3-22-2686/6 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Kristina Maimann

Määruse tegemise aeg ja koht 23.12.2022, Tallinn Haldusasja number 3-22-2686 Haldusasi

X riigi õigusabi taotlus Menetlusosalised Taotluse esitaja - X Menetlustoimingud Riigi õigusabi taotluse lahendamine

RESOLUTSIOON Jätta taotlus rahuldamata. EDASIKAEBAMISE KORD Määruse peale saab esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates. ASJAOLUD JA KOHTU PÕHJENDUSED

1. Tartu Halduskohtusse saabus 23.12.2022 Tallinna Vangla kinnipeetava X taotlus, milles X palus endale määrata tasuta riigi õigusabi seoses Eesti Vabariigi presidendile armusaamispalve esitamise ja sellega seonduva menetlusega. Lisaks märkis taotleja, et palub end vabastada riigilõivu tasumisest, mis kaasneb selle protsessiga, kuna taotleja on vähekindlustatud kinnipeetav. Taru Halduskohus käsitles taotlust riigi õigusabi taotlusena esindaja määramiseks, et esitada Eesti Vabariigi presidendile armuandmispalve. Ehk riigi õigusabi saamiseks haldusmenetluses.

2. Tartu Halduskohus edastas 23.12.2022 määrusega taotluse kohtualluvuse järgi lahendamiseks Tallinna Halduskohtule.

3. Riigi õigusabi on riigi õigusabi seaduse (RÕS) kohaselt õigusabi füüsilisele või juriidilisele isikule riigi kulul õigusteenuse osutamiseks RÕS-s sätestatud alustel ja korras, mh võib see seisneda esindamises haldusmenetluses (RÕS § 4 lg 3 p 6) või muus õigusnõustamises ja esindamises (RÕS § 4 lg 3 p 9).

4. Riigi õigusabi ei anta, kui isik on võimeline ise kaitsma oma õigusi (RÕS § 7 lg 1 p 1).

Kohus selgitab taotlejale, et armuandmist reguleerib Eesti õiguskorras põhiseaduse § 78 punkt 19. See säte näeb ette Vabariigi Presidendi pädevuse vabastada süüdimõistetuid nende palvel armuandmise korras karistuse kandmisest või kergendada karistust. Vabariigi President teostab seda õigust oma põhiseadusliku enesekorraldusõiguse alusel. Karistatul pole õigust armu saada, kuid on õigus oma armuandmispalve kohta otsuse saamisele. Otsus on haldusakt. Armuandmisega ei anna Vabariigi President hinnangut kohtuotsusele. Rahvusvahelise tava kohaselt on see riigipea suvaotsustus, mida ta võib teha humaansetel kaalutlustel. Seega pole tegemist õigusvaidlusega, milles osalemiseks vajaks isik õigusteadmistega esindajat. Kuna kohtule esitatud taotlusest nähtub, et taotleja suudab ennast kirjalikult arusaadavalt väljendada ning presidendile armuandmispalve kirjutamine ei eelda juriidilisi teadmisi, ei vaja taotleja seetõttu riigi kulul õigusabiteenust. Seda sõltumata oma majanduslikust toimetulekust. Presidendi kantselei saab taotleja armuandmispalve saamisel vajadusel selgitada, milliseid dokumente on vaja lisada ning need vajadusel ise välja nõuda. Armuandmispalve menetlemisel tuleb järgida hea halduse põhimõtet. Kohus jätab eelnevast tulenevalt ja RÕS § 7 lg 1 p 1 alusel taotluse rahuldamata.

(allkirjastatud digitaalselt)