3-21-1500/27 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Eesistuja Maret Altnurme, liikmed Janar Jäätma ja

Virgo Saarmets

Otsuse tegemise aeg ja koht

29.12.2022, Tallinn

Haldusasja number

3-21-1500

Haldusasi

X kaebus Põllumajandus- ja Toiduameti 18.06.2021

ettekirjutuse nr 5-1/1607 ja 01.07.2021 asendustäitmise

rakendamise ja loomade võõrandamise teatise nr 5-

1/1644

tühistamiseks

ning

Põllumajandus-

ja

Toiduameti

kohustamiseks

anda

X-le

üle

täiskasvanud koera ning 14 koera ravi tõendavad

dokumendid

Menetlusosalised

Kaebaja – X; esindaja adv Kaspar Koppel

Vastustaja – Põllumajandus- ja Toiduamet; esindaja

v.adv Jaanus Tehver

Kolmas isik – Varjupaikade MTÜ; esindaja TP

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Halduskohtu 08.12.2021 otsus

Menetluse alus ringkonnakohtus

X apellatsioonkaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalikus menetluses

RESOLUTSIOON

1. Jätta X apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 08.12.2021 otsus

haldusasjas nr 3-21-1500 muutmata.

2. Jätta menetlusosaliste apellatsiooniastme menetluskulud nende endi kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD

Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse avalikult

teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 30.01.2023, välja arvatud HKMS § 212 lg 1 teises

lauses sätestatud juhul (HKMS § 212 lg 1).

Vastuseks

esitatud

kassatsioonkaebusele

võib

teine

menetlusosaline

esitada

vastukassatsioonkaebuse 14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse vastukassatsioonkaebuse

esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem

kui 14 päeva (HKMS § 215 lg 3).

3-21-1500

2(13)

Kui kassaator soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb seda kassatsioonkaebuses märkida,

vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 213

lg 1 p 5). Sõltumata kohtuistungi soovi märkimisest võib Riigikohus kassatsioonkaebuse läbi

vaadata kirjalikus menetluses, kui ta ei pea istungi korraldamist vajalikuks (HKMS § 223 lg 1).

Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal

Riigikohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata

menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab

menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta

menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Põllumajandus- ja Toiduamet (PTA) sai 04.06.2021 vihje, et Laanemetsa kinnistul Pada-

Arukülas (loomapidamiskoht) rikutakse loomade nõuetekohase pidamise tingimusi. Võttes

aluseks korduvalt PTA-le laekunud teabe võimaliku lemmikloomade pidamise nõuete

rikkumise kohta X poolt, teostas PTA 04.06.2021 järelevalvetoimingu eesmärgiga kontrollida

loomade heaolunõuete tagamist. PTA järelevalveametnikud sisenesid 04.06.2021 kell 17.50

kontrolli tegemiseks loomapidamiskohta. Menetlustoimingu tulemusel toimetati loomad

loomakaitseseaduse (LoKS) § 64 lg 3 alusel loomapidamiskohast ära ning paigutati

Varjupaikade MTÜ Tallinna varjupaika.

2. PTA kohustas 18.06.2021 ettekirjutusega nr 5-1/1607 X võõrandama 04.06.2021 PTA

poolt loomapidamiskohustuse ülevõtmise raames pidamiskohast ära toimetatud 18 täiskasvanud

koera (märgistusnumbritega: 972270000357757; 250269811220050; koer nr 3 (sündinud

10.01.2017), registreeritud varjupaigas tähistusega ’’61621,Cirus’’; 953010003389885;

953010004641319;

953010004641438;

972270000346512;

972270000357812;

953010004641284;

981098106176367;

953010004641307;

953010003389891;

972270000357407;

958000001537613;

978101082791780;

978101082791015;

978101082791237; 978101082791994) ning kiibistamata 5 kutsikat (registreeritud varjupaigas

tähistustega 61629 (emane), 61630 (isane), 61631 (isane), 61632 (isane), 61634 (isane)) LoKS

§ 64 lg 3 alusel hiljemalt 25.06.2021 Varjupaikade MTÜ Tallinna Varjupaigale. Sama

ettekirjutusega kohustas PTA loomapidajat andma koos loomadega üle loomade

identifitseerivad dokumendid, sh lemmikloomade vaktsineerimistunnistused ja nende ravi

tõendavad dokumendid, kui need on olemas.

Pimendatud majas peeti lahtiselt orienteeruvalt 5–7 koera ning ülejäänud loomad asusid

kinnistes kitsastes transpordipuurides. Katkisest aknast tuli ammoniaagi haisu. Loomapidaja

ametnikke majja ei lubanud. Loomapidaja tõi ühe suure koera jalutusrihma otsas aedikusse.

Loom oli väga viletsas seisus ja liikus vaevaliselt. Loomapidaja lasi katkisesse aedikusse

jooksma 7 koera, kes hakkasid vastu aediku katkist võrkaeda üles hüppama. Loomapidaja tõi

ise koerad loomade transpordiks mõeldud autodesse. Loomapidaja võimaldas teha fotod

loomade passidest, kuid keeldus dokumente loovutamast.

Loomade pidamisruumi mikrokliima viitab organismile potentsiaalselt surmavalt mürgiste

gaaside ülemäärasele sisaldusele. Vähemalt 8 suurt koera peeti transpordipuurides. See ei ole

piisav loomade liikumisvajaduse rahuldamiseks. Loomade pidamiseks kasutatava talumaja

põrandad olid kaetud uriini ja väljaheidetega, mis viitab, et loomade eest ei hoolitseta

regulaarselt. Talumajas oli 18 suurekasvulist koera ja 5 ühe pesakonna kutsikat. Koertel esines

haavu erinevates kehapiirkondades. Sidekoelised paksendid küünar- ja kannaliigese piirkonnas

viitavad sellele, et loomad on pikalt lamanud piiratud liikumisega ebahügieenilistes ning

nõuetele mitte vastavates puurides. Ühel emasel koeral oli ravimata reieluumurd. Koerte üldine

3-21-1500

3(13)

konditsioon ja füüsilised vigastused viitavad sellele, et suur osa loomi pole saanud piisavas

koguses ja kõiki eluks vajalikke toitaineid/vitamiine/mineraale sisaldavat toitu. Suurem osa

koeri oli visuaalselt alatoitumuses. Loomade söögi- ja jooginõud olid räpased ning nende arv ja

paigutus ei vasta õigusaktides sätestatud nõuetele (põllumajandusministri 24.07.2008 määrus

nr 76 „Lemmikloomade pidamise nõuded“ (määrus nr 76)).

Veterinaarne ülevaatus teostati kõikide loomade suhtes. 13-l koeral tuvastati kahheksia

(kurnatus ja kõhnus, mille korral organismi rasvavaru on kadunud). Kõik koerad olid ülevaatuse

ajal stressis ning karv oli määrdunud väljaheidete ja uriiniga. Kaheksal koeral oli nii pea kui ka

turja piirkonnas erinevas paranemisjärgus haavad. Loomad on pidanud omavahel konkureerima

ning võitlema ja tekitanud sellega üksteisele kehalisi vigastusi. Koerad on pelglikud ja

kardavad. Inimese puudutuste peale tihti võpatavad, sh siis, kui puudutus on loomale nähtav.

Tagumist kehaosa katsudes tõmbuvad maadligi ning püüavad kontakti vältida – kehakeelelt

saadavad välja rahustavaid signaale, soovides vältida võimalikke konflikte (loomade

reageerimine eelnevalt märgitud viisil viitab hirmule ja väärkohtlemise kogemusele). Kutsikad

on täis solkmeid ning kõhuõõne ümbermõõdud on suurenenud, mis viitab parasitaarsele

nakkusele. Kolm koera on poeginud ja imetavad või on viimase 1–2 aasta jooksul poeginud.

Nisad ja piimanäärmed on välja veninud, kohati vajavad kirurgilist sekkumist.

Kuna välisel vaatlusel hinnatavate asjaolude puhul oli kõigi koerte pidamistingimuste osas

tuvastatavad olulised kõrvalekalded, millele lisandusid mõningatel loomadel ilmselgelt

märgatavad kõrvalekalded terviseseisundis, on loomapidaja rikkunud kõiki LoKS § 3 lg-s 2

sätestatud loomapidamise põhinõudeid. Seega tuleb loomi käsitada abitusse seisundisse

jäetutena ning vastavalt LoKS §-le 4 on tegemist looma suhtes lubamatu teoga, mis tuleb

viivitamatult lõpetada. Lisaks puudub loomapidajal PTA-le teadaolevalt kehtiv elamis- ja

tööluba ning ta viibib Eestis seadusliku aluseta. Seetõttu on paljasõnaline tema lubadus ehitada

koertele varjumispaik.

Ettekirjutuses sisaldus hoiatus, mille kohaselt korraldab korrakaitseorgan juhul, kui loomad ei

ole määratud tähtpäevaks võõrandatud, loomade võõrandamise.

3. PTA teavitas 01.07.2021 teatisega nr 5-1/1644 X asendustäitmisest ning 23 loomapidajale

kuuluva koera Varjupaikade MTÜ Tallinna varjupaigale võõrandamisest LoKS § 64 lg-te 3 ja

4 ning § 642 lg-te 1 ja 2 alusel.

4. X esitas 06.07.2021 Tallinna Halduskohtule kaebuse, mis võeti menetlusse nõuetes

tühistada PTA 18.06.2021 ettekirjutus nr 5-1/1607 ja PTA 01.07.2021 asendustäitmise

rakendamise ja loomade võõrandamise teatis nr 5-1/1644 ning kohustada vastustajat andma

kaebajale üle 14 täiskasvanud koera ning koerte ravi tõendavad dokumendid.

PTA ettekirjutus on õigusvastane ja ebaproportsionaalne, sisaldab kaalutlusvigu ning põhineb

ebaõigetel väidetel.

Kaebaja on loonud koerte pidamiseks sobivad tingimused, mis ületavad õigusaktidest

tulenevaid nõudeid. Koertele on loodud sobivad tingimused ilmastiku eest varjumiseks,

piisavalt suur vaba ruum ja tugev aedik. Kaebaja on tõendanud tahet ja piisavaid võimalusi

selleks, et pakkuda oma koertele kõike eluks vajalikku. Kaebaja on sõlminud loomaarstiga

iganädalaste visiitide tegemiseks kokkuleppe, millega on tagatud, et koerte tervis on regulaarse

jälgimise abil pideva kaitse all.

Juhul kui PTA oleks kaebajat teavitanud ette plaanist tulla koertega tutvuma, oleks kaebaja

saanud seda arvestada ja viibida kohal.

3-21-1500

4(13)

Ebaõige ja tõendamata on ettekirjutuse väide, et loomade pidamisruumi mikrokliima viitas

organoleptilistelt omadustelt organismile potentsiaalselt surmavalt mürgiste gaaside

ülemäärasele sisaldusele. Loomade pidamiskohas ei toimunud mingit gaaside mõõtmist.

Talumaja on tõesti väga vana ja vajab renoveerimist, mida kaebaja planeeribki teha. Koerad

olid toas ajutiselt, kuna kaebaja viibis ise kodust eemal ning tal ei olnud valmis koerte aedik.

Tänaseks on loomapidamisnõuded täidetud, seega puudub alus loomade võõrandamiseks.

Koeri ei peetud transpordipuurides, aga osad koerad olid nendes ajutiselt, s.o ajal, mil kaebaja

viibis vaktsineerimisel. Tänaseks on kaebajal olemas kõik tingimused koerte kohaseks

pidamiseks ja koeri saab eraldada erinevatesse aedikutesse selleks ajaks, mil kaebaja viibib

lühiajaliselt eemal.

Väär on väide, et talumaja põrand oli kaetud uriini ja väljaheidetega. Koerad olid 04.06.2021

talumajas ajutiselt ning kaebaja ei saanud 04.06.2021 talumaja puhastada, sest PTA teostas seal

menetlustoiminguid. Kaebaja puhastas regulaarselt talumaja. Loomaarst on kinnitanud

valmisolekut koeri igal nädalal kahel korral külastada ja nende pidamise tingimusi hinnata,

mistõttu loomade heaolu ja pidamise tingimused on kohaselt kontrollitud.

Koertel oli paksendeid ja väikseid haavu seetõttu, et koerad on aktiivsed ja rohmakad.

Paksendid on tekkinud sellest, et koertele meeldib kaevata. Koerad jooksevad läbi võsa kaebaja

kinnistu piires ja on selliselt saanud väiksemaid vigastusi. Kaebaja on alati puhastanud oma

koerte väiksemaid vigastusi ja vajadusel võtnud ühendust loomaarstidega. Ühel emasel koeral

olnud reieluumurruga seoses pöördus kaebaja enne 04.06.2021 loomaarsti poole.

Kaebaja on rajanud loomade pidamiseks sobivad tingimused, mis võimaldavad vajadusel koeri

(sh agressiivselt käituvaid) teineteisest eraldada. Kaebaja puhastab ja asendab vastavalt

vajadusele loomade sööginõusid. Kaebaja on rajanud koerte pidamiseks vajalikud rajatised, kus

on tagatud kõik LoKS-st tulenevad nõuded.

Kaebaja lasi järelevalvetoimingu ajal koerad välja sellepärast, et näidata PTA-le seda, et

loomade tervislik seisund on korras. Kaebaja ei teinud jõudemonstratsiooni ning koerad alluvad

tema korraldustele. Tegelikkuses abistas kaebaja PTA-d, võimaldas fotografeerida koerte passe,

aitas koerad transportimiseks vajalikku autosse, lubas PTA ametnikel sisenda talumajja.

Väär on väide, et kaebaja koerte üldine konditsioon ja füüsilised vigastused viitavad, et koerad

ei ole saanud piisavas koguses kõiki vajalikke toitaineid ja vitamiine sisaldavat toitu ja on

alatoitumuses. Kaebaja toidab koeri parimal võimalikul viisil, lähtudes loomaarstide

soovitustest ja tõu eripärast. Ülevaatusel ei ole võetud arvesse, et koerad on dobermanni tõuga

ristatud, mistõttu on tegemist saledama kehaehitusega koertega. Isaste dobermannide kaal on

umbes 40‒45 kg ja emaste kaal 32‒35 kg. Loomaarsti ülevaatusega on tõendatud, et kaebaja

toidab oma koeri piisavalt, normaalkaalus või kaaluprobleemideta on ülevaatuse kohaselt

koerad Bonita, Esmeralda, Sdata, Tesla, Michael ja 5 kutsikat. Kui kaebaja ei toidaks koeri

piisavalt, ei oleks ükski koer normaalkaalus. Arusaamatult on tuvastatud toitumisega seonduvad

probleemid koertel Twisty, Cirus, Cleopatra, Brutus, Wolf, Yogi Bear, King, Max, Hadrion,

Michael, Samurai, Kendo, Kendall, Tokyo. Eelnimetatud koerte kohta on osaliselt märgitud, et

neil on alatoitumine või kerge alatoitumine. Samas ei ole selgitatud, millest selline järeldus on

tehtud. Samuti on koerte tõugudeks valdavalt märgitud segavereline, mistõttu ei ole võetud

arvesse koerte tõu eripärasid. Koerte kaalud on tavapärased, mistõttu on ettekirjutusele lisatud

loomade veterinaarne ülevaatus vastuoluline ja puudulikult koostatud. Samas kaalus koeri on

kord peetud alakaaluliseks ja kord normaalkaalus olevaks. Näiteks koer Twisty, emane, kaal 36

kg kohta on leitud, et see viitab alatoitumisele, aga koer Bonita kohta on leitud, et kaal 34,8 kg

ei viita alatoitumisele. Samuti emase koera Esmeralda (kaal 34,2 kg) kohta on märgitud

normaalkaal. Väär on väide, et koerad on pidanud toidu nimel konkureerima. Kaebaja toidab

3-21-1500

5(13)

koeri regulaarselt ja kõikidel koertel on piisavalt süüa. Vastasel juhul oleks ilmselt vanemad

koerad alatoidulised, kuid vanim koer Michael (13 aastat vana) kaalub 45 kg. Samuti ei ole

põhjendatud, kuidas saavad olla väiksemad emased koerad normaalkaalus, aga nendest

suuremad isased koerad mitte.

Kõikide koerte kohta on märgitud „sõbralik“. Samas märgitakse, et koerad kardavad

inimkontakti. Tegemist on vastuolulise väitega. Kaebaja on olnud koerte ainus omanik, mistõttu

võivadki koerad olla stressis ja kartlikud, sest nad ei ole harjunud sellega, et võõrad inimesed

tegelevad nendega omaniku juuresolekuta. Kaebaja on alati kohelnud oma loomi väärikalt ning

talle on vastuvõetamatu mistahes loomade väärkohtlemine. Ettekirjutuses on leitud, et

kutsikatel on parasiidid, aga loomade ülevaatuse kohaselt võivad kutsikatel olla parasiidid, kuid

seda ei ole tuvastatud.

Loomade ülevaatusel ei tehtud ühtegi fotot ega videot, mis aitaks kontrollida seal esitatud

väiteid. Eristatud ei ole geneetilisi probleeme probleemidest, mis on tekkinud koerale muudel

põhjustel. Mitmed silmaprobleemid on koertele kaasasündinud ja põhjendamatu on kaebajat

nende tekkes süüdistada.

Ettekirjutuse tegemisel ei ole võetud arvesse seda, et kaebaja asus Eestisse elama uuesti mais

2021. Kaebaja koerad olid üksinda toas, sest kaebaja oli COVID-19 vaktsineerimisel. Kaebaja

tegi koostööd PTA-ga 04.06.2021 toimingul. Ettekirjutusele eelnevalt ei ole kaebajale tehtud

hoiatust ega antud isegi aega rajada koerte pidamiseks sobiv keskkond. Võttes arvesse koerte

pidamiseks rajatud ala ja kokkulepet loomaarstiga, puudub alus anda negatiivne prognoos

tulevaste rikkumiste esinemisele. Kuna ettekirjutuse tegemisel on lähtutud ebaõigetest faktidest

ja tähelepanuta on jäetud kaebaja positiivne käitumine, sisaldab ettekirjutus olulisi vigu

kaalutusõiguse teostamisel, mistõttu tuleb ettekirjutus tühistada.

Koerte võõrandamine 01.07.2021 Varjupaikade MTÜ-le on õigusvastane ja põhjendamatu.

Kaebajal oli õigus vaidlustada ettekirjutus koerte võõrandamise kohta kuni 18.07.2021.

Dokumentide esitamata jätmine 25.06.2021 seisuga ei saa olla võõrandamise põhjuseks. Kuna

kaebajal oli õigus kuni 18.07.2021 esitada andmeid seoses ettekirjutusega, on põhjendamatu

heita ette seda, et kaebaja ei olnud 25.06.2021 esitanud kõiki dokumente PTA-le. Samuti on

25.06.2021 kollektiivsete puhkuste aeg, sest see oli ainus tööpäev riigipühade ja nädalavahetuse

vahel. Kuna koerte võõrandamine tugineb samadele ebaõigetele faktilistele väidetele nagu

ettekirjutus, siis see tuleb tühistada.

Kaebaja soovib koeri pidada Rootsis oma elukohas. Selleks on tal olemas üürileandja nõusolek

koerte pidamiseks. Üüritud maja on piisavalt suur ja sobiv koerte pidamiseks. Koerte pidamise

tingimusi kontrollib loomaarst Rootsis ja Rootsi ametiasutused, mistõttu puudub alus arvata, et

koerte pidamisel kaebaja juures ei ole koerte heaolu täidetud. Kaebaja tellib koertele transpordi

Rootsi juhul kui koerte valdus talle üle antakse.

5. PTA palus jätta kaebuse rahuldamata.

Kaebaja paljasõnaline kinnitus, et järgitakse kõiki koerte pidamiseks kehtestatud nõudeid, ei ole

seni PTA teostatud kontrollide käigus tõendamist leidnud. PTA viis 26.07.2021 läbi täiendava

kontrolli/paikvaatluse, mille käigus tuvastati, et kaebaja on omal algatusel alustanud koerte

pidamiskohtade väljaehitamist, kuid pole seejuures arvestanud looma heaolu nõudeid. Nn

kennel on rajatud rohumaale. Samas ei ole arvestatud asjaoludega, et väliaediku maapind peab

olema varustatud sadevee äravoolukohtadega ja väliaediku tara peab olema valmistatud

loomaliigile sobivast materjalist. Kasutatud on pehmet võrku, mille kõrgus on ainult 150 cm ja

mis ei ole aluspinnasega ühendatud. Need tingimused ei välista looma kinnijäämist ja

vigastumist väljakaevamisel ning aediku ületamisel. Rajatud uued kuudid (10 tk) on mõeldud

3-21-1500

6(13)

väikest kasvu koertele. Kaheosalise kuudi välismõõdud olid 135×90×80, magamisala 0,5 m2.

Kuudi sissepääsu ava kõrgus 45 cm (isase cane corso turi 72 cm) ja laius 28 cm. Seega on

rajatud kuudid ilmselgelt sobimatud äravõetud koerte pidamiseks. Kaebaja väitis paikvaatluse

ajal PTA ametnikele, et väiksemad emased saavad ka kahekesi selles kuudis elada.

Vaidlustatud haldusaktid on sisuliselt ja vormiliselt kooskõlas haldusaktidele kehtestatud

nõuetega, kaalutletud ja piisaval määral põhjendatud. Kõik ettekirjutuses osutatud asjaolud on

04.06.2021 kontrollitoimingute käigus objektiivselt ja eluliselt tõetruult fikseeritud. LoKS-s

sätestatust tulenevalt on PTA-l õigus ja ka kohustus teha tuvastatud asjaolude alusel

loomapidajale ettekirjutus ning tuvastatud asjaolud kogumis ei jätnud PTA-le kaalutlusruumi

ettekirjutuse tegemise osas.

Kontrollitoimingute käigus tuvastati, et kontrollimise hetkel oli 8 suurt koera transpordipuuris.

04.06.2021 kontrolliprotokolli kohaselt peeti suuri koeri transpordipuurides kahekaupa, koerad

purelesid ja ruum, kus puurid asusid, oli pimendatud. Kontrollitud talumaja põrand oli kaetud

koerte uriini ja väljaheidetega. Kaebaja selgitus, et koeri peeti nii ajutiselt, ei väära tuvastatud

asjaolusid, et talumaja põrand oli kaetud koerte väljaheidetega ning ei selgu, kus koeri siis

alaliselt peeti.

Ettekirjutuses osutati haavadele koerte erinevates kehapiirkondades ja sidekoelistele

paksenditele, mis tõenäoliselt kaasnevad puuris pidamisega. Kaebaja selgitab seda koerte

aktiivsuse ja rohmakusega, mis ei saa olla ravimata vigastuste põhjuseks. Selleks on ikkagi

loomapidaja hoolimatu suhtumine oma loomadesse.

Ettekirjutuses on märgitud, et ühel koeral on ravimata reieluumurd. Kaebaja selgituse kohaselt

pöördus ta enne 04.06.2021 loomaarsti poole, kuid selle pöördumisega ei kaasnenud kohast ja

kohest veterinaarravi loomale. Abi sai luumurruga loom alles pärast PTA järelevalveametnike

sekkumist.

Koerte sööginõud olid räpased ning nende hulk ja paigutus ei vastanud nõuetele ega loomade

arvule. Ettekirjutuses fikseeritud sööginõude seisund annab selget tunnistust ebapiisavast

hoolest loomade heaolu eest. Transpordipuurides peetud koertel puudus ligipääs joogiveele.

Koerte tervislikku seisundit hindas sõltumatu ja kvalifitseeritud veterinaar, kelle arvamuse

õigsuses puudub põhjus kahelda. Veterinaari hinnangu kohaselt on suurem osa täiskasvanud

koeri alatoitumuses, mis viitab puudustele loomade heaolu tagamisel. Erinevad hooldamata

haavad ja ravimata reieluumurd annavad selget tunnistust loomapidaja suhtumisest loomade

heaolusse ja tervisesse. Ülaltoodu põhjustas loomadele valu, vaimseid ja füüsilisi kannatusi, mis

on kvalifitseeritav LoKS § 4 kohaselt looma suhtes lubamatu teo toimepanekuga.

6. Varjupaikade MTÜ vastust kaebusele ei esitanud.

7. Tallinna Halduskohus jättis 08.12.2021 otsusega kaebuse rahuldamata ja menetluskulud

poolte endi kanda.

Vastustaja esitatud tõendid, sh loomade osas 07.06.2021 ja 08.06.2021 läbi viidud veterinaarse

ülevaatuse kokkuvõte (dtl 115‒127) ja PTA 04.06.2021 protokoll riikliku järelevalve toimingu

kohta (dtl 112‒113) on piisavad ettekirjutuses toodud väidete kinnitamiseks. Kohtule ei ole

usutav, et sellistes tingimustes ja tervislikus seisundis leitud loomi oleks kaebaja juures peetud

vastavalt lemmikloomade pidamiseks ettenähtud nõuetele.

Kaebaja vastuväidete kohaselt peeti loomi talumajas kinni ajutiselt, kuna kaebaja käis

vaktsineerimas COVID-19 vastu. Samal põhjusel olid ka osad loomad kaebaja väitel

transpordipuurides, kuna neid tuli üksteisest eraldada. Kaebaja märgib ka ise kaebuses, et

3-21-1500

7(13)

kinnistu piirdeaed ja koerte ala olid välja ehitamata. See viitab otseselt sellele, et kinnistul

puudusid alalised võimalused sellisel arvul koerte pidamiseks. Koerte pidamiseks vajalikke

tingimusi ei tuvastanud ka menetlustoimingut läbiviinud järelevalveametnikud. Seega on

eluliselt usutav, et loomi ei peetud talumajas ajutiselt, vaid nende alaliseks viibimiskohaks

loomapidamiskohas oligi kinnikaetud akendega vana talumaja. Kuna loomi tuli üksteisest

eraldada, on tõenäoline, et koerte paigutamine transpordipuuridesse ei olnud esma- ega

ainukordne juhus, vaid veterinaari poolt tuvastatud loomade tervislikku seisundit arvesse võttes

(sidekoelised

paksendid

küünar-

ja

kannaliigese

piirkonnas)

pigem

tavapärane

loomapidamisviis. LoKS § 3 lg 2 ja § 52 nõuded ei olnud järelevalvetoimingu tegemise ajal

täidetud. Suurte koerte alaline pidamine pimendatud siseruumides, sh mitmete loomade

pidamine kitsas puuris, kus loomal puudub piisav liikumisvabadus, on olulises vastuolus

lemmiklooma pidamiseks sätestatud nõuetega.

Tegemist on korrastamata ning vana hoonega, kus kitsastes oludes peeti teadmata aja vältel

kokku 23 looma. Samuti ei vaidle kaebaja, et ruumi põrandad olid puhastamata ning seal oli

loomade väljaheiteid. Seega ei saa olla kahtlust, et ruumis oli loomade väljaheidetest leviv

ammoniaagihais. Potentsiaalselt surmavate mürgiste gaaside ülemäärasuse tuvastamiseks ei

olnud sellises olukorras gaaside mõõtmine vajalik tuvastamaks, et tingimused ei ole

loomapidamiseks kohased. Ruumides olnud ammoniaagine õhk on vastuolus LoKS § 52 lg-ga

2. Kuna tõenäoliselt oli talumaja loomade alaline pidamiskoht, on eluliselt usutav, et ruumide

põrandatel olid loomade väljaheited. Räpased põrandad on näha ka fotodel ning videos

(02.12.2021 esitatud PPA vormikaamera salvestis, dtl 79‒82). Kohasel loomapidamisel tuleb

loomadele võimaldada väljas käimist. Kaebaja oleks pidanud ruumid puhtana hoidma igal ajal

ning loomade kohasel pidamisel käima enne vaktsineerima minemist loomadega väljas ning

puhastama eelnevalt ka nende pidamisruumid. Kui vastaks tõele kaebaja väide, et ta oli

loomadest eemal üksnes lühiajaliselt, ei oleks ruumide põrandad olnud sedavõrd halvas

olukorras. Ruumide regulaarne puhastamata jätmine on selges vastuolus LoKS § 52 lg-ga 2 ja

määruse nr 76 §-ga 3, mille kohaselt tuleb lemmiklooma pidamise ruumi või ehitise põrand või

põhi hoida puhtana.

Ei ole eluliselt usutav, et koeral tekivad küünar- ja kannaliigestele sidekoelised paksendid

kaevamisest. Samuti ei ole usutav, et loomad ennast võsas joostes veterinaari poolt kirjeldatud

viisil vigastavad. Kuna loomad olid ka leidmise hetkel kitsastes puurides ning neil puudus

väljaspool talumaja alaline koht pidamiseks, kus loomi oleks võimalik eraldatuna hoida, on

tõenäoline, et loomad olidki kaebaja eemaloleku ajal alati paigutatud transpordipuuri või olid

koos talumajas lahtiselt, mis omakorda tingis veterinaari ülevaatuse aktis kirjeldatud vigastused.

Lähtudes kaebajalt äravõetud koerte veterinaarsel ülevaatusel tuvastatud tervisehäiretest, ei ole

kaebaja LoKS §-s 51 ja määruse nr 76 § 7 lg-s 1 sätestatud kohustusi täitnud. Sellele viitab

üheselt ka ühel emasel koeral, kellel olid leidmise ajal kutsikad, tuvastatud kuuvanune ravimata

reieluu murd. Looma, eriti veel kutsikaid hooldava emase koera, pikaks ajaks hooletusse jätmist

ei õigusta ka asjaolu, et kaebaja oli vahetult enne järelevalvetoimingut loomaga arsti juures

käinud. Vigastusega tulnuks tegeleda koheselt.

Järelevalvetoimingu käigus tuvastati, et loomade söögi- ja jooginõud oli räpased ja nende arv

ning paigutus ei ole sellisel arvul loomade pidamiseks kohane. Kohtule esitatud

politseiametniku vormikaamera videost ning ettekirjutusele lisatud fotodest ei nähtu, et

ruumides oleks olnud piisaval hulgal söögi- ja jooginõusid ning puurides olnud loomadel oleks

olnud ees joogivesi. Piisava hulga puhaste söögi- ja jooginõude ning söögi ja joogivee

võimaldamata jätmisega rikkus kaebaja LoKS § 3 lg-s 1 ja § 52 lg-s 3 ning määruse 76 § 6 lg-s

2 ja § 7 lg-s 3 sätestatud nõudeid.

3-21-1500

8(13)

Vastustaja on põhjalikult kirjeldanud kõiki tuvastatud rikkumisi loomapidamiskohustuse

täitmisel ning jõudnud kokkuvõttes õigele järeldusele, et kaebaja on koerte pidamisel rikkunud

oluliselt õigusaktidest tulenevaid nõudeid. Järelevalvetoimingu tulemusena on õigesti

tuvastatud, et loomapidamiskohas puudusid tingimused koerte nõuetekohaseks pidamiseks.

Tegemist on objektiivsete asjaoludega, mis ei eelda hinnangu andmist kaebaja positiivsele

käitumisele menetlustoimingu ajal ega väidetavale armastavale suhtumisele oma koertesse.

Lisaks kõigi koerte pidamise tingimustes tuvastatud olulistele kõrvalekalletele tingis

ettekirjutuse tegemise ka mõnedel loomadel ilmselgelt märgatavad kõrvalekalded

terviseseisundis. Ettekirjutuses ei ole leitud, et terviseprobleemid, sh alakaal esinesid kõikidel

koertel. Küll aga on ettekirjutuses toodud välja asjakohased andmed veterinaari ülevaatuse

kokkuvõttest. Koerad läbi vaadanud veterinaari pädevuses ja tuvastatud asjaoludes ei ole alust

kahelda. Kaebaja paljasõnalised väited selle kohta, et tal on vahendeid koerte toitmiseks ja ta

toidab koeri parimal võimalikul viisil, ei kummuta veterinaari hinnangut sellele, et 18-st suurest

koerast 13-l on tuvastatav kahheksia. Nii on kaebaja eksinud LoKS § 3 lõike 1 vastu, mis

sätestab loomapidaja kohustuse võimaldada lemmikloomale kohases koguses sööta. Lisaks ei

ole loomade kaal ainus ja põhiline asjaolu, mis veterinaari ülevaatusel on tuvastatud. Veterinaari

hinnangut loomade toitumusele on arvesse võetud kogumis muude tuvastatud asjaoludega.

Väär on kaebaja arusaam, et kutsikatel ei ole tuvastatud parasiite. Veterinaar on ülevaatuse

kokkuvõttes märkinud, et „kutsikate väljaheidetes on solkmed, suurenenud kõhu ümbermõõdud

viitavad parasitaarsele nakkusele“ (dtl 76).

Ei ole välistatud, et teatud tervisega seotud probleemid, sh silmahaigused ja soodumus kasvajate

tekkeks,

võivad

olla

geneetilist

laadi

ning

tekkida

loomadel

sõltumata

nende

pidamistingimustest. Kaebaja kui loomapidaja kohustus on oma loomi selliste geneetiliste

haiguste esinemise korral ravida, kuid ülevaatusel tuvastatu pinnalt ei ole äratuntav, et kaebaja

oleks seda teinud. Kaebaja ei ole esitanud dokumentaalseid tõendeid selle kohta, et ta oleks oma

loomadel esinevaid silmahaiguseid ja kasvajaid ravinud. Loomade terviseprobleemid jäid

kaebaja poolt vajaliku tähelepanu ja hooleta.

Asjaolu, et kaebajal oli õigus ettekirjutust 30 päeva jooksul vaidlustada, ei muuda

asendustäitmise

korras

võõrandamist

õigusvastaseks.

Kuna

ettekirjutus

loomade

võõrandamiseks kohustamiseks oli õiguspärane, oli kaebajal kohustus loomad hiljemalt

25.06.2021 Varjupaikade MTÜ-le võõrandada. Asjakohatud on kaebaja väited loomade

dokumentide hiljemalt 25.06.2021 PTA-le esitamise võimatuse osas, kuna see ei olnud

võõrandamise põhjuseks. Asendustäitmise ja seeläbi loomade võõrandamise vältimiseks

tulnuks kaebajal esitada halduskohtule enne 25.06.2021 esialgse õiguskaitse taotlus 18.06.2021

ettekirjutuse p-de 1 ja 2 kehtivuse või täitmise peatamiseks. Halduskohtule 07.07.2021 kaebuse

esitamise ajaks olid koerad asendustäitmise korras juba võõrandatud ning nende omandiõigus

üle läinud kolmandale isikule.

Kuigi kaebaja on asunud koerte pidamistingimusi parandama, selgus PTA järelevalveametnike

26.07.2021 korraldatud ülevaatusel, et rajatud kennel ei vasta endiselt loomade pidamiseks

vajalikele nõuetele (dtl 137 ja 138). Kennel oli rajatud rohumaale, see oli varustamata sadevee

äravoolukohtadega, väliaediku tara ei olnud valmistatud sobivast materjalist ning tara ei olnud

aluspinnaga ühendatud. Sellised tingimused ei välista looma kinnijäämist ega vigastamist

väljakaevamisel ning aediku ületamisel. Ka ehitatud kuutide arv ja nende suurus ei olnud

sobivad suurt kasvu koerte pidamiseks. Kaebaja on esitanud kohtumenetluses vastuolulisi

andmeid koerte võimalike edasiste pidamistingimuste osas, parendades tingimusi ühelt poolt

Eestis asuvas loomapidamiskohas ning teisalt väites, et ta elab ise Rootsis ning plaanib koeri

edaspidi pidama asuda sealses rendimajas. Mõlemal juhul ei ole kaebaja suutnud veenvalt

3-21-1500

9(13)

tõendada, et nõuded loomade pidamiseks oleksid edaspidi täidetud. Kaebaja 18.08.2021

menetlusdokumendile lisatud fotod Rootsis asuvast majast (dtl 172‒175) ei tõenda, et üüritud

pind oleks sedavõrd suurel arvul koerte nõuetekohaseks pidamiseks kohandatud. Ka kaebaja

19.11.2021 menetlusdokumendile lisatud üürileandja nõusolek kaebaja koerte elama

lubamiseks oma kinnisasjale ei ole piisavalt veenev, kuna endiselt puudub selgus, kas

üürileandja teab ja nõustub, et kaebaja plaanib koeri pidada sedavõrd rohkearvuliselt. Lisaks on

kaebaja oma 18.08.2021 seisukohale lisanud tõendi kokkuleppe kohta Rootsi loomaarstiga, ent

eelkokkulepe ei garanteeri seda, et koerte iganädalane tervisekontroll ka tegelikkuses aset leiab.

Ettekirjutusega on õiguspäraselt kohustatud kaebajat võõrandama temalt äravõetud loomad

Varjupaikade MTÜ-le ning kuna kaebaja seda hiljemalt 25.06.2021 ise ei teinud, kuulusid

koerad võõrandamisele asendustäitmise korras.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES

8. X palub 07.01.2022 apellatsioonkaebuses (ja 12.12.2022 seisukohas) halduskohtu

08.12.2021 otsus tühistada ja uue otsusega kaebus rahuldada.

Kaebaja on esitanud tõendid, et ta tuli Eestisse mais 2021 ja esitas 21.05.2021 elamisloa

taotluse. PTA viis oma toimingud läbi 04.06.2021 ehk kõigest mõned nädalad pärast seda, kui

kaebaja oli alustanud oma elu sisseseadmist Eestis. Sellises olukorras ei saa pidada LoKS-s

sätestatud kohustuste oluliseks ja pikaajaliseks rikkumiseks seda, et koerte alad olid veel välja

ehitamata. Proportsionaalseks ei saa pidada haldusakti, mille kohaselt tuleb koerad koheselt

võõrandada, andmata võimalust viia kaebaja eluase seaduses sätestatuga kooskõlla.

Halduskohus ei ole arvesse võtnud, et kaebaja asus ca 3 päeva pärast koerte äraviimist tegema

vajalikke toiminguid LoKS nõuetele vastavate tingimuste rajamiseks (tellis ehitusmaterjalid,

ostis kuudid, sööginõud, aedikud, mänguasjad jmt). Lisaks tegi kaebaja kohe pärast paikvaatlust

täiendavaid töid, et täita PTA tingimusi ja soovitusi ning võttis ühendust loomaarstiga, kes

kinnitas 02.07.2021 eellepingus, et on valmis kaks korda nädalas tegema visiite ja kontrollima

loomade tervist ning nende pidamise tingimusi. Kaebaja on tõendanud, et ehitas koertele uued

pidamistingimused.

Kaebaja ei pidanud koeri tavapäraselt puurides, vaid tegi seda ajal, mil ta ise ei viibinud kodus

ja oli vaktsineerimas COVID-19 vastu. Koerte sidekoelised paksendid on tekkinud kaevamise

tõttu. Isegi kui eeldada, et kaebaja pidas tavaliselt koeri puurides ja sellest tekkisid paksendid,

tuvastati loomaarsti 11.06.2021 ülevaatuse kohaselt sidekoelised paksendid üksnes mõnel

koeral. Järelikult ei olnud koerte puurides pidamine tavaline, sest muidu oleks paksendid

tekkinud kõigil koertel. Seejuures ei ole loomaarst tõsikindlalt järeldanud, et paksendite

põhjuseks oli koerte lamamine puurides, vaid seda on üksnes oletatud. PTA kontrolli ajal olid

akende ees katted, kuid koeri ei peetud alaliselt pimendatud ruumides, nagu väidab kohus.

Kaebaja on esitanud foto maja ümbritsevast aedikust, kuhu kaebaja lasi koerad jooksma ajal,

mil ta oli ise kinnistul ja sai koeri jälgida.

Määruse nr 76 § 13 kohaselt on lubatud koeri pidada vajadusel ka puurides. Järelikult on

seadusandja pidanud lubatuks koerte alalist pidamist puurides. Määruse nr 76 § 13 lg 2 järgi

võib teatud juhtudel puur olla § 13 lg-s 1 sätestatud puurist 50% väiksem. Kaebaja kasutas puure

koerte ajutiseks eraldamiseks ajal, mil ta ise kodus ei viibinud. Seega ei olnud see oluline

rikkumine.

Hoone põrandad olid puhastamata, sest kaebaja oli viibinud terve päeva majast eemal. Kaebaja

koerad on valvekoerad ning PTA ametnike poolt maja akende lõhkumine tekitas koertele stressi,

3-21-1500

10(13)

mistõttu nad urineerisid maha ja põrand oli määrdunud. Tavapäraselt ei olnud põrandad

sedavõrd määrdunud ja kaebaja puhastas neid.

Kaebaja taotles kohtumenetluses korduvalt võimalust sõltumatu veterinaari kaasamiseks, kuid

kohus jättis taotlused rahuldamata. Sellega võeti kaebajalt võimalus tõendada enda väiteid.

Kaebaja esitas Billy Loomakliinik OÜ koostatud haigusloo, mille kohaselt reieluumurruga koer

toodi 03.06.2021 vastuvõtule, sest koer ei olnud kolm päeva (mitte kuu aega) toetanud jalale.

Arst soovitas operatiivset ravi ja pakkus esimese aja 07.06.2021. Kohus on jätnud loomakliiniku

poolt tuvastatu käsitlemata.

Kaebaja proovis anda PTA-le järelevalvetoimingute tegemisel koerte silmades esinevate

geneetiliste haiguste raviks geeli, millest keelduti. Kuna kaebaja oli alles asunud Eestisse elama,

siis ei olnud ta jõudnud veel kõikide koerte geneetiliste probleemidega tegeleda.

Koerte 11.06.2021 veterinaarne ülevaatus pidas vähemalt osade koerte kehalist seisundit väga

heaks, mistõttu on ebaõige väide, et koertel ei olnud piisavalt vett ja sööki. Fotode ja video

tegemise ajal ei jäädvustatud koerte sööginõusid ning kaebaja ei teinud sööginõudest fotosid.

Samas on kaebaja esitanud fotod arvukatest sööginõudest pärast järelevalvetoimingu teostamist.

Ettekirjutus allkirjastati 18.06.2021 kell 15.35 (reedene päev). Kaebaja ei ole Eesti kodanik ega

valda eesti keelt, mida PTA teadis. Kaebaja pidi tõlkima mitmeleheküljelise ettekirjutuse ja

leidma juristi. Ainsad tööpäevad olid 21.06.2021 ja 22.06.2022, mis oli lühendatud tööpäev.

Kaebajale jäeti üksnes näilik võimalus kasutada oma õigusi ja pöörduda kohtusse, mis ei ole

õiguspärane. Kuna kaebajal oli kuni 18.07.2021 õigus esitada tõendeid, dokumente ja seisukohti

PTA-le, oli koerte võõrandamine enne seda õigusvastane. Asendustäitmise otsus on

õigusvastane ja põhjendamatu, sest tugineb ettekirjutusel, mille kehtivuse on kaebaja

vaidlustanud.

Kaebaja on 18.08.2021 menetlusdokumendis märkinud, et asus kohe täiendama koertele

ehitatud rajatisi. Kaebaja ei kasutanud pehmet võrkaeda, nagu märkis PTA, vaid jäika aeda, mis

on nähtav ka fotodelt ja videotelt. Aed on kinnitatud tsemendiga maapinna sisse. Kohus on

jätnud fotod ja videod tähelepanuta. Nõlvakul asuval rohumaal oli looduslik äravool, kuid

vajadusel oli kaebaja valmis rajama täiendava äravoolu. Selgusetuks jääb, miks ei olnud kohtu

hinnangul sobilikud koerte kuudid, millelt oli eemaldatud vaheseinad. Kaebaja koerad olid

tegelikkuses segaverelised ning väiksemad kui cane corso koerad ning kuudid olid neile

sobivad.

Kaebaja selgitas 18.08.2021 menetlusdokumendis, et elab nüüd Rootsis 220 m2 suuruses majas.

Kinnistu suurus on 1310 m2, mis on piisav koerte pidamiseks. Kaebaja on esitanud üürileandja

nõusoleku, mille kohaselt üürileandja lubab kaebajal elada seal koos koertega. Kohus on

pidanud põhjendamatult nõusolekut ebapiisavaks ja jätnud tähelepanuta Rootsi loomaarstiga

sõlmitud kokkuleppe. Kaebaja ei pidanud koheselt sõlmima siduvat lepingut, sest tema koerad

olid Eestis. Kohus on jätnud sisuliselt käsitlemata kaebaja nõude kohustada vastustajat ja

kolmandat isikut esitama koerte raviga seonduvad andmed.

9. PTA palub 11.02.2022 vastuses jätta apellatsioonkaebus rahuldamata.

Kohtuotsus on seaduslik ja põhjendatud, vastustaja nõustub kohtu seisukohtadega. Vastustaja

nõustub, et halduskohtu otsuses puudub käsitlus nõude osas kohustada vastustajat esitama

raviga seotud dokumendid. Samas ei ole üheski menetlusdokumendis toodud põhjendusi selle

nõude aluseks olevate asjaolude ja nõude õigusliku aluse kohta, mis viitab, et nõue oli seotud

primaarsete nõuete (tühistamisnõuete) rahuldamisega.

10. Varjupaikade MTÜ vastust apellatsioonkaebusele ei esitanud.

3-21-1500

11(13)

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

11. Ringkonnakohus märgib esmalt, et halduskohus on menetlenud kaebust nõuetes

Põllumajandus- ja Toiduameti 18.06.2021 ettekirjutuse nr 5-1/1607 ja 01.07.2021

asendustäitmise rakendamise ja loomade võõrandamise teatise nr 5-1/1644 tühistamiseks ning

Põllumajandus- ja Toiduameti kohustamiseks anda X-le üle 14 täiskasvanud koera ning 14

koera ravi tõendavad dokumendid. Ringkonnakohus selgitas 17.09.2021 määruses praeguses

asjas (p-d 14 ja 15), et halduskohtule esitatud kaebuse eesmärk on koerte tagasisaamine. Selle

eesmärgi saavutamiseks on vajalik nii ettekirjutuse tühistamine kui ettekirjutuse tagajärgede (mis

saabusid asendustäitmise kaudu) kõrvaldamine. Halduskohtule kaebuse esitamise ajaks olid

koerad asendustäitmise korras võõrandatud ning nende omandiõigus läinud üle kolmandale

isikule. Ringkonnakohus selgitas, et kaebuse eesmärgi saavutamiseks oleks sobiv täiendav nõue

kohustada PTA-d kõrvaldama ettekirjutuse asendustäitmise tagajärjed, s.o koerte võõrandamine

kolmandale isikule. Kuigi koerte võõrandamistehing on tsiviilõigusliku iseloomuga, tuleb

arvesse võtta seda, et tehingu tegemise ajendiks on PTA poolne asendustäitmise rakendamine.

Seega saaks ringkonnakohtu hinnangul tagajärgede kõrvaldamise nõude, s.o haldusakti

tagasitäitmise raames kohustada vastustajat kõrvaldama ka sellised tagajärjed, mis tulenevad

PTA ja kolmanda isiku vahel sõlmitud võimalikust tsiviilõiguslikust lepingust. PTA 01.07.2021

teatis ei ole haldusakt, mille vaidlustamine oleks võimalik tühistamisnõudega. Tegemist on

PTA poolse teavitusega asendustäitmise rakendamisest. Eelnevast tulenevalt ei olnud

halduskohtu poolt kohane menetleda 01.07.2021 asendustäitmise rakendamise ja loomade

võõrandamise teatise nr 5-1/1644 tühistamise nõuet. Kuna aga asjas on esitatud ka PTA

kohustamise nõue anda kaebajale üle 14 täiskasvanud koera, on sisuliselt tegemist

asendustäitmise tagajärgede osaliseks kõrvaldamiseks kohustamise nõudega, s.o asja sisuliseks

lahendamiseks vajaliku ja sobiva nõudega, mille lahendamisel tuleb hinnata ka 01.07.2021

asendustäitmise rakendamise õiguspärasust.

12. Apellatsioonkaebus jääb rahuldamata ja halduskohtu otsus muutmata. Ringkonnakohtu

põhjendused on alljärgnevad.

13. Asjaolu, et kaebaja saabus Eestisse alles mais 2021. a-l, ei muuda kuidagi PTA 18.06.2021

ettekirjutuse õiguspärasusele antavat hinnangut. Kui isik soovib elama asuda uude kohta 18

suure täiskasvanud koera ja 5 kutsikaga, on elementaarne, et loomade elukoht valmistatakse

juba

eelnevalt

ette

viisil,

mis

võimaldab

lemmikloomadele

ohutut

ja

kõigile

loomapidamisnõuetele (LoKS § 3 lg 2 ning §-d 51 ja 52) vastavat elu. Asjas esitatud tõendid

kinnitavad üheselt, et koeri oli peetud viisil, mis nõudis PTA kohest ja otsustavat sekkumist

ning probleemid loomade tervise ja heaoluga olid tekkinud pikema aja jooksul (on selge, et

koerte alakaal, haigused, haavad ja nahapaksendid ei saanud tekkida n-ö üleöö). Ehkki kaebaja

asus pärast 04.06.2021 toimunud koerte äraviimist nende elamistingimusi parandama, ei

pidanud PTA 18.06.2021 ettekirjutuses usutavaks, et kaebaja suudab luua loomadele

rahuldavad elamistingimused ega pidanud põhjendatuks lubada kaebajal jätkata loomade

pidamisega. Ringkonnakohus nõustub PTA hinnanguga, et arvestades, millises seisus olid

koerad äravõtmise hetkel (loomade 07.06.2021 ja 08.06.2021 veterinaarse ülevaatuse akt, dtl

64 jj), ja seda, et ülevaatuse aktis oli esitatud ka kahtlus loomade kehalise väärkohtlemise kohta,

oli põhjust pidada kaebajat sobimatuks loomi pidama ning tema lubadused ei olnud

usaldusväärsed. Ka asjaolu, et kaebaja oli valmis korraldama loomadele veterinaararsti pideva

kontrolli, ei kummuta seda, et loomi oli kuni nende äravõtmiseni peetud loomapidamisnõuetega

vastuolus olevates tingimustes ning nende tervisemuresid oli pikema aja vältel ignoreeritud.

Veterinaarse ülevaatuse aktist nähtuvalt oli kutsikatega emase koera reieluu murd jäänud

omaniku poolt tähelepanuta vähemalt 1 kuu jooksul (lõpuks arsti poole pöördumine seda ei

väära) ning ükski 18 täiskasvanud koerast ei olnud terve (sh olid üksnes 4 koera 18-st tervislikus

3-21-1500

12(13)

kaalus), kutsikate väljaheidetes olid solkmed, mis viitasid koos suurenenud kõhu

ümbermõõduga parasitaarsele nakkusele. Halduskohus ei ole eksinud tõendite hindamisel. PTA

ettekirjutuse õiguspärasusele hinnangu andmisel ei ole võimalik (ega ka vajalik) täpselt

tuvastada, kui tihti ja milliseid koeri peeti puurides; kui tihti ja kui pikka aega peeti koeri kinni

pimendatud akendega hoones; kui määrdunud olid tavapäraselt selle hoone põrandad ja kui

palju seal tavaliselt haises – loomade veterinaarse ülevaatuse aktist nähtub veenvalt, et koeri on

pikema aja vältel peetud nende tervist ja heaolu kahjustaval viisil, sh on PTA ametnike poolt

tuvastatud, et seda tehti ka loomi puurides ja pimendatud akendega räpases majas kinni hoides,

kus puudus loomadele vajalikul määral joogi- ja sööginõusid ja valitses väljakannatamatu lehk

(vt ka politsei vormikaamera video, PPA 02.12.2021 vastuse lisa).

14. Kaebajal ei ole olnud takistatud tõendite esitamine. Halduskohus pidas piisavaks asjas

esitatud veterinaarse ülevaatuse akti. Ka ringkonnakohtu hinnangul on see asja lahendamiseks

piisav, kuna kaebaja ei ole kahtluse alla seadnud ülevaatuse teostanud veterinaari

kvalifikatsiooni ega valdavalt ka tema poolt tehtud järeldusi. Kui kaebaja ei nõustunud

veterinaari seisukohtadega, oleks kaebajal tema arvates vaidlusaluste küsimuste osas (nt kas

koerte jäsemetele võivad paksendid tekkida kaevates või peahaavad võivad olla tekitatud võsas

jooksmisega) olnud võimalik esitada omapoolne asjatundja arvamus, mida kaebaja ei teinud.

Vastupidiselt apellatsioonkaebuses väidetule ei ole kaebaja esitanud ka taotlust loomadele

kohtuliku ekspertiisi teostamiseks, vaid 13.08.2021 korduva esialgse õiguskaitse taotluse

raames on taotletud loomade ülevaatust loomaarsti poolt. Kuna Varjupaikade MTÜ Tallinna

varjupaigas on loomad pidevalt veterinaari järelevalve all, puudus selleks esialgse õiguskaitse

raames vajadus (vt ka Varjupaikade MTÜ e-kiri, dtl 185 ja fotod loomadest varjupaiga

veebilehel1).

15. Et kaebaja ei täitnud PTA 18.06.2021 ettekirjutust tähtajaks (25.06.2021), st ei edastanud

vastustajale loomade võõrandamisdokumente ega loomade identifitseerimise ega raviga seotud

dokumente, oli põhjendatud asendustäitmise rakendamine ja loomade võõrandamine

Varjupaikade MTÜ-le. Ettekirjutuse täitmise tähtaeg ja 30-päevane tähtaeg halduskohtusse

pöördumiseks ettekirjutuse vaidlustamisel ei ole samatähenduslikud õiguslikud kategooriad.

Isik ei vabane kaebetähtaja jooksul ettekirjutuse täitmise kohustusest, kui rakendatud ei ole

esialgset õiguskaitset. Ehkki ettekirjutuse täitmiseks jäi lühike ajaperiood, oli vastav

dokumentatsioon võimalik vastustajale edastada paari tööpäeva jooksul või vajadusel taotleda

tähtaja pikendamist. Kaebajal oli ka pärast riigipühi võimalik kohe pöörduda halduskohtu poole

ja taotleda esialgse õiguskaitse korras loomade võõrandamise keelamist. Kaebaja pöördus

kohtusse 06.07.2021, s.o pärast asendustäitmise rakendamist, kuid ka siis oli kaebajal võimalik

taotleda esialgset õiguskaitset, mida ta ka tegi. Kohtud hindasid kaebuse asjaolusid ja

perspektiivi ega pidanud vajalikuks esialgse õiguskaitse korras keelata koerte edasist

võõrandamist. Nii ei ole kaebaja õiguste kaitse võimalus kohtumenetluses olnud vaid näilik,

vaid kaebaja argumendid said sisulise hinnangu juba esialgse õiguskaitse taotluse menetluses.

16. Asjaolu, et kaebaja parandas loomade elutingimusi pärast loomade võõrandamist ja asus

väidetavalt elama Rootsi, kus loomadel pidavat olema veel paremad elutingimused, ei oma

praeguse vaidluse lahendamisel tähtsust. PTA kontrollis 26.07.2021 uuesti loomapidamiskohta

(protokoll dtl 138) ega pidanud loomapidamisnõudeid jätkuvalt täidetuks (H. Kauba 29.07.2021

kiri, dtl 136). PTA ametnik oli veendunud, et loomapidajal puuduvad vajalikud teadmised koera

anatoomiast ja füsioloogiast ning loomapidamisnõuetest. Ka selle hinnanguga saab asjas

esitatud tõendeid arvestades nõustuda. PTA 18.06.2021 ettekirjutus oli õiguspärane, selle

täitmata jätmisel oli õiguspärane ka asendustäitmise korras loomade võõrandamine 01.07.2021.

1 https://varjupaik.ee/uudised-ja-blogi/uudised/loomakaitsjad-paastsid-27-koera-kohutavatest-tingimustest

3-21-1500

13(13)

Järelikult puudus pärast seda kaebajal nõudeõigus loomade ja nende ravimist tõendavate

dokumentide suhtes. Kaebaja väidetavad head kavatsused loomapidamisel ei oma PTA

18.06.2021 ettekirjutuse ja 01.07.2021 asendustäitmise õiguspärasuse hindamisel määravat

tähtsust. Kuna esitatud kaebuse nõuded olid omavahelises seoses (kaebaja ei ole üheski

menetlusdokumendis toonud ära põhjendusi dokumentide edastamise nõude kohta, mis annaks

aluse järeldada midagi muud), ei oma halduskohtu otsuse õiguspärasuse üle otsustamisel

määravat tähtsust ka see, et halduskohus ei ole eraldi käsitlenud kaebaja nõuet kohustada PTA-

d väljastama kaebajale koerte ravimist tõendavaid dokumente.

17. Eelnevast tulenevalt jääb apellatsioonkaebus rahuldamata ja halduskohtu otsus muutmata

(HKMS § 200 p 1). HKMS § 108 lg 1 ja § 109 lg 1 alusel jäävad menetlusosaliste

apellatsiooniastme menetluskulud nende endi kanda.

(allkirjastatud digitaalselt)