Legislator Case Law & Legislation
3-22-1631/2 AI generated

3-22-1631/2 · Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja

Case Number 3-22-1631/2
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

T A R T U H A L D U S K O H U S T a r t u k o h t u m a j a

Legislator headnote

AI generated

3-22-1631/2 · Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja: T A R T U H A L D U S K O H U S T a r t u k o h t u m a j a

Keywords

AI generated
refusal of dental care coverage discontinuation of insurance benefits removal despite hardship suspension of visa refusal hardship clause breach of regulatory provisions
AI generated

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

T A R T U H A L D U S K O H U S T a r t u k o h t u m a j a

KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number 3-22-1631 Määruse kuupäev 22. detsember 2022 Kohtunik Karin Jõks Kohtuasi Tanel Soobi (Soop) kaebus tema vahistamise tõttu tekkinud varalise kahju hüvitamise nõudes Menetlusosalised Kaebaja – Tanel Soop RESOLUTSIOON Tagastada kaebus. Edasikaebamise kord ja muud selgitused Määruse peale võib esitada määruskaebuse otse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul arvates määruse kätte- toimetamisest. Määrus toimetatakse kätte kaebajale.

Asjaolud

1. Kaebaja Tanel Soop esitas 31.07.2022 Tartu Halduskohtule kaebuse kahju 1 000 000 euro hüvitamise nõudes. Nõude aluseks on see, et kaebaja vahistamise tõttu hävisid tema kalakasvatuses kalad. Kaebaja on mittetulundusühingu Vesikond tegevjuht ja talle on antud rendilepinguga kasutada järv. Kaebaja vahistati 13.07.2022. Enne seda lasi kaebaja järve madalaks, et kalasaak välja püüda. Kuna järv jäigi madalaks, on kalad ilmselt hapnikupuuduses surnud.

Kohtu seisukoht

2. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 1 p 1 sätestab, et kohus tagastab kaebuse, kui vaidluse lahendamine ei ole halduskohtu pädevuses. HKMS § 4 lg 1 kohaselt on halduskohtu pädevuses avalik-õiguslikus suhtes tekkinud vaidluste lahendamine, kui seadus ei näe ette teistsugust menetluskorda.

Praegusel juhul näeb teistsuguse menetluskorra ette süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamise seadus (SKHS). Selles seaduses on sätestatud terviklik süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamise regulatsioon. Põhjendatud ei ole see, kui halduskohus peab andma sisulisi hinnanguid läbiviidud kriminaalmenetluse toimingutele ja kohaldatud meetmetele (Riigikohtu 08.10.2018.a määrus asjas 3-18-400 p 10-13).

3. Kohtute infosüsteemist nähtub, et kaebaja vahistati Tartu Maakohtu 15.07.2022.a määruse alusel kriminaalasjas 1-22-4282. Tartu Maakohus tegi selles kriminaalasjas süüdimõistva kohtuotsuse 21.12.2022. Kaebaja väitel tekkis varaline kahju seeläbi, et vahistamise tõttu ei saanud ta oma vara eest hoolitseda.

SKHS § 4 sätestab, et isik võib nõuda talle menetleja poolt süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamist. Sõltumata süüasja lõpptulemusest on isikul õigus nõuda kahju hüvitamist, kui kahju põhjustas süüline menetlusõiguse rikkumine (SKHS § 7 lg 1). Kriminaalmenetluse seadustiku § 8 p 5 alusel on järelevalve korraldamine vahistatud kahtlustatava või süüdistatava vara üle uurimisasutuse, prokuratuuri ja kohtu ülesanne kriminaalmenetluses.

4. Eeltoodu tähendab, et kaebuse lahendamine ei ole halduskohtu pädevuses ning kohus tagastab kaebuse. Kaebaja saab esitada kahju hüvitamise taotluse SKHS-s sätestatud korras. Täpsemaid juhiseid selleks saab kaebaja küsida oma kaitsjalt kriminaalasjas.

/allkirjastatud digitaalselt/

Karin Jõks kohtunik