2-21-7044/42 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Kohtukoosseis

Kohtunik Anu Uritam

Otsuse tegemise aeg ja koht

22.12.2022 Tallinna kohtumaja

Tsiviilasja number

2-22-7044

Tsiviilasi

N. V., E. M. ja K. P. hagi M. Z., V. G. ja S. N. vastu ebaõigete

faktiväidete ümberlükkamise, mittevaralise ja varalise kahju

hüvitamise ning lisanduva viivise nõudes

Hagihind

hagi hind 45 711 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja 1: N. V. (isikukood XXX, XXX);

Hageja 2: E. M. (isikukood XXX, XXX);

Hageja 3: K. P. (isikukood XXX, XXX);

Hagejate lepinguline esindaja: advokaat Katrin Paulus

(Advokaadibüroo EMERALDLEGAL, e-post: XXX);

Kostja 1: M. Z. (isikukood XXX, XXX);

Kostja 1 lepinguline esindaja: advokaat Oleg Matvejev

(LEADELL Pilv Advokaadibüroo, e-post: XXX);

Kostja 2: V. G. (isikukood XXX, XXX);

Kostja 3: S. N. (isikukood XXX, XXX);

Kostjate 2 ja 3 lepinguline esindaja: Vladimir Buldakov

(Buldakovide juriidiline büroo, e-post: XXX

Menetluse liik

kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

Jätta hagi ebaõigete andmete ümberlükkamise nõudes ja selle alternatiivses nõudes,

mittevaralise kahju ja varalise kahju ning viivise nõuetes rahuldamata.

Menetluskulude jaotus

1. Jätta menetluskulud hagejate kanda.

2. Mõista hagejatelt N. V.lt (isikukood XXX), E. M.lt (isikukood XXX) ja K. P.lt (P.,

isikukood XXX) kostja M. Z. (isikukood XXX) kasuks menetluskuluna välja 4519,20 (neli

tuhat viissada üheksateist eurot ja 20 senti) eurot.

3. Mõista hagejatelt N. V.lt (isikukood XXX), E. M.lt (isikukood XXX) ja K. P.lt (P.,

isikukood XXX) kostja M. Z. (isikukood XXX) kasuks välja viivis menetluskulult 4519,20

eurolt alates käesoleva lahendi jõustumisest kuni menetluskulude täieliku tasumiseni VÕS §

113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.

4. Mõista hagejatelt N. V.lt (isikukood XXX), E. M.lt (isikukood XXX) ja K. P.lt (P.,

isikukood XXX) kostjate V. G. (isikukood XXX) ja S. N. (isikukood XXX) kasuks

menetluskuludena välja 1806 (üks tuhat kaheksasada kuus) eurot.

5. Mõista hagejatelt N. V.lt (isikukood XXX), E. M.lt (isikukood XXX) ja K. P.lt (P.,

isikukood XXX) kostjate V. G. (isikukood XXX) ja S. N. (isikukood XXX) kasuks välja viivis

menetluskulult 1806 eurolt alates käesoleva lahendi jõustumisest kuni menetluskulude

täieliku tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsusele võivad pooled esitada apellatsioonkaebuse Tallinna ringkonnakohtule 30 päeva

jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest. Apellatsioonkaebus tuleb esitada otse Tallinna

ringkonnakohtule asukohaga Pärnu mnt 7 Tallinn. Apellatsioonkaebuse võib kohus lahendada

kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta kohtuistungi pidamist.

Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks

peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka

menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse

põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks,

mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise

taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja

pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

HAGEJATE NÕUE

1. Hagejad palusid hagiavalduses kohustada kostjaid edastama hiljemalt järgmisel tööpäeval pärast

kohtuotsuse jõustumist kõigile xxx korteriomanike postkastidesse valgel A4 lehel ilma

illustratsioonideta ja ükskõik missuguste täiendusteta kirjastiilis Times New Roman ja kirjasuurusega

vähemalt 12 punkti teade järgmise sisuga:

„Avaldasime KÜ juhatuse liikmete N. V., E. M. ja K. P. kohta valeväited, millega jätsime vale mulje,

justkui on meile teada kindlad faktid ja tõendid, et KÜ juhatuse liikmed N. V., E. M. ja K. P. rikuvad

juhatuse liikme kohustusi (käitunud ebaseaduslikult ja rikkunud KÜ põhikirja) ja rikkusid otsuse

vastuvõtmise korraldamist üldkoosoleku kokku kutsumata arvukalt korteriomandi- ja

korteriühistuseaduse ja meie korteriühistu põhikirja sätteid. Lisaks jätsime vale mulje, et KÜ juhatuse

liikmed N. V., E. M. ja K. P. varjavad KÜ rahaliste vahendite väärkasutamist. Nimetatud väited on

valed ning me lükkame need ümber, sest meil puuduvad tõendid juhatuse liikme kohustuste rikkumise,

30.09.2020. a otsuse vastuvõtmise rikkumiste ja KÜ rahaliste vahendite väärkasutamise ja selle

varjamise kohta. V. G., M. Z. ja S. N..“

2. Sama teate avaldamist soovisid hagejad ka vene keeles:

„Мы опубликовали ложные утверждения о членах правления квартирного товарищества Н. В.,

Э. М. и К. П. и тем самым создали неверное представление, будто бы у нас есть конкретные

доказательства того, что члены правления нарушают свои обязанности (действуют незаконно и

нарушают устав товарищества) и провели удаленное собрание с многочисленными

нарушениями закона о квартирной собственности и квартирных товариществах и пунктов

устава нашего товарищества. Также мы создали неверное впечатление, будто Н. В., Э. М. и К.

П. скрывают использование ненадлежащим способом денежных средств квартирного

товарищества. Данные факты являются неверными, и мы опровергаем их, поскольку у нас

отсутствуют доказательства о нарушении обязанностей членов правления, о нарушениях

принятия решения от 30.09.2020 и о ненадлежащем использовании денежных средств

квартирного товарищества и сокрытии этого. В. Г., М.Ж. и С. Н.“.

3. Iga hageja palus, et kohus mõistaks igalt kostjalt tema kasuks välja mittevaralise kahju hüvitise

kohtu õiglasel äranägemisel. Samuti palus iga hageja igalt kostjalt viivise väljamõistmist mittevaralise

kahju hüvitiselt alates hagi esitamisest kuni nõude rahuldamiseni seadusjärgses määras. Iga hageja

palus samuti kostjatelt solidaarselt varalise kahju 368 euro väljamõistmist ning viivise väljamõistmist

kahju hüvitiselt alates hagi esitamisest kuni kohtuotsuse tegemiseni ning sealt edasi seadusjärgses

määras kuni nõude rahuldamiseni, kuid mitte suuremas summas kui kahju hüvitis.

4. Hagiavalduse kohaselt on hagejad korteriühistu xxx juhatuse liikmed. Kostjad väljendasid korduvalt

rahulolematust hagejate tegevuse suhtes. Kostjate näol on tegemist initsiatiivgrupiga, kes vaidleb

hagejate kui juhatuse liikmete tegevusele vastu. Konflikt on tekkinud põhjusel, et kostjad ei olnud nõus

otsuse vastuvõtmisega üldkoosolekut kokku kutsumata ja korraldasid protesti, mille käigus nad käisid

korteriomanike korterites ja kogusid allkirju poolt antud häälte muutmiseks.

5. Kostjad jagasid 14.01.2020 hagejate kohta xxx korteriomanike postkastidesse eesti- ja venekeelse

teate, milles süüdistasid hagejaid selles, et nad rikuvad juhatuse liikme kohustusi ja rikkusid otsuse

vastuvõtmisel ilma üldkoosolekut kokku kutsumata arvukalt korteriomandi- ja korteriühistuseaduse ja

ühistu põhikirja sätteid. Kostjad heitsid ette ka korteriühistule kuuluvate rahaliste vahendite

väärkasutamist.

6. Kostjate teade sisaldas muuhulgas ebaõigeid faktiväiteid: “kaugüldkoosolek oli läbi viidud

Korteriomandi- ja Korteriühistu Seaduse (edaspidi KKS) ja meie korteriühistu Põhikirja (edaspidi KP)

arvukate alljärgnevate rikkumistega“, „Sellise ebaseadusliku Juhatuse tegevuse ja Seaduse rikkumise

tagajärjel“, „Kui juhatuse arvamusel Eesti Vabariigi seadused ja meie ühistu põhikiri kehtivad mitte

nende jaoks“, „Ühtlasi paneme tähele: 15. jaanuaril 2021. a. planeeritakse küttesüsteemi renoveerimise

protsessi juba alustada. Miks nii kiire? Mitte PÄRAST üldkoosolekut, vaid ENNE? Täpselt nii!“,

„VÕIMALIK RAHAVAHENDITE LEKE meie ühiselt kontolt“, „Ilmselt EI TUNNE meie maja

juhatus Seadust või arvab, et see ei kehti NENDE SUHTES“.

7. Kostjad avaldasid hagejate kohta korduvalt ebaõigeid faktiväiteid ja tekitasid teistel korteriomanikel

hagejatest vale mulje. Kostjate avaldatud ning esile toodud väited on faktiväited, sest neid on võimalik

objektiivselt kontrollida. Kostjad avaldasid hagejate kohta ebaõigesti, et kaugüldkoosolek oli läbi

viidud seaduse ja põhikirja arvukate rikkumistega. Kostjad avaldasid ebaõigesti, et hagejad ei tunne

seadust või arvavad, et see ei kehti nende suhtes. Sisuliselt väitsid kostjad, et hagejad rikkusid seadust

ja põhikirja, kui korraldati otsuse vastuvõtmist koosolekut kokku kutsumata ning kostjad heitsid

hagejatele ette seaduste rikkumist ja ebaseadusliku tegevust.

8. Väidetes: „Ühtlasi paneme tähele: 15. jaanuaril 2021. a. planeeritakse küttesüsteemi renoveerimise

protsessi juba alustada. Miks nii kiire? Mitte PÄRAST üldkoosolekut, vaid ENNE? Täpselt nii! …

VÕIMALIK RAHAVAHENDITE LEKE meie ühiselt kontolt“ heitsid kostjad hagejatele ette ühistule

kuuluva raha väärkasutamist. Kõik kostjate esitatud väited on faktiväited, sest väidete avaldamise

eesmärk oli süüdistada hagejaid mitmetes rikkumistes ja mõjutada seeläbi teiste korteriomanike

arvamust hagejate kohta. Kostjad viitasid konkreetsetele rikkumistele, mida nad hagejatele ette

heidavad ning selliste rikkumiste toimepanemise fakt on kontrollitav. Kostjate etteheited on alusetud.

9. 30.09.2020 edastati otsuse eelnõu korteriomanikele. 30.09.2020 – 15.10.2020 toimus protesti

korraldamine, kus kostjad käisid korteriomanike juures ja kogusid vastuhääli. 15.10.2020 edastati

ühistu juhatusele protest. 15.10.2020 oli hääletamise tähtaeg. 25.10.2020 koostati hääletusprotokoll.

Ajavahemikul 30.09.2020 kuni15.10.2020 toimus xxx majas otsuse vastuvõtmine üldkoosolekut kokku

kutsumata. Otsused võeti vastu koosolekut kokku kutsumata seoses koroonaviiruse levikust tulenevate

piirangutega.

10. Hagejad viitasid KrtS §-le 724. Otsuste vastuvõtmisel kehtinud põhikirja p 6.9 kohaselt

võrdsustatati üldkoosoleku otsusega liikmete poolt kirjaliku hääletamise teel kõigi ühistu liikmete

nõusolekul langetatud otsus. Arvestades KrtS §-s 724 sätestatut, on kehtivad otsused, mis võeti

häälteenamusega vastu kuni 2020. aasta 31. oktoobrini üldkoosolekut kokku kutsumata.

11. Hagejad edastasid 30.09.2020 otsuse eelnõu kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis kõigile

korteriühistu liikmetele, paludes esitada seisukoha kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis

hiljemalt 15. oktoobriks 2020. Korteriühistu liikmed hääletasid ja hääletuslehe kohaselt osales

kirjalikul hääletamisel 42 korteriühistu liiget (71% kaasomandiosadest), renoveerimise poolt hääletas

32 liiget. Hagejad viitasid KrtS § 21 lõikele 2 ja lõikele 3. Otsuse vastuvõtmisel kehtinud põhikiri ei

näinud ette suuremat häälteenamuse nõuet.

12. Kostjad heitsid hagejatele ette seda, et otsuse vastuvõtmine koosolekut kokku kutsumata toimus

valesti ning hagejad jätsid alusetult arvestamata vastuhäältega. Vastuhääled koguti initsiatiivgrupi

tegevuse tulemusel ja pärast seda, kui korteriomanikud olid juba andnud poolthääled ehk hääletamise

viimase päeva (15.10.2020) õhtul. Hagejad pidasid ekslikuks kostjate arvamust, et neid hääli tuli

arvestada. Hagejad viitasid TsÜS § 33 lõikele 1, § 69 lõikele 2 ja §-le 72. Korteriomanike hääled

muutusid kehtivateks siis, kui ühistu sai need kätte. Poolthääled jõudsid hagejateni esimestena ning

neid arvestati õigesti. KrtS § 21 lg 2 järgi ei saa korteriomanikud ümber mõelda. Kostjad esitasid uued

hääled tähtaja viimasel päeval ja seda ei saanud arvestada, sest korteriomanikud olid juba hääled

andnud. Korteriomanikud ei esitanud tahteavaldust tagasivõtvat tahteavaldust enne tahteavaldust

(hääletamist) või sellega ühel ajal. Kostjad heitsid hagejatele ette, et „poolt“ häälte puhul on tegemist

võltsitud allkirjadega. Seaduses puudub viide allkirjade ekspertiisi teostamise kohustuslikkusele.

13. Hagejad viitasid KrtS § 20 lõikele 3 ja leidsid, et seadus ei täpsusta, mis tähtaja jooksul tuleb

erakorraline üldkoosolek läbi viia. Kostjate viide ühistu põhikirja p-le 3.3.3 on asjakohatu, kuna see ei

kohusta juhatust läbi viima erakorralise üldkoosoleku läbi 14 päeva jooksul, vaid üldkoosoleku tuleb

kokku kutsuda. Hagejad teavitasid üldkoosoleku kuupäevast 28. jaanuarist 2021. Kostjad väitsid, et

hagejad venitavad koosoleku korraldamisega ja tegu on ühistule kuuluva raha väärkasutamisega.

Hagejad selgitasid kostjatele, et renoveerimise plaan oli paika pandud juba eelnevatel üldkoosolekutel

ning hääletus on juba läbi viidud. Kuna remonditööd olid kiire iseloomuga ja hädavajalikud, ei saanud

tööde alustamisega venitada. Oluline on, et üldkoosolek kinnitas tööde teostamise. Koosoleku

läbiviimine oli raskendatud koroonaviirusega seonduvatest piirangutest tulenevalt, mis on üldtuntud

asjaolu. Seega on alusetud kostjate väited, et hagejad ei tunne seadust ning on ebapädevad.

14. Kostjad ega ükski teine ühistu liige ei ole üldkoosoleku otsust vaidlustanud. Järelikult on otsus

jätkuvalt kehtiv. Kostjate järeldus, et hagejad kasutavad ühistu raha vääralt ning tegu on rahavahendite

„lekkega“ (väärkasutamisega või raha kontolt alusetu kadumisega), on ebaõige. Hagejate tegevus on

seadusega kooskõlas ning kostjatel puudus igasugune alus hagejate laimamiseks. Kostjatel ei ole

ühtegi reaalset tõendit.

15. Kostjate avaldatud teate sisu jätab hagejatest inetu mulje. Kostjad jätsid avalikult mulje, et hagejad

tegutsevad omakasupüüdlikult ning vastuolus seaduse ja korteriomanike huvidega. Sisuliselt

süüdistasid kostjad hagejaid ebapädevuses, seaduste mittetundmises ja ühistu raha väärkasutamises.

See loob hagejatest ebaõige ja tegelikkusele mittevastava mulje. Avaldatud teatega tekitasid kostjad

korteriomanike silmis ebaõige kuvandi hagejatest. Esitatud valed väited on põhjustanud hagejatele ja

nende lähedastele moraalseid üleelamisi. Hagejatel on esinenud olulisi meeleolulangusi ning

negatiivseid emotsioone. Kostjate esitatud väidete ümberlükkamisega tegelemine on hagejatele

põhjustanud liigset stressi ning hagejad pidid enda õiguste kaitseks pöörduma advokaadi poole.

16. Kostjad teavitasid korteriomanikke, et hagejad rikuvad seadust ning tõid konkreetsed „rikkumised“

välja. Kostjad soovisid ebaõigete faktiväidetega jätta ebaõige mulje, et hagejad on ebakompetentsed ja

väärkasutavad ühistu raha. Seega avaldasid kostjad ebaõiged faktiväited ning rajasid ebaõigetele

faktiväidetele negatiivse hinnangu, mille kohaselt tuleb hagejatesse suhtuda negatiivselt. Sisuliselt

kutsusid kostjad hagejaid boikoteerima ebaõigel faktilisel alusel.

17. Kostjad ei kontrollinud enda avaldatud väiteid. VÕS § 1047 lg-st 3 lähtuvalt lasub avaldajal

asjaolude tõesuse kontrollimise kohustus. Andmed peavad enne avaldamist olema kontrollitud

põhjalikkusega, mis vastab võimaliku rikkumise raskusele (Riigikohtu otsus tsiviilasjas nr 3-2-1- 159-

14). 41. Negatiivsete asjaolude tõendamine. Hagejatel pole võimalik tõendada negatiivseid asjaolusid.

Sellisel juhul pöördub tõendamiskoormis igal juhul ringi ning kostjad peavad tõendama nende väidete

tõele vastavust. Kostjad on eksinud käibekohustuse vastu mitte rikkuda hagejate head nime ebaõige

mulje loomise teel.

18. Kuigi kostjate korteriomanikele jagatud teated ei sisaldanud kostjate nimesid, on kostjad jagatud

teadete autorid, mida tõendab vaidluse taust. xxx majas tekkis aktivistide grupp, kuhu kuuluvad

kostjad. Kostjad ei olnud nõus maja renoveerimisega ja seoses sellega soovisid juhatuse vahetust.

Ajavahemikul 30.09.2020-15.10.2020 toimus xxx majas otsuse vastuvõtmine üldkoosolekut kokku

kutsumata. Kostjad käisid 2020. a oktoobris korteriomanike korterites, kogusid vastuhääli ja levitasid

hagejate kohta valeandmeid. Hagejad nägid kostjaid mitmel korral allkirju kogumas. Kostjad

avaldasid, et nad soovivad poolthääli tühistada.

19. Kostjad on KÜ X initsiatiivgrupp, kes ei ole nõus hagejate tegevusega. Hagejad saavad seda

tõendada tunnistajate ütluste või hagejate ja kostjate vande all antavate seletustega. Lisaks pöördusid

kostjad hagejate poole dokumentidega tutvumise nõudega ning käisid dokumentidega tutvumas 18.

detsembril 2020. Hagejad koostasid selle kohta protokolli. Protokollist nähtub, et juhatuse ruumi, kus

asub arhiivikapp, tulid kohale V. G., S. N. ja M. Z. . Koosoleku alguses oli ka R. K.. Seega osalesid

kostjad dokumentide tutvumises. Kostjate suhtlusstiil oli ründav ja nad väljendasid rahulolematust

hagejate tegevusega. Seda tõendab hagejate koostatud protokoll. Dokumentidega tutvumisel esitasid

kostjad samu etteheiteid, mis on toodud teates.

20. Protesti korraldamist kinnitab kostja M. Z küsimus dokumentidega tutvumisel. Kostja nimelt küsis,

kas nende kogutud hääli on juhatus arvestanud. Juhatus vastas, et ei ole, kuna tegemist ei olnud kehtiva

hääletuslehega. Kostjad käisid dokumentidega tutvumas, kuna ei olnud nõus hagejate tegevusega.

Kõiki asjaolusid kogumis arvestades järeldub, et teate avaldamise taga seisavad kostjad. Ühelgi teisel

korteriomanikel ei olnud mingisugust objektiivset vajadust sellist teadet avaldata. Kostjad on teate

autorid.

21. Kostjad jagasid laimavaid teateid XXX korteriomanike postkastidesse. Kostjad peavad jagama

ümberlükkavaid teateid samal viisil. Väidete ümberlükkamine võib hagejate maine taastada. Lisaks

tuleb kostjatel hüvitada mittevaraline kahju. Hagejatele on nende maine äärmiselt oluline. Avaldatud

teksti pinnalt jäi keskmisele mõistlikule lugejale mulje, justkui oleksid hagejad ebapädevad ega täidaks

oma juhatuse liikmete kohustusi. Hagejale on tekitatud mittevaraline kahju ning hagejad saavad nõuda

kostjatelt mittevaralise kahju hüvitamist.

22. Kostjate avaldatud laim põhjustab hagejatele ebamugavustunnet teiste inimestega (kõigepealt

naabritega) suheldes ja viimane häirib oluliselt hagejate igapäevaelu. Mittevaralise kahju suurust ei saa

tõendada. Kuna kostjate süüdistused olid valed, oli arvamuse kujunemise käik ebaobjektiivne ning

kahjustas hagejate mainet. Sisuliselt arvavad korteriomanikud siiamaani, et hagejad on pahatahtlikud

inimesed. Praegusel juhul oli kostjate tegevus kantud tahtlusest ehk kostjad soovisid kaasa tuua

õigusvastase tagajärje, sest kostjad teadsid, et nende esitatud faktiväited on ebaõiged ning

väärtushinnangud on objektiivselt põhjendamatud. Seega avaldasid kostjad teadvalt ja tahtlikult

laimava informatsiooni hagejate kohta.

23. Arvestades üldise elukalliduse tõusu, kostjate hoolimatust ja ükskõiksust hagejate au teotamise

suhtes ning hagejate maine hävitamist, nõuavad hagejad kostjatelt mittevaralise kahju hüvitamist kohtu

õiglasel äranägemisel. Hagejate hinnangul peaks hüvitise suurus olema minimaalselt kooskõlas neile

põhjustatud mittevaralise kahjuga, eriti arvestades põhjustatud kahju ulatust ning tõsidust. Kostjatel on

kohustus hüvitada hagejatele tekkinud mittevaraline kahju ning sellele lisanduv viivis alates hagi

esitamisest kohtule.

24. Hagejad nõuavad kostjatelt ka kohtueelsete õigusabikulude hüvitamist. Hagejatele on tekkinud

varaline kahju kohtueelsete õigusabikulude näol seoses kostjale nõudekirja edastamisega. Hagejate

õigusabikulud kokku on 1104 eurot ehk 368 eurot iga hageja puhul (summa sisaldab käibemaksu), mis

sisaldasid endas hagejate olukorra analüüsimist ja kostjatele nõudekirjade edastamist. Kuna hagejad ei

ole käibemaksukohustuslased, kuulub käibemaks hüvitamisele. Hagejad on osavõlausaldajad varalise

kahju hüvitamise ja viiviste nõuete puhul. Hagejad on osavõlausaldajad, sest nad kandsid kohtueelseid

õigusabikulusid kolmas võrdses osas. Kostjad on solidaarvõlgnikud varalise kahju hüvitamise ja

viiviste nõuete puhul, sest kostjate ühine käitumine tõi kaasa selle, et hagejad pidid pöörduma

advokaadi poole.

25. Asja õigeks lahendamiseks tuleb arvesse võtta, et kohtuotsusega väljamõistetaval kahjuhüvitisel

peab olema eri- ja üldpreventiivne mõju. Hagejad nõuavad kostjatelt viivise tasumist VÕS § 113 lg-s 1

sätestatud määras ning VÕS § 113 lg-s 2 sätestatud hetkest alates. Hagejad nõuavad kostjatelt

tulevikus sissenõutavaks muutuvat viivist seadusjärgses määras iga täitmisega viivituses oldud päeva

eest.

26. 24.09.2021 seisukohtades ei nõustunud hagejad kostjate väidetega, et viimased ei ole teateid

avaldanud ega levitanud. Kostjad on teadete autorid ja tõendeid tuleb hinnatakogumis. Kostjad on

elamu „initsiatiivgrupiks“ ning nad ei ole rahul hageja tegevusega. Nimelt kostjad käisid kogumas

vastuhääli. Kostjad väitsid paljasõnaliselt, et nad ei suuda füüsiliselt jagada teadet XXX

korteriomanike postkastidesse, sest juurdepääs postkastidesse on suletud lukustatud metalluksega.

Tegu on otsitud põhjendusega. Tähtsust ei oma, kes füüsiliselt jagas laimavad teated, vaid oluline on,

kes tegelikult seisab kirjade koostamise taga. Kõiki postkaste on trepikojas võimalik avada ja sulgeda

ükskõik millise väiksemat mõõtu võtmega. Laimavate kirjade taga seisab mitu isikut, sest teadetes on

kasutatud mitmust.

27. Hageja protokoll tõendab, et kostjad käisid dokumentidega tutvumas 18.12.2020. Kostjate

protokollis märgitud etteheited on samad, mis sisaldusid teadetes. Kostjad küsisid, kas nende kogutud

vastuhääli on arvestatud. Antud küsimuse esitamine tõendab protesti korraldamist nimelt kostjate

poolt. Haggejad pidasid on eluliselt usutavaks, et jagatud teadetes sisalduva laimu autoriteks võivad

olla vaid XXX maja elanikud või nende esindajaks olnud M. Z. Keegi teine ei omanud objektiivset

vajadust jagada sellist laadi kirju hagejate kohta.

28. 25.02.2022 muutsid hagejad nõuet. Hagejad palusid esimese alternatiivina kohustada kostjaid

edastama hiljemalt järgmisel tööpäeval pärast kohtuotsuse jõustumist kõigile XXX korteriomanike

postkastidesse valgel A4 lehel ilma illustratsioonideta ja ükskõik missuguste täiendusteta kirjastiilis

Times New Roman ja kirjasuurusega vähemalt 12 punkti teate järgmise sisuga:

„Avaldasime KÜ juhatuse liikmete N. V., E. M. ja K. P. kohta valeväited, millega jätsime vale mulje,

justkui on meile teada kindlad faktid ja tõendid, et KÜ juhatuse liikmed N. V., E. M. ja K. P. rikuvad

juhatuse liikme kohustusi (käitunud ebaseaduslikult ja rikkunud KÜ põhikirja) ja rikkusid otsuse

vastuvõtmise korraldamist üldkoosolekut kokku kutsumata arvukalt korteriomandi- ja

korteriühistuseaduse ja meie korteriühistu põhikirja sätteid. Lisaks jätsime vale mulje, et KÜ juhatuse

liikmed N. V., E. M. ja K. P. varjavad KÜ rahaliste vahendite väärkasutamist. Nimetatud väited on

valed ning me lükkame need ümber, sest meil puuduvad tõendid juhatuse liikme kohustuste rikkumise,

30.09.2020. a otsuse vastuvõtmise rikkumiste ja KÜ rahaliste vahendite väärkasutamise ja selle

varjamise kohta. V. G., M. Z. ja S. N..

Мы опубликовали ложные утверждения о членах правления квартирного товарищества Н. В., Э.

М. и К. П. и тем самым создали неверное представление, будто бы у нас есть конкретные

доказательства того, что члены правления нарушают свои обязанности (действуют незаконно и

нарушают устав товарищества) и провели удаленное собрание с многочисленными

нарушениями закона о квартирной собственности и квартирных товариществах и пунктов

устава нашего товарищества. Также мы создали неверное впечатление, будто Н. В., Э. М.и К. П.

скрывают использование ненадлежащим способом денежных средств квартирного

товарищества. Данные факты являются неверными, и мы опровергаем их, поскольку у нас

отсутствуют доказательства о нарушении обязанностей членов правления, о нарушениях

принятия решения от 30.09.2020 и о ненадлежащем использовании денежных средств

квартирного товарищества и сокрытии этого. В. Г., М. Ж. и С. Н.“.

29. Teise alternatiivina palusid hagejad kohustada kostjaid edastama hiljemalt järgmisel tööpäeval

pärast kohtuotsuse jõustumist kõigile X korteriomanike postkastidesse valgel A4 lehel ilma

illustratsioonideta ja ükskõik missuguste täiendusteta kirjastiilis Times New Roman ja kirjasuurusega

vähemalt 12 punkti teate järgmise sisuga:

„Avaldasime KÜ juhatuse liikmete N. V., E. M. ja K. P. kohta valeväited, et KÜ juhatuse liikmete

korraldatud kaugüldkoosolek oli läbi viidud korteriomandi- ja korteriühistuseaduse ja korteriühistu

põhikirja arvukate rikkumistega ning KÜ juhatuse liikmed planeerisid küttesüsteemi renoveerimise

protsessi alustada enne koosolekut, sest võimalik on rahavahendite leke meie ühiselt kontolt. Need

väited on valed ning me lükkame need ümber. V. G., M. Z. ja S. N..

Мы опубликовали ложные утверждения о членах правления квартирного товарищества Н, В., Э.

М. и К. П., что члены правления провели удаленное общее собрание с многочисленными

нарушениями закона о квартирной собственности и квартирных товариществах и пунктов

устава товарищества и члены правления начали процесс реновации отопительной системы до

общего собрания, так как возможна утечка средств с нашего общего счета. Данные факты

являются неверными, и мы опровергаем их. В. Г., М.Ж. и С. Н.“.

30. Hagejad leidsid endiselt, et kostjad avaldasid õigusvastaesd teated elamu elanikele. Tõendeid

kogumis hinnates ei jää kahtlust selles, et nimelt kostjad avaldasid laimu. Kostjad käisid

korteriomanike korterites ja kogusid allkirju „poolt“ häälte „vastu“ häälteks muutmiseks. Naabrite

ütlustega on tõendatud, et kostjad käisid „protesti“ korraldamas perioodil 30.09.2020- 15.10.2020.

Pooltel on vaidlus selle üle, kes kuulusid algatusrühma. Algatusrühm on ette valmistanud ja

postkastidesse pannud kohtule esitatud laimukirjad. Sel põhjusel on hagejatel vaja tõendada seost

algatusrühma ja kostjate vahel. Puudub eluliselt loogiline seletus sellele, et kolm inimest käivad mööda

kortereid ja nimetavad end majaelanike ees algatusrühmaks, kuid siis tuleb keegi tundmatu isik ja

paneb postkastidesse sama sisuga väited.

31. Naabrid iseloomustasid kostjate käitumist agitatsioonina. K. P. kinnitas, et tema juurde tulid

kostjad kolmekesi. Nimesid K. P. ei teadnud, nägusid aga tundis. K. P. kinnitas, et kostjad väitsid talle,

et ühistu kogutud summa on tuulde läinud ja uurisid, kas K. P. ei taha teada, kuhu raha kaob. J. G.

kinnitas, et kostja M. Z agressiivselt survestas teda ning väitis, et hagejad on aferistid. Ü. T. kinnitas, et

tema juures käis initsiatiivgrupp (mitu inimest, üks naisterahvas ja üks meesterahvas) allkirja kogumas.

Ü. T. ei mäletanud, mis probleemidele viidati, küll aga ei pidanud ta seda hääletamiseks, vaid arvas, et

teemat tuleb arutada. Telefonikõnest on selge, et Ü. T. oli eksitusse viidud, sest ta tegelikult ei

soovinud vastu hääletada.

32. K. L. kinnitas, et tema juures käis kõvemahäälsem naine, kes oli juhatuses (kostja V. G.) ja mees

Õismäelt, kes majas ei ela (kostja M. Z). K. L. jaoks olid need täiesti võõrad inimesed. K. L. kinnitas,

et kostja rääkisid talle, et ühistus ei ole kõik aus, seadsid kahtluse alla seda, kuhu raha läheb. K. T. sai

aru, et kostja V. G. soovib ise juhatusse saada. A. S.kinnitas, et kostja V. G. ja kostja S. N., keda ta

nimede järgi väga ei tundnud, käisid tema juures allkirja kogumas ning väitsid, et juhatus varasta. J. J.

kinnitas, et temale helistas võõras meesterahvas ja see oli agitatsioon ühistu juhatuse vastu. J. J. samuti

kinnitas, et initsiatiivgrupp laimab ühistu juhatust juba ammu. J. J. sellesse ei uskunud ning ütles, et

peab olema faktiliselt tõendatud, sest see on tõsine süüdistus. J. J. kinnitas samuti, et kostjad levitasid

informatsiooni, et juhatus varastab. Lõppkokkuvõttes asus J. J. arvamusele, et kostjad petavad

korteriomanikke valeväidetega selleks, et korteriomanikud hääletaksid kostjate poolt.

33. M. S. kinnitas, et tema juures käisid aktivistid ehk kaks naisterahvast, kuid ta nende juttu ei

süvenenud. M. S. ei mäletanud, mida aktivistid täpselt ütlesid , aga kostjate jutt oli rahaasjadest ja

renoveerimisest. M. S. endal ei ole ühtegi etteheidet ühistu juhatusele. Lisaks esitasid hagejad XXX

korteriomanike kirjalikud seletused. E.L. kinnitas, et ta sai laimava teate postkasti, tema korteris käisid

kostja M. Z ja kostja V. G. allkirja kogumas ning ühistu juhatust hakati laimama pärast seda, kui kostja

S. N. kutsuti juhatusest tagasi. J. G. kinnitas, et 2 naisterahvast, kellest üks oli kostja V. G. ja teine

naisterahvas, kes elab maja esimesel korrusel (kostja S. N., kelle nime ta ei teadnud) ja meesterahvas,

keda ta ei tudnud, käisid kogumas allkirju. J. G. kinnitas, et kostjad süüdistasid allkirjade kogumisel

hagejaid rikkumistes ning raha omastamises. J. G. sai seejärel postkasti hagejaid laimavad teated, mille

sisu kattus sellega, mida ta kuulis kostjatelt trepikojas.

34. K. L. kinnitas, et tema juures käisid kostjad V. G. ja S. N. allkirja kogumas. Allkirja kogumisel

süüdistasid kostja nad ühistu juhatust mitmetes rikkumistes ja viitasid ühistu raha väärkasutamisele. K.

L. kinnitas, et hiljem helistas talle kostja M. Z ning palus tal volikirja tema või kostja V. G. nimele

ümber vormistada. K. L. kinnitas, et kuna kostjate väited tundusid talle usutavad, kirjutas ta kostjate

soovitud paberile alla. Hiljem ta sai aru, et kostja V. G. väited remondifondi tariifide kohta oli valed,

sest K. L. uuris asja ega leidnud mingit seost hageja N. V. ja ehitusettevõtete vahel.

35. A. P. kinnitas, et ta sai enda postkasti hagi aluseks oleva teate ja seejärel võttis ühendust hageja N.

V.ga. K. P. kinnitas, et tema sai enda postkasti hagi aluseks oleva teate.

36. Eeltoodu tõendab, et kostjad käisid korteriomanike korterites „protesti“ korraldamas. Naabrid

kinnitasid, et kostjad käisid naabrite korterites paralleelselt kirjaliku hääletamisega veenmas naabreid

ümber juba antud hääli muuta. Seejärel süüdistasid kostjad hagejaid rikkumistes ning soovisid

mõjutada läbi selle naabrite arvamust. Oma käitumisega viisid kostjad naabrid segadusse ning paljud

naabrid ei saanud aru, millele nad alla kirjutavad. Naabrite kinnitused illustreerivad, et kostjad viisid

korteriomanikud eksitusse ning süüdistasid juhatust ehk hagejaid ühistu raha väärkasutamises ja

mitmetes muudes rikkumistes.

37. Kosjad viitasid protesti korraldamisel juhatuse liikmete muutmise vajadusele, küttesüsteemi

renoveerimisele ja rahaliste vahendite väärkasutamisele. Postkastidesse jagatud kirjalike teadete sisu ja

naabritele avaldatud väidete sisu kattub 100% ulatuses. Hagejate arvates oli väljaspool mõistikku

vaidlust, et laimavate teadete taga seisavad kostjad, sest laimavates teadetes viitas initsiatiivgrupp

korraldatud protestile. Etteheited said tekkida vaid isikutel, kes ei olnud otsustega nõus.

Korteriomanikele postkastidesse jagatud teadetes kinnitasid kostjad, et nad on algatusrühm.

38. Hagejad tõendasid, et korteriomanike postkastidesse jagatud teadete sisu kattub sellega, mida

kostjad rääkisid korteriomanikele protesti korraldamisel. Kuna kostjad käisid initsiatiivgrupina

kolmekesi hääli kogumas, vastutab grupi tegevuse eest iga initsiatiivgrupi liige ehk kostja. Kostjad

moodustasid tahtlikult ühise grupi, kus iga grupi liige vastutas koos teiste grupi liikmetega ja eraldi

hagejate isiklike õiguste rikkumise eest. Tähtsust ei oma, kes konkreetselt kostjatest koostas teksti, kes

printis välja ja jagas need postkastidesse. Teadete jagamine oli kantud kostjate ühisest tahtlusest ja

suunatud samale eesmärgile.

39. Algatusrühm edastas hagejatele 30.11.2020 kirja, milles nõudis erakorralise üldkoosoleku

kokkukutsumist. Nimetatud kirja edastas N. V.le kostja S. N.. Protesti koos „vastu“ häältega sai

edastada vaid isik, kes oli vahetult seotud protesti korraldamisega. Ühelegi teisele XXX elanikule ei

olnud need dokumendid kättesaadavad ning need said mõistlikult olla kättesaadavad vaid XXX

initsiatiivgrupile. Hageja N. V. sai pöördumisi XXX elanikelt, kes avastasid enda postkastides laimava

teate ja võtsid temaga ühendust. Korteriomanikud tajusid kostjate väiteid hagejate vastu suunatud

laimuna.

40. Dokumentidega tutvumisel küsis kostja M. Z, kas juhatus arvestas nende poolt kogutud hääli.

Kostja viitas protesti korraldamisele ning kinnitas sõnaselgelt, et kostjad kogusid neid hääli. Kostja M.

Z eksitab kohut, kui väidab, et ta ei ole allkirju korterites kogunud. Postkastidesse jagatud teadete taga

seisab X maja initsiatiivgrupp ehk kostjad. Korteriomanikud nägid, et kostjad käisid korterites

„protesti“ korraldamas ja kinnitasid seda telefoni teel või kirjalikult. Kostjad jagasid postkastidesse

teateid ja jagatud teadete sisu kattub „protesti“ korraldamisel naabritele avaldatud väidetega.

15.06.2021. a erakorralisel üldkoosolekul võtsid kostjad initsiatiivgrupile antud sõna.

41. Kostjate üks peamisi etteheiteid on, et hagejad rikkusid seadust ja põhikirja. Kostjad heitsid

hagejatele ette, et hagejad ei kontrollinud allkirjade ehtsust, ei esitanud hääletanud korterite nimekirja

ega arvestanud vastu häältega. Perioodil 30.09.2020-15.10.2020 toimus X majas otsuse vastuvõtmine

üldkoosolekut kokku kutsumata. Otsused võeti vastu koosolekut kokku kutsumata seoses

koroonaviiruse levikust tulenevate piirangutega.

42. Otsuste vastuvõtmisel kehtinud põhikirja p 6.9 kohaselt võrdsustatakse üldkoosoleku otsusega

liikmete poolt kirjaliku hääletamise teel kõigi ühistu liikmete nõusolekul langetatud otsus. Otsus võeti

vastu häälteenamusega. Hagejad edastasid 30.09.2020 otsuse eelnõu kirjalikku taasesitamist

võimaldavas vormis kõigile korteriühistu liikmetele, määrates tähtaja, mille jooksul liikmed pidid

esitama oma seisukoha. Hääletuslehe kohaselt osales kirjalikul hääletamisel 42 korteriühistu liiget

(71% kaasomandiosadest). Renoveerimise poolt hääletas 32 liiget, kellele kuulub 54%

kinnistusraamatusse kantud kaasomandiosadest. Hagejad viitasid KrtS § 21 lõikele 2 ja lõikele 3.

43. Hagejad kontrollisid allkirju. Hagejad esitasid lisaks otsuse vastuvõtmise hääletusprotokollile

hääletamise käigus saadud allkirjad ja volitused. Äriregister võttis hagejate esitatud protokolli vastu ja

registril ei tekkinud ühtegi etteheidet esitatud otsuse suhtes. Kostjad käisid 18.12.2020 dokumentidega

(sh allkirjadega) tutvumas ning neil ei tekkinud ühtegi etteheidet allkirjade osas.

44. Hagejad ei pidanud arvestama hiljem esitatud häältega. Kostjad heitsid hagejatele ette, et hagejad

ei arvestanud korteriomanike vastu häältega. Korteriomanike „vastu“ hääled (protest) koguti

initsiatiivgrupi tegevuse tulemusel ja pärast seda, kui korteriomanikud olid juba andnud poolthääle ehk

hääletamise viimase päeva (15.10.2020) õhtul. Neid hääli arvestama ei pidanud, sest poolthääled

jõudsid hagejateni esimesena. Korteriomanikud ei esitanud tahteavaldust tagasivõtvat tahteavaldust

enne tahteavaldust (hääle andmist) või sellega ühel ajal kooskõlas TsÜS §-ga 72. Kostjad ei ole

tõendanud, et hagejad pidid nende häältega arvestama.

45. Hagejad leidsid, et KrtS § 21 lg 2 ei anna korteriomanikule võimalust ümber mõelda. Kostjad

esitasid vastuhääled hääletamise viimasel päeval ning neid ei saanud arvestada. Kostjate edastatud

hääletuslehed ei vastanud hagejate ette nähtud hääletamise korrale. Juhatus edastas 30.09.2020 otsuse

eelnõu kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis kõigile liikmetele, määrates tähtaja, mille jooksul

liige pidi esitama selle kohta oma seisukoha kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis.

Korteriomanikud ei esitanud oma häält isiklikult, vaid kostjate kaudu. Pole teada ega ole tõendatud, et

kostjate esitatud allkirjad on ehtsad. Hagejatel puudus võimalus kontrollida allkirjade ehtsust.

46. Kui kolmas isik, kellel ei ole korteriomaniku volitust hääle edastamiseks, saab häälega oma suva

järgi manipuleerida, ei saa seda pidada ühistu juhatuse kehtestatud korra järgimiseks. Isegi juhul, kui

hagejad oleksid arvestanud kostjate kogutud vastuhäältega, oleks küttesüsteemi renoveerimise otsus

olnud vastu võetud. Kui arvestada kostja kogutud vastuhääled juurde, osales otsuse vastuvõtmisel

kokku 46 korteriomanikku, kellest 24 olid küttesüsteemi renoveerimise poolt ja 22 vastu. Juhatus

arvestas igal juhul häälteenamusega ning küttesüsteemi renoveerimise otsus on kehtiv.

47. Kostjate korraldatud hääletamine ei ole kehtiv ka põhjusel, et korterite nr X, X ja X puhul ei

hääletanud hääleõigust omav isik ehk korteriomanik, vaid lihtsalt korteri elanik, kellel puudub

hääleõigus. Hagejad esitasid hääleõiguslike korteriomanike loetelu seisuga 29.09.2020. Kostjatel oli

võimalik otsust vaidlustada, kuid kostjad pole seda teinud. MTÜS § 21 lg 7 kohaselt peab pärast 14

päeva möödumist üldkoosoleku lõppemisest protokoll olema liikmetele kättesaadav. Liikmel on õigus

saada üldkoosoleku protokolli või selle osa ärakirja. Kostjatel oli võimalik kokku kutsuda erakorraline

üldkoosolek iseseisvalt. Hageja viitas MTÜS § 20 lõikele 3 ja lõikele 4.

48. Renoveerimisetööd olid juba ammu üldkoosolekuga kooskõlastatud. Renoveerimistööd (katus

+fassaad +küttesüsteem) olid juba ammu planeeritud ja üldkoosolekuga kooskõlastatud veel endise

ühistu juhatuse ajal. Üldkoosolek otsustas renoveerimise projekti heaks kiita 2015. aastal. Projektide

alusel sisestati andmed ehitisregistrisse. Seega ei tulnud maja renoveerimistööde küsimus

korteriomanikele üllatusena.

49. Renoveerimistööde küsimus oli juba ammu aktuaalne ning kõik ettevalmistused tööde alustamiseks

oli tehtud endise juhatuse ajal. Hagejad jätkasid endise juhatuse tööd. Maja renoveerimise tööd on

hädavajalikud ning puudus igasugune objektiivne põhjus hädavajalike tööde alustamisega venitada

vaid põhjusel, et kostjad on selle vastu. Hagejad tõendasid, et enamus korteriomanikest oli

renoveerimise poolt.

50. Kostjad heidavad hagejatele ette erakorralise üldkoosoleku kokku kutsumisega venitamist. Hagejad

ei ole keeldunud erakorralise üldkoosoleku läbiviimisest ning korraldasid selle kohe, kui selleks tekkis

võimalus. Seadus ei täpsusta, mis tähtaja jooksul tuleb erakorraline üldkoosolek läbi viia. Hagejad

teavitasid üldkoosoleku kuupäevast ning olid sunnitud seda korduvalt edasi lükkama vastavalt

Vabariigi Valitsuse korraldustele. Kostjad esitasid hagejatele erakorralise üldkoosoleku läbiviimise

nõude 30.11.2020. Hagejad reageerisid kohe kostjate nõudele. Hageja N. V. võttis ühendust

Terviseametiga ja uuris, kas üldkoosoleku läbiviimine on võimalik. Terviseamet ei soovitanud

koosolekut korraldada. Selle pinnalt otsustasid hagejad, et koosolek viiakse läbi jaanuari lõpus.

51. 15.01.2021. a muudeti Vabariigi Valitsuse korraldust ja hagejad lükkasid erakorralise

üldkoosoleku edasi 26.03.2021, teavitades korteriomanikke sellest trepikoja teadetetahvlil ning e-

kirjaga. 26.02.2021 muudeti Vabariigi Valitsuse korraldust ja avalikud üritused siseruumides ei olnud

lubatud. Seega lükkasid hagejad erakorralise üldkoosoleku edasi. 01.04.2021 pikendati korralduse

kehtivust kuni 25. aprillini 2021 ja 22.04.2021 kuni 2. maini 2021, seejärel kuni 16. maini

2021. 28.05.2021 korraldusega leevendati piirangud ning lubati nii sisetingimustes kui välistingimuses

koosolekuid alates 14.06.2021. Hagejad otsustasid 04.05.2021 juhatuse koosolekul, et erakorraline

üldkoosolek toimub 15.06.2021 ning teavitasid korteriomanikke sellest. Antud koosolek toimus.

52. Kuna remonditööd on kiire iseloomuga ja hädavajalikud, ei saanud enam tööde alustamisega

venitada (eriti olukorras, kus puudus selgus, millal on võimalik üldkoosolekut kokku kutsuda).

Hagejad korraldasid erakorralise üldkoosoleku vastavalt ühistu liikmete (st eelkõige kostjate)

30.11.2020 edastatud nõudele. Vaatamata sellele, et hagejad andsid kostjatele võimaluse avaldada oma

etteheiteid ühistu juhatuse kohta, ei osanud kostjad ühtegi reaalset pretensiooni välja tuua. Seega

otsustas koosolek, et senine juhatus (hagejad) jätkab tööd.

53. Hagejad ei nõustunud kostja M. Z väidetega, et valimiskampaania raames võib oponente

kritiseerida. Tegu oli hagejaid laimavate väidetega ning kostjad ei saa õigustada selliste väidete

avaldamise sellega, et tegu on tavapärase ühistut puudutava informatsiooni jagamisega. Hagejad ei

vaidle vastu sellele, et igal ühistul liikmel on õigus avaldada arvamust ühistut puudutavatel teemadel.

Arvamuse väljendumine peab jääma viisakuse piiridesse ja hagejad ei pea juhatuse liikmetena taluma

alusetuid süüdistusi.

54. Kostjad käisid korteriomanike korterites, survestasid korteriomanikke ja viisid neid eksitusse

valeväidetega. Seejärel jätkasid kostjad laimu avaldamisega läbi postkastidesse teadete jagamise. Igale

mõistlikule inimesele on ilmselge, et tegemist on hagejate vastu suunatud laimukampaaniaga. Kostjad

ei väljendanud lihtsalt oma arvamust ühistu olulistel teemadel, vaid nad avaldasid hagejate kohta

ebaõiged ja au teotavad faktiväited. Kostjate sõnakasutusest on igale objektiivsele kõrvalseisjale

arusaadav, et kostjate soov oli süüdistada hagejaid mitmetes rikkumistes, panna korteriomanikke

hagejate sobivuses kahtlema ning jõuda seeläbi uue juhatuse valimiseni.

55. Ekslik on kostjate seisukoht, et tegu oli väärtushinnangutega. Kostjad süüdistasid hagejaid rahaliste

vahendite väärkasutamises ehk sisuliselt viitasid hagejate väidetavale ebaseaduslikule tegevusele, mis

on vastuolus korteriomanike huvidega. Seda asjaolu võib objektiivselt kontrollida, seega on tegemist

faktiväitega.

56. Hagejad ei nõustunud kostjate väidetega, et ühistu juhatuse suhtes kehtib kõrgem kriitika taluvuse

piir. Kuigi iühistu liikmete on tegemist piiratud arvu isikute grupiga, ei välista nendele isikutele

õigusvastaste väidete avaldamine teo õigusvastasust vaid põhjusel, et ühistu liikmed ei ole „avalikkus“

või neil on õigustatud huvi tutvuda avaldatud andmetega. Oluline on eristada kriitikat ja valeväidete

avaldamist. Igal juhul on igasuguse mõistliku kriitika piirid ületatud, sest kostja avaldas valeväiteid

hageja kohta, kuigi kostjal puuduvad tõendid. Hagejad ei pea sellist kriitikat taluma, sest see ei ole

objektiivne kriitika.

57. Hagejad pidasid ebausutavateks kostjate väiteid, et neil puudus juurdepääs postkastidesse. Tegu on

ebausutava väitega, sest postkastile saab ligi postiljon. Samuti ei saa välistada, et postkastid olid

teadete jagamise ajal lahti. Kostjad V. G. ja S. N. vaidlesid vastu, et nad on käinud 18.12.2020

dokumentidega tutvumas.

58. Kohtueelsed õigusabikulud on kandnud ühistu. Kulude hüvitamist ei välista see, et tehtud kulud

kandis kolmas isik ning oluline ei ole, kas kolmas isik kandis kulud talle osutatud teenusena. Tegu on

menetluskulude kandmise analoogiaga.

59. 13.04.2022 seisukohtades ei nõustunud hagejad kostjate väidetega, et õige hageja oleks pidanud

olema korteriühistu. Ühistu juhatuse taga seisavad konkreetsed inimesed ehk hagejad. Kostjate

avaldatud etteheited saavad mõistlikult käia vaid füüsiliste isikute kohta. Hagejad olid ja on siiani

ühistu juhatuse liikmed. Naabrid teadsid väga hästi, kes on ühistu juhatuse liikmed ja keda kostjad

silmas pidasid.

60. Kostjad ei suuda eristada tavapärast kriitikat ja ebaõigete väidete avaldamist. Hagejatel ei oleks

olnud pretensioone juhul, kui kostjad ei oleks süüdistanud hagejaid naabrite silmis tegudes, mida

hagejad pole toime pannud ja mis on ühiskonnas selgelt taunitava iseloomuga. Kostjad ei esitanud

kostjad pretensioone korteriühistu kui juriidilise isiku vastu, vaid konkreetsete isikute ehk hagejate

vastu. Teadete teisel leheküljel on kokkuvõttena viidatud N. V. tagasikutsumisele.

61. Korteriühistu kandis õigusabikulud seoses juhatuse tegevuse analüüsimise vajadusega. Hagejad

pöördusid advokaadi poole, et viimane tutvuks asja materjalidega ning annaks hinnangu, kas juhatuse

tegevus ühistu juhtimisel oli õige või mitte. Ükski jurist või advokaat ei tuvastanud kostjate nimetatud

vigu ning kõik nõustajad kinnitasid, et hagejate tegevus oli õige.

62. Kostjate väited on vastuolulised. Kostja M. Z väidab, et ta ei ole ühistuga seotud, ei ole ühistu liige

ega oma X elamus korterit. Samas keskendub kostja hagejate rikkumistele. Kostjal on piisavalt

teadmisi ühistu suhtes arvamuse avaldamiseks. Hagejate esitatud tõendid tõendavad, et kostja on

aktivistide grupi liige ning ta käis „protesti“ korraldamas.

63. Kõik kostjate etteheited on paljasõnalised. Hagejate koostatud protokoll on korrektne. Kostjad ei

suutnud välja tuua ühtegi reaalset probleemi ning piirdus vaid täiesti asjakohatute märkustega. Kostjate

etteheited protokolli osas on ebaselged ning asjakohatud. Kostja etteheide küttesüsteemi renoveerimise

osas on asjakohatu. Kostjad ei põhjendanud, mida nad peavad silmas, kui väidavad, et otsuste

vormistamine tagantjärgi ei ole seaduslik ja tekitab õigustatult küsimusi. Hagejad ei koostanud ühtegi

otsust tagantjärgi.

64. Üldkoosolek otsustas renoveerimise projekti heaks kiita 2015. aastal. Kirjalikust protokollist

nähtub, et inimesed hääletasid küttesüsteemi renoveerimise poolt ning kinnitati remonditööde plaan.

Otsuse poolt oli 32 ühistu liiget. Kostjate erakorralise üldkoosoleku kokkukutsumise nõue ei tühista

korteriomanike juba antud hääli. Kostjate viide KrtS § 38 lõikele 1 on küttesüsteemi renoveerimise

osas asjakohatu. Mitte igasugune ehitustegevus, sh ehitusluba nõudev ehitustegevus hoones ei ole

ehituslik ümberkorraldus. Ehitustööde mahust olulisem on küsimus, kas muudetakse mõne hoone osa

funktsiooni või hoone välist kuju. Hagejad lähtusid häälte arvestamisel KrtS §-st 36, mis reguleerib

laenu võtmist. Hagejad viitasid KrtS § 9 lõikele 3. Hagejad arvestasid õigete häältega ning

korteriomanike antud hääled olid piisavaks küttesüsteemi renoveerimistööde korraldamiseks.

65. Hagejad leidsid, et kuigi kostjad neid teadetes nimeliselt ei maininud, said naabrid aru, keda

kostjad süüdistavad. Samuti oli juhatuse koosseis maja iga trepikoja infotahvlil kirjas. Väidete

õigusvastasust ei välista küsimärgi lõppu lisamine. Kostjad ei toonud välja konkreetseid rikkumisi

rahaliste vahendite väärkasutamise kohta, kuid jätsid hagejatest mulje, et nad on pahatahtlikud.

66. 04.11.2022 esitasid hagejad kohtule taotluse jätkata eelmenetlust, sest kohus on keeldunud osade

hagejate tõendite vastuvõtmisest. Kaudsed tõendid kogumis tõendavad, et kostjad on laimavate teadete

autorid. Kui kohus lähtub vaid kostjate ütlustest, mis on valeütlused, toob see kaasa ebaõige lahendi.

Kostjad korraldasid protesti ja kohus pole selgitanud, miks ta ei võta asja juurde kostja S. N. e-kirja N.

V.ga, millest nähtub, et kostja suhtles maja elanikega ja edastas protesti.

67. Naabrite ütlustega on tõendatud, et korterites käis tegelikult 3 inimest (kostjad) ehk kostja S. N. ei

tegelenud sellega üksi. Kostjad ise nimetasid end initsiatiivgrupiks. Samuti ei arvestanud kohus K. L.i

kinnituskirjaga, milles seisnes selgelt, et tema korteris käisid V. G. ja S. N., kes korraldasid protesti.

Postkastidesse jagatud teade ütleb sõnaselgelt 30.11.2020 e-kirjast ja sellest e-kirjaga olid objektiivselt

kursis vaid kirja koostajad.

68. Kaudsete tõenditega on tõendanud, et isikud, kellel oli huvi selliseid väiteid avaldada, said olla

ainult kostjad. Vaatamata mitmetele kaudsetele tõenditele kuulas kohus vande all üle vaid kostjad,

kuigi hageja N. V. taotles enda vande all ülekuulamist ning poolte võrdsuse põhimõttest oleks kohus

pidanud hageja üle kuulama. Samuti ei võimaldanud kohus hagejate taotletud tunnistajate

ülekuulamist. Kohus eiras kaudsete tõendite esitamise võimaluse, kuigi kaudsete tõendite esitamine on

seadusega lubatud. Kohtu lähenemine rikub poolte võrdsuse põhimõtet.

69. Kostjate ütlused vande all on ebausaldusväärsed ja vasturääkivad. Laimavate tekstide all on olemas

kostja S. N. telefoninumber. Kostja kinnitas 12.10.2022 istungil, et telefoninumber kuulub talle ning

seda telefoninumbrit teadsid kõik. Samal ajal avaldasid teised kostjad, et neile ei ole telefoninumber

tuttav. Kostjate ütlused on muutunud tervikuna vasturääkivateks. Tegelikult ei teadnud ühistu vana

juhatus kostja telefoninumbrit. Haldur ei avaldanud uuele juhatusele mingeid kontaktandmeid. Peale

üldkoosolekut 2016. a uue juhatuse liikmed jagasid oma vahel kontaktandmed. Kostja S. N. andis

ainult ühe telefoninumbri, mis ei ole vaidlusaluseks telefoninumbriks. Hagejad saaksid neid väiteid

tõendada.

70. Hagejad pidasid eluliselt ebausutavaks, et kui kostja S. N. sai postkastist oma telefoninumbriga

teatte, ei võtnud ta ühendust juhatusega ning ei teavitanud, et tema ei olnud sellise teate koostaja.

Kostja ei ole juhatusega ühendust võtnud ning järelikult pidas olukorra täiesti normaalseks. Kostja M.

Z kinnitas istungil, et osales 2020. a detsembri kohtumisel, kuigi enne väitis ta menetluses, et ei ole X

majaga üldse seotud ning püüdis välistada enda igasugune seos X majaga. Ebausaldusväärsete

ütlustega ei saa arvestada.

71. Eelmenetlust tuleb jätkata, võimaldada hagejatel tõendeid põhjendada ja vajadusel esitada uusi

tõendeid. Kostjate ütlused vande all olid selgelt vasturääkivad ja kostjate avaldatud väited ei ole

objektiivselt eluliselt usutavad ja ainuüksi see asjaolu annab aluse eelmenetluse jätkamiseks.

Eelmenetluse ülesanded ei ole täidetud, sest asja faktilised asjaolud on siiamaani korrektselt

tuvastamata, hagejatel ei olnud võimalik põhjendada esitatud tõendite asjakohasust, sest kohus lõpetas

eelmenetluse samal istungil, kus andis hinnangu hagejate esitatud tõenditele.

72. Menetluskuludena palusid hagejad kostjatelt välja mõista 11 299,85 eurot. Menetluskuludest on

riigilõiv 2100 eurot, lepingulise esindaja kulu 9088 eurot ja tõlkekulu 111,85 eurot. Kulud sisaldavad

käibemaksu. Hagejate lepingulise esindaja tunnitasu on 160 eurot ilma käibemaksuta. Hagejad palusid

kostjatelt välja mõista ka viivise menetluskuludelt.

KOSTJATE VASTUVÄITED

Kostja M. Z. vastuväited

KOSTJA M. Z. VASTUS HAGILE

73. Kostja M. Z. vaidles hagile vastu. Kostja ei ole hagejate suhtes kasutanud ebaõigeid faktiväiteid

ega ebakohaseid väärtushinnanguid. Seda ei ole kostja hagejate suhtes teinud ka korduvalt ega

järjepidevalt. Hagi resolutsiooni p 2.1 ei ole selge ega täidetav, kuna ei ole võimalik tõhusalt

kontrollida, kas, millal kostjad korteriomanike postkastidesse midagi edastavad ja mida kostjad

konkreetselt edastavad. Samuti ei ole resolutsioonis täpsustatud lendlehtede arvu.

74. Hagi on esitanud ebaõiged isikud, sest õigeks hagejaks peaks olema korteriühistu juriidilise

isikuna. Lendlehtedes on viidatud X korteriühistule kui juriidilisele isikule. Kostja ei ole väljendanud

hagejate suhtes sellist rahulolematust, mis oleks seadusega vastuolus. Pole tõendatud, et kostja oleks

kuulunud mistahes initsiatiivgruppi või aktivistide gruppi. Kostja ei ole kunagi olnud väidetava

initsiatiivgrupi algatajaks/initsiaatoriks ega selle aktiivseks liikmeks.

75. Pole tõendatud, et kostja oleks vaielnud hagejate vastu viisil, mis on seadusega vastuolus. Pole

tõendatud, et kostja oleks algatanud ja osalenud sellises hagejate suunatud konfliktis, mis on seadusega

vastuolus. Kostja ei ole hagejate suhtes kasutanud avalikult väljendeid ja sõnu, mis oleks selgelt

halvustava ja negatiivse tähendusega sellisel määral, et hagi rahuldada. Pole tõendatud, et kostja oleks

olnud hagile lisatud lendlehtede autor, koostaja või levitaja. Hageja ei ole tõendanud, millises osas

koostas teksti M. Z ja millises osas teised kostjad. Kostja allkiri, nimi ja kontaktandmed teadetes

puuduvad.

76. Kostja ei ole süüdistanud hagejaid mistahes protsesside venitamises, et see oleks seadusega

vastuolus. Kostja ei ole kunagi hagejate isikuid ja tegevusi meelevaldselt tõlgendanud. Kostja ei ole

süüdistanud hagejaid ebapädevuses ja seaduste eiramises või mittetundmises. Kostja ei ole hagejaid

ulatuslikult ja põhjalikult laimanud. Pole tõendatud, et kostja käis X korteriühistus allkirju kogumas

hagejate vastu. Samas ei ole allkirjade kogumine ega arvamusse avaldamine õigusrikkumine.

Allkirjade kogumises pole midagi õigusvastast, see on demokraatliku protsessi ja ühistu siseelu täiesti

tavapärane ja normaalne kulg.

77. Kostja ei ole süüdistanud hagejaid avalikult selles, et hagejad panid toime avastamata kuritegusid.

Kostja ei ole kutsunud üldsust hagejaid boikoteerima. Pole tõendatud, et kostja oleks kellelegi

helistanud nagu väidavad hagejad. Teates märgitud fraasis „võimalik rahavahendite leke“ ei ole

kasutatud kindlat kõneviisi. Kedagi ei süüdistata õigusrikkumises, raha väärkasutamises või kuriteos.

Rahavahendite kasutamise uurimise ettepanek ei tähenda, et hagejaid süüdistatakse raha

väärkasutamises. Tegemist on väärtushinnanguga, mitte faktiväitega.

78. Lause „ebaseaduslik juhatuse tegevus“ on väärtushinnang, mitte faktiväide. Lause „juhatuse

arvamusel kehtivad seadused ja põhikiri mitte nende jaoks“ on väärtushinnang, mitte faktiväide. Kuna

teates on fraasi „alljärgnevate rikkumistega“ kasutatud umbisikulises tegumoes ja mitmuses, võib see

olla väärtushinnang, mitte faktiväide. Lause „15. jaanuaril planeeritakse küttesüsteemi renoveerimise

protsessi juba alustada“ on täiesti neutraalne, ilma negatiivse hinnanguta. Küsimus „miks nii kiire“ on

seadusega kooskõlas ega sisalda ebakohast väärtushinnangut. Lause „ilmselt ei tunne juhatus seadust

või arvab, et see ei kehti nende suhtes,“ on väärtushinnang.

79. Kostja leidis, et kui teadete ja sõnumite andressaadid ei olnud korteriühistu puhul kõrvalised ega

asjasse puutumatud isikud, ei ole teabe saatmine avaldamine VÕS § 1047 ja § 1046 mõistes. Teadete

adressaadid on hagi kohaselt ühistuga seotud isikud ehk korteriühistu liikmed. Ühistu liikmed on

õigustatud saama ühistu juhtimist puudutavat informatsiooni. Korteriomanikel peab olema õigus vabalt

oma emotsioone ja arvamusi väljendada. Teadete jätmine postkastidesse oli tavapärane viis

diskussiooni alustamiseks. Sellise õiguse eitamine viiks ebaproportsionaalse sõnavabaduse riiveni.

80. 25.10.2020 kinnitatud ühistu põhikirja punkti 3.3.3 järgi pidi juhatus üldkoosoleku kokku kutsuma

14 päeva jooksul, kui seda nõuab kirjalikult 1/10 ühistu liikmetest ära näidates põhjuse. Järelikult oli

juhatusel kohustus viia läbi üldkoosolek, kui seda nõuab kirjalikult 1/10 ühistu liikmetest, ära näidates

põhjuse. 14 päeva on vahemik, mille jooksul pidi juhatus üldkoosoleku kokku kutsuma.

81. Kostja M. Z. ei ole X kaasomanik. Talle ei kuulu X elamus korteriomandit. Kostja M. Z. ei ole X

korteriühistu liige. Pole tõendatud, et hagejad oleksid mistahes nõudekirju kostjale kätte toimetanud.

Samuti jääb selgusetuks, millal ja mis aadressile kiri saadeti.

82. Pole tõendatud, et kostja tekitas hagejatele tõsiseid terviseprobleeme. Kostja ei ole käibekohustust

rikkunud. Kostja ei ole hagejate au ja head nime rikkunud. Ei ole tõendanud, et kostja oma väidetava

tegevusega raskendas ja häiris oluliselt hagejate igapäevaelu. Hagejate poolt kohtule ei ole esitatud

ühtegi tõendit selle kohta, et nad tundsid tugevat hingelist valu kostja poolt väidetavalt avaldatu pärast,

seega ei ole kahju hageja kahju hüvitamise nõue põhjendatud tõendamatuse tõttu ja rahuldamisele ei

kuulu. Antud juhul ei ole hagejad kohtu ette toonud asjaolusid, millest järelduksid olulised muutused

elukorralduses või suhetes teiste isikutega.

83. Korteriühistu juhatuse valimisprotsess ning juhatuse valimiskampaania on täiesti demokraatlik ja

lubatud. Valimiskampaania eeldab oponentide kritiseerimist. Oponentide olemasolu eeldab, et osa

inimesi ei ole nõus juhtorgani tegevusega ja neil on õigus kritiseerida ja oma arvamust avaldada.

Hagejatel kui korteriühistu juhatuse liikmetel on kõrgendatud talumiskohustus võrreldes korteriühistu

lihtliikmetega. Samuti on korteriühistu liikmete arv väike. Korteriühistu juhatuse tegevuse

kritiseerimine ei tähenda, et toimub juhatuse liikmete halvustamine.

84. Kostja väidetava tegevuse pinnalt ei järeldu tema pahatahtlikku tegevust ebaõigete andmete või

ebakohaste väärtushinnangute esitamise eesmärgina. Info on avaldatud kortermajas aktuaalsete

probleemide lahendamise eesmärgil. Kostjate väidetava tegevuse negatiivne mõju ei ole nii suur, et

hagi rahuldada. Hagejad on jätkuvalt juhatuse liikmed, kostja väidetav tegevus ei ole mõjutanud häälte

arvu, juhatuse valimistulemust ja muid üldkoosolekul vastu võetud otsuseid. Kostja ei ole tekitanud

hagejatele olulist mainekahju väga paljude inimeste silmis. Kostja väidetav tegevus ei olnud hagejate

suhtes tahtlik.

85. Hageja nõue mittevaralise kahju hüvitamiseks tuleb jätta rahuldamata. Arvestada tuleb, et andmete

väidetav avaldamine on toimunud väga piiratud hulgale inimestele. Hagejad on endiselt juhatuse

liikmed. Kuna kostja ei ole hagejatele kahju tekitanud, ei ole võimalik rääkida hagejate nõude mingist

preventiivsest funktsioonist. Ebaselge on hageja varalise kahju hüvitamise nõude summa kujundamine

ja arvutamine. Kostja palus kontrollida hagejate varalise kahju nõude põhjendatust tervikuna. Ei ole

selge väidetava kohtueelse töö maht, tunnitasu kujunemine, teostatud toimingute kirjeldus. Hagejad ei

toimetanud kostjale oma kohtueelset nõuet kätte. Hagejate lepingulise esindaja tunnihind 160 eurot

pole piisavalt põhjendatud. Hagejate pöördumises pole kostja nime mainitud. Hagi lisadest 12 ja 15 ei

selgu, kas või kus hagejate pöördumine avaldati või kellele see kätte toimetati.

86. 24.10.2021 seisukohas ei nõustunud kostja hageja taotletud tunnistajate ülekuulamisega, sest nende

ütlustega ei saa tõendada asjas tähtsust omavaid asjaolusid. Pole esitatud tõendeid, et kostja helistas J.

J.le ja K. L.le. Nimetatud hagejate väide on paljasõnaline. Samuti pole selge, millal täpsemalt, mis

telefoninumbrilt ja mis telefoninumbritele kostja helistas. Muus osas jäi kostja varasemate väidete

juurde. Kostja ei ole väidetavate üldsusele levitatud teadete autor. Kostja pole kunagi omanud kontrolli

väidetavate teadete koostamise, postitamise, avaldamise ja levitamise üle. Kostja ei ole maja

initsiatiivgrupi osaks. Kostja ei ole allkirju mistahes korterites kogunud. Vastupidist tõendatud pole.

See, et keegi võib olla rahulolematu ühistu juhatuse liikmete tegevuse suhtes, pole õigusvastane.

87. Teate fraasist „Käesolevaga teatame teile“ ja teate sõnast „algatusrühm“ ei ole võimalik järeldada,

et kostja on teate autor ja algatusrühma liige. Ei ole tõendatud hageja väide, et kõiki postkaste on

trepikojas võimalik avada ja sulgeda ükskõik millise väiksemat mõõtu võtmega.

88. Hagi lisaks 11 olevat akti ei saa nimetada protokolliks seaduse mõttes. Seda dokumenti pole keegi

allkirjastanud, allkirjade ehtsust pole võimalik kontrollida. Väidetavat 18.12.2020 kohtumist ei saa

pidada koosolekuks seaduse tähenduses. Ei ole arusaadav, millal dokument koostati. Pole tõendatud, et

tekst „protokolliti“ 18.12.2020 kohtumise ajal. Tekstist pole arusaadav, kas väidetavatele osalejatele

teksti eelnevalt tutvustati, kas osalejatele anti võimalus esitada trükitule vastuväiteid või mitte. Kostja

nägi seda hagi lisa 11 esimest korda alles hagimenetluses. Ei ole tõendatud kostja osalemine selles

kohtumises. Kostja ei ole midagi sellist 18.12.2020 öelnud, mida talle üritatakse ette heita.

89. Kostja ei ole korraldanud mingit protesti hagejate suhtes. Samas ei ole igasuguse protesti

korraldamine õigusvastane. Samuti ei olnud väidetav teade kunagi avaldatud korteriühistu infotahvlil.

Erakorralise koosoleku korraldamise soov ei ole õigusvastane. Allkirjade kogumine ei ole samuti

õigusvastane tegevus, vaid osa demokraatlikust korteriühistu siseelust. Juhatuse liikmeks olemine

eeldabki seda, et juhatuse liikme tegevus on kõrgendatud tähelepanu all.

90. Volikirjade ümbervormistamise ettepanekus pole midagi õigusvastast. Igal täisteovõimega

inimesel on õigus vabatahtlikult kedagi volitada tema mistahes asju ajada. Pole tõendatud, et kedagi

sunniti midagi allkirjastama. Nõuannete andmises pole midagi õigusvastast. Kostja ei ole hagejate

mainet kahjustanud. Hagejad pole tõendanud, et nad saavad mistahes telefonikõnesid majaelanikelt,

milles viimased süüdistavad hagejat N. V. varastamises nimelt kostja tegevuse tõttu.

91. 23.03.2022 seisukohtades leidis kostja, et hagejad ei ole arvestanud ühtegi kohtu eelistungil antud

selgitust. Hagiavalduse nõuded ei ole endiselt selged, kooskõlas avaldatud teksti ega vaidlustatud

lausetega. Kõik vaidlusalused laused puudutavad korteriühistut kui juriidilist isikut, mitte hagejaid

eraisikutena. Kõik hagi resolutsioonis toodud laused on umbisikulised ja üldised väärtushinnangud,

mitte faktiväited.

92. Hagejad ei ole pöördunud kohtusse enda õiguste kaitseks. Eraisikute suhtes ei ole teadetes midagi

avaldataud. Hagejate esitatud tõendites on viidatud millegi avaldamisele nimelt juhatuse kohta,

mistõttu saaks hagejaks olla ühistu juriidilise isikuna. Juhatus kui kohustuslik juhtorgan on omane vaid

juriidilisele isikule. Eraisik ei ole juriidilise isiku struktuuri lahutamatu osa. Juhatus saab olema

juhtorganina vaid juriidilisel isikul, mitte eraisikutel.

93. Kostja ei ole midagi avaldanud. Avaldatust ei ole mõistlikult võimalik järeldada kaudseid fakte,

mis käivad hagejate kohta. Kõik avaldatud laused on umbisikulised. Kõik laused on väärtushinnangud.

Fraasis „võimalik rahavahendite leke“ ei ole kasutatud kindlat kõneviisi. Kedagi ei süüdistata mingis

õigusrikkumises, raha väärkasutamises või kuriteos. Tegemist on väärtushinnanguga.

94. Lause „ebaseaduslik juhatuse tegevus“ on väärtushinnang, mitte faktiväide. Väärtushinnang on

samuti laused „juhatuse arvamusel kehtivad seadused ja põhikiri mitte nende jaoks“ ning

umbmääraselt kasutatud „alljärgnevate rikkumistega“. Lause „15. jaanuaril planeeritakse küttesüsteemi

renoveerimise protsessi juba alustada“ on täiesti neutraalne, ilma negatiivse hinnanguta. Küsimus

„miks nii kiire“ on seadusega kooskõlas ega sisalda ebakohast väärtushinnangut. Väärtushinnangud on

väljendid „seaduse ja KÜ põhikirja sätete arvukad rikkumised“ ning väljend „rahavahendite võimalik

leke“. Olukorras, kus laused ei sisalda ühtegi viidet hagejatele, ei saa nad nõuda lausete

ümberlükkamist. Andmeid ei ole avaldatud ühegi hageja kohta.

95. Kostja ei ole nõustunud ega möönnud, et ta on seotud vaidlusaluste väidetega ja on neid avaldanud.

Hageja soovitud tunnistajad ei tõenda käesolevas asjas vaidlusaluseid asjaolusid. Hagejate väited

telefonikõnede kohta on paljasõnalised. Tunnistajate ütlustega ei saa tõendada, et kostja on midagi

hagejate suhtes avaldanud. Hageja vande all ülekuulamiseks kostja nõusolekut ei anna.

96. Vaidlusaluse üldkoosoleku hääletusprotokoll ei olnud seaduslikult koostatud, sest hääli ei ole

nõuetekohaselt protokollile lisatud. Nõuded hääletusprotokollile sätestab KrtS § 21 lg 4. Protokollile

tuleb lisada kõik hääletamise osas olulise tähtsusega asjaolud. Otsuse protokollimine hagejate teostatud

viisil on olnud eksitav. Etteheited seoses küttesüsteemi renoveerimisega on otsitud. Küttesüsteemi

renoveerimist alustati enne järgmise korteriühistu üldkoosoleku läbiviimist. Otsuste vormistamine

tagantjärgi ei ole seaduslik ja tekitab küsimusi. Suurema ümberkorraluse tegemist ei saa otsutada

tavapärase valitsemise raames, vaid selleks on vaja korteriomanike kokkulepet. KrtS § 35 kohaselt

peab küsimuse häälteenamusega otsustama üldkoosolek.

97. Korteriomanikel peab olema õigus vabalt väljendada oma emotsioone ja arvamusi, sh ühistu

juhtimise ning juhatuse liikme juhtimisstiili osas. Selle õiguse eitamine viiks olulise ning

ebaproportsionaalse sõnavabaduse (PS § 45) riiveni, mida ei õigusta ka vajadus tagada hagejate

põhiseaduslik õigus au ja hea nime kaitsele. VÕS § 1047 tähenduses on andmete avaldamine nende

teatavaks tegemine kolmandatele isikutele. Kui pöördutakse korteriühistu liikmete ja ühistu

juhtimisega seotud isikute poole, ei ole tegemist avaldamisega, sest andmeid ei ole avaldatud

kolmandatele isikutele. Teateid ei saadetud kolmandatele isikutele.

98. Ühistu juhatuse liikmete tegevus ei pea kõigile ühistu liikmetele meeldima ja ühistu liikmed võivad

nende tegevust kritiseerida. Kostjate väidetav sõnakasutus ja väljendusstiil ei olnud õigusvastane.

Lubatud kriitika piire ei ole ületatud. Hagejad võtsid ise objektiivselt endale riski olla kriitikaobjektiks

ja kõrgendatud tähelepanu all. Erinevält hägejätest leiäväd kostjäd, et nende käitumine hagejate suhtes

oli lubatud kriitika piires. Korteriühistu juhatuse tegevuse kritiseerimine on ühistu huvides ning

soodustab korteriühistu arengut. Korteriühistu juhtimise demokraatlik protsess eeldab, et erinevatel

ühistu huvigruppidel peab olema võimalus avaldada oma arvamust sõltumata sellest, kas keegi oli

hagejate tegevusega rahul või mitte.

99. Hagejad soovivad kostjate arvelt alusetult rikastuda. Kostjate väidetavad väljaütlemised olid seotud

hagejate ametialase tegevusega lubatud kriitika piires. Rikkumise intensiivsus on nullilähedane,

hagejate mainet kahjustatud ei ole. 25.02.2022 on hagejad esitanud kohtule kokku 75 asjakohatut lisa.

Esialgse hagiga koos esitati 16 asjakohatut lisa. Selline käitumine ei ole heauskne. Tulenevalt sellest,

et poolte vahel on erimeelsused ja halvad suhted, ei tule veel hagi rahuldada. Kostjad ei ole rikkunud

käibekohustust ega hagejatele kahju tekitanud.

100. Hagejate mittevaralise kahju hüvitamise nõue tuleb jätta rahuldamata, sest kõik nõude

rahuldamise eeldused on endiselt tõendamata. Tegu ei ole selliste rikkumistega, mis tooksid kaasa

mittevaralise kahju hüvitamise. Arvestada tuleb, et andmeid on avaldatud piiratud hulgale inimestele.

Hagejate viidatud asjaolud ei tingi kahju hüvitamist. Väidetava rikkumise intensiivsus ja kestvus oli

piiratud isikuliselt ja ajaliselt. Kuna kostjad ei ole hagejatele kahju tekitanud, ei ole põhjust rääkida

preventiivsest funktsioonist. Varaline kahju on tõendamata.

101. Kostja ei ole hageja viidatud teadete autor ja vastupidine ei ole tõendatud. Kostja ei ole kunagi

kolmandatele isikutele hageja kohta õigusvastast teavet koostanud ega levitanud. Kostja ei saa olla

teadete autoriks ning see ei oleks ka eluliselt usutav. Kohtuasja materjalidest ei ole selge, milline oli

kostja väidetav roll. Kostja ei ole elamu initsiatiivgrupi liige, kuid initsiatiivgrupi liikmeks olemises ei

ole midagi õigusvastast. Kostja ei ole teinud ühtegi õigusvastast aktsiooni. Kostja ei ole kogunud

allkirju. Asjaolu, et keegi võib olla ühistu juhatuse tegevusega rahulolematu, ei ole õigusvastane.

Kostja ei ole korraldanud protesti, kuid protesti korraldamine ei ole õigusvastane.

102. 24.11.2022 seisukohtades jäi kostja oma varasemate vastuväidete juurde. Kostja leidis endiselt, et

nõude on esitanud valed hagejad. Puudub X korteriühistu üldkoosoleku protokoll ja üldkoosoleku

otsus, mis volitas hagejaid esitama kohtule hagi. Hagi esitamine kohtule ei ole korteriühistu

igapäevane tegevus.

103. Hagejad väitsid 04.11.2022, et menetluses on olemas kaudsed tõendid. Hagejad ei ole esitanud

ühtegi kaudset tõendit, mille põhjal saab TsMS § 229 lg 1 järgi kindlaks teha poolte nõudeid ja

vastuväiteid põhjendavad ja tõendatavad asjaolud või nende puudumise, samuti muud asja õigeks

lahendamiseks tähtsad asjaolud. Hagejad ei ole esitanud ühtegi lubatavat tõendit TsMS § 229 lg 2

mõttes, mis on seadusega ette nähtud protsessivormis. Hagejate väitetavate kaudsete tõendite pinnalt ei

saa mistahes järeldusi kostja kohta teha. Väidetavad kaudsed tõendid ei kajasta otseselt ega kaudselt

vaidluse all olevaid faktilisi asjaolusid ennast. Hagejate esitatud dokumentidest ei piisa vaidlusaluste

asjaolude tuvastamiseks.

104. Hagejate 25.02.2022 menetlusdokumendi lisa 15 (15.10.2020 kiri) ei tõenda teate autorsust ega

selle avaldamist. Suhtlemine ühistut puudutavatel teemadel ja väidetava rahulolematuse väljendamine,

väidetavas algatusrühmas või muus suhtlemiskeskkonnas osalemine ei ole õigusvastane. Palve

kontrollida häälte ehtsust on legitiimne. Nimetatud tõend ei ole asjakohane ja tuleb toimiku

materjalidest välja jätta. K. L.i seletus ei ole asjakohane tõend, sest dokument ei tõenda väidetavate

väljaütlemiste autorsust ega nende avaldamist. Esitatud dokumendis ei ole kirjeldatud tegusid, mis

oleksid õigusvastased.

105. Hagejate 25.02.2022 menetlusdokumendi lisa 48 on asjakohatu tõend, mida tuleb toimiku

materjalidest välja jätta. Dokument ei tõenda väidetavate väljaütlemiste autorsust ega nende

avaldamist. Hagejale N. V.le adresseeritud kirja sisus ei ole midagi õigusvastast. Ühistu liikmel on

õigus nõuda üldkoosoleku kokkukutsumist ja ühistut puudutavate teemade arutamist. K. P. seletus on

samuti asjakohatu tõend. Kirjast ei ole võimalik tuvastada autorit, puudub digitaalne allkiri.

106. Hagejate 25.02.2022 menetlusdokumendi lisa 74 on asjakohatu tõend, mis ei tõenda väidetavate

väljaütlemiste autorsust ega nende avaldamist. 23.12.2022 akti raames ei võimaldatud kostjale M. Z.

oma vastuväiteid kirjalikult protokollida. Protokoll ei ole nõuetekohaselt koostatud.

107. Kostja M. Z kinnitas vande all antud ütlustega,a et ta ei ole teadete autor ega levitaja. Kostja

ütlustes puuduvad mistahes vastuolud. Kostja ei tea S. N. telefoninumbrit ega pea seda peast teadma.

Seda, et kostja võis isiklikult tunda teisi kostjaid, ei tõenda, et ta oli teadet autor ja levitaja. Kostja M.

Z ei levitanud midagi X ühistu postkastidesse. Naabritele väidetavalt avaldatud väljaütlemised ei

kattunud postkastidesse jagatud teatega nagu hagejad väidavad.

108. Kõik hagis kostjatele etteheidetavad laused on seotud X korteriühistu kui eraõigusliku juriidilise

isiku (organiks juhatus) kohustuste täitmisega. Laused ei ole suunatud hagejatele kui eraisikutele.

Tsiteeritavas asjas edastati kriitika hageja suhtes korteriühistu liikmetele postkasti panekuga.

Avaldamiseks VÕS § 1047 alusel ei saa pidada korteriühistu liikmetele korteriühistu tegevuse kohta

dokumentide edastamist, sh postkasti panemist. Korteriühistu liikmed ei ole korteriühistu tegevuse ja

juhtimisega seotud asjades kõrvalised, st kolmandad isikud.

109. Hagejate 25.02.2022 hagi nõudeks on mh ebaõigeid andmeid ümberlükkava teate panemine kõigi

korteriomanike postkastidesse peale kohtuotsuse jõustmist. Korteriomanikud võivad olla võrreldes

2020. aastaga muutunud. Seetõttu ei ole hagejate nõue korrektselt sõnastatud. Nõue on ebaselge ja

seda ei saa täita.

110. Menetluskuludena palus kostja M. Z hagejatelt välja mõista 6387 eurot ja viivise seadusjärgses

määras. Õigusabi on osutatud hinnaga 120 eurot ja 150 eurot tunnis. LEADELL Pilv

Advokaadibürooga sõlmitud lepingu alusel on õigusabi osutatud 27 tundi ja 46 minutit. Õigusabi

osutati kokku summas 4563 eurot koos käibemaksuga. Vastavalt Arumäe Advokaadibürood OÜ-ga

sõlmitud kliendilepingule on kostjale osutatud õigusabi hinnaga 120 eurot tunnis ja kokku 12 h 40 min.

Õigusabi summa oli 1824 eurot koos käibemaksuga. Kostja palus menetluskulud hüvitada koos

käibemaksuga, sest kostja ei ole käibemaksu kohustuslane. Kostja palus hagejalt välja mõista ka

viivise menetluskuludelt seadusjärgses määras.

111. Hagejate menetluskuludele vaidles kostja vastu, sest kõik taotluses märgitud kulud ei ole

mõistlikud ega põhjendatud. kui see on asjaolusid arvestades õiglane (TsMS § 162 lg 4). Kostja I palub

kohtul ka sellest lähtuda. Hagejate täiendavate seisukohtade koostamise põhjendatud ajakulu ei saa

olla enam kui 1 h 30 min. Ajakulu 6 h 40 min on üle paisutatud. Toimingutele aprillis ei saanud aega

kuluda üle 1 tunni. Ajakulu vastuväidete koostamiseks tuleb jätta arvestamata, sest kohus vastuväiteid

ei rahuldanud. Toimingutele 2022. aasta oktoobris ei saanud aega kuluda enam kui 1 h 30 min.

Hagejate seisukohad puudutasid asjakohatuid materjale ning kordasid varasemaid väiteid. Tõlkearves

on kliendiks nimetatud korteriühistut.

Kostjate V. G. ja S. N. vastuväited

112. Kostjad V. G. ja S. N. vaidlesid hagile vastu. Tõele ei vasta hagejate väide, et kostjad jagasid X

korteriomanike postkastidesse vaidlusalused eesti- ja venekeelsed teated. Hagejad ei ole oma väidet

tõendanud. Kostjad ei saaks teateid jagada, sest juurdepääs postkastidesse on suletud lukustatud

metalluksega. Kostjatel puudub juurdepääs postkastidele.

113. Hagejad väidavad, et kostjad käisid 2020. aasta oktoobris hagegajte kohta valeandmeid levitamas

ja ajasid korteriomanikud segadusse. See hagejate väide ei vasta tegelikkusele ega ole tõendatud.

Kostjad ei ole levitanud 2020. a oktoobris hagejate kohta valeandmeid. Hagejad väidavad, et

18.12.2021 dokumentidega tutvumise käigus esitasid kostjad hagejatele samu etteheiteid, mis

sisaldusid teades. Hagejate väide ei vasta tegelikkusele ega ole tõendatud. Hagejad on esitanud deliktil

põhineva kahju hüvitamise nõude. Deliktil põhinev kahju hüvitamise nõue on põhjendatud, kui on

täidetud deliktilise kahju hüvitamise nõude üldised eeldused. Kostjate arvates need nõuded täidetud ei

ole.

114. Kostjad vastutaksid hagejatele kahju tekitamise eest üksnes siis, kui kahju tekkimine on

põhjuslikus seoses kostjate õigusvastase ja süülise käitumisega. Kostjate arvates ei ole hagejad oma

tõendamiskoormist täitnud. Tõendamata on kostjate õigusvastane tegu, põhjuslik seos ja kostjate süü.

Muus osas toetasid kostjad V. G. ja S. N. kostja M. Z vastuväiteid.

115. Menetluskuludena palusid kostjad hagejatelt välja mõista kulud õigusabile summas 1806 eurot.

Kostjatele osutati õigusabi 15,05 tunni ulatuses kokku summas 1806 eurot. Kostjad palusid hagejalt

välja mõista ka viivise seadusjärgses määras.

KOHTU PÕHJENDUSED

116. Kohus leiab, hinnates asjas kogutud tõendeid ning arvestades poolte seisukohti, et hagi ei kuulu

rahuldamisele.

117. Pooled ei vaidle järgmiste asjaolude üle:

1) hagejad on korteriühistu X juhatuse liikmed;

2) kostja M. Z ei ole X korteriühistu liige ning ta ei ole X elamu korteriomanik;

3) kostjad V. G. ja S. N. on X korteriühistu liikmed ja neile kuuluvad X elamus korteriomandid;

4) X elamu korteriomanike postkastidesse oli jaanuaris 2020 jäetud vaidlusalune teade, milles

puudusid viited kostjatele.

118. Pooled vaidlevad selle üle, kas kostjad peavad ümber lükkama X korteriühistu liikmete

postkastidesse asetatud anonüümsetes teadetes avaldatud väited, milliseid hagejad pidasid ebaõigeteks.

Pooled vaidlevad ka selle üle, kas kostjad peavad neile hüvitama mittevaralise ja varalise taotluse.

119. 20.04.2022 istungil (toimiku 3. kd, lk 23-28) lõpetas kohus eelmenetluse. Samal istungil selgitas

kohus hagejatele, millises osas ei olnud nende tunnistajate ülekuulamise ja poolte vande all

ülekuulamise taotlused asjakohased. Kohus ühtlasi hoiatas hagejaid, et kostjate vande all antavad

ütlused ei pruugi hagejate väiteid toetada. Kohus selgitas põhjalikult, miks ei saanud mitmeid hagejate

esitatud tõendeid vastu võtta.

120. Pärast asja sisulist arutamist 12.10.2022 istungil esitasid hagejad kohtuvaidluse käigus 04.11.2022

üllatuslikult taotluse jätkata eelmenetlust. Hagejad leidsid, et eelmenetlust tuleb jätkata, sest kohus ei

ole kõiki hagejate tõendeid vastu võtnud ning kostjate vande all antud ütlused hagejate väiteid ei

toetanud. Hageja asus väitma, et tema hagi aluseks olevaid asjaolusid tõendavad kaudsed tõendid ning

eelmenetlust tuleb jätkata, sest hagejad soovivad tõendeid põhjendada ja esitada uusi tõendeid.

Millised on konkreetsed kaudsed tõendid, millistele hagejad soovisid tõendada, milliste tõendite

asjakohasust nad soovisid põhjendada ning millised on need täiendavad tõendid, milliseid hagejad

mõjuval põhjusel ei saanud esitada enne eelmenetluse lõppemist kohtu antud tähtaja jooksul, taotlusest

ei selgunud. Kohus jättis taotluse rahuldamata sisuliste põhistuste puudumise tõttu.

121. Kohus leiab, et hagejate 04.11.2022 taotluse esitamine ei anna tunnistust menetlusõiguste

heausksest kasutamisest ning oli suunatud menetluse venitamisele. Vastamaks taotluses toodud

etteheidetele peab kohus vajalikuks selgitada hagejatele järgmist. Hagimenetlus on oma põhiolemuselt

võistlev menetlus, kus hagi menetletakse poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel (TsMS § 5 lg 1).

Hagimenetluses ei saa kohus eelistada ühte poolt teisele ega tagada nimelt hagejatele

menetlustähtaegadest sõltumatu eelisõiguse esitada mistahes tõendeid mistahes ajal.

122. TsMS § 236 lg 1 järgi on tõendi esitamine menetlusosalise poolt kohtule taotluse esitamine, et

kohus hindaks menetlusosalise väidet taotluses nimetatud tõendi vastuvõtmise ja uurimise alusel.

TsMS § 236 lg 3 kohaselt peab menetlusosaline tõendi esitamisel või tõendite kogumise taotlemisel

põhjendama, millise asjas tähtsust omava asjaolu tõendamiseks ta soovib tõendit esitada või tõendite

kogumist taotleb. Eeltoodust tuleneb, et põhjendus tõendi asjakohasuse kohta peab olema esitatud koos

tõendiga. Menetlusosaline ei saa eeldada ega nõuda, et kohus võtaks vastu tõendeid, milliste

asjakohasust ta põhjendada ei suuda.

123. TsMS § 237 lg 1 näeb ette, et kohus annab kohus annab menetlusosalistele eelmenetluses tähtaja

tõendite esitamiseks ja nende kogumise taotlemiseks. Kui tõendit ei ole tähtaja möödudes esitatud või

tõendite kogumist taotletud, võib hiljem tõendile tugineda üksnes TsMS §-s 331

sätestatut järgides. TsMS § 331 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline pärast selleks kohtu määratud

tähtaja möödumist või TsMS §-s 329 või 330 sätestatut rikkudes esitab avalduse, taotluse, tõendi või

vastuväite, menetleb kohus seda üksnes juhul, kui menetlusse võtmine ei põhjusta kohtu arvates

menetluse lahendamise viibimist või menetlusosaline põhistab, et hilinemiseks oli mõjuv põhjus.

Eeltoodust tuleneb, et hilinemisega esitatud tõendeid saaks vastu võtta üksnes hilinemiseks mõjuva

põhjuse olemasolul ning tingimusel, et see ei venita menetlust. Ainuüksi asjaolu, et asja kohtuliku

arutamise käigus selgub hagejatele, et esitatud tõendid nende väiteid ei tõenda, ei too kaasa neile

õigust esitada uusi tõendeid kohtuvaidluste käigus. Kohus osundab, et antud juhul ei ole hagejad esile

toonud ühegi mõjuva põhjuse olemasolu tõendite hilinemisega esitamiseks ega ole sisuliselt viidanud

ühelegi asjakohasele tõendile, mis neil tähtaegselt esitamata jäi.

124. Eeltoodust tulenevalt on hagejate 04.11.2022 eelmenetluse jätkamise taotlus täielikult

põhistamata ning kujutab endast menetlusosaliste õiguste pahauskset kasutamist. Hagejad soovivad

kõiki menetlustähtaegu eirates saavutada kostjatega võrreldes eelispositsiooni, venitada menetlust ning

alles hakata otsima tõendeid, mis võiksid nende väiteid tõendada. Sellisel viisil ja põhjustel

„eelmenetluse jätkamist“ menetlusnormid ei võimalda. Samuti ei tulene menetlusnormidest hagejatele

õigus nõuda eelmenetluse jätkamist põhjusel, et nad soovivad uuesti esitada tõendeid, milliseid kohus

on juba asjakohatuse tõttu tagastanud.

125. Lisaks selgitab kohus hagejatele, et kuulas kostjad vande all üle nimelt hagejate taotlusel,

selgitades hagejatele eelnevalt, et kostjad ei pruugi vande all anda hagejate väiteid toetavaid ütlusi.

Seadusest ei tulene kohtule kohustus kuulata sellise taotluse rahuldamisel üle „võrdsuse põhimõtte“

alusel ühte hagejatest. TsMS § 268 sätestab selgelt, et kohus võib vaieldava asjaolu kohta vande all üle

kuulata ka tõendama kohustatud poole, kui üks pool seda taotleb ja teine pool sellega nõustub. Kostjad

hageja N. V. vande all ülekuulamise taotlusega ei nõustunud, mistõttu puudus kohtul alus hagejate

taotlust rahuldada.

126. Vaidluse sisulisel lahendamisel leiab kohus, et hagejate ükski nõue ei kuulu rahuldamisele, sest

ükski hagejate nõuetest ei ole põhjendatud ega tõendatud. Hagejad leidsid, et kostjad on vaidlusaluse

teate avaldajad, sest kostjad kuulusid initsiatiivgruppi, kes avaldas ühistu juhatuse vastu protesti,

boikoteeris juhatust ja kogus vastuhääli. Vaidlusalused väited teadetes oli ebaõiged faktiväited.

Hagejad ei ole seadust rikkunud ja üldkoosoleku otsuse vastuvõtmisel ei pidanud kostjate kogutud

vastuhääli arvestama, sest eelnevalt olid korteriomanikud juba saatnud poolthääled. Remonditööde

teostamine oli otsustatud juba 2015. aastal. Ühelgi teisel korteriomanikul peale kostjate ei olnud

põhjust selliseid teateid avaldada. Lisaks leidsid hagejad, et tähtsust ei omagi see, kes kostjatest teksti

koostas ja postkastidesse jagas.

127. Kõik kostjad eitasid teadete koostamist ja postkastidesse jagamist. Kostjad kinnitasid, et neil

puudub ligipääs korteriomanike postkastidesse. Kostja M. Z leidis, et kuna teadetes ei ole hagejaid

mainitud, oleks kohaseks hagejaks korteriühistu, mitte selle füüsilistest isikutest juhatuse liikmed.

Kostja leidis, et kuna teateid saadeti ühistu liikmetele, ei ole tegu avaldamisega. Teisalt väitis kostja

M. Z, et juhatuse kritiseerimine ja vastuhäälte kogumine on täiesti lubatav ning on demokraatliku

protsessi üheks osaks. Teadetes avaldatud laused olid väärtushinnangud ning korteriomanikel peab

olema õigus oma arvamust avaldada ja juhatust kritiseerida. Teated hagejatele mistahes mõju ei

omanud, nad on endiselt juhatuse liikmed.

128. Esmalt ei nõustu kohus kostja M. Z väidetega, et hagejad ei ole käesolevas asjas kohased hagejad

ning kuna teateid jagati ühistu liikmetele, ei ole tegemist avaldamisega. Pooled ei vaidle selle üle, et

teadetes kritiseeriti korteriühistu juhatuse tegevust ning pooled ei vaidle ka selle üle, et korteriühistu

liikmed teadsid, millised isikud nimeliselt juhatusse kuulusid. Seega olukorras, kus ühistu juhatuse

liikmete kohta on avaldatud ebaõigeid väiteid või ebakohaseid väärtushinnanguid, on kohasteks

hagejateks ühistu juhatuse liikmed.

129. VÕS § 1047 lg 1 näeb ette, et isiklike õiguste rikkumine või isiku majandus- või kutsetegevusse

sekkumine isiku või tema tegevuse kohta ebaõigete andmete avaldamise või faktilist laadi andmete

mittetäieliku või eksitava avaldamisega on õigusvastane, kui avaldaja ei tõenda, et ta ei teadnud

avaldamisel andmete ebaõigsusest või mittetäielikkusest ega pidanudki sellest teadma. VÕS § 1047 lg

2 sätestab, et teise isiku au teotava või teisele isikule majanduslikult kahjuliku asjaolu avaldamine

loetakse õigusvastaseks, kui avaldaja ei tõenda, et avaldatud asjaolu vastab tegelikkusele. Eeltoodust ei

tulene, et avaldamine oleks samastatav avalikustamisega. Ebaõigete andmete avaldamisel ei oma

avaldamise ebaõigsuse tuvastamisel tähtsust see, kui mitmele isikule on andmeid avaldatud ning

millise isikute ringiga tegemist on. Seetõttu on kostja vastavad vastuväited ebakohased.

130. Küll aga tuleneb VÕS §-st 1047, et selle alusel saavad kannatanud nõude esitada andmete

avaldajate vastu. Järelikult tuli hagejatel nõude rahuldamise esmase eeldusena tõendada, et kõiki

kostjaid saab pidada teadete avaldajateks. Kehtiva õigusega on vastuolus hagejate arusaam, et nad ei

pidanudki tõendama ega välja tooma, kas või milline kostja on teate koostajaks ja levitajaks. VÕS §-st

1047 ega ühestki muust sättest ei tulene, et ebaõigete andmete avaldamisest tulenevat nõuet võiks

esitada mõne isiku vastu, kes midagi avaldanud ei ole, kuid kellele hageja või tema tegevus ei meeldi.

131. Hagejad on leidnud, et kostjad vastutavad ning nende vastu saab esitada nõudeid ainuüksi

seetõttu, et kostjad ei nõustunud hagejate kui korteriühistu juhatuse liikmete tegevusega ning kogusid

teistelt korteriomanikelt allkirju, et hääletada planeeritud üldkoosoleku otsuse vastu. Hagejad on

kostjaid nimetanud üldsõnaliselt „initsiatiivgrupi“ liikmeteks ja on nende tegevust pidanud

halvustavalt „protesti“ avaldamiseks. Sellistest väidetest võib järeldada, et hagejad ei ole mõistnud

vajadust juhtida korteriühistut demokraatlike põhimõtteid järgides ja kõigi ühistu liikmete arvamust

arvestades.

132. Kohus nõustub kostjate väidetega, et kõik korteriühistu liikmed ega muud isikud ei pea nõustuma

korteriühistu juhatuse tegevusega ning neil on õigus juhatuse tegevust kritiseerida, samuti hääletada

planeeritud otsustele vastu. Tegu on demokraatlikus ühiskonnas tavapärase protsessiga ning ühistu

liikmetel on sõnavabadus avaldada arvamust. Arvamuse avaldamises, ühistu liikmetega rääkimises ja

häälte kogumises ei ole midagi taunimisväärset.

133. Hagejad on teinud kostajate sellelaadsest tegevusest aga liialt kaugeleulatuvad järeldused.

Hagejate väidetud „taust“ või nn kaudsed asjaolud ei võimalda kohtul teha tõsikindlaid järeldusi selle

kohta, kes teated koostas ja kes neid jagas. Teate võis koostada ükskõik milline juhatuse tegevus

suhtes küsimusi omav ühistu liige, kellel oli ligipääs postkastidele ning sellist võimalust hagejate

väited ei välista. Asjas kogutud tõenditest nähtub, et mitte kõik ühistu liikmed ei hääletanud otsuse

poolt ega toetanud hagejate kui juhatuse liikmete tegevust. Hagejate järeldused selle kohta, et teate

koostasid ja seda levitasid nimelt kostjad, on spekulatiivsed. Hagiavaldusest võib pigem järeldada, et

hagejaid pahandas kostjate tegevus, mistõttu nad omistasid kostjatele teadete koostamise ning soovisid

neid karistada kohtusse esitatud rahaliste nõuetega. Eeltoodut kokku võttes leiab kohus, et hagejate

väidetud „taust“ ega mistahes kaudsed tõendid selle kohta, millist arvamust kostjad ühistu suhtes

avaldasid või kellelt allkirju kogusid, ei tõenda seda, et nimelt kostjad olid teadete koostajad ja

avaldajad. 20.04.2022 eelistungil (toimiku 3. kd, lk 23-28) selgitas kohus hagejatele vajadust tõendada,

et kostjad olid teadete avaldajad.

134. Asjas kogutud tõenditest nähtub, et hagejad esitasid kohtule eesti- ja venekeelse teate (toimiku 1.

kd, lk 11-14, 2. kd, lk 19-22), milles sisaldusid muuhulgas hagiavalduses vaidlustatud väiteid.

Teadetes puudusid nende koostajate nimed ning teated ei sisalda kostjate nimesid. Kohtule esitatud

venekeelse teate lõpus on avaldatud telefoninumber 560 86 386 koos viitega, et antud telefoninumbrilt

saab küsida infot.

135. 12.10.2022 istungil vande all ütlusi andnud kostja V. G. (toimiku 3. kd, lk 51 pöördel – 52)

kinnitas, et vaidlusalune teade oli ka tema postkastis. Kostja eitas teate koostamist ning avaldas, et

postkastidesse saab teateid panna ainult juhatus. Tema ütluste kohaselt saavad ülejäänud majaelanikud

võtmega ligi ainult enda postkastile. Kostja ei teadnud, kelle telefoninumber oli avaldatud teatel.

136. 12.10.2022 istungil vande all ütlusi andnud kostja M. Z (toimiku 3. kd, lk 52) avaldas, et ta ei ela

xxx elamus ega ole seotud selle korteriühistuga. Kostja sõnade kohaselt pöördusid teised kostjad tema

poole nõu saamiseks, kui said ise teate postkastist. Vaidlusalust teatist oli ta näinud, kuid kostja eitas

teate koostamist ja kinnitas, et tal ei ole ligipääsu xxx elamu postkastidele. Ühtlasi kinnitas M. Z, et on

teiste kostjate palvel osalenud kuulajana korteriühistu üldkoosolekul. Hagejatega detsembris toimunud

kohtumist ta kinnitas, kuid ei mäletanud, kas see toimus enne või pärast teadete saamist. Teatel olev

telefoninumber oli talle tundmatu.

137. 12.10.2022 istungil vande all ütlusi andnud S. N. (toimiku 3. kd, lk 52 pöördel – 53) kinnitas

samuti, et sai vaidlusaluse teate oma postkastist. Kostja nõustus, et teatel olev telefoninumber on tema

oma. Kostja avaldas, et ta oli varem juhatuse liige ning tema telefoninumber oli kõigile teada. Kostja

S. N. eitas teate koostamist ja levitamist. Kostja kinnitas, et igal elanikul on juurdepääs vaid enda

postkastile. Kostja kinnitas, et tal ei olnud ligipääsu postkastidele ka siis, kui ta oli ise juhatuse liige.

138. Hagejate taotluse alusel vande all üle kuulatud kostjate ütlused ei tõenda, et ükski kostjatest oleks

olnud teadete koostaja või levitaja. Kõik kostjad on eitanud ligipääsu omamist elamu postkastidesse

ning vastupidist ei ole hagejad ühegi tõendiga tõendanud. Ainuüksi asjaolu, et teised kostjad ei teadnud

S. N. telefoninumbrit, mis oli kantud teatele, ei too kaasa vajadust pidada kostjate ütlusi

ebausaldusväärseteks või vastuolulisteks. Hagejad ise teadsid, et tegemist oli S. N. telefoninumbriga.

Hagejate esindaja küsimustest istungil nähtub, et tegelikult oli hagejatele teada ka asjaolu, et S. N.l oli

kaks telefoninumbrit. Järelikult ei välista üksnes see, et teised kaks kostjat tema telefoninumbrit ei

teadnud seda, et see võis olla teada teistele ühistu liikmetele. Ainuüksi teatele märgitud telefoninumbri

alusel ei saa kohus lugeda tõendatuks hagejate väiteid, et kõik kolm kostjat olid teadete avaldajad.

139. Muud asjas kogutud tõendid ei tõenda hagejate väiteid, et kostjad olid teadete avaldajad. Kohus

juba selgitas, et üksnes tulenevalt sellest, et kostjad hagejaid kritiseerisid ja kogusid vastuhääli, ei saa

tingimata järeldada, et vaid nemad olid teadete koostajateks. Hagejate tegevusega juhatuse liikmetena

ei olnud rahul ka teised ühistu liikmed.

140. Hagejad esitasid kohtule allkirjastamata ja 18.12.2020 kuupäeva kandva akti (toimiku 1. kd, lk

24), mida nad on nimetanud protokolliks ning mis nende arvates tõendas, et kostjad avaldasid hagejate

suhtes samu väiteid, mis olid märgitudt teates. Kes ja millistel asjaoludel ning mille alusel on

dokumendi koostanud, kohtule esitatud tõendist järeldada ei saa. Aktis endas märgitu kohaselt viibisid

selle koostamise ajal kohal vaid hagejad E. M. ja N. V.. Kostjaid akti koostamisel juures ei viibinud

ning nende allkirjad puuduvad dokumendil samuti.

141. Kohus leiab, et kuna tegu on hagejate endi koostatud dokumendiga, ei saa kohus hinnata

dokumenti dokumentaalse tõendina, vaid tegemist on hagejate seletustega. Menetlusosalise seletus ei

oma tõenduslikku jõudu. Teisalt ei saa koostatud aktist järeldada mistahes seoseid vaidlusaluse teatega.

Aktis on hagejad kirjeldanud emotsionaalselt kostjate käitumist ning nende soove dokumentidega

tutvuda. Aktis ei ole märgitud, et kostjad oleksid avaldanud lauseid, millised on märgitud teadetes.

Seega on tegemist hagejate eksitavate väidetega.

142. Täiendavalt esitasid hagejad veel ühe allkirjastamata ja ilma kuupäevata hagejate nimedega

tähistatud pöördumise (toimiku 1. kd, lk 25), milles nad tegid etteheiteid kostjatele. Kas või kellele on

pöördumine saadetud, kohtule esitatud tõendist ei nähtu. Tõendist ei nähtu ühtegi asjaolu, millele

tuginedes saaks kohus hagi rahuldada ehk lugeda kostjaid teadete avaldajateks.

143. Eeltoodut kokku võttes ei saa kohus hagejate ühtegi nõuet rahuldada juba ainuüksi põhjusel, et

hagejad ei ole tõendanud nõude aluseks olevat peamist asjaolu ehk teadete avaldamist kostjate poolt.

Kohus samas leiab, et kui hagejad oleksid tõendanud, et nimelt kostjad avaldasid teate, ei kuuluks

hagejate nõue rahuldamisele põhjusel, et teates märgitud vaidlusalused väited ei ole ebaõiged

faktiväited ega ebakohased väärtushinnangud.

144. Hagejad vaidlustasid järgmised teadetes avaldatud laused: „Kaugüldkoosolek oli läbi viidud

Korteriomandi- ja Korteriühistu Seaduse (edaspidi KKS) ja meie korteriühistu Põhikirja (edaspidi KP)

arvukate alljärgnevate rikkumistega“, „Sellise ebaseadusliku Juhatuse tegevuse ja Seaduse rikkumise

tagajärjel“, „Kui juhatuse arvamusel Eesti Vabariigi seadused ja meie ühistu põhikiri kehtivad mitte

nende jaoks“, „Ilmselt EI TUNNE meie maja juhatus Seadust või arvab, et see ei kehti NENDE

SUHTES“, „Ühtlasi paneme tähele: 15. jaanuaril 2021. a planeeritakse küttesüsteemi renoveerimise

protsessi juba alustada. Miks nii kiire? Mitte PÄRAST üldkoosolekut, vaid ENNE? Täpselt nii…

VÕIMALIK RAHAVAHENDITE LEKE meie ühiselt kontolt.“

145. Kohus ei nõustu hagejate väitega, et kõik vaidlusalused laused on faktiväited. Samuti ei nõustu

kohus kostja M. Z väitega, et kõik vaidlusalused laused on väärtushinnangud. Lause

„Kaugüldkoosolek oli läbi viidud Korteriomandi- ja Korteriühistu Seaduse (edaspidi KKS) ja meie

korteriühistu Põhikirja (edaspidi KP) arvukate alljärgnevate rikkumistega“ kujutab endast faktiväidet.

Sellest on faktiliselt avaldatud, et üldkoosoleku läbiviimisel rikuti seadusest ja põhikirjast tulenevaid

nõudeid. Laused „Sellise ebaseadusliku Juhatuse tegevuse ja Seaduse rikkumise tagajärjel“, „Kui

juhatuse arvamusel Eesti Vabariigi seadused ja meie ühistu põhikiri kehtivad mitte nende jaoks“,

„Ilmselt EI TUNNE meie maja juhatus Seadust või arvab, et see ei kehti NENDE SUHTES“ on aga

kohtu arvates väärtushinnangud. Nendes lausetes on avaldatud hinnanguid, et juhatuse ebaseaduslik

tegevus tõi veel kaasa muid tagajärgi, juhatus ei pea seadust ega põhikirja täitmiseks kohustuslikuks

ega tunne seadust. Ebakohaste väärtushinnangute ümberlükkamist või parandamist nõuda ei saa,

mistõttu ei kuulu ainuüksi sellel põhjusel hagejate nõuded nende lausete osas rahuldamisele.

146. Lausetest „Ühtlasi paneme tähele: 15. jaanuaril 2021. a planeeritakse küttesüsteemi renoveerimise

protsessi juba alustada. Miks nii kiire? Mitte PÄRAST üldkoosolekut, vaid ENNE? Täpselt nii…

VÕIMALIK RAHAVAHENDITE LEKE meie ühiselt kontolt“ esimene ja kolmas faktiväited.

Faktiliselt on avaldatud, et tööde teostamisega alustatakse juba 15.01.2021. Hagejad ei ole välja

toonud ega tõendanud, miks on tegemist ebaõige faktiväitega. Hagejad on sisuliselt nõustunud, et töid

alustati 15.01.2021 ning tööd olid hagejate arvates kiireloomulised. Teises lauses on avaldatud

väärtushinnang, kus on peetud sellist töödega alustamist liialt kiireks. Miks on tegemist ebakohase ja

hagejate isiklikke õigusi riivava väärtushinnanguga, ei ole hagejad põhistanud. Järgmised kaks lauset

on faktiväited, milles on avaldatud, et töödega alustatakse enne üldkoosoleku otsuse vastuvõtmist ning

mitte pärast. Viimane lause kujutab endast väärtushinnangut, milles on avaldatud kahtlust, et ühistu

rahalisi vahendeid ei ole kasutatud otstarbekalt. Kuna tegemist on väärtushinnanguga, ei saa selle

ümberlükkamist nõuda ning ainuüksi seetõttu ei kuulu hagejate nõue rahuldamisele.

147. Kohus leiab, et asjas kogutud tõendite pinnalt ei toimunud üldkoosoleku läbiviimine kooskõlas

ühistu põhikirja ning seadusega. Asjas kogutud tõendite pinnalt ei saa nõustuda hagejate väitega, et

küttesüsteemi renoveerimise tööde teostamist oli üldkoosolek otsustanud juba 2015. aastal. Kuna

teadetes avaldatud need väited vastasid faktiliselt tõele, ei saa hagejad nõuda nende ümberlükkamist.

148. Asjas kogutud tõenditest nähtub, et hagejad esitasid kohtule eesti- ja venekeelse teate (toimiku 1.

kd, lk 11-14, 2. kd, lk 19-22), milles sisaldusid muuhulgas hagiavalduses vaidlustatud väited.

Täiendavalt nähtub teatest, et selles heideti ette 15.11.2020 toimunud üldkoosolekul häälte arvestamist,

sealhulgas heideti ette vastuhäälte arvestamata jätmist. Samuti heideti juhatusele ette, et kuigi osad

korteriomanikud esitasid juhatusele 30.11.2002 nõude kutsuda kokku erakorraline üldkoosolek, ei

olnud juhatus seda 14 päeva jooksul ehk hiljemalt 15. detsembriks teinud, vaid koosoleku kokku

kutsumisest teatati alles 28.01.2021. Täiendavalt leiti, et rahaliste vahendite osas tuleb läbi viia audit

ning avaldati kahtlust, kuhu on kadunud remondifondiks kogutud raha 150 000 eurot. Teatas leiti, et

algatusrühm ei ole maja renoveerimise ja küttesüsteemi remondi vastu, kuid kõik sellega seotud

toimingud peavad olema pädevad, mõistlikud ja kõigi korteriomanike huvides.

149. Kohus osundab, et lahendab ebaõigete andmete ümberlükkamise nõuet lähtudes hagi piiridest.

Hagiavalduses on hagejad vaidlustanud üksnes eelviidatud laused. Kohus ei saa omal algatusel hakata

analüüsima, kas mõned muud teates sisalduvad laused võisid olla faktiliselt ebaõiged või kedagi

riivavad väärtushinnangud.

150. KrtS § 20 lg 1 sätestab, et käesoleva seaduse või korteriomanike kokkuleppe kohaselt

häälteenamusega tehtavad otsused võetakse vastu korteriomanike üldkoosolekul. Korteriomanike

üldkoosolekule kohaldatakse lisaks käesolevas seaduses sätestatule MTÜS § 19 lõike 1 punktides 1-5,

§-des 20 ja 201, § 21 lõikes 31 ja lõigetes 6-9, lõigetes 1 ja 11, § 23 lõigetes 1 ja 2 ning §-s 25

mittetulundusühingu liikmete üldkoosoleku kohta sätestatut.

151. KrtS § 21 lg 1 näeb ette, et korteriomanikel on õigus vastu võtta otsuseid korteriomanike

üldkoosolekut kokku kutsumata. KrtS § 21 lg 2 sätestab, et juhatus saadab § 21 lõikes 1 nimetatud

otsuse eelnõu kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis kõigile korteriomanikele, määrates tähtaja,

mille jooksul korteriomanik peab esitama selle kohta oma seisukoha kirjalikku taasesitamist

võimaldavas vormis. Korteriomanikele seisukoha andmiseks antav tähtaeg peab olema vähemalt seitse

päeva, kui põhikirjaga ei ole ette nähtud pikemat tähtaega. Kui seaduses või korteriühistu põhikirjas on

ette nähtud häälte arv, mis on vajalik, et üldkoosolek oleks otsustusvõimeline, kohaldatakse seda ka

otsuse tegemisele koosolekut kokku kutsumata.

152. KrtS § 21 lg 3 näeb ette, et otsus on vastu võetud, kui selle poolt on üle poole antud häältest, kui

põhikirjaga ei ole ette nähtud suurema häälteenamuse nõuet. Samas sätestab KrtS § 36 lg 1, et

laenu või muu laenusarnase mõjuga rahalise kohustuse võtmise, kui see kohustus kas iseseisvalt või

koos olemasolevate kohustustega ületab korteriühistu eelmise majandusaasta majandamiskulude

summa, võib otsustada KrtS § 9 lõikes 3 sätestatud häälteenamusega. KrtS § 9 lg 3 näeb ette, et

vastavasisulise korteriomanike üldkoosoleku otsuse poolt peab olema antud üle poole kõigist häältest

nende korteriomanike poolt, kellele kuulub üle poole kaasomandi osadest.

153. KrtS § 724 näebi ette, et kui korteriühistu põhikirjas on ette nähtud otsuse vastuvõtmiseks

koosolekut kokku kutsumata kõikide korteriomanike nõusolek, võivad korteriomanikud kuni 2020.

aasta 31. oktoobrini sellisel viisil otsuseid teha, kohaldades KrtS § 21 lõikes 3 sätestatud

häälteenamuse nõuet. Eeltoodust lähtudes on iseenesest õige hagejate väide, et koosolekut kokku

kutsumata otsust sai lugeda vastuvõetuks ka siis, kui selle poolt hääletas enamik osalejaid ning laenu

võtmise puhul üle poole nendest korteriomanikest, kellele kuulus üle poole kaasomandi osadest. Kohtu

hinnangul ei ole aga hagejad korteriühistu juhatuse liikmetena järginud seadust ja põhikirja häälte

arvestamisel.

154. KrtS § 21 lg 4 näeb ette, et hääletustulemuste kohta koostab juhatus hääletusprotokolli ja saadab

selle viivitamata korteriomanikele. Hääletusprotokolli tuli§ 21 lg 4 punkti 5 järgi kanda muud

hääletamise suhtes olulise tähtstusega asjaolud. Samuti tuli protokolli märkida hääletustulemused,

sealhulgas otsuse poolt hääletanud korteriomanike nimed (KrtS § 21 lg 4 p 3). Sellest lähtudes tuli

hääletusprotokollis arvestada kõikide hääletanud korteriomanike hääli, sealhulgas nende hääli, kes

hääletasid otsuse vastu. Kui juhatus otsustas mõnel põhjusel osade korteriomanike hääli mitte

arvestada, oleks tegemist olnud sellise olulise tähtsusega asjaoluga, mida oleks tulnud protokolli

märkida. Asjas kogutud tõenditest nähtub, et hagejad ei arvestanud kõigi korteriomanike häältega ega

märkinud hääletusprotokolli, miks nende häältega ei arvestata.

155. Iseensest nõustub kohus hagejate väidetega, et kirjalikul teel hääletamisele kohalduvad

tsiviilseadustiku üldosa seaduse sätted, mis reguleerivad ühepoolsete tahteavalduste tegemist. TsÜS §

69 lg 1 näeb ette, et kindlale isikule (tahteavalduse saaja) suunatud tahteavaldus tuleb tahteavalduse

tegija poolt väljendada ja see muutub kehtivaks kättesaamisega. Kindlale isikule suunamata

tahteavaldus muutub kehtivaks tahte väljendamisega. Seega muutusid kõik hääled kui tahteavaldused

kehtivateks siis, kui ühistu juhatus need kätte sai. Vaidlus puudub selle üle, et ühistu juhatus sai

vastuhääled, milliseid otsuse vastuvõtmisel ei arvestatud, kätte enne hääletamiseks antud tähtaja

möödumist.

156. Ekslik on hagejate arusaam, et hääletamise käigus ei olnud ühistu liikmel õigus enne tähtaja

möödumist juba antud häält muuta. Sellist järeldust ei võimalda ükski kehtiv õigusakt teha. TsÜS § 72

sätestab, et tahteavaldust ei loeta tehtuks, kui enne tahteavaldust või sellega ühel ajal jõuab

tahteavalduse saajani tahteavaldust tagasivõttev tahteavaldus. Hagejad on antud sättest teinud eksliku

järelduse, kui on leidnud, et varasemat häält muutev tahteavaldus pidi juhatuseni jõudma enne, kui

esimene tahteavaldus. Hagejad on jätnud tähelepanuta, et hääletamiseks anti ühistu liikmetele tähtaeg

ning hääled jõudsid kohale tähtaegselt ehk poolthäält muutev hääl jõudis kohale tähtaegselt. TsÜS § 72

kohaldub juhtudele, kus tahteavaldus võetakse tagasi, mitte siis, kui seda muudetakse tähtaegselt.

Korteriühistu liikmed ei ole juhatusele teatanud, et nad võtavad hääle tagasi ehk ei hääleta üldse. Nad

on teatanud hääle muutmisest.

157. TsÜS § 75 lg 1 näeb ette, et kindlale isikule tehtud tahteavaldust tuleb tõlgendada vastavalt

tahteavalduse tegija tahtele, kui tahteavalduse saaja seda tahet teadis või pidi teadma. Kui

tahteavalduse saaja tahteavalduse tegija tegelikku tahet ei teadnud ega pidanudki teadma, tuleb

tahteavaldust tõlgendada nii, nagu tahteavalduse saajaga sarnane mõistlik isik seda samadel asjaoludel

mõistma pidi. Järelikult lasus hagejatel kohustus tõlgendada ühistu liikmete tahet vähemalt sellisel

viisi, nagu sarane mõistlik isik oleks seda teinud ehk soovina muuta varasemat häält. Hagejad jätsid

aga osade korteriomanike hääled lihtsalt arvestamata ega kandnud mittearvestamist hääletusprotokolli.

Eeltoodust lähtuvalt on asjakohatud hagejate väited, et nende tegevus oli seaduslik, sest äriregister tegi

otsuse alusel kande. Olukorras, kus äriregistrit ei teavitatud osade korteriomanike häälte arvestamata

jätmisest, ei saanud kande tegemisel äriregistril olla teavet selle kohta, et osasid hääli arvestatud ei ole.

Kuna käesoleva vaidluse esemeks on ebaõigete andmete avaldamine, ei oma vaidluse lahendamisel

tähtsust asjaolu, et ükski ühistu liige ei ole üldkoosoleku otsust vaidlustanud.

158. 24.01.2022 eelistungil (toimiku 1. kd, lk 110-112) palus kohus hagejatel selgitada, miks on nende

hinnangul korteriühistu juhatus koostanud üldkoosoleku hääletusprotokolli seaduslikult, sest seni

kohtule esitatud tõenditest seda järeldada ei saanud. 20.04.2022 eelistungil (toimiku 3. kd, lk 23-28)

selgitas kohus hagejatele, millisel viisil tuleb arvestada korteriühistu üldkoosoleku läbiviimisel hääli

ning mida tuleb märkida hääletusprotokolli. Vaatamata kohtu selgitustele ei tõendanud ega põhistanud

hagejad täiendavalt väiteid, milliste kohaselt toimus üldkoosoleku läbiviimine kooskõlas seaduse ja

põhikirjaga.

159. Hagejad asusid menetluse käigus väitma, et nad ei pidanud vastuhäältega arvestama, sest need ei

olnud esitatud sellises vormis, nagu nõudis juhatus. X põhikirja (toimiku 1. kd, lk 19-22) põhikirja

punkti 3.1. järgi oli ühistu liikmel õigus hääleõigusega osa võtta ühistu üldkoosolekust isiklikult või

esindaja kaudu. Sama punkti järgi oli igal ühistu liikmel õigus esitada juhatusele kirjalikke avaldusi,

kaebusi ja järelpärimisi seoses ühistu tegevusega. Punkti 6.7. järgi võetakse üldkoosoleku otsused

vastu kohalolevate liikmete poolthäälteenamusega. Sama punkti järgi pidi hääletamise läbiviimise

korra määrama üldkoosolek. Järelikult ei olnud juhatusel pädevust kehtestada hääletamise läbiviimise

korda. Hagejad ei ole tõendanud, millise korra hääletamise läbiviimiseks oli kehtestanud üldkoosolek.

Kui hääletamise korra kehtestas juhatus, on õige teates avaldatud väide, et selle rikuti põhikirja.

160. Hagejad esitasid kohtule dokumendid, mida nad ise nimetasid „protestiks“. Tegu on

korteriomanike vastuhäältega üldkoosoleku otsuse eelnõu punktidele 1-14 koos nende allkirjadega

(toimiku 1. kd, lk 15-16). Tõendist nähtub, et hääle andnud isikud hääletasid vastu üldkoosoleku otsuse

eelnõu punktidele 1-14. Hagejad esitasid ka kostja S. N. e-kirja 15.10.2020 (toimiku 2. kd, lk 26),

milles viimane teatas, et 21 inimest hääletavad päevakorra punktide 1-14 vastu. Allkirjade andmise

tõendamiseks soovis ta juhatusele esitada allkirjade lehe originaali ning saatis e-postigag sellest foto.

Kostja palus pooldajate hääled üle kontrollida ja moodustada selleks komisjoni. Samas e-kirjas palus ta

kokku kutsuda uue koosoleku uue juhatuse valimiseks.

161. Hagejad esitasid kohtule 25.10.2020 kuupäeva kandva hääletusprotokolli (ilma allkirjadeta

toimiku 1. kd, lk 26-27, allkirjadega toimiku 2. kd, lk 104-108), milles on muuhulgas

poolthäälteenamusega loetud vastuvõetuteks otsused punktides 1-6. Punktides 7-14 on otsused loetud

vastuvõetuks 37 poolthäälega.

162. Hääletusprotokolli on küll märgitud poolt- ja vastuhääled, kuid osade korteriomanike osas puudub

protokollis igasugune märge (sh korterite X, X, X, X, X, X, X, X). Nende kohta ei ole avaldatud ei

seda, kas nad üldse hääletasid ega milline oli nende hääl. Viidatud korteriomanikud on avaldanud

ühistu juhatusele saadetud dokumendis (toimiku 1. kd, lk 15-16), et nad soovivad hääletada otsuste

vastu. Nende korteriomanike tahet ei ole aga hagejad arvestatud ei vastu hääletanud ega isegi mitte

hääletamata jätnud korteriomanike hulgas (hääletamata jättis protokolli järgi vaid 2 korteriomanikku).

Kuna nende korteriomanike hääli ei ole üldse arvestatud, ei saa hagejad väita, et tegu oleks olnud hääle

muutmisega, mis jõudis nendeni alles pärast esimese hääle andmist.

163. Erinevalt hagejate esitatud protokollist nähtub vastuhääle andnud korteriomanike allkirjade lehest

(toimiku 1. kd, lk 15), et korterite nr X, X, X, X, X, X, X, X, X, X, X ja X omanikud hääletasid

otsusele vastu. Miks ei ole nende vastuhääli üldse hääletamisprotokollis K.statud, esitatud tõendist

järeldada ei ole võimalik. Mistahes põhjendusi häälte mittearvestamise kohta protokoll ei sisalda.

164. Protokolliga koos on hagejad esitanud kellegi allkirjata ja kuupäevata koostatud dokumendi

(toimiku 1. kd, lk 26), milles on ilma igasuguste põhistusteta leitud, et S. N. tähtaegselt juhatusele

esitatud hääli võib lugeda „informatiivseks dokumendiks, millel ei ole juriidilist alust“. Allkirjastatud

protokollile antud dokumenti lisatud ei ole. Tegemist ei ole tõendidga, millest saaks järeldada

hääletusprotokolli nõuetekohast koostamist. Allkirjastamata dokumendist ei selgu, miks osasid hääli ei

arvestatud.

165. Hagejad esitasid kohtule nende korteromanike hääletamise teated (toimiku 2. kd, lk 29-103), kelle

hääli nad otsuse tegemisel arvestasid. Kohus osundab, et mitmed korteriomanikud hääletasid tegelikult

otsuse vastu ja teatasid, et nad ei ole juhatuse tööga rahul. Seega on iseenesest eksitavad hagejate

väited, et üksnes kostjad ei olnud nende tööga rahul, mille tõttu pidid teadete avaldajateks olema

nimelt nemad. Kohus osundab, et korteri nr X omanik ei ole märkinud ühegi otsuse osas, kas ta

hääletab poolt või vastu, vaid ta on üksnes allkirjastanud otsuse projekti. Hagejad on aga

hääletusprotokolli märkinud, et ta hääletas poolt. Hääletusprotokollist ei nähtu, kuidas on sellise

järelduseni jõutud.

166. Menetluse käigus asusid hagejad väitma, et kostjate hääli ei pidanud arvestama, sest korterite nr

X, X ja X puhul ei hääletanud hääleõigust omav isik ehk korteriomanik, vaid lihtsalt korteri elanik,

kellel puudus hääleõigus. Hagejad esitasid kohtule väljavõtte kinnistusraamatust korteriomanike kohta

(toimiku 2. kd, lk 199-211). Väljavõtet arvestades on hagejate väide õige üksnes korteri nr X osas.

Korteri nr X omanik on M. L., kelle häält on hagejad ise oma protokollis arvestanud. Korteri nr X

omanik on A. V., kelle häält ei ole aga koos teiste vastuhäältega hagejatele esitatud. Järelikult on

hagejate väited osaliselt kohut eksitavad.

167. Eeltoodud tõendeid kogumis hinnates leiab kohus, et hagejad ei järginud üldkoosoleku

läbiviimisel ehk häälte arvestamisel kehtivaid seadusi ega ühistu põhikirja. Hagejad jätsid ilma

õigusliku aluseta arvestamata olulise arvu korteriomanike häältest ning jätsid nõuetekohaselt

vormistamata hääletusprotokolli. Hääletusprotokolli ei ole kantud kõigi korteriomanike hääli või olid

nende hääled märgitud ebaõigesti, vastuolus nende tahtega. Hagejate väited, milliste kohaselt olevat

kostjaid osasid inimesi laimuga mõjutanud vastuhäält andma, on asjakohatud ning tõendamata.

Hagejad ei märkinud hääletusprotokolli, et nad ei ole osasid hääli või häälte muutmist arvestanud ning

hagejad ei selgitanud seesuguse toimimise põhjuseid.

168. Hagejad ei ole välja toonud ega põhistanud, miks on ebaõige teates märgitud faktiväide, et

küttesüsteemi renoveerimise töödega sooviti alustada juba 15.01.2021. Menetluse käigus hagejad

nõustusid, et töödega alustati, kuid asusid väitma, et tööde teostamine oli varasema üldkoosoleku

otsusega otsutatud. Menetluse käigus asusid aga hagejad väitma, et varasema otsusega otsustati

renoveerimistööde projekti kinnitamine, mitte tööde teostamine. Seega on õige teates avaldatu, et

töödega alustati enne, kui üldkoosolek vastava otsuse vastu võttis. Ekslik on hagejate arusaam, et

otsustus projekti kinnitamise kohta oli piisav tööde läbiviimiseks. Otsus rekonstrueerimise projekti

kinnitamiseks saab tööde läbiviimisel olla käsitletav vaid eelotsusena ehk sellise otsusena, mis on

eelduseks hilisemale otsusele tööde teostamise kohta (RK TKo 2-21-13599, p 13.1).

169. Eeltoodut kokku võttes on kohtu hinnangul õige teates avaldatud faktiväide, et koosolek

läbiviimisel rikkus ühistu juhatus seadust ja ühistu põhikirja. Antud väitele tuginedes esitatud

väärtushinnangud on iseenesest põhjendatud. Õige on faktiväide, et tööde teostamisega alustati enne,

kui tööde tegemist oli otsustanud üldkoosolek. Küsimusena esitatud väärtushinnang võimalike

rahaliste vahendite ebakohaseks kasutamiseks on eeltoodud faktilise asjaolusid arvestades sisuliselt

kohane. Ühistu liikmetele on õigus tõstatada küsimusi, kas ühistu rahalisi vahendeid on õigesti

kasutatud.

170. Menetluse käigus asusid hagejad ühtlasi väitma, et teates on tehtud alusetult neile etteheiteid

koosoleku kokku kutsumise aja kohta. Kohus osundab, et hagejad ei ole hagiavalduses vaidlustanud

koosoleku kokku kutsumist puudunud faktiväiteid. Sisuliselt ei nähtu aga koosolekute kokkukutsumise

osas, et teates avaldatu oleks olnud ebaõige.

171. Korteriühistu varasema põhikirja (toimiku 1. kd, lk 19-22) punkti 6.3 järgi pidi juhatus

erakorralise üldkoosoleku kokku kutsuma 15 päeva jooksul alates vastava kirjaliku avalduse

saabumisest, kui seda on nõudnud 1/10 ühistu liikmetest, juhatuse või revisjonikomisjoni liikmed.

Punkt 6.4 nägi ette, et üldkoosoleku toimumisest informeeritakse liikmeid vähemalt 15 päeva ette.

Korteriühistu hilisema põhikirja (toimiku 1. kd, lk 96-98) punkti 3.3.3. järgi pidi juhatus üldkoosoleku

kokku kutsuma 14 päeva jooksul, kui seda nõuab kirjalikult 1/10 ühistu liikmetest, näidates ära

põhjuse. Punkti 3.3.4 järgi tuli üldkoosolekust ette teatada 7 kalendripäeva.

172. Kohus iseenesest nõustub hagejate väidetega, et 15 päeva jooksul ei pidanud koosolek toimuma,

vaid selle aja jooksul tuli teatada koosoleku toimumisest. 07.10.2020 esitasid 21 korteriomanikku

juhatusele avalduse (toimiku 1. kd, lk 17-18), milles paluti kokku kutsuda üldkoosolek uue juhatuse

valimiseks. Asjas kogutud tõenditest ei nähtu, et hagejad oleksid avaldusele reageerinud.

173. 30.11.2021 saatis V. G. hagejale N. V.le uue avalduse koos korteriomanike allkirjadega, milles

palus erakorralise üldkoosoleku kokkukutsumist hiljemalt 06.12.2020 juhatuse tagasikutsumiseks ja

uue juhatuse valimiseks (toimiku 2. kd, lk 126-127). Kohus leiab, et selle avalduse alusel oleksid

hagejad hiljemalt 15.12.2020 pidanud liikmetele saatma üldkoosoleku toimumise kutse.

174. Hagejad esitasid kohtule juhatuse 06.12.2020 koosoleku protokolli (toimiku 2. kd, lk 196), milles

otsustati välja saata ja panna välja korteriomanikele kuulutus, milles teatati 30.11.2020 avalduse

esitamisest ja paluti esitada juhatusse kandidaate. Hagejad esitasid juhatuse 12.12.2020 koosoleku

protokolli (toimiku 2. kd, 135), milles otsustati kokku kutsuda üldkoosolek 28.01.2021 uue juhatuse

valimiseks. Hagejad esitasid kirja, milles teatati üldkoosoleku kokkukutsumisest 28.01.2021 (toimiku

1. kd, lk 23, kd 2. kd, lk 136), kuid kiri on allkirjastamata ja ilma kuupäevata. Kas või millal kiri

korteriomanikele saadeti, ühestki kohtule esitatud tõendist ei nähtu.

175. 11.12.2020 saatis Terviseamet hagejatele e-kirja (toimiku 2. kd, lk 128), milles leiti, et praegust

epidemioloogilist olukorda arvestades ei soovitata korraldada üritusi, kus omavahel kohtuvad

inimesed, kes igapäevaselt kokku ei puutu. Korteriühistu juhatuse 18.01.2021 protokollist (toimiku 2.

kd, lk 140) nähtub, et 28.01.2021 koosolek otsustati edasi lükata seoses Vabariigi Valitsuse

kehtestatud piirangutega. 09.02.2021 otsustas juhatus (toimiku 2. kd, lk 141) läbi viia korralise

üldkoosoleku 26.03.2021, lisades päevakorda uue juhatuse valimise küsimuse. Hagejad esitasid

kohtule kaks e-kirja (toimiku 2. kd, lk 142-146), milles korteri nr X omanikule teatati erakorralise

üldkoosoleku edasilükkumisest. Juhatuse 04.06.2021 otsusest aga nähtub, et korraline üldkoosolek

otsustati kokku kutsuda 15.06.2021 (toimiku 2. kd, lk 168). Korteriühistu Vilde tee 63 15.06.2021

üldkoosoleku protokollist (koos lisadega toimiku 2. kd, lk 169-190) nähtub, et otsustati jätkata senise

juhatusega.

176. Kuigi kohus peab mõistetavaks põhjuseid, miks 28.01.2020 koosolek otsustati edasi lükata, ei saa

asjas kogutud tõenditest järeldada, millal hagejad korteriomanikele üldkoosoleku toimumisest teatasid

ehk kas 30.11.2020 avaldusele reageeriti seaduses sätestatud tähtaja jooksul. Kuna selle kohta tõendite

alusel järeldusi teha ei saa, ei saa iseenesest hagejad teha etteheiteid teates toodud väitele, et

30.11.2020 üldkoosoleku kokku kutsumisega venitati.

177. Kõike eeltoodut kokku võttes jätab kohus rahuldamata hagejate nõude ja alternatiivse nõude

teadetes avaldatu ümberlükkamiseks. Hagejad ei ole tõendanud, et kostjad olid teadete avaldajad.

Teadetes avaldatud ja vaidlustatud väited ei ole kõik faktiväited, milliste ümberlükkamist saaks

kannatanu nõuda. Avaldatud faktiväited ei olnud ebaõiged.

178. Kuna kohus jätab rahuldamata hagejate ümberlükkamise nõuded, tuleb jätta rahuldamata ka

mittevaralise kahju hüvitamise ning sellega seotud viiviste nõuded. Mittevaralise kahju osas iseenesest

nõustub kohus kostja M. Z väidetega, et hagejad ei ole tõendanud ühtegi asjaolu, mille esinemise tõttu

võiks nõue üldse põhjendatud olla. Õiged on kostjate väited, et korteriühistu juhatuse liikmetena pidid

hagejad arvestama, et kõik ühistu liikmed ei pruugi nende tegevusega nõustuda ning võivad nende

tegevust kritiseerida. Kohus nõustub, et vaidlusalustes lausetes ei ületatud lubatava kriitika piire ning

sisuliselt ei avaldatud hagejate suhtes ei ebaõigeid väiteid ega ebakohaseid väärtushinnanguid.

179. Asjas kogutud tõenditest samuti nähtub, et hagejad on esitanud kohtule korteriühistu juhatuse

nimelt koostatud pöördumise (toimiku 1. kd, lk 29), mida nad on lugenud vastuseks „protestile“ ning

milles on hagejad esitanud omapoolse nägemuse neile esitatud etteheidetest. Järelikult on hagejatel

endil olnud võimalus oma seisukohti liikmetele selgitada, millest tulenevalt ei saanud avaldatu kuidagi

mõjutada hagejate mainet.

180. Kuna kohus jättis rahuldamata ebaõigete andmete ümberlükkamise nõude, jätab kohus

rahuldamata ka hagejate varalise kahju nõude. Varalise kahju nõude osas nõustub kohus kostjate

väidetega, et selline kahju on tõendamata.

181. Hagejad esitasid kohtule advokaadibüroo arved (toimiku 2. kd, lk 192-195), mis olid esitatud

korteriühistule X. Arvetest ei saa järeldada, et nende tasumise kohustus oleks tekkinud hagejatel.

Arvetele lisatud selgitused on üldsõnalised ning neist ei ole võimalik selgelt järeldada, milliseid

dokumente analüüsiti ning kellele ja mis küsimuses nõudekirju koostati. Hagiavaldusele ei ole lisatud

hagejate kohtueelseid nõudekirju kostjatele ning kostja M. Z on sellise kirja saamist eitanud.

182. Seega ei ole tegelikult tõendatud, et hagejatel oleksid esinenud kulud VÕS § 128 lg 3 mõistes.

Ekslik ja seadusega vastuolus on hagejate arusaam, et nad saavad nõuda ühistu kantud mistahes

õigusabikulude eest hüvitise väljamaksmist endale. Hagejate viidatud analoogia menetluskulude osas

on ekslik. Menetluskulude puhul ei pea isik tõendama, et ta on kulud kandnud, kuid ta peab tõendama,

et tal on tekkinud kohustus kulusid kanda. Antud juhul ei ole hagejad tõendanud, et neile oleks VÕS §

127 lg 1 mõistes üldse kahju tekkinud. Kahju hüvitamise nõude esitamine ei saa kaasa tuua kannatanu

rikastumist.

183. TsMS § 162 lg 1 näeb ette, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna

kohus tegi otsuse hagejate kahjuks, tuleb menetluskulud jätta hagejate kanda. TsMS § 174 lg 2

kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust

lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust

lõpetava määruse tegemist.

184. Kostja M. Z palus hagejatelt menetluskuludena välja mõista 6387 eurot ja viivise seadusjärgses

määras. Õigusabi on osutatud hinnaga 120 eurot ja 150 eurot tunnis. LEADELL Pilv

Advokaadibürooga sõlmitud lepingu alusel on õigusabi osutatud 27 tundi ja 46 minutit. Õigusabi

osutati kokku summas 4563 eurot koos käibemaksuga. Vastavalt Arumäe Advokaadibüroo OÜ-ga

sõlmitud kliendilepingule on kostjale osutatud õigusabi hinnaga 120 eurot tunnis ja kokku 12 h 40 min.

Õigusabi summa oli 1824 eurot koos käibemaksuga. Kostja palus menetluskulud hüvitada koos

käibemaksuga, sest kostja ei ole käibemaksu kohustuslane. Kostja palus hagejalt välja mõista ka

viivise menetluskuludelt seadusjärgses määras.

185. Kohus leiab, et arvestades vaidluse sisu ning keerukust, samuti kohtule esitatud

menetlusdokumentide sisu ja mahtu, ei ole kostja M. Z menetluskulud täies ulatuses põhjendatud.

Kohus peab mõistlikuks tunnitasu suuruseks 120 eurot. Kostja algse vastuse koostamiseks hagile koos

sellega seonduvate toimingutega ei saanud kokku kuluda aega 12 h 40 min, vaid kohus loeb

põhjendatud ajaks kogumis 8 h.

186. Kohtu 24.01.2022 eelistungiks valmistumiseks ei saanud kogumis aega kuluda 4 h 17 min, vaid

mõistlik aeg on 1 tund, sest istungil ei avaldanud kostja esindaja uusi sisulisi seisukohti. Ebavajalik on

ajakulu 1 tund istungi salvestuse detailseks analüüsiks. Muus osas on kostja esindaja ajakulu mõistlik.

Kogumis loeb kohus kostja esindaja põhjendatud ajakuluks 8 h + 22 h 23 min = 31 h 23 min.

Arvestades kohtu poolt mõistlikuks peetud tunnitasu 120 eurot, on kostja M. Z põhjendatud

menetluskulud 3766 eurot ilma käibemaksuta ja 4519,20 eurot koos käibemaksuga. Hagejatelt tuleb

kostja M. Z kasuks menetluskuludena välja mõista 4519,20 eurot. Kooskõlas kostja taotlusega tuleb

hagejatelt välja mõista viivis menetluskuludelt 4519,20 eurolt alates käesoleva lahendi jõustumisest

kuni menetluskulude täieliku tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.

187. Kostjad V. G. ja S. N. palusid hagejatelt välja mõista kulud õigusabile summas 1806 eurot.

Kostjatele osutati õigusabi 15,05 tunni ulatuses kokku summas 1806 eurot. Õigusabi osutati hinnata

120 eurot tunnis. Kostjad palusid hagejalt välja mõista ka viivise seadusjärgses määras. Kohus leiab, et

nimetatud kostjatele õigusabi osutamiseks kulunud aeg on kooskõlas esindaja teostatud

menetlustoimingute ning kohtule esitatud dokumentidega. Tunnitasu suurust peab kohus mõistlikuks.

Hagejatelt tuleb kostjate V. G. ja S. N. kasuks välja mõista kulud õigusabile summas 1806 eurot.

Kooskõlas kostjate taotlusega tuleb hagejatelt välja mõista viivis menetluskulult 1806 eurolt alates

käesoleva lahendi jõustumisest kuni menetluskulude täieliku tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses

sätestatud määras.

/allkirjastatud digitaalselt/

Anu Uritam

kohtunik