2-20-143265/21 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Imbi Sidok-Toomsalu, Margo Klaar ja Peeter Pällin

Määruse tegemise aeg ja koht 23.12.2022, Tallinn

Kohtuasja number

2-20-143265

Kohtuasi

Hedera OÜ hagiavaldus Dicentra OÜ ja X vastu raha

tasumise solidaarkohustuse täitmise nõudes

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 17.10.2022 määrus

Kaebuse esitaja ja liik

Dicentra OÜ ja X määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Hageja Hedera OÜ (registrikood 12345477), lepinguline

esindaja Mihkel Nukka

Kostja I Dicentra OÜ (registrikood 14644942), seaduslik

esindaja juhatuse liige X

Kostja II X (isikukood XXXXXXXXXXX)

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Harju Maakohtu 17.10.2022 määrus osas, milles kohus rahuldas Hedera

OÜ avalduse menetluskulude kindlaksmääramiseks suuremas ulatuses kui 584 eurot

ja teha selles osas uus määrus, millega jätta Hedera OÜ menetluskulude

kindlaksmääramise avaldus rahuldamata 584 eurot ületavas osas. Ülejäänud osas

jätta Harju Maakohtu 17.10.2022 määrus muutmata.

2. Kohtumääruse resolutsiooni terviklik sõnastus on järgmine:

2.1. Rahuldada Hedera OÜ avaldus menetluskulude kindlaksmääramiseks osaliselt.

2.2. Määrata kindlaks hüvitatavate menetluskulude rahaline suurus ning mõista

Dicentra OÜ-lt ja X-lt välja Hedera OÜ kasuks solidaarselt menetluskulude

hüvitis 584 eurot.

2.3. Käesoleva määruse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb Dicentra OÜ-l ja X-l tasuda

Hedera OÜ-le hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (584 eurot) viivist

võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

3. Dicentra OÜ ja X määruskaebus rahuldada osaliselt.

4. Määruskaebuse menetlemise kulusid ei hüvitata.

2-20-143265

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 jooksul alates määruse

kättetoimetamisest

Määruskaebemenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning

avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Kui menetlusosaline taotleb

määruskaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele

esitada ka määruskaebus. menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei

olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja

ennistamist.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Põhimenetluses esitas Hedera OÜ (hageja) 27.11.2020 Pärnu Maakohtule maksekäsu

kiirmenetluse avalduse võlgnikelt Dicentra OÜ-lt ja X-lt (kostjad) solidaarselt 1496.08 euro

ning lisanduva viivise saamiseks. Kohtunikuabi lõpetas 18.01.2021 määrusega maksekäsu

kiirmenetluse ja andis nõude üle Tartu Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses.

Arvestades, et käesolev tsiviilasi ei allunud kostjate elu- ja asukoha järgi Tartu Maakohtule,

saadeti hagiavaldus tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 75 lg 2 alusel lahendamiseks

pädevale Harju Maakohtu Tallinna kohtumajale.

2. Harju Maakohtu 17.05.2021 tagaseljaotsusega rahuldati hageja hagiavaldus kostjate vastu.

Menetluskulud jäeti solidaarselt kostjate kanda ja määrati, et menetluskulude suurus määratakse

kindlaks mõistliku aja jooksul kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumisest (TsMS

§ 177 lg 2).

3. Hageja esitas 30.05.2021 maakohtule menetluskulude nimekirja, milles palus hüvitatavate

menetluskulude suuruseks määrata 700 eurot. Kuna hageja ei ole käibemaksukohustuslane,

palus hageja mõista menetluskulud välja koos käibemaksuga ning määrata, et hüvitamisele

kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb kostjatel tasuda hagejale menetluskulude suurust kindlaks

tegeva lahendi jõustumisest alates kuni kohase täitmiseni viivist võlaõigusseaduse (VÕS) § 113

lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Menetluskulude nimekirja kohaselt olid hageja

menetluskulud riigilõiv 200 eurot ning hageja lepingulise esindaja osutatud õigusabiteenus 4

tundi hinnaga 125 eurot/tund. Kokku summas 700 eurot.

4. Kostjad esitasid 02.03.2022 seisukoha, milles vaidlevad hageja menetluskuludele vastu.

Maakohtu määrus ja põhjendused

5. Harju Maakohus rahuldas hageja menetluskulude kindlaksmääramise avalduse täies

ulatuses, määras hageja menetluskulude suuruseks 700 eurot ning mõistis kostjatelt solidaarselt

hageja kasuks välja menetluskulud summas 700 eurot ning viivise välja mõistetud

menetluskulude tasumata osalt VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses käesoleva

kohtumääruse jõustumisest alates kuni täitmiseni.

6. Maakohus on pidanud lepingulise esindaja tasu vajalikuks, põhjendatuks ning

proportsionaalseks. Antud kohtuvaidlus eeldab dokumentidega tutvumist, esindatava ja

esindaja vahelist koostööd, õiguslikku analüüsi ning selleks kulub aega. Hagejat esindas

kohtumenetluses toimingute tegemise ajal lepinguline esindaja, kes vastab TsMS § 218

lepingulisele esindajale sätestatud nõuetele. Lepingulise esindaja tunnitasu on põhjendatud

vastavalt taotletule 125 eurot, mis ei ületa oluliselt keskmist sarnase õigusteenuse eest

makstavat tasu.

2-20-143265

7. Maakohus on seisukohal, et maksimaalselt sai lepingulisel esindajal õigustoiminguteks (sh

näiteks materjalidega tutvumine ja õiguslik analüüs ning hagiavalduse koostamine) kuluda 4h

tunnitasuga 125 eurot. Seadusest tulenevalt on vältimatult vajalik ja põhjendatud hagiavalduselt

riigilõivu 200 eurot tasumine (TsMS § 139).

8. Lähtudes asja õiguslikust keerukusest, menetlusdokumentide mahust ja sisust ning tehtud

toimingutest (sh võttes arvesse, et hageja lepinguliselt esindajalt eeldatakse põhjalike

õigusteadmisi), on hageja lepingulise esindaja tasu põhjendatud 500 euro ulatuses

käibemaksuta (4*125=500). Hageja menetluskuludele lisandub hagiavalduselt tasutud riigilõiv

200 eurot. Maakohus määras kindlaks ja mõistis solidaarselt kostjatelt hageja kasuks välja

menetluskulud kokku 700 eurot.

Määruskaebus ja menetluse edasine käik

9. Kostjad esitasid määruskaebuse, milles palusid Harju Maakohtu 17.10.2022 määruse

tühistada.

10. Kostjatele jääb arusaamatuks, millele tuginedes on maakohus asunud seisukohale, et

hageja nimekirjas toodud lepingulise esindaja tasu on täies mahus vajalik ja põhjendatud ning

proportsionaalne lähtuvalt kohtuvaidluse keerukusest.

11. Lisaks ei ole maakohus arvestanud, et senise kohtupraktika kohaselt kulub 1 leheküljelise

menetlusdokumendi koostamiseks aega 40 minutit kuni 1 tund. Selle aja sisse peavad mahtuma

nii kliendi kohtumised, dokumentidega tutvumised, analüüsid kui seisukohtade koostamised.

Nimetatud põhimõtet arvestades on hageja menetluskulud ebamõistlikud, põhjendamatud ja

ebavajalikud.

12. Kostjate hinnangul saab hagiavalduse koostamisega seotud põhjendatud ajakulu olla kuni

2h. Seda enam, et hagiavalduse sisuline osa ei ole üle 2 lehekülje. Kuivõrd hageja lepingulise

esindaja näol on tegemist juristiga, on tema tunnitasu ebamõistlikult suur, vastates

vandeadvokaadi tunnitasu suurusele. Arvestades senist kohtupraktikat ja vaidluse lihtsust, ei

saa põhjendatud tunnitasu olla suurem kui 80 eurot tunnis.

13. Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle TsMS § 663 lg 5 alusel

läbivaatamiseks ringkonnakohtule.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

14. Ringkonnakohus, tutvunud asja materjalidega, leiab, et maakohtu määrus tuleb TsMS § 667

lg 2 alusel osaliselt tühistada hageja kasuks väljamõistetud menetluskulude hüvitise suuruse

osas. Ringkonnakohus teeb tühistatud osas uue määruse, millega mõistab kostjatelt hageja

kasuks menetluskulud summas 584 eurot. Määruskaebus tuleb osaliselt rahuldada. Juhindudes

TsMS § 654 lg-st 22 ja §-st 659, esitab ringkonnakohus käesoleva määruse resolutsioonis

määruse kehtiva resolutsiooni tervikliku sõnastuse.

15. TsMS § 175 lg 1 näeb ette, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust

kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise

esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Menetlusosalist

esindanud lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine on kohtu

diskretsiooniotsus, millesse kõrgema astme kohus saab sekkuda vaid juhul, kui kohus on

ületanud diskretsioonipiire (Riigikohtu lahend nr 3-2-1-115-14, punkt 11; Riigikohtu lahend nr

3-2-1-43-10, punkt 19). Ringkonnakohus ei saa ümber hinnata maakohtu poolt põhjendatuks

loetud lepingulise esindaja kulusid pelgalt seetõttu, et menetlusosalise hinnangul kulus

menetlusdokumendi koostamiseks vähem aega või oli menetlusosalise hinnangul põhjendatud

2-20-143265

õigusabi osutaja tunnitasu väiksem. Ringkonnakohus saab maakohtu diskretsiooniotsust ümber

hinnata ainult siis, kui maakohus on ületanud diskretsioonipiire. TsMS § 477 lg 5 kohaselt ei

ole kohus hagita menetluses seotud menetlusosaliste esitatud taotluste ega asjaoludega ega

nende hinnanguga asjaoludele. Menetluskulude rahaline suurus määratakse kindlaks hagita

menetluse sätete kohaselt (TsMS § 174 lg 8). Ringkonnakohus leiab, et käesoleval juhul on

maakohus diskretsioonipiire osaliselt ületanud, sest jättis vähendamata hageja lepingulise

esindaja tunnihinna, mis on põhjendamatult kõrge. Muud määruskaebuses esitatud väited ei

anna alust maakohtu kaalutusotsustusse sekkuda.

16. Määruskaebuse põhjenduste kohaselt on hageja lepingulise esindaja tunnitasu 125 eurot

ebamõistlikult suur, arvestades, et lepingulise esindaja puhul on tegemist juristiga, mitte Eesti

Advokatuuri kuuluva (vande)advokaadiga. Arvestades kohtupraktikat ja vaidluse lihtsust, ei

saa hageja esindaja põhjendatud tunnitasu olla suurem kui 80 eurot.

17. Hageja taotles esindajakulude hüvitamist lähtudes tasumäärast 125 eurot tunnis. Maakohus

leidis, et lepingulise esindaja tunnitasu on põhjendatud vastavalt taotletule 125 eurot, sest ei

ületa oluliselt keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu. Ringkonnakohus nõustub

maakohtuga, et üldjuhul ei saa põhjendatuks ja vajalikuks pidada tunnitasu, mis ületab oluliselt

keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu. Siiski märgib ringkonnakohus, et

mitteadvokaadist esindaja põhjendatud tunnitasuks on senises praktikas peetud 60-100 eurot,

millele vajadusel lisandub käibemaks. Sellest kõrgemad juristi tunnitasud on pigem erandlikud

(Ringkonnakohtu lahend nr 2-19-110078, punkt 19). Tunnitasule tuleb hinnangu andmisel mh

lähtuda vaidluse sisust. Arvestades, et põhimenetluses lahendatud vaidlus ei olnud õiguslikult

keeruline, peab ringkonnakohus hageja lepingulise esindaja põhjendatud tunnitasuks 96 eurot

(käibemaksuga). Ringkonnakohus võtab siinjuures arvesse, et advokaadi tunnitasu on kõrgem

põhjusel, et ta peab täitma mitmeid advokatuuriseadusest tulenevaid kohustusi ja alluma

kutsealasele järelevalvele, mis mitteadvokaadist esindajate puhul nii ei ole.

18. Määruskaebuse põhjenduste kohaselt ei ole maakohus arvestanud, et senise kohtupraktika

kohaselt kulub 1 leheküljelise menetlusdokumendi koostamiseks aega 40 minutit kuni 1 tund.

Selle aja sisse peavad mahtuma nii kliendi kohtumised, dokumentidega tutvumised, analüüsid

kui ka seisukohtade koostamised.

19. Esmalt selgitab ringkonnakohus, et TsMS § 175 lg 1 eesmärk on hinnata menetlusosalise

esindaja õigusabikulu põhjendatust ja vajalikkust konkreetse asja asjaoludest lähtuvalt ning

põhjendamatu on jätta õigusabikulu taotlus rahuldamata lähtuvalt ainuüksi kriteeriumist, et 1

leheküljelise menetlusdokumendi koostamiseks kulub aega 40 minutit kuni 1 tund. Kui lähtuda

menetlusdokumendi koostamiseks kulunud aja põhjendatusele dokumentide lehekülgede

arvust, ei kujuta see endast menetluskulu põhjendatuse ja vajalikkuse sisulist kontrolli. Seega

ei ole dokumendi maht ainsaks kriteeriumiks, mille alusel hinnata toimingule kulunud aja

põhjendatust ja vajalikkust ning selge on see, et keerukama dokumendi koostamine on

aeganõudvam.

20. Käesolevas asjas ei ole menetluskulude nimekirjas hageja lepinguline esindaja eraldi välja

toonud tehtud menetlustoiminguid ning neile kulunud aega. Menetluskulude nimekirjast

nähtub, et hageja lepinguline esindaja on osutanud õigusabiteenust 4 tunni ulatuses

tunnihinnaga 125 eurot. Arvestades, et hagi rahuldati tagaseljaotsusega, sai hageja lepingulise

esindaja menetlustoimingutele kulunud aeg seostuda hagiavalduse ettevalmistamisega ning

selle esitamisega.

21. Ringkonnakohus märgib, et lepingulise esindaja ajakulu põhjendatust hinnates tuleb

arvestada, et õigusabiteenus on mitmekülgne ning see hõlmab ka muid toiminguid lisaks

kohtule menetlusdokumentide koostamisele. Seetõttu ei ole põhjendatud kostjate seisukoht, et

hageja nimekirjas kajastatud lepingulise esindaja õigusabiteenus hõlmab vaid 4 tunni ulatuses

2-20-143265

hagiavalduse koostamist. Aeg, mis on kulunud korraldava iseloomuga toimingutele (kohtumine

kliendiga, tõendite komplekteerimine jms), võib samuti olla käsitatav vajaliku ajakuluna

tsiviilkohtumenetluse seadustiku mõttes ja selle eest tasutut saab teiselt poolelt välja mõista.

Kohtule esitatava menetlusdokumendi ettevalmistamise ajakulu ei pruugi sisaldada üksnes

menetlusdokumendi faktilist kirjutamist, vaid asjaolude ja vajadusel ka tõendite analüüsi ning

õigusliku positsiooni väljatöötamist, samuti selle mõju hindamist menetluse jaoks ning

kliendiga läbi arutamist. Samuti on kliendisuhtlus mõistlikus ulatuses TsMS § 175 lg 1 järgi

vajalik ja põhjendatud toiming kliendi huvide kaitsel (Riigikohtu lahend nr 3-2-1-48-16, punkt

13).

22. Üldjuhul peab lepinguline esindaja hagiavalduse esitamiseks tutvuma asja materjalidega,

konsulteerima kliendiga, analüüsima kliendi esitatud tõendeid, kohaldama seadust ning

koostama hagiavalduse. Hagiavalduse koostamine on olulise tähtsusega, sest sellest sõltub

edaspidise menetluse edukus ja perspektiivikus. Kostjad on leidnud, et hageja lepingulisel

esindajal sai hagiavalduse koostamiseks kuluda maksimaalselt 2h, sest hagiavalduse sisuline

osa ei ole üle 2 lehekülje. Ringkonnakohus sellega ei nõustu. 2 tunniga ei ole võimalik teha

vajalikke menetlustoiminguid, s.o tutvuda asja materjalidega ja konsulteerida kliendiga,

analüüsida asjaolusid ja tõendeid, välja töötada õiguslik positsioon, arutada kliendiga läbi ja

koostada hagiavaldus. Ülalmärgitud põhjustel ei ole alust vähendada hageja lepingulise

esindaja menetlustoimingutele kulunud aega.

23. Õigusabikulu suurus peab tervikuna vastama tsiviilasja olemusele, keerukusele ja mahule

ning et menetluskulude kindlaksmääramisel ei pea kohus analüüsima minutilise täpsusega iga

üksiku õigusabitoimingu põhjendatust ja vajalikkust eraldi, vaid hindab asja tervikuna.

Ringkonnakohtu hinnangul on maakohtu põhjendused hageja menetluskulude suuruse

põhjendatuse ja vajalikkuse kohta küll vähesed, kuid põhjendatud ja vajalikuks peetud hageja

esindaja ajakulu kokku 4h ulatuses vastab tsiviilasja keerukusele ja mahukusele.

24. Eeltoodust tulenevalt on hageja esindajakulud põhjendatud 384 euro ulatuses (4h x 96),

millele lisandub riigilõiv 200 eurot. Kokku on hageja menetluskulud põhjendatud 584 euro

ulatuses.

25. TsMS § 178 lg 4 kohaselt ei hüvitata menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel

tekkinud kulusid.

26. Määruse peale saab kaevata Riigikohtule TsMS § 696 lg 1 teise lause ja lg 3 esimese lause

alusel. TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata

menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui

vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot.

(allkirjastatud digitaalselt)