt: „/---/ tuletan meelde, et ehitusega

seotud kõigi küsimuste [arutamine] toimub Ecoheat Trading OÜ-ga, palun kõik küsimused saata

Teie vahetule tellijale! Pärast platsi üleandmist 26.10.2020 ning tööde akteerimist peatöövõtja ja

tellija vahel, Te võite üldistel alustel osaleda tenderil mistahes tööde teostamiseks. TÖÖDE

TEGEMINE KATKESTADA [vene k прекратить] JA HILJEMALT 26.10.2020 VABASTADA

PLATS!“

Seega on tõendatud, et kostja esindaja täpsustas 20.10.2020 kell 12:30, mida kostja on mõelnud

ka juba 19.10.2020 13:23, s.o kostja ei soovinud ehitusplatsil Ecoheat Trading OÜ-d näha ei otse

ega läbi ALIR GRUPP Osaühingu ning nõudis antud ehitusplatsi vabastamist, kõigi tööde

katkestamist ja jätkamata jätmist.

Kostja esindaja ei teavitanud ka hagejat oma 22.10.2020 16:28 e-kirjas „sellest, et Termak Real

Estate OÜ on teadlik sellest, et Alir Grupp OÜ tegeleb katusetööde lõpuniviimisega“. Kostjale

jääb arusaamatuks hageja vastupidine paljasõnaline väide. Kostja juhib ka tähelepanu, et I. G. ei

tutvustanud end hageja (ALIR GRUPP Osaühingu) esindajana, see tähendab 22.10.2020 16:21 e-

kirjas puudub viide hagejale. Kostja esindaja 22.10.2020 16:28 e-kiri ei olnud seega suunatud

hagejale. Lisaks vastas kostja esindaja selgelt 22.10.2020 16:28 e-kirjas, et arutab küsimuse N.

26/10 ja allkirjastab vastava kokkuleppe seoses katuse tööde lõpetamisega. D. N. ei ole hageja

juhatuse liige, D. N. on Ecoheat Trading OÜ juhatuse liige.

Kostja vaidleb resoluutselt vastu hageja paljasõnalisele väitele, et I. G. esines justkui läbivalt

hageja esindajana. Hageja (ALIR GRUPP Osaühing) oli mainitud ainult ühel korral, kui I. G.i

27.10.2020 17:05 kirja allkirjastas, siis sellele kostja esindaja F. D. vastas koheselt ja resoluutselt

27.10.2020 kell 19:20, et „mitte mingeid töid teilt tellitud ei olnud, tööd olid Teie poolt

teostatavad Teie enda otsuse alusel, veelkordselt kordan, et Teie firmaga mitte mingeid

lepingulisi suhteid meil ei ole ja palve on pöörduda tööde tellija poole!“

Lisaks vaidleb kostja vastu ka hageja paljasõnalisele väitele, et F. S. on justkui hageja töid

aktsepteerinud. F. S. selgitas kostja esindajale 21.10.2021 09:54, et oma 27.10.2020 kirjades ei

ole sõnagi selle kohta, et ta aktsepteerib töid: „Tere päevast! D., minu kirjas ei ole sõnagi selle

kohta, et ma võtan töid vastu. Kollaseid positsioone ei võeta tasustata, sest need ei ole mitte

kellegi poolt vastu võetud. Teisi positsioone olen kontrollinud. Korrektselt kontrollinud.

Vastuvõtmise kohta ei ole sõnagi. Manustatud dokument on üksnes G. pakkumine.

Kooskõlastatuna mitte kellegagi. Sellest ta kirjutab kaaskirjas: „Ei kooskõlastanud manustatud

tabeli mitte kellegagi. See on minu poolt isiklikult, üldine vaade. Panin üksnes otsesed kulutused

märgitud töödele. Palun andke märkusi, siis lähen akti vastuvõtmiseks esitama. Eesmärgiks on

üksnes kõigile tasu saada. Ja ta palus teha märkusi tabelisse minu poolt. Ma tegin märkusi.

Markeerisin kollasega“. Seda kinnitab ka I. G.ile kostja esindaja F. D. poolt 27.10.2020 16:25

saadetud e-kiri, milles viimane vastas resoluutselt: „Lugupeetav I.! Termak Real Estate OÜ-l

puuduvad lepingulised suhted Teie firmaga, mistahes eelarveid Teile mitte keegi ei

kooskõlastanud, kõik tööd teostatakse Ecoheat Trading poolt, kellega on lepingulised suhted

lõppenud 9. oktoobril 2020. aastal, millest Teid on korduvalt teavitatud, palun vabastada

ehitusplats, tähtaeg oli antud 26.10.2020, mida Te ignoreerisite! Platside montaaž ja kõik teised

tööd on Ecoheat [Trading] OÜ peatöövõtus! Palun kõigi küsimustega pöörduda Teie enda tellija

poole! Eeltoodust tulenevalt on ainuõige järeldada, et F. S. ei ole 27.10.2020 mistahes hageja

töid vastu võtnud“.

Kostja tõendina esitatud tema ja F. S. vahelise töövõtulepingust nähtub, et F. S.l ei olnud õigust

kostjat mitte ühegi lepingu sõlmimisel esindada. Samas ei ole hageja seda ka väitnud.

Hagiavaldusest ei nähtu ka, et I. G.il oleks hageja nimel volitused töövõtulepinguid sõlmida. See,

kui I. G. nimeline isik esitas F. S. nimelisele isikule mingeid akte, dokumente, e-maile, ei saa

tõendada, et hageja ja kostja vahel sõlmiti töövõtuleping. Eeltsiteeritud kostja juhatuse liikme

kirjade valguses ei saa ka rääkida sellest, et F. S. sõlmis kostja nimel hageja poolt väidetud

töövõtulepingu ja kostja esindaja on oma käitumisega selle heaks kiitnud (nn talumisvolitus).

Eeltoodu valguses, kui F. S. 27.10.2020 e-kirjavahetuses mingite hageja tööde tegemist

kommenteeris ja arvamust avaldas, siis see kostjale mingeid kohustusi ei saanud tekitada. Selle

pinnalt ei ole võimalik järeldada ka, et hageja ja kostja vahel sõlmiti töövõtuleping 159 178.05

euro ulatuses ehitustööde tellimiseks. Vastasel juhul võinuks hageja esitada tööde üleandmise akti

ka nt hotelli restorani kelnerile ja läbi selle „tõendada“ kostjaga töövõtulepingu sõlmimist.

Arusaadavalt selliselt ei ole võimalik lepingut sõlmida.

Kostja lõpetas 09.10.2020 OÜ Ecoheat Trading sõlmitud ehituse peatöövõtulepingu, sest

ehitustähtaegasid ületati ja ehitustööd olid ebakvaliteetsed. Neid töid teostas faktiliselt OÜ

Ecoheat Trading alltöövõtjana hageja. Seetõttu ei saanud ka kostjal olla mingit mõistliku põhjust

pärast OÜ-ga Ecoheat Trading ehituse peatöövõtulepingu lõpetamist sõlmida töövõtuleping

äriühinguga, kes tegelikult nendes viivitustes ja ebakvaliteetsetes tööde tegemises süüdi on.

Kostja on esitanud tõendina riiklikult tunnustatud eksperdi T. S. ekspertarvamuse, millest nähtub,

et fassaadi- ja katusetööd on tervikuna ebakvaliteetselt teostatud. Kostja ei hakka kõiki puudusi

välja tooma, kuid toob eksperdi järeldustest olulisemad välja: „Ehitustööde kvaliteedis esineb

hulgaliselt probleeme. /---/ Fassaadi pind on ebaühtlane ja selgelt nähtav „lainetus“. /---/

Puuduvad fassaaditööde kaetud tööde aktid ja temperatuuri mõõtmisraportid. /---/ Katuse

konstruktsioon ei vasta nii ulatuslikult nõuetele ja vajab ümberehitamist. /---/ Parapeti lahendus

ei vasta ei EVS ega RYL nõuetele. /---/ Sisuliselt tuleb kogu katuse ümber ehitada, et saavutada

nõuetekohane lahendus. Tuleohutusnõuetele mittevastavus on seostatud ehitise ohutusega ja seda

ei saa jätta tähelepanuta /---/ Katus ei vasta tuleohutusnõuetele, mis tähendab, et tagatud pole

hoone ohutus tulekahju olukorras. Katuse profiilplekk ei vasta kandevõime nõuetele ventilatsiooni

torude ümbruses, kuna seal puuduvad ava serva tugevdused. See on otseselt seotud katuse

kandevõimega, mis hetkel ei vasta nõuetele (vt akti lk-d 7-18, 20)“.

Kostja esitab tõenditena ka kolm fotot, millest nähtuvalt on ka ehitusteadmisi mitteomavale

isikule arusaadavalt fassaad ebakvaliteetselt ehitatud. Nimelt seinad ei ole siledad, vaid need

lainetavad. Lainetus ei ole seal vaid „soovimatu disaini element,“ vaid see on ebakvaliteetse

töösümptom. Rääkimata sellest, et tegemist on visuaalselt koledate seintega, on vaid lähiaastate

küsimus, millal need tervikuna asendada tuleb. Ekspert T. S. järelduse kohaselt tuleb fassaad ja

katus tervikuna asendada. Teisisõnu, hageja poolt väidetavalt teostatud tööd on kostja jaoks

ebavajalikud – fassaadid ja katus tuleb nende ebakvaliteetsuse tõttu maha lõhkuda ning uutega

asendada. Hageja poolt teostatud tööde väärtus on null, et mitte öelda kostjat kahjustav. Nimelt,

kui hageja ei oleks neid ebakvaliteetseid töid teostanud, saanuks kostja tellida kvaliteetsed

ehitustööd. Kuivõrd üldteadaolevalt ehitushinnad pidevalt tõusevad, siis on tulevikus ehitushind

kõrgem. Seetõttu tulevikus peab kostja maksma hageja ehitustöö lammutamise eest ja

kõrgendatud hinda uue fassadi/ katuse ehituse eest. Arusaadavalt kostjal ei saanud olla mingit

mõistliku huvi selliseid ehitustöid kostjalt tellida ja nende eest veel 159 178.05 eurot tasuda. Ka

kasutusloa väljastamise fakt ei tõenda, et eksperdi poolt tehtud järeldused on ebaõiged ja et hageja

poolt teostatud tööd olid kvaliteetseid. Nimelt kasutusloa väljastamisel ei uurita ehitustöid süvitsi.

Hageja ei ole ekspert T. S. järeldusi ümberlükkavaid tõendeid esitanud.

Käesolevas asjas, poolte vahel ei ole ka käsundita asjaajamisest, kahju õigusvastasest

tekitamisest, alusetust rikastumisest, tasu avalikust lubamisest ega muust seadusest tulenevast

alusest tekkinud võlasuhet. Hagis puuduvad selle kohta mistahes eluliselt veenvad asjaolud.

Samuti seletab ja kinnitab kostja käesolevaga, et nimetatud alustel poolte vahel võlasuhet ei ole.

Eraldi väärib märkimist, et hagejat ei saa pidada käsundita asjaajajana VÕS § 1018 tähenduses.

Kostja ei soovinud hagejalt töid saada. Riigikohus on selle kohta selgitanud, et käsundita

asjaajamise regulatsioon ei ole mõeldud alternatiivse oportunistliku aluse konstrueerimiseks,

kuidas hagimenetluse toimumine sisuliselt peale suruda: kui käsundita asjaajamisest tuleneva

nõude olemasolu sõltub muu hulgas sellest, kas asjaajamine (lepingus kokku leppimata tööde

tegemine) vastas teise isiku tegelikule või eeldatavale tahtele või kas teine isik kiitis selle heaks,

tuleb arvestada, et käsundita asjaajamise sätted ei võimalda isikule peale suruda soovimatuid

teenuseid ja kohustada teda nende eest tasu maksma, st luua sisuliselt leping, mida isik ei ole

soovinud (xxxx, p 15.2). Võrreldes viidatud asjaga, hageja ja kostja vahel ei ole käesolevas asjas

lepingut kunagi olnud. Kogu alltöövõtu kasutamise majanduslik loogika lähtub sellest, et

alltöövõtjate mured, nõuded ja praaktööd on peatöövõtja mured, st peatellija ajab asju ainult

peatöövõtjaga.

Lisaks hagist nähtub, et hageja ei tegutsenud mitte kostja kasuks, vaid ikkagi Ecoheat Trading

OÜ-ga sõlmitud lepingu alusel viimase kasuks (hageja kinnitas oma rolli alltöövõtjana). Hageja ei

ole teinud ühtegi tegu kostja kasuks ühegi lepinguvälise võlasuhte alusel.

Mitte ainult ei ole hageja viide käsundile paljasõnaline ja seostamata ühegi tõendiga, viide

käsundile töövõtulepingulise suhte argumentatsiooni juures on ka üllatav ja arusaamatu.

Käesolevas asjas ei esinenud ühtegi hädavajalikku eeldust VÕS § 1018 kohaldamiseks: (a)

asjaajamine vastab soodustatu huvile ja tema tegelikule või eeldatavale tahtele või (b) soodustatu

kiidab asjaajamise heaks või (c) asjaajamiseta jääks õigeaegselt täitmata soodustatu seadusest

tulenev kohustus ülal pidada kolmandat isikut või on asjaajamisele asumine muul põhjusel oluline

avalikes huvides. Kostja erahuvides ehitatava veekeskuse mistahes ehitustööde lõpetamine

kinnisel ehitusplatsil ei ole avalikes huvides. Kostja ei kiitnud asjaajamist heaks, näiteks, hageja

ei ole kohtu ette toonud ühtegi hageja tööde vastuvõtmise akti. Kostja ei väljendanud ei otseselt

ega kaudselt tahet, et hageja teostaks tema huvides peale 09.10.2020 mistahes ehitustöid.

Lisaks, VÕS § 1018 kohaldamiseks peab puuduma asjaajamiseks alus. Isegi kui oletada, et hageja

on teinud kostja huvides mistahes ehitustöid alates 09.10.2020, siis VÕS § 1018 kohaldamine on

välistatud, kui hageja on tegutsenud objektil alltöövõtja rollis. See tähendab, et maksimaalselt

võib olla mõeldav tõlgendus, et hageja on võinud tegutseda objektil alltöövõtulepingu alusel

(hageja ja Ecoheat Trading OÜ vahel) ning kostja kasuks või kaitseks VÕS § 80 või VÕS § 81

tähenduses. VÕS § 80 ja VÕS § 81 võivad anda nõudeõiguse kaitstud isikule, mitte asjaajajale.

VÕS § 1018 kohaldamine on käesolevas asjas välistatud.

10.11.2022 leidis kostja täiendavalt, et hageja on märkinud, et 27.10.2020 e-kirjaga (kell 17:05)

hageja insener I. G. teatab kostja seadusliku esindajale sellest, et fassaadi- ja katusetööd on tehtud

täies mahus, v.a. katusel parapeti monteerimine. Seega hagi kohaselt teostati ehitustööd

oktoobrikuu jooksul 2020 aastal. 11.10.2021 esitas OÜ Ecoheat Trading kostjale nõudekirja

peatöövõtulepingu nr xxxx alusel väljastatud akti 13 alusel 707 728.85 euro tasumiseks. Akti 13

ülemisest osast nähtavalt on see esitatud tööde eest, mis on teostatud perioodil september-

oktoober 2020. Seega oktoobri 2020 ehitustööde eest on kostja vastu samaaegselt esitanud

nõuded nii OÜ Ecoheat Trading kui ka hageja. Sealjuures OÜ Ecoheat Trading ise ehitustöid

veekeskuse ehitamisel ei teinud, vaid kasutas selleks alltöövõtjana hagejat. Seega faktiline

teostaja on olnud hageja. Nii OÜ Ecoheat Trading kui hageja poolt esitatud seisukohtadest ei ole

võimalik aru saada ega eristada, millised tööd on hageja teostanud OÜ Ecoheat Trading

alltöövõtjana ja millised väidetavalt väljaspool seda, s.o hageja ebaõige käsitluse järgi hageja ja

kostja vahel sõlmitud töövõtulepingu raames. Kostja teatab ka, et ta ei ole pärast 09.10.2020 OÜ-

ga Ecoheat Trading sõlminud kokkuleppeid veekeskuse ehitustööde teostamiseks.

Kokkuvõtvalt leiab kostja, et hageja nõuded on põhjendamatud. Kostja on esitanud taotlused hagi

läbi vaatamata jätmiseks ning vaheotsuse hagi nõuete põhjendamatuse kohta tegemiseks. Hageja

vastuväiteid vaheotsuse tegemisele ei esitanud.

Hageja täiendavad seisukohad

Kostja tõlgendab OÜ Ecoheat Trading 13.05.2021 ja 11.10.2022 nõudekirju selliselt, et antud

nõudekirjadega esitas OÜ Ecoheat Trading kostjale nõude ajavahemikul alates 09.10.2020 kuni

03.11.2020 tehtud tööde tasumiseks ning antud tööd on kajastatud 11.10.2022 nõudekirjale

lisatud aktis. Antud väide ei vasta nõudekirjades märgitule. Mõlemas nõudekirjas on määratud, et

nõue esitatakse 01.08.2019 ehituse peatöövõtulepingu nr xxxx ja sellega seonduvate kokkulepete

alusel ja sisaldab nõudeid tasuda: a) lepinguliste tööde eest; b) kokkulepitud lisatööde eest; c)

heakorratööde eest; d) ehitusmaterjalide, sh poltide eest. 13.05.2021 nõudekirjas on rõhutatud, et

2020 oktoobris ütles kostja ehituslepingu üles. Seejärel kirjutasid pooled alla 09.11.2020 aktile

ehitusplatsi üleandmiseks, millega kostja võttis tehtud tööd vastu. Aktis on märgitud, et Ecoheat

Trading OÜ esitab ehitustööde üksikasjaliku kalkulatsiooni ja arve.

Lisatööde hulka kuuluvad tööd, mis on tingitud ehitusprojekti muudatustest. Samuti lisatööde

hulka kuuluvad heakorrastustööd, mis ei olnud lepitud kokku OÜ Ecoheat Trading ja Termak

Real Estate vahel sõlmitud töövõtulepinguga. Nõue ehitusmaterjalide eest tasumise kohta on

esitatud OÜ Ecoheat Trading poolt ehitamisel kasutamata jäetud ehitusmaterjalide eest, mis olid

antud OÜ-le Termak Real Estate ehitusplatsi üleandmisel peale töövõtulepingu ülesütlemist.

11.10.2022 nõudekiri ei kajasta uusi asjaolusid ja viitab ainuüksi 13.05.2021 nõudekirjas

kirjeldatud asjaoludele. Seega ei tõenda antud nõudekirjad kostja väidet, et nõue on esitatud peale

OÜ Ecoheat Trading ja OÜ Termak Real Estate vahel sõlmitud töövõtulepingu ülesütlemist

tehtud tööde eest tasumiseks.

Akt nr 13 on esitatud 2020 septembris-oktoobris tehtud tööde eest, kuid puudub vaidlus selle üle,

et OÜ Ecoheat Trading teostas ehitustööd kuni 09.10.2020. Antud akti sisust tuleneb, et akt

esitatakse mh seinte lammiploki materjali kasutamisega ja katuse konstruktsioonide ehitamise

eest (rea „Lepingujärgsed tööd“, alamread 3 ja 5). Kuid hageja ja kostja vahel puudub vaidlus, et

hageja tegi kostja jaoks seinte lõppviimistluse ja katuse väliskatte paigaldamise töid. Antud

asjaolu tõendatakse hagiavaldusele lisatud 10.10.2020 hageja kirjaga kostjale, kirjas on loetletud

tööd, mille teostamine on vajalik OÜ Ecoheat Trading poolt teostatud tööde tulemuste

säilitamiseks: katuse väliskatte paigaldamine ja seinte lõppviimistlus.

Hageja on esitanud tõendina ka 12.10.2020 hageja poolt kostjale esitatud eelarve, milles on

märgitud, et hageja teostab seinte lõppviimistlust kasutades ehitusmaterjale Sakret UG, BAK, PG

ja CIP. Kostja poolt esitatud OÜ Ecoheat Trading aktis 13 antud tööd ja materjalid puuduvad.

Seega OÜ Ecoheat Trading 11.10.2022 akt nr 13 ei sisalda kostja poolt 2020 oktoobris (alates

10.10.2020) tehtud töid, mistõttu see ei tõenda ka, et käesolevas asjas esitatud nõue n-ö

„finištööde“ eest kostja vastu on üheaegselt esitatud ka OÜ Ecoheat Trading poolt.

Kostja esitab tõendina ka OÜ Ecoheat Trading ja Termak Real Estate OÜ e-kirjavahetuse. Hageja

seisukohalt kajastab antud kirjavahetus järgmist: OÜ Ecoheat Trading esitas aktis nr 13 kajastatud

tööd vastuvõtmiseks OÜ-le Termak Real Estate 2021 mais ja andis OÜ-le Termak Real Estate

aega teostatud tööde mahu kontrollimiseks. OÜ Termak Real Estate palub kirjavahetuses

täiendavat aega tööde mahu hindamiseks 30 päeva, lubades OÜ-le Ecoheat Trading antud tähtaja

jooksul teostada tööde mahu ja loetelu kontrolli. Kuid lähtudes OÜ Ecoheat Trading 11.10.2022

nõudekirjast ja selle juurde lisatud aktist ei teostanud kostja tööde vastuvõttu e-kirjavahetuses

määratud ega ka 11.10.2022 nõudekirjas määratud aja jooksul. Hageja seisukohalt tõendab antud

kirjavahetus, et kostja ei võtnud OÜ-lt Ecoheat Trading töid vastu ja seoses sellega ei saa kostja

viidata ka sellele, et käesolevas asjas esitatud nõue on esitatud topelt ka hageja poolt.

Hageja esitab tõendina hageja poolt kostja lepingulisele esindajale käesoleva menetluse raames

20.04.2022 esitatud e-kirja ja selle juurde lisatud tabeli, mis kajastab hageja poolt kostja jaoks

ajavahemikul alates 09.10.2020 kuni 03.11.2020 tehtud töid, tööde teostamise ajavahemikke ja

tööde maksumust. Antud tabel on esitatud vastuses kostja päringule. Hageja poolt 20.04.2022

kostjale esitatud tabelit on võimalik käsitleda kostja poolt 2020 oktoobris teostatud tööde

vastuvõtuaktina. Antud tabelist tulenevalt teostas hageja 2020 oktoobris kostja heaks töid, mis ei

klapi kokku OÜ Ecoheat Trading 11.10.2022 aktis kajastatud töödega. 20.04.2022 hageja kirja

kostjale tuleb käsitleda nõudena tööde vastuvõtmise kohta võlaõigusseaduse § 638 mõistes.

Kostja 20.04.2022 hageja kirjale ei vastanud. VÕS § 638 alusel 20.04.2022 hageja poolt kostjale

vastuvõtmiseks esitatud töid loetakse vastuvõetuks.

Hageja esitab ka I. G.i poolt 21.11.2022 antud kirjalikud seletused. Antud seletused tõendavad

järgmiseid asjaolusid: a) hageja teostas SPA Vee-keskuse fassaadi ja katuse n-ö „finištööd“ kostja

tellimusel; b) kostja ei tellinud esile toodud töid OÜ Ecoheat Trading kaudu; c) hageja teostas

töid kostja esindaja ehitusplatsil F. S. juhistele alludes; d) teostatud tööde mahtu ja tööde käiku.

Üheaegselt soovib hageja rõhutada ka, et käesolevas asjas on esitatud F. S. seletused, millistes ta

viitab sellele, et 2020 oktoobris kontakteerus ta I. G.i, kui OÜ Ecoheat Trading esindajaga. Antud

väide on vastuolus I. G.i seletustega. Hinnates F. S. väidete usaldusväärsust tuleb võtta arvesse

järgmist - F. S. on Tartu Ringkonnakohtu 28.06.2018 otsusega kriminaalasjas xxxx mõistetud

süüdi ametialase kuriteo toimepanemise eest, otsus jõustus 04.10.2019. Otsusest nähtub, et F. S.l

on muuhulgas keelatud osutada omaniku järelevalve teenust 1 aasta ja 6 kuu jooksul arvates

kohtuotsuse jõustumise päevast ja seisuga 2020 oktoober oli see keeld kehtiv. Otsuse p-s 67 on

määratud, et kohus ei leidnud F. S. ütlusi maakohtus usaldusväärseteks. Antud asjaolu annab alust

eriti hoolikalt kaaluda F. S. seletusi, mis olid antud seoses käesoleva asjaga.

Hageja esitab ka 30.09.2020 töökoosoleku protokolli nr 47, mis oli koostatud kostja poolt ja

edastatud 02.10.2020 D. N.ile ja seejärel D. N.i poolt I. G.ile. Töökoosolekud on suurte

ehitusobjektide ehitamisel tavapärane tellija ja töövõtjate koostöö organiseerimise vorm.

Protokolli p-de 22; 23; 25; 26; 27; 31 ja 33 järgi koosoleku toimumise päeva seisuga SPA

Veekeskuse hoone seinad ja katus olid ehitatud (antud asjaolu on kajastatud kostja poolt esitatud

OÜ Ecoheat Trading aktis nr 13), kuid tuleb teostada fassaadi viimistlust ja katuse väliskatte

paigaldamist (antud tööd puuduvad OÜ Ecoheat Trading aktis nr 13). Seejuures on

märkimisväärne järgmine: p-s 27 kirjeldatakse, et osa fassaadi viimistlustöödest teostatakse ainult

peale seda, kui Rootsi firma Hydrosprot tarnib ehitusobjektile ja monteerib veeliumäed.

Protokoll nr 47 tõendab ka asjaolu, et OÜ Ecoheat Trading aktis nr 13 kajastatud tööd (seinte ja

katuse ehitamine) ning hageja 10.10.2020 kirjas ja 12.10.2020 eelarves kajastatud n-ö „finištööd“

erinevad omavahel ning kostjale esitatud akt nr 13 ei tõenda, et OÜ Ecoheat Trading esitas

kostjale vastuvõtmiseks hageja poolt 2020 oktoobris teostatud töid. Samuti tõendab akt I. G.i

seletuskirjas toodud asjaolusid.

Hageja esitab 19.10.2020 ehitusobjektil toimunud vestluse helisalvestuse. Vestluses osalesid OÜ

Termak Real Estate esindajatena F. S. ja I. P. ning OÜ Alir Grupp poolt A. P. ja I. G.. Vestluses

arutletakse mh OÜ Termak Real Estate poolt OÜ-le Alir Grupp antud käsundit lõpetada

katusetööd ning teostada ettevalmistusi veeliumägede paigaldamiseks. Muuhulgas F. S. kinnitab,

et tööde tasumise küsimus venib seoses sellega, et kostja seaduslik esindaja F. D. on haigestunud,

kuid tema tervendamisel arutlevad pooled tööde tasumise küsimust.

Hageja esitab ka 20.10.2020 ehitusobjektil toimunud vestluse helisalvestuse. Vestlus toimus A.

P.i, I. G. ja F. S. vahel tööteemadel. Räägitakse muuhulgas sellest, et OÜ Alir Grupp peab

tegelema fassaadi- ja katuse „finištöödega“. Seostatakse veeliumägede paigaldamist Rootsi firma

poolt hageja poolt teostatavate töödega. Tõendatakse, et kostja poolt ehitusplatsil tööde

juhtimisega tegeleb F. S. ning samuti, et tegemist ei ole OÜ Ecoheat Trading vahendusel

teostatavate töödega. Antud vestlus ajaliselt seostub hageja poolt esitatud 20.10.2020 e-

kirjavahetusega I. G.i, F. S. ja F. D.i vahel. Antud kirjavahetuses esitatakse Lammi-plokki tootja

juhendid seoses ehitusmaterjali omadusega, mh ka viide sellele, et talvehooajaks tuleb teostada n-

ö „seinete finišviimistlust“ (I. G.i kiri kell 12:17). Vastusel juhul tootja ei vastuta seinete kindluse

eest talvel.

F. S. vestluses ei viidanud kunagi, et töid tellitakse OÜ Ecoheat Trading kaudu, vaid arutas tööde

teostamisega seotud küsimusi otse hagejaga. Antud tõenditega on tõendatud, et finištöid teostas

hageja kostja tellimusel ja kostja esindaja kontrolli all.

Täiendavalt esitab hageja tema poolt OÜ-le Ecoheat Trading 10.11.2022 esitatud nõude ja Harju

Maakohtu otsuse asjas xxxx. Koostoimes tõendavad antud tõendid järgmist: hageja ei esitanud

kunagi OÜ-le Ecoheat Trading nõudeid, mis on esitatud OÜ Termak Real Estate vastu käesolevas

asjas. Esile toodud tõendid tõendavad seega asjaolu, et 2020 oktoobris tööde teostamisel lähtus

hageja sellest, et tööd tellitakse kostjalt ega teinud kunagi katset nõuda tasu nimetatud tööde eest

üheaegselt nii kostjalt kui ka OÜ-lt Ecoheat Trading.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

ALIR GRUPP Osaühing (hageja) esitas kohtule hagi Termak Real Estate OÜ (kostja) vastu

võlgnevuse nõudes. Hageja leiab, et tema nõue kostja vastu põhineb hageja ja kostja vahel

sõlmitud eraldiseisval töövõtulepingul, s.o väljaspool kostja ja OÜ Ecoheat Trading sõlmitud

peatöövõtulepingut. Alternatiivselt leiab hageja, et tema nõue kostja vastu võib tuleneda

käsundita asjaajamisest. Kostja leiab, et ta ei ole hagejaga mistahes töövõtulepinguid sõlminud,

hagejal ei ole ka õigust nõuda oma nõude rahuldamist käsundita asjaajamise sätete kohaselt.

Kostja taotles hagi läbi vaatamata jätmist.

Tulenevalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 442 lg 5 otsuse resolutsiooniga lahendab

kohus selgelt ja ühemõtteliselt poolte nõuded ja veel lahendamata taotlused, samuti rakendatud

hagi tagamise abinõudega seotud küsimused. Seega lahendab kohus esmalt kostja taotluse hagi

läbivaatamata jätmiseks.

TsMS § 423 lg 2 p 2 sätestab, et kohus võib jätta hagi läbi vaatamata ka juhul, kui ilmneb, et hagi

ei ole esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks või eesmärgil, millele riik peaks

andma õiguskaitset või kui hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada.

Kohtu hinnangul vastab hagiavaldus seaduses sätestatud formaalsetele nõuetele ja hagi esitamine

võlaõigusseaduse (VÕS) 36. peatükis (töövõtuleping) ja 51. peatükis (käsundita asjaajamine)

sätestatud alustel on iseenesest lubatav.

Kohus selgitab, et TsMS § 423 lg 2 p 2 kohaldamine on võimalik siis, kui hagiavaldus või hagita

menetluses esitatud avaldus on õiguslikult perspektiivitu, st et hagis või avalduses esitatud

asjaolude tõesuse korral ei oleks hagi või avaldust võimalik rahuldada. Selle sätte kohaldamiseks

ei pea kohus seega tuvastama asjaolusid (vt Riigikohtu määrus 3-2-1-114-12, p 18). Kuna poolte

vahel on muuhulgas vaidlus selles, kas poolte vahel on lepinguline suhe või kas hagejal on õigus

nõuda kostjalt tasu maksmist lepinguväliselt, siis tuleb kohtul nimetatud asjaolusid tuvastada.

Tulenevalt eelnevast ei rahulda kohus kostja taotlust hagi läbivaatamata jätmiseks.

Kostja on esitanud taotluse vaheotsuse hageja nõude põhjendatuse või põhjendamatuse kohta

tegemiseks. Hageja vastuväiteid vaheotsuse tegemisele ei esitanud.

TsMS § 449 lg 1 ja 2 kohaselt kui menetluses on hagi raha saamiseks, eelkõige tekitatud kahju

hüvitamiseks ja nõutava rahasumma suuruse tõendamine on väga kulukas või keerukas ja nõude

põhjendatuse või põhjendamatuse kohta on kohtul võimalik otsust teha, võib kohus poole

taotlusel teha vaheotsuse nõude põhjendatuse või põhjendamatuse kohta. Vaheotsus nõude

põhjendatuse või põhjendamatuse kohta on edasikaebamise tähenduses samane lõppotsusega.

Nõude põhjendatuse vaheotsusega tunnustamise korral jätkab kohus menetlust nõude suuruse üle

ja teeb selle kohta otsuse. Kui kohus tunnustab nõude põhjendamatust, teeb ta lõppotsuse ja asja

edasi ei menetle.

Kohus teeb seega käesolevas asjas TsMS § 449 lg 1 alusel vaheotsuse nõude põhjendatuse või

põhjendamatuse kohta. Kohus, kuulanud pooled ära, tutvunud poolte seisukohtade ja esitatud

kirjalike tõenditega ning hinnanud tõendeid kogumis, leiab, et hagi ei ole põhjendatud ning

rahuldamisele ei kuulu.

Kohus selgitab, et hagimenetlus on põhiolemuselt võistlev menetlus, kus lähtutakse poolte

esitatust. Nii sätestab TsMS § 5 lg 1, et hagi menetletakse poolte esitatud asjaolude ja taotluste

alusel, lähtudes nõudest, ning sama paragrahvi teise lõike järgi on pooltel võrdne õigus ja

võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda.

Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid

asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid

asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti

(Riigikohtu 21.10.2020 otsus tsiviilasjas 2-17-18305, p 14). TsMS § 231 lg 2 järgi poolte faktilise

asjaolu kohta esitatud väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks ning lg 4 järgi

omaksvõttu eeldatakse, kui vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet

selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest.

Puudub vaidlus, et Termak Real Estate OÜ (kostja) ja peatöövõtja Ecoheat Trading OÜ on

01.08.2019 sõlminud ehituse peatöövõtulepingu nr xxxx, mille alusel võttis OÜ Ecoheat Trading

endale kohustuse teostada vabaaja veekeskuse aadressil L. Koidula 19 ja 19a, Narva-Jõesuu

(Noorus SPA veekeskus) ehitus- ja laiendamistöid. Alltöövõtjana tegeles veekeskuse ehitamisega

ALIR GRUPP Osaühing (hageja). 09.10.2020 ütles kostja OÜ-ga Ecoheat Trading sõlmitud

ehituse peatöövõtulepingu nr xxxx üles, määrates tööde ja seadmete üleandmiseks tähtaja

12.10.2020 (I kd, tlk 122).

Iseenesest puudub vaidlus ka, et hageja jätkas pärast 09.10.2020 fassaadi- ja katusetööde

teostamisega. Hageja palus 03.11.2020 kostjal tööd vastu võtta (I kd, tlk 30-33), kuid kostja seda

ei teinud. Hageja selgituste kohaselt 08.11.2020 lõpetas ta töö ja lahkus ehitusplatsilt.

Hageja hinnangul tema 159 178.05 euro suurune põhinõue, millele lisandub viivis 6 553.86 eurot

kostja vastu baseerub sellel, et pärast kostja poolt Ecoheat Trading OÜ-ga Noorus SPA

veekeskuse välitööde tegemiseks sõlmitud ehituse peatöövõtulepingu nr xxxx ülesütlemist

09.10.2020, sõlmiti poolte vahel pooleli jäänud fassaadi- ja katusetööde lõpuni ehitamiseks eraldi

töövõtuleping. Hageja hinnangul toimus poolte vahel töövõtulepingu sõlmimine selliselt, et

hageja saatis 10.10.2022 OÜ-le Ecoheat Trading e-kirja koos eelarvega katuse- ja fassaaditööde

lõpuni viimise kohta (fassaaditööd summas 84 562.00 eurot ja katusetööd summas 47 688.00

eurot), kirja koopias oli märgitud kostja. 12.10.2020 esitas hageja kostjale ka katusetööde detailse

eelarve. Puudub vaidlus, et kostja nimetud hageja kirjadele ei vastanud.

Kohus selgitab, et raha nõudmiseks peab poolte vahel olema mingi võlasuhe VÕS § 2 lg 1 mõttes.

Võlasuhe võib VÕS § 3 järgi tekkida lepingust või seaduses sätestatud lepinguvälisest või

lepingusarnasest võlasuhtest. Seejuures tuleb kohtul esmalt kontrollida, kas poolte vahel on mingi

lepinguline võlasuhe, seejärel mõni muu seadusest tulenev eriregulatsioonile allutatud võlasuhe ja

viimases järjekorras, kas poolte vahel võib olla käsundita asjaajamisest või alusetust rikastumisest

tulenev võlasuhe. Seejuures ei ole kohus tulenevalt TsMS § 436 lg 7 seotud hageja õigussuhtele

antud õigusliku kvalifikatsiooniga, vaid kohaldab seadust ise, olles enne tuvastanud hagi aluseks

olevad asjaolud.

Poolte vahel on seega eelkõige vaidlus selles, kas hageja ja kostja vahel on tekkinud peale kostja

poolt Ecoheat Trading OÜ-ga peatöövõtulepingu 09.10.2020 ülesütlemist iseseisev lepinguline

suhe (töövõtuleping).

VÕS § 635 lg 1 näeb ette, et töövõtulepinguga kohustub üks isik (töövõtja) valmistama või

muutma asja või saavutama teenuse osutamisega muu kokkulepitud tulemuse (töö), teine isik

(tellija) aga maksma selle eest tasu.

Toimiku materjalidest ei nähtu, et pooled oleksid kirjalikku töövõtulepingut sõlminud, pooltel

selle üle ka vaidlus puudub. Poolte töövõtuleping võis seega iseenesest olla sõlmitud kas suuliselt

või mis tahes muus vormis, kuna seaduses ei ole töövõtulepingule kohustuslikku vormi

sätestatud.

VÕS § 9 lg 1 järgi leping sõlmitakse pakkumuse esitamise ja sellele nõustumuse andmisega,

samuti muul viisil vastastikuste tahteavalduste vahetamise teel, kui on piisavalt selge, et

lepingupooled on saavutanud kokkuleppe. VÕS § 20 lg 1 ja 2 järgi nõustumus (aktsept) on otsese

tahteavaldusega või mingi teoga väljendatud nõusolek sõlmida leping.

Kohus peab vajalikuks selgitada, et lepingu sõlmimiseks tuleb vahetada vastastikuseid

tahteavaldusi ning leping loetakse sõlmituks, kui on jõutud kokkuleppele lepingu oluliste

tingimuste suhtes. Tahteavaldusteks loetakse vastavalt oferti (pakkumus, ettepanek leping

sõlmida) ning selle aktsepti (nõusolek lepingu sõlmimiseks). Et lugeda leping sõlmituks, peab

aktsept oma sisult vastama pakkumusele. Alates aktsepti kättesaamisest loetakse leping sõlmituks

ning pooltel tekib õigus nõuda lepinguliste kohustuste täitmist. Kui pakkumusele vastuseks

saadetud tahteavaldus sisaldab võrreldes esialgse pakkumusega oluliselt erinevaid tingimusi, ei

ole tegemist enam aktseptiga, vaid uue pakkumusega, millele teine läbirääkimiste pool peab

omalt poolt nõusolekuga vastama, et leping saaks sõlmitud.

Kohus selgitab ka, et tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 68 lg 1 järgi võib tahteavalduse

teha mis tahes viisil, kui seadusega ei ole ette nähtud teisiti. TsÜS § 68 järgi otsene on

tahteavaldus, milles sõnaselgelt avaldub tahe tuua kaasa õiguslik tagajärg (lg 2), kaudne on

tahteavaldus, mis väljendub teos, millest võib järeldada tahet tuua kaasa õiguslik tagajärg (lg 3)

ning vaikimist või tegevusetust loetakse tahteavalduseks, kui vaikimise või tegevusetuse

lugemine tahteavalduseks tuleneb seadusest, isikute kokkuleppest või nendevahelisest praktikast

(lg 4). Vaikimine või tegevusetus loetakse nõustumuseks üksnes siis, kui see tuleneb seadusest,

lepingupoolte kokkuleppest, pooltevahelisest praktikast või nende tegevus- või kutsealal

kehtivatest tavadest.

Hageja leiab, et ta on teinud kostjale pakkumuse (oferdi) lepingu sõlmimiseks OÜ-le Ecoheat

Trading 10.10.2022 edastatud kirjaga, millele lisati eelarve katuse- ja fassaaditööde lõpuni

viimise kohta, kirja koopias oli adressaadina märgitud kostja. Lisaks on hageja koostanud eelarve

ehitustööde kohta 12.10.2020, milles on adressaadiks märgitud kostja (I kd tlk 55-57, 125-128).

Puudub vaidlus, et kostja nimetatud hageja dokumentidele ei vastanud.

Kohus nõustub kostjaga, et kohtule ei ole esitatud ühtegi usaldusväärset tõendit, millest nähtuks,

et 10.10.2022 ja 12.10.2020 hageja ettepanekud/eelarved (PDF-formaadis koostatud kirjad)

ehitustööde lõpetamiseks oleksid üleüldse mingilgi viisil kostjale edastatud ning kostja poolt kätte

saadud. Nimetatud eelarvetest ei nähtu ka, et need oleksid kostjale edastatud nt ehitusplatsil vms,

kuna neis puuduvad mistahes märked kostja poolt kättesaamise kohta (nt allkirjad vms). Kohtule

esitatud tõenditest ei nähtu seega, et kostja oleks üleüldse hagejalt mistahes kirjalikke pakkumisi

saanud. Kohtuistungil on hageja seaduslik esindaja selgitanud, et poolte vahel toimusid

läbirääkimised (suulised) ehitusplatsil, samas mida täpselt arutati ja milles väidetavalt kokku

lepiti, esitatud tõenditest ei nähtu. Toimiku materjalidest ei nähtu seega, et kostja oleks hageja

10.10.2022 ja 12.10.2020 ettepanekut/eelarvet saanud ning hagejale sõnaselget nõustumust hageja

märgitud tööde teostamiseks ning lepingu sõlmimiseks esitanud.

Puudub vaidlus ka, et hageja asus pärast 10.10.2020 ja 12.10.2020 dokumentide koostamist nende

alusel töid teostama.

Hageja teatas ka, et väidetavalt sai ta kostja vaikimisest aru, et viimane on nõus hageja töödega

objektil. Vaatamata sellele, et kohtul puuduvad mistahes usaldusväärsed tõendid, millest nähtuks,

et kostja oleks üleüldse hagejalt ehitustööde lõpetamiseks pakkumisi/eelarveid jms saanud,

nõustub kohus kostjaga, et e-kirjale või tavakirjale vastamata jätmine ei tähenda iseenesest selle

sisuga nõustumist, kui ei ole täidetud VÕS § 20 lg 2 sätestatud eeldused (vt nt RKTKo 3-2-1-101-

11, p 12).

Kohtu hinnangul ei ole hageja veenvalt selgitanud ega põhjendanud, millele tuginevalt (varasem

praktika, ehitusalal kehtivad tavad vms) ta leiab, et kostja vaikimine või tegevusetus oli käsitletav

tahteavaldusena (aktseptina) hagejaga lepingu sõlmimiseks 10.10.2020 ja 12.10.2020

dokumentides märgitud tööde teostamiseks. Iseenesest ka hageja istungil avaldatu, et poolte vahel

olid varasemalt head õigussuhted (III kd, 156 pöördel-157), ei tõenda, et vaikimist saab lugeda

poolte tavaks nõusolekute andmisel lepingute sõlmimiseks.

Kohus selgitab, et ka kaudse tahteavalduse olemasolu tuvastamisel on määrav, et tegevuses, mille

hindamise kaudu tuleb otsustada, kas vastav tahteavaldus on olemas või mitte, väljendub tahe

kaasa tuua õiguslikke tagajärgi. Juhul, kui sellist tahet ei ole, ei saa rääkida ka tahteavaldusest,

mis oleks tegijale õiguslikult siduv ning tooks kaasa õiguslikke tagajärgi. Kohus nõustub

siinjuures kostjaga, et vale on käesolevas asjas rääkida ka kostja kaudsest nõustumusest, kuivõrd

kostja seaduslik esindaja (F. D.) on korduvalt hagejale poolte e-kirjavahtuses resoluutselt

väljendanud: „tööd katkestada, ehitusplats vabastada, hagejal (ALIR GRUPP Osaühingul) kostjat

mitte tülitada ja oma küsimustega pöörduda otse Ecoheat Trading OÜ poole“(I kd, tlk 129-140).

Hageja on samuti menetluses läbivalt leidnud, et kuivõrd kostja on lubanud hagejale pääsu

ehitusobjektile, on ta seeläbi vähemalt kaudse tahteavaldusena nõustunud hageja poolt pakutud

fassaadi- ja katusetööde teostamisega. Kohus sellise käsitlusega ei nõustu. Kohtule esitatu põhjal

on hageja kui kostja ja Ecoheat Trading OÜ vahelise töövõtulepingu peamise täitja lubamine

ehitusobjektile pärast 09.10.2020 mõistlikult selgitatav asjaoluga, et kostja määras ehitusobjektil

olevate materjalide üleandmise ajaks 12.10.2020 ja hiljem pikendas objekti üleandmise tähtaega

kuni 26.10.2020, Ecoheat Trading OÜ 13.05.2021 nõudekirja (dtl 720) kohaselt kirjutasid

peatöövõtulepingu nr xxxx pooled alles 09.11.2020 alla aktile ehitusplatsi üleandmiseks. Kuivõrd

puudub vaidlus selles, et peatöövõtulepinguga kokkulepitud tööde teostajaks oli reaalselt hageja,

siis saab hageja lubamist ehitusobjektile selgitada peatöövõtulepingu ülesütlemise järgsete tööde

lõpetamise ja objekti koristamise ning ehitusmaterjalide ja -vahendite üleandmise vajadusega.

Esitatud tõenditest nähtub, et e-kirja teel suhtlus seoses ehitustöödega pärast 09.10.2020 on

toimunud ka hageja töötaja I. G.i ja kostja töötaja F. S. vahel. Hageja ei ole küll iseenesest

väitnud, et töövõtuleping sõlmiti poolte töötajate vahendusel, samas on ta korduvalt juhtinud

tähelepanu nende omavahelistele vestlustele, läbirääkimistele jms, millega hageja hinnangul

peaks samuti olema tuvastatav lepinguliste suhete olemasolu poolte vahel.

Kohus selgitab, et TsÜS § 115 lg 1 teise lause järgi kehtib esindaja tehtud tehing esindatava

suhtes, kui esindaja tegi tehingu esindatava nimel ja esindajal oli tehingu tegemiseks

esindusõigus. Seega on kehtivaks esinduseks vajalik nende mõlema eelduse olemasolu.

Üldjuhul eeldab esindamine, et esindaja väljendaks tehingu tegemisel, et ta ei tegutse enda nimel,

vaid teeb tehingu teise isiku (esindatava) nimel. Tehingu tegemine esindatava nimel võib tuleneda

ka tehingu tegemisega seotud asjaoludest (TsÜS § 116 lg 1). Esindaja tehtava tehingu teisel

poolel peab tehingu tegemisel olema võimalik aru saada, kellega ta tehingu teeb ning kas tehing

hakkab kehtima esindaja või esindatava suhtes. TsÜS § 116 lg 2 järgi eeldatakse, et tehing on

tehtud majandus- või kutsetegevuses tegutseva isiku nimel, kui tehingu on teinud majandus- või

kutsetegevuses tegutseva isiku töötaja või muu isik, kelle eest majandus- või kutsetegevuses

tegutsev isik vastutab, ja tehing on seotud sellise majandus- või kutsetegevusega (vt Riigikohtu

21. detsembri 2016 otsust tsiviilasjas nr 3-2-1-136-16, p 16). Kohus selgitab, et nimetatud isikute

puhul eeldatakse volituse olemasolu ning kolmandad isikud ei pea esindusõiguse olemasolu eraldi

kontrollima. Tehingu tegemist majandus- või kutsetegevuses tegutseva isiku nimel eeldatakse

eelkõige selliste isikute puhul, kes tegutsevad teisele poolele äratuntavalt teise isiku ettevõttes või

kutsetegevuses. Oluline on ka, kuidas võis tehingut mõista teine pool.

Kohus selgitab ka, et kui tehing on tehtud teise isiku nimel, sõltuvad sellise tehingu tagajärjed

asjaolust, kas tehingu teinud esindaja omas tehingu tegemisel esindusõigust ning tegutses selle

piires. Esindusõiguse piires tehtud tehing hakkab kehtima vahetult isiku suhtes, kelle nimel tehing

tehti.

TsÜS § 117 kohaselt on esindusõigus õiguste kogum, mille piires esindaja saab tegutseda

esindatava nimel. Esindusõiguse võib anda tehinguga (volitus) või see võib tuleneda seadusest

(seadusjärgne esindusõigus). Puudub vaidlus, et I. G. ja F. S. ei ole ega ole ka kunagi poolte

seaduslikud esindajad olnud, mistõttu võis nende esindusõigus tuleneda vaid tehingust.

TsÜS § 118 alusel toimub volituse andmine esindatava poolt vastava tahteavalduse tegemisega

esindajale või isikule, kellega tehingu tegemiseks volitus antakse, või avalikkusele. Kui

esindajana tegutseva isiku avaldused või käitumine mõjutavad teist isikut mõistlikult uskuma, et

esindajana tegutsevale isikule on antud volitus tehingu tegemiseks, ning esindatav teab või peab

teadma, et isik tegutseb tema nimel esindajana ja talub selle isiku sellist tegevust, siis loetakse, et

esindatav on volituse andnud. Kui seaduses on tehingu tegemiseks ette nähtud teatud vorm, mille

järgimata jätmise korral on tehing tühine, peab tehingu tegemiseks antud volitus olema samas

vormis. Töövõtulepingu puhul seadus vorminõuet ei sätesta.

Kostja esitas kohtule tõendina tema ja F. S. vahelise töövõtulepingu, millest nähtuvalt ei ole F. S.l

õigust kostjat mitte ühegi lepingu sõlmimisel esindada (III kd, tlk 134-135).

Kohus leiab samas, et hageja võis iseenesest asjaolust, et kostja nimel pidas läbirääkimisi

(19.10.2020 e-kiri) tema objektijuht F. S., esialgu aru saada ja uskuda, et kostja on volitanud teda

enda nimel tegutsema.

Samas leiab kohus, et hagejale pidi olema hiljemalt 20.10.2020 (s.o järgmisel päeval) piisavalt

selge, et kostja ei soovi temaga mistahes lepingut sõlmida ega tema teenuseid kasutada. Nimelt

toimiku materjalidest nähtub, et niipea kui hageja töötaja I. G. tutvustas end e-kirjas 20.10.2020

kell 10:58 kostjale hageja esindajana, siis kostja seaduslik esindaja F. D. vastas talle koheselt ja

resoluutselt: „Tellija ei tellinud fassaaditöid peatöövõtjalt, tööd lõpetada, tellingud ära viia!“

Lisaks kirjutas F. D. 20.10.2020 kell 12:30 „/---/ tuletan meelde, et ehitusega seotud kõigi

küsimuste [arutamine] toimub Ecoheat Trading OÜ-ga, palun kõik küsimused saata Teie vahetule

tellijale! Pärast platsi üleandmist 26.10.2020 ning tööde akteerimist peatöövõtja ja tellija vahel,

Te võite üldistel alustel osaleda pakkumisel mistahes tööde teostamiseks. TÖÖDE TEGEMINE

KATKESTADA [vene k прекратить] JA HILJEMALT 26.10.2020 VABASTADA PLATS!“ (I kd,

tlk 24, 25 pöördel, 60-61).

Tõenditena esitatud kostja juhatuse liikme kirjade valguses (I kd, tlk 134, 137) ei saa seega kohtu

hinnangul rääkida sellest, et F. S. oleks sõlminud kostja nimel hageja poolt väidetud

töövõtulepingu ning et kostja seaduslik esindaja oleks selle oma käitumisega hiljem heaks kiitnud

(nn talumisvolitus). Vastupidi, kostja seaduslik esindaja on sellest selgesõnaliselt keeldunud.

Kohus märgib, et venekeelne sõna „прекратить“ tähendab tegevuse kohest katkestamist ja

jätkamata jätmist, kuid ka vaatamata sellele jätkas hageja tööde teostamist.

Ühtlasi ei ole võimalik ka tõenditena esitatud F. S. poolt 19.10.2020 I. G.ile saadetud e-kirja

pinnalt asuda seisukohale, et kostja on hagejalt 159 178.05 euro ulatuses ehitustöid tellinud ehk

andnud hageja 12.10.2020 eelarves märgitud tööde tellimiseks aktsepti. Nimetatud e-kirjas ei ole

ühtegi viidet hageja poolt esitatud 12.10.2020 eelarvele. Nimetatud F. S. e-kirjast tuleneb, et

„Minu poolt Tellijalt (hr D.) saadud info kohaselt peab firma Alir ehitusplatsi 26.10.2020

vabastama. Selle tähtajani palun töövõtjal (ALIR) lõpetada järgmised tööd /…/“. Kirjas palutakse

muuhulgas lõpetada teatud katusetööd (katusekatte paigaldus ja keevitamine), ära viia tellingud ja

ehituspraht (I kd, tlk 23, 58).

Kuna tegelikuks töötegijaks ehitusplatsil on olnud hageja (mitte Ecoheat Trading OÜ), siis peab

kohus ka eluliselt usutavaks kostja väidet, et tema projektijuht F. S. võis pidada 19.10.2020 e-

kirjas silmas, et ehitusplatsi peavad vabastama töövõtja ehk Ecoheat Trading OÜ ning sealhulgas

ka Ecoheat Trading OÜ poolne alltöövõtja ALIR GRUPP Osaühing hiljemalt 26.10.2021,

sealhulgas kõigi tööde tegemine peab platsil lõppema. Selline tõlgendus on kohtu hinnangul

eluliselt usutav, kuna 09.10.2021 ülesütlemise avaldusega väljendas kostja sisuliselt soovi, et ei

soovi enam Ecoheat Trading OÜ-d (ega ka tema alltöövõtjat, kes tegelikkuses töid teostas) antud

objektil näha. Kostja selgituste kohaselt F. S. 19.10.2020 vastus ei olnud mõeldud mitte hagejale

„pakkumusena“ või „nõustumusena“, vaid korraldusena ehitusplats vabastada ja mõnedes

üksikutes töölõikudes pooleliolev töö ära lõpetada, milline nõue sai puudutada vaid kostja ja

Ecoheat Trading OÜ vahelist õigussuhet (dtl 181, 644). Kohus nõustub kostjaga, et nimetatud e-

kirjas ei ole kostja kuidagi väljendanud soovi hagejalt katuse- ja fassaaditööde lõpuni viimist

tellida ja/või hageja poolt esitatud pakkumisi/ eelarveid aktsepteerida.

Käesolevas asjas esitatud tõenditega ei ole seega kohtu hinnangul leidnud tõendamist, et poolte

vahel sõlmiti hageja koostatud 10.10.2020 ja 12.10.2020 dokumentide alusel iseseisev

töövõtuleping. Käesolevas asjas ei nähtu ka, et kostja oleks hagejale andnud otsest või kaudset

aktsepti lepingu sõlmimiseks, ka kostja võimalikku algset vaikimist ei saanud hageja aktseptiks

pidada. Esitatud tõenditest ei nähtu, et poolte vahel tekkis mistahes sisuga leping, millest

tulenevalt võis hagejal tekkida õigus esitada kostjale nõudeid või pretensioone. Kõik hageja

sellekohased väited on jäänud kohtu hinnangul paljasõnaliseks ja tõendamata. Kohus rõhutab, et

töövõtulepinguline võlasuhe poolte vahel ei saa tekkida ühepoolselt.

Esitatud tõenditest nähtub ka, et kostja seaduslik esindaja on hagejale e-kirjavahetuses korduvalt

teada andnud, et kostjal hagejaga lepingulised suhted puuduvad, kõik küsimused lahendatakse

OÜ-ga Ecoheat Trading ning et töid teostab OÜ Ecoheat Trading (27.10.2020 kell 12:30, 16.25,

19:20 e-kirjad).

Kohtule tõendina esitatud Ecoheat Trading OÜ 10.10.2020 kirjast hagejale nähtub, et vaatamata

sellele, et kostja on töövõtulepingu temaga üles öelnud, töö tuleb siiski saabuva talve tõttu

lõpetada (I kd, tlk 50 pöördel-53). 18.10.2020 ja 27.10.2020 Ecoheat Trading OÜ kirjadest

hagejale nähtub ka, et Ecoheat Trading OÜ ja kostja vahel toimusid oktoobris 2020 suulised

läbirääkimised ehitustööde lõpetamiseks (kostja on korduvalt nõudnud ehitustööde lõpetamist),

ehitusplatsi vabastamise tähtaeg on edasi lükatud kuni 26.10.2020. Samas Ecoheat Trading OÜ-

ga kokkuleppeid sõlmitud ei ole ning ei ole selge, kellele tasutakse tehtud töö eest. Ecoheat

Trading OÜ soovitas hagejal pöörduda nõudega otse kostja poole (I kd, tlk 50-54).

Kohus palus asja õigeks lahendamiseks kostjal täiendavalt selgitada ja võimalusel ka tõendada,

kas kostja sõlmis Ecoheat Trading OÜ-ga peale töövõtulepingu ülesütlemist 09.10.2020

täiendavaid kokkuleppeid ehitustööde lõpetamiseks (arvestades muuhulgas, et ehitusplatsi

vabastamise tähtaega pikendati kuni 26.10.2020) ning kas Ecoheat Trading OÜ on esitanud

kostjale oktoobris-novembris 2020 teostatud tööde kohta tööde üleandmise-vastuvõtmise akte,

nõudeavaldusi tehtud tööde eest tasumiseks vms.

10.11.2022 teatas kostja, et 13.05.2021 ja 11.10.2021 esitas OÜ Ecoheat Trading kostjale

nõudekirju peatöövõtulepingu nr xxxx alusel väljastatud akti 13 alusel 707 728.85 euro

tasumiseks. Akti 13 ülemisest osast nähtavalt on arve esitatud tööde eest, mis on teostatud

perioodil september-oktoober 2020. Seega oktoobri 2020 ehitustööde eest on kostja vastu

samaaegselt esitanud nõuded nii OÜ Ecoheat Trading kui ka hageja. Kostja vastusele on lisatud

OÜ Ecoheat Trading 13.05.2021 ja 11.10.2021 nõudekirjad kostjale teostatud tööde eest

tasumiseks, teostatud tööde akt nr 13 ning e-kiri, millest nähtub, et kostja ja OÜ Ecoheat Trading

on pidanud läbirääkimisi vaidluse lahendamiseks (IV kd, tlk 8-22, 35-39).

Hageja leiab, et nimetud tõendid ei tõenda lepinguliste suhete olemasolu puudumist poolte vahel,

peatöövõtuleping oli kostja poolt üles öeldud 09.10.2020, mõlemas nõudekirjas on aga märgitud,

et nõue esitatakse 01.08.2019 ehituse peatöövõtulepingu nr xxxx ja sellega seonduvate

kokkulepete alusel ja sisaldab nõudeid tasuda: a) lepinguliste tööde eest; b) kokkulepitud

lisatööde eest; c) heakorratööde eest; d) ehitusmaterjalide, sh poltide eest.

Puudub vaidlus, et 09.10.2020 ütles kostja OÜ-ga Ecoheat Trading sõlmitud ehituse

peatöövõtulepingu nr xxxx üles, määrates tööde ja seadmete üleandmiseks tähtaja kuni

12.10.2020 (I kd, tlk 122).

VÕS § 195 lg 1 ja 2 kohaselt lepingupool ütleb lepingu üles ülesütlemisavalduse tegemisega

teisele lepingupoolele. Kui lepingupool võib vastavalt seadusele või lepingule lepingu üles öelda,

vabastab ülesütlemine mõlemad lepingupooled nende lepinguliste kohustuste täitmisest.

Lepingust kuni selle ülesütlemiseni tekkinud õigused ja kohustused jäävad kehtima.

Kohtule tõendina esitatud 18.10.2020 ja 27.10.2020 Ecoheat Trading OÜ kirjadest hagejale

nähtub, et Ecoheat Trading OÜ ja kostja vahel on oktoobris toimunud läbirääkimised ehitustööde

lõpetamiseks, kuid samas ei ole selge, kellega kostja soovis lepingut sõlmida, lisaks nähtub ka, et

ehitusplatsi vabastamise tähtaeg on edasi lükatud kuni 26.10.2020 (I kd, tlk 50-54). Ecoheat

Trading OÜ 10.10.2020 kirjast hagejale nähtub ka, et vaatamata sellele, et leping Ecoheat Trading

OÜ ja kostja vahel on üles öeldud, on Ecoheat Trading OÜ hagejale teatanud, et tööd tuleb

lõpetada (I kd, tlk 50 pöördel-53). Ka kostja seadusliku esindaja F. D. 20.10.2020 kell 12:30 e-

kirjast hagejale nähtub, et „/---/ tuletan meelde, et ehitusega seotud kõigi küsimuste [arutamine]

toimub Ecoheat Trading OÜ-ga, palun kõik küsimused saata Teie vahetule tellijale! Pärast platsi

üleandmist 26.10.2020 ning tööde akteerimist peatöövõtja ja tellija vahel, Te võite üldistel alustel

osaleda tenderil mistahes tööde teostamiseks. TÖÖDE TEGEMINE KATKESTADA [vene k

прекратить] JA HILJEMALT 26.10.2020 VABASTADA PLATS!“ (I kd, tlk 24, 25 pöördel, 60-

61).

Vaatamata sellele, et kostja on kohtule teatanud, et ta ei ole pärast 09.10.2020 OÜ-ga Ecoheat

Trading sõlminud kokkuleppeid veekeskuse ehitustööde teostamiseks, peab kohus siiski eluliselt

usutavaks ning esitatud tõenditega (kostja e-kirjad hagejale, täiendava tähtaja määramine

ehitusplatsi vabastamiseks jne) tõendatuks, et kostja ja OÜ Ecoheat Trading vahel olid siiski

mistahes täiendavad kokkulepped (suulised) vähemalt pooleliolevate ehitustööde lõpetamiseks.

Sealjuures ei ole asjas vaidlust, et OÜ Ecoheat Trading ise ehitustöid veekeskuse ehitamisel ei

teinud, vaid kasutas selleks alltöövõtjana hagejat. Seega faktiline tööde teostaja sai olla ka pärast

09.10.2020 vaid hageja.

Seoses kostja väitega, et peatöövõtulepingu ülesütlemisega tellija poolt tuleb lugeda

ülesöeldutuks ka peatöövõtulepingu alusel peatöövõtja poolt sõlmitud alltöövõtulepingud, peab

kohus vajalikuks selgitada järgmist. Õiguskirjanduses on selgitatud: „üldjuhul on töövõtja ning

kolmanda isiku vaheliseks suhteks samuti töövõtuleping, sellisel juhul nimetatakse töövõtjat

peatöövõtjaks, töid tegelikult läbi viivat isikut alltöövõtjaks ning nendevahelist lepingut

alltöövõtulepinguks. Alltöövõtja tegevuse eest lepingu täitmisel vastutab töövõtja nagu iseenda

tegevuse eest, eelkõige omistatakse kõik alltöövõtja või tema töötajate toimingud lepingust

tulenevate kohustuste täitmisel peatöövõtjale (vt TsÜS § 132 lg 2)“ (VÕS § 635 lg 3 komm. – P.

Varul jt (koost). Võlaõigusseadus III. Komm vlj. Tallinn: Juura, 2021, lk 649 p 3.5).

Kohus selgitab seega, et võlasuhe kehtib võlasuhte poolte vahel, kostja ei ole olnud hageja ja

Ecoheat

Trading

OÜ

vahel

sõlmitud

alltöövõtulepingu

pooleks,

mistõttu

ainuüksi

peatöövõtulepingu lõppemisega ei kaasne üldjuhul sellega seotud alltöövõtulepingu automaatne

lõppemine, kuivõrd tegemist on iseseisva töövõtulepinguga. Lisaks ei nähtu ka Ecoheat Trading

OÜ 10.10.2020 kirjast hagejale, et ta soovib nende töövõtulepingu ülesütlemist ning vastupidi

teatab, et pooleliolevad tööd tuleb lõpetada ning töid on vaja jätkata (I kd, tlk 53).

Hageja teatas, et 08.11.2020 lõpetas ta katuse- ja fassaaditööd ning lahkus ehitusplatsilt,

03.11.2020 on hageja lepinguline esindaja esitanud kostjale nõude, millega teatas, et fassaadi- ja

katusetööd on tehtud ja palus kostjal tööd vastu võtta 08.11.2020. Kostja ei võtnud hageja poolt

teostatud töid vastu. Kohtul puuduvad usaldusväärsed tõendid, millest nähtuks, et tööd lõpetati

novembris 2020. Hageja esitatud tõenditest nähtub, et 27.10.2020 e-kirjaga (kell 17:05) hageja

insener I. G. teatas kostja seaduslikule esindajale sellest, et fassaadi- ja katusetööd on tehtud täies

mahus, v.a. katusel parapeti monteerimine (I kd, tlk 29, 64).

Hageja on kohtule teatanud ka, et kostja esindaja F. S. aktsepteeris hageja tööde üleandmise akti

osaliselt, mis tähendab mh seda, et kostja kiitis teostatud töid heaks. Kohus märgib, et nimetatud

akti ei ole kohtule esitatud, on vaid F. S. kiri kostja seaduslikule esindajale, millest nähtub, et F.

S. on töid üle vaadanud, kuid ei ole neid vastu võtnud (I kd, tlk 174).

Hageja esitas tõendina ka hageja poolt kostja lepingulisele esindajale käesoleva menetluse raames

20.04.2022 esitatud e-kirja ja selle juurde lisatud tabeli, mis kajastab hageja hinnangul hageja

poolt kostja jaoks ajavahemikul alates 09.10.2020 kuni 03.11.2020 tehtud töid, tööde teostamise

ajavahemikke ja tööde maksumust (IV kd, tlk 50). Hageja poolt 20.04.2022 kostjale esitatud

tabelit on hageja hinnangul võimalik käsitleda kostja poolt 2020 oktoobris teostatud tööde

vastuvõtuaktina. Antud tabelist tulenevalt teostas hageja 2020 oktoobris kostja heaks töid, mis ei

klapi kokku OÜ Ecoheat Trading 11.10.2022 aktis kajastatud töödega. 20.04.2022 hageja kirja

kostjale tuleb hageja hinnangul käsitleda nõudena tööde vastuvõtmise kohta VÕS § 638 mõistes.

Kostja 20.04.2022 hageja kirjale ei vastanud. Hageja leiab, et VÕS § 638 alusel 20.04.2022

hageja poolt kostjale vastuvõtmiseks esitatud töid loetakse vastuvõetuks.

Vaatamata sellele, et hageja koostatud eelarvete alusel kostjalt nõutud summad ning OÜ Ecoheat

Trading poolt kostjale esitatud aktis nr 13 olevad summad on erinevad, peab kohus siiski

vajalikuks märkida, et OÜ Ecoheat Trading nõuab kostjalt tasu muuhulgas ka katuse

paigaldamise (p 5, tõlkes valesti „katusekarkass“), sh ka parapeti jne paigaldamise eest (p 20)

ning kandev ja -välisseina ehitamise eest (p 3) (IV kd, tlk 20-22, 35-37).

Hageja on kohtule teatanud, et Ecoheat Trading OÜ ja kostja kirjutasid alla 09.11.2020 aktile

ehitusplatsi üleandmiseks, millega kostja võttis Ecoheat Trading OÜ tehtud töid vastu. Hageja

enda selgituste kohaselt 08.11.2020 lõpetas ta töö ja lahkus ehitusplatsilt. Hageja ei ole välja

toonud ning kohtule jääb arusaamatuks, kuidas oli sel juhul võimalik eristada, milliseid töid tegi

hageja sel ajal OÜ Ecoheat Trading alltöövõtjana ning milliseid töid väidetavalt poolte vahelise

lepingu raames. Iseenesest ei oma ka käesoleva asja lahendamisel tähtsust, kas kostja on OÜ-lt

Ecoheat Trading töid vastu võtnud, tasu maksnud jne. Samas peab kohus nõustuma, et vähemalt

katuse paigaldamise eest on kostjalt tasu nõudnud nii hageja kui ka Ecoheat Trading OÜ.

Kohus leiab, et OÜ Ecoheat Trading osalemisele katusetööde lõpuleviimisel, seega ka hageja

nimetatud katusekattetööde hõlmatusele peatöövõtulepingu ja sellega seotud alltöövõtulepingu

raames tehtavate töödega, viitavad nii F. S. 19.10.2020 e-kiri I. G.ile (vastusena kui talle

teadaolevalt OÜ Ecoheat Trading esindajale ehitusobjektil) ja ka I. G.i 22.10.2020 16:21 kiri P.

D. (dtl 41, 88), milles ta kannab ette katusetööde käigu kohta, s.h et: „D. N. räägib luukide katete

tarnest 23-24.10.2020. Äärmisel juhul 26-27.10.2020“. Kohtu hinnangul kostja seadusliku

esindaja 22.10.2020 16:28 vastuse põhjal, milles ta ei vaidle vastu katusetööde tegemisele, olles

selleks ajaks teadlik I. G.i seotusest Alir Grupp OÜ-ga, ja lubades mh D. N.iga arutada ja

allkirjastada vastavasisuline kokkulepe katusel tööde lõpetamise küsimuses, käsitles ka tema seda

peatöövõtulepingu raames tehtava tööna, isegi kui D. N.i 27.10.2020 kirja kohaselt lubatud ajaks

veel vastavat kokkulepet sõlmitud ei olnud.

Eeltoodust tulenevalt, hinnates tõendeid nende kogumis, asub kohus seisukohale, et käesolevas

asjas ei ole leidnud tõendamist, et poolte vahel oli sõlmitud iseseisev töövõtuleping katuse- ja

fassaaditööde tegemiseks. Ka hageja väide, et ta ei ole pärast 09.10.2020 teostatud tööde eest OÜ-

le Ecoheat Trading tasunõuet esitanud, ei tõenda lepingulisi suhteid hageja ja kostja vahel.

Hageja leiab ka, et poolte vahel lepingulise suhte puudumisel, võib tema nõue alternatiivselt

tuleneda käsundita asjaajamisest.

Kohus selgitab, et kui hageja tegi kostjale mingeid töid, milles pooled ei olnud kokku leppinud,

võib kostjal iseenesest olla kohustus tehtud kulutused hüvitada ja töö eest tasu maksta käsundita

asjaajamise (VÕS § 1018 ja § 1023) või alusetu rikastumise (VÕS § 1024 lg 4 ja § 1042) sätete

alusel juhul, kui hageja tahtis neid töid tehes tegutseda kostja kasuks VÕS § 1018 lg 2 järgi.

Kohus selgitab, et poolte vahel on käsundita asjaajamise võlasuhe VÕS § 1018 tähenduses, kui

täidetud on järgmised eeldused:

-

teise isiku kasuks millegi tegemine ehk võõra asja ajamine (lg 1);

-

isikul puudub tehingust või seadusest tulenev õigus või kohustus tegu teha (lg 1);

-

isikul on tahe tegutseda teise isiku kasuks ehk asjaajajal on soov soodustada teist isikut (lg 2);

-

täidetud on mõni VÕS § 1018 lg 1 p-des 1–3 ettenähtud tingimustest: 1) soodustatu kiidab

asjaajamise heaks; 2) asjaajamisele asumine vastab soodustatu huvile ja tegelikule või

eeldatavale tahtele või 3) asjaajamisele asumata jätmise korral jääks õigeaegselt täitmata

soodustatu seadusest tulenev kohustus kolmandat isikut ülal pidada või on asjaajamisele

asumine muul põhjusel avalikes huvides oluline.

Kuivõrd kohtu hinnangul on tulenevalt menetluses esitatud asjaoludest ja tõenditest hageja poolt

pärast 09.10.2020 tehtud katusetööd (detailne tööde nimekiri on menetluses esmakordselt esitatud

25.11.2022 (20.04.2022 kostjale esitatud kulude arvestusena), dtl 841) hõlmatud Ecoheat Trading

OÜ-ga sõlmitud ja tööde tegemise hetkel jätkuvalt kehtiva alltöövõtulepingu täitmisega, ei ole

tegemist kostja suhtes käsundita asjaajamisena vaadeldavate töödega. Kohus selgitab, et

käsundita asjaajamise sätete kohaldamine on välistatud juhul, kui lepingulise kohustuse täitmine

toob kasu isikutele, kes ei ole lepingu pooled, kuid keda soodustatakse lepinguga (VÕS § 80).

Antud juhul on kohtu hinnangul tegemist nö „ebaehtsa“ lepinguga kolmanda isiku kasuks, millest

tuleneb küll kohustus täita leping kolmandale isikule, kuid nõudeõigus on vaid võlausaldajal.

Kohus leiab, et kohtule esitatu põhjal puudub võimalus sama järeldada pärast 09.10.2020 tehtud

fassaaditööde kohta. D. N.i (Ecoheat Trading OÜ esindaja) 10.10.2020 ja 27.10.2020 kirjades

antud selgituste põhjal on tema hinnangul lõplik viimistus vajalik ja talle on esitatud suulisi

nõudeid lõpetada (katuse- ja) fassaaditööd. Samas ei ole menetluses kostja väitnud ega esitatud

tõendeid, nt kostja kirjavahetust selle kohta, mis kinnitaksid kostja soovi pärast

peatöövõtulepingu ülesütlemist sama lepingu raames ka pooleliolevate fassaaditööde

lõpetamiseks analoogselt katusetöödega.

Kohus leiab, et pärast 09.10.2020 tehtud fassaaditööde näol on tegemist käsundita asjaajamisega,

kuivõrd see on toimunud kostja kasuks (kostjale kuuluva ehitise ehitustööna), ilma et õigus ja

ühtlasi kohustus selleks tuleneks nendevahelisest tehingust.

Kohus on eelpool juba tuvastanud, et hageja osutas 10.10.2020 ja 12.10.2020 pöördumistes

Ecoheat Trading OÜ ja kostja juhatusele liikmetele vajadusele lõpetada fassaaditööd ja esitas

nende seisukoha saamiseks hageja hinnangul vajalike tööde, sh fassaaditööde eelarve ja

kirjelduse. Kostja ei ole kinnitanud ettepanekute kättesaamist ega neile vastanud. Samuti puudub

vaidlus, et hageja asus pärast nimetatud dokumentide koostamist neis märgitud katuse- ja

fassaaditöid teostama, seega enne kostjalt soovitud vastuse saamist.

Kohus leiab, et antud juhul tuleb käsundita asjaajamise õigustatuse hindamisel võtta lähtekohaks

kohtu poolt juba eelpool tuvastatu, et 20.10.2020 11:20 kirjas vastuseks hageja töötaja I. G.i

päringule fassaaditööde peatamisest teatab kostja seaduslik esindaja resoluutselt, et:

„Fassaaditöid tellija peatöövõtjalt ei tellinud, tööd lõpetada, tellingud ära võtta!“, täiendavalt

20.10.2020 12:30 kirjas, et: „/…/ kõik ehitusega seotud küsimused esitatakse OÜ-le Ecoheat

Trading, palun saata kõik küsimused Teie vahetule tellijale!“ ja „TÖÖD LÕPETADA JA

VABASTADA PLATS HILJEMALT 26/10/2020!“.

Kohtu hinnangul on tegemist kostja selge nõudega lõpetada hageja poolt igasuguste fassaaditööde

tegemine. Kostja avaldatud tahte vastaselt fassaaditöödega jätkamine on seega õigustamatu, v.a

juhul kui kostja soodustatud isikuna peab taluma asjaajamist tulenevalt § 1018 lg 1 p-st 3,

millisele asjaolule hageja aga oma nõudes ei ole tuginenud.

Järgnevalt hindab kohus, kas hageja poolt käsundita asjaajamine oli õigustatud kuni kostja

20.10.2020 kirjani.

Hageja ei ole väitnud ja kohtule esitatust ei ilmne, et kostja oleks 09.10.2020 peatöövõtulepingu

ülesütlemisel avaldanud tahet hageja poolt fassaaditööde lõpetamiseks.

Samuti ei ole hageja kohtu hinnangul tõendanud, et kostja oleks hiljem hagejale tööde

teostamiseks otseselt või kaudselt (TsÜS § 68 lg 3 mõttes) heakskiidu andnud. Nii D. N.i

18.10.2020 ja 27.10.2020 kirjade kui I. G.i selgituste (dtl 843-848, 867-871) põhjal on kostja

nõustunud fassaaditööde lõpetamise vajadusega, kuid puudub selgus, kellega leping sõlmitakse ja

milliste vahendite arvel töid finantseeritakse. I. G.i selgituse järgi ei tekkinud tal hageja tööde

juhatajana kahtlust, et kokkulepe (katuse- ja ) fassaaditööde tegemiseks on hageja ja hoone

omaniku vahel faktiliselt saavutatud, kuna neile lubati juurdepääs taraga piiratud ja valve all

olevale ehitusplatsile, samuti viibis kohapeal igapäevaselt kostja esindaja F. S., andes juhendeid

tööde tegemiseks ja kontrollis nende täitmist, samuti olid ehitusplatsi vahetus läheduses asuvas

hoones kostja administratiivsed ruumid, kus viibis ka kostja seaduslik esindaja.

Kohus on eelpool juba esitanud oma seisukoha hageja ehitusplatsile lubamise tähenduse kohta

seoses pooltevaheliste võimalike kokkulepetega. Samuti kohus selgitab kostja võimaluse kohta

vahetult näha ehitusplatsil toimuvat, et soodustatu heakskiitu kui kaudset tahteavaldust ei saa

järeldada üksnes sellest, et ta pärast asjaajamisest teadasaamist ei avalda asjaajajale, kas ta lubab

asjaajamise jätkumist või kiidab heaks juba lõpetatud asjaajamise (vt TsÜS § 68 lg-d 3 ja 4).1

Seoses hageja tuginemisega F. S. kui kostja esindaja käitumisele, kohus märgib, et F. S. selgituse

põhjal vähemalt kuni 19.10.2020 kirja saatmiseni pidas ta I. G.i Ecoheat Trading OÜ esindajaks.

Samuti nähtub D. N.i 27.10.2020 kirjast, et talle on esitatud suuliseid nõudeid lõpetada fassaadi-

ja katusetööd. Seega kohtu hinnangul ei saa üksnes I. G.i selgitustele tuginedes pidada

tõsikindlaks väidet, et kostja on F. S. vahendusel kiitnud heaks ja soovinud nimelt hagejalt

fassaaditööde tegemist. Samuti on I. G.i selgituste põhjal ka F. S. soovitanud tal pöörduda selguse

saamiseks tööde jätkamiseks kokkuleppe olemasolu ja tööde tasustamise osas kostja seadusliku

esindaja poole vastava ettepaneku ja päringuga. Olukorras, kus kostja on lõpetanud

peatöövõtulepingu, milles praktiliselt kogu ettenähtud tööde mahu teostas hageja (vt D. N.i

10.10.2020 kiri), mh ehituse tähtaegade mittekinnipidamise, tellija nõudmiste ignoreerimise ja

ehitustööde teostamise reaalse graafiku puudumise tõttu (30.09.2020 koosoleku protokoll, dtl

836, 865), ei saa hageja ka mõistlikult eeldada, et võimalik kokkulepe sõlmitakse nimelt temaga.

Õiguskirjanduse kohaselt VÕS § 1018 lg 1 p 2 märgitud soodustatu huvi ja eeldatav tahe kui

käsundita asjaajamise õigustatuse eeldus on vaja kindlaks teha siis, kui soodustatu ei olnud enne

seda, kui tema asja hakati ajama, avaldanud tahet asjaajamiseks, kui asjaajamist ei kiideta

soodustatu poolt heaks lg 1 p 1 järgi või kui asjaajamine ei ole õigustatud oluliste avalike huvide

järgimise tõttu lg 1 p 3 järgi. Eeldatava tahte kindlakstegemiseks tuleb küsida, kas soodustatu

kõiki asjaolusid teades oleks olnud asjaajamisega nõus. Soodustatu tahet asjaajamiseks eeldatakse

juhul, kui asjaajamine oli soodustatu objektiivsetes (hästimõistetavates) huvides, tähtsust ei oma

soodustatu enda subjektiivne nägemus oma huvidest ja nende kaitse vajadustest. Soodustatu

eeldatava tahte kindlakstegemisel tuleb arvestada asjaajamise ülevõtmise kõiki aspekte, kaasa

arvatud asjaajaja isikuomadusi (nt teovõimet, võimeid, ametioskusi).2

1 T.Tampuu. Võlaõigusseadus IV. Kommenteeritud väljaanne. Tallinn: Juura, 2020, § 1018, p 3.5.

2 Samas, § 1018, p 3.6.2.

Kuigi hageja esitas 25.11.2022 kohtule hageja poolt pärast 09.10.2020 reaalselt teostatud tööde

nimekirja, jääb kohus selle juurde, et hageja ei ole piisava selgusega välja toonud, kuidas siin

nimetatud fassaaditööde tegemine vastab kostja huvile ja eeldatavale tahtele, hageja on endiselt

piirdunud vaid selgitusega, et neid tegemata ehituskonstruktsioonid saaksid talvel kahjustatud.

Kohus leiab, et kostja huvide ja eeldatava tahte väljaselgitamisel tuleb antud juhul arvestada ka

asjaoluga, et kohtule esitatu põhjal on konkreetsed kokkulepped tööde teostamiseks jäänud

sõlmimata

põhjusel,

et

kostjal

esinevad

rahalised

raskused

või

ebaselgus

tööde

finantseerimisallikate osas, seega võib selliste tööde tegemisega kostja eest tekkida talle suurem

kahju kui hoonele talvel tekkivate kahjustustega kaasnev.

Riigikohus on selgitanud, et käsundita asjaajamise regulatsioon ei ole mõeldud alternatiivse

oportunistliku aluse konstrueerimiseks, kuidas hagimenetluse toimumine või soovimatute tööde

vastuvõtmine sisuliselt peale suruda. Kui käsundita asjaajamisest tuleneva nõude olemasolu

sõltub muu hulgas sellest, kas asjaajamine (lepingus kokku leppimata tööde tegemine) vastas teise

isiku tegelikule või eeldatavale tahtele või kas teine isik kiitis selle heaks, tuleb arvestada, et

käsundita asjaajamise sätted ei võimalda isikule peale suruda soovimatuid teenuseid ja kohustada

teda nende eest tasu maksma, st luua sisuliselt leping, mida isik ei ole soovinud (RKTKo

08.02.2019 2-10-12908, p 15.2).

Kohus märgib siinkohal, et asjaajamise halb tulemus (millele kostja osutab riiklikult tunnustatud

ekspert T. S. 13.02.2022 ekspertarvamuse põhjal) ei muuda asjaajamist iseenesest õigustamatuks.

Eeltoodust tulenevalt asub kohus seisukohale, et hageja poolt fassaaditööde teostamine ei olnud

ka ajavahemikul 10.10.2020 kuni 20.10.2020 käsundita asjaajamisena õigustatud.

Kohus selgitab, et õigustamatu käsundita asjaajamine võib olla kas hea- või pahauskne. Seejuures

käsundita asjaajamist ei muuda õigustatuks see, kui asjaajaja arvas heauskselt, et esines mõni

§ 1018 lg 1 p-des 1–3 nimetatud eeldustest. Kuna TsÜS § 139 järgi eeldatakse isiku heausksust,

siis peab soodustatu, kes tahab tugineda asjaajaja pahausksusele, seda pahausksust tõendama.

Kohus leiab, et vastupidise kohta tõendite puudumisel võib antud juhul hageja puhul möönda, et

ta heauskselt leidis, et tal on kostja nõusolek fassaaditööde teostamiseks vaatamata konkreetse

kokkuleppe puudumisele.

Samas võib asjaajaja pahausksus mh tuleneda sellest, et ta on rikkunud § 1020 lg-tes 1 ja 2

sätestatud teavitamiskohustust. VÕS § 1020 lg 1 kohaselt enne asjaajamisele asumist peab

käsundita asjaajaja soodustatule asjaajamisele asumise kavatsusest teatama ja ootama ära

soodustatu edasise otsuse asjaajamise kohta, välja arvatud juhul, kui eelnev teatamine ei ole

võimalik soodustatu või avalikke huve kahjustamata või kui seda ei saa käsundita asjaajajalt

mõistlikult oodata. Sama paragrahvi lõike 2 järgi asjaajamisele asumise korral sellest soodustatule

eelnevalt teatamata peab käsundita asjaajaja soodustatule asjaajamisest esimesel võimalusel

teatama. Kui see on võimalik ja käsundita asjaajajalt mõistlikult oodatav, peab käsundita asjaajaja

ootama ära soodustatu edasise otsuse asjaajamise kohta. Riigikohtu seisukoha järgi ei saa

heauskseks pidada asjaajajat, kes jättis välja selgitamata soodustatu tahte olukorras, kus see oli

võimalik, või kes ei arvestanud soodustatu tahtega.3

Kohtu tuvastatu põhjal alustas hageja fassaaditöödega enne või samaaegselt hageja poolt

10.10.2020 ja 12.10.2020 kirjade esitamisega. Kohus leiab, et nimetatud kirjade koos eelarvetega

esitamine ei ole tulenevalt nende sisust käsitletavad kostjale asjaajamise, s.o fassaaditööde

tegemisega alustamisest teatamisena (sõltumata nende kättesaamisest). Hageja ootas kirjade

põhjal üksnes kostja seisukohta esitatud ettepanekutele, s.h võimalike tööde eelarvele. Hageja

selgitustest ei nähtu põhjuseid, mille tõttu ei olnud võimalik enne tööde reaalselt tegema asumist

neist kostjat teavitada. Hageja ei ole väitnud ja toimiku materjalidest ei nähtu, et hageja oleks

muul viisil või ajal kostjat hageja poolt fassaaditöödega alustamisest enne 20.10.2020 kirja

3 Samas, § 1024, p 3.3.

teavitanud. Seega on hageja rikkunud VÕS § 1020 lg-test 1 ja 2 tulenevat kohustust ja hageja

käitumine on olnud pahauskne.

Käsundita asjaajamine võib muutuda õigustamatuks ja pahauskseks ka juhul, kui soodustatu

nõuab asjaajamise lõpetamist, asjaajaja peab soodustatu sellise tahtega arvestama (s.o asjaajamine

on oluline avalikes huvides), kuid ei tee seda. Kohtule esitatud hageja kulude arvestuse põhjal on

hageja

lõpetanud

fassaadi

katmise

kergkrohvisüsteemiga

29.10.2020,

tellingute

demonteerimistööd, lõpliku koristuse jms 02.11.2022, s.o pärast kostja 20.10.2020 kirja.

Eeltoodust tulenevalt kohus leiab, et hageja poolt fassaaditööde tegemine oli õigustamatu ja

pahauskne ning tal puudub alus nõuda kostjalt tasu käsundita asjaajamise sätete alusel.

Kohus selgitab täiendavalt, et kui ühtegi VÕS § 1018 lg 1 p-des 1-3 nimetatud eeldustest ei esine,

kuid hageja osutas kostjale teenust kostja soodustamise tahtlusega (VÕS § 1018 lg 2), tuleks

hageja nõue kvalifitseerida VÕS § 1024 lg 4 järgi. Samas oleks kostjale VÕS § 1018 lg 1 p-des 1-

3 sätestatule mittevastav teenuse osutamine õigustamatu ja pahauskne VÕS § 1020 lg 1 ja § 1024

lg 1 järgi, mistõttu on sellisel juhul välistatud ka hageja võimalikud alusetust rikastumisest

tulenevad hüvitisnõuded VÕS § 1024 lg 4 järgi (vt RKTKm 07.06.2011 3-2-1-44-11, p 33).

Kohus ei tuvastanud ka, et poolte vahel oleks ka mõni muu seadusest tulenev eriregulatsioonile

allutatud võlasuhe VÕS § 3 p 6 alusel.

MENETLUSKULUD

TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS §

173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel

kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Kohus ei märgi menetluskulude jaotust

vaheotsuses, tasaarvestuse reservatsiooniga osaotsuses ja vaidlustamise reservatsiooniga otsuses

dokumendimenetluses, kui kohus jätkab neil juhtudel asja lahendamist. Menetluskulude jaotus

nähakse sel juhul ette lõppotsuses (TsMS § 173 lg 5).

Kuna kohus teeb lahendi TsMS § 449 lg 2 (vaheotsus lõppotsuse tähenduses) alusel, siis jätab

kohus hagi rahuldamata jätmist ja TsMS § 162 lg 1 arvestades menetluskulud täies ulatuses

hageja kanda.

TsMS § 174 lg 4 kohaselt kui maakohus kohtuotsuses või asja lõpetavas määruses

menetluskulusid kindlaks ei määra, määrab tsiviilasja lahendanud maakohus menetluskulude

rahalise suuruse kindlaks pärast kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist käesoleva

seadustiku § 177 lõikes 2 sätestatud korras.

Kohus määrab menetluskulud rahaliselt kindlaks mõistliku aja jooksul pärast käesoleva otsuse

jõustumist.

/allkirjastatud digitaalselt/

Angelina Abol

Kohtunik

Tartu Ringkonnakohtu 20.12.2023 kohtuotsusega jäeti Viru Maakohtu 23. detsembri 2022 otsuse

resolutsioon muutmata arvestades ringkonnakohtu otsuses toodud põhjendusi.

Riigikohtu 01.04.2024 kohtumäärusega jäeti kassatsioonkaebus menetlusse võtmata.

23.12.2022 kohtuotsus 2-21-9207 jõustus 01.04.2024 Riigikohtu kohtumäärusega.

/allkirjastatud digitaalselt/

Lea Herne

referent