2-22-13269/14 · Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja

2-22-4451

K O H T U O T S U S Eesti Vabariigi nimel

Kohus Viru Maakohus Kohtunik Olev Mihkelson

22.detsember 2022, Jõhvi Kohtuasja number 2-22-13269 Kohtuasi

M. V. hagi S. K. vastu elatise suuruse vähendamise nõudes Tsiviilasja hind Menetlusosalised ja nende esindajad 1926 eurot Hageja: M. V. (isikukood XXX, e-post: XXX ) Kostja: S. K. (isikukood XXX, e-post: XXX), seaduslik esindaja: A. K. (isikukood XXX, e-post: XXX )

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada M. V. hagi S. K. vastu elatise suuruse vähendamise nõudes.

2. Välja mõista M. V.lt (isikukood XXX) elatis S. K. (isikukood XXX) ülalpidamiseks alates 7.septembrist 2022 225,64 (kakssada kakskümmend viis eurot 64 senti) eurot kuus, kuni S. K. täisealisuseni.

3. Jätta poolte menetluskulud poolte endi kanda.

Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest. Kui kaebuse esitaja ei taotle apellatsioonkaebuse lahendamist kohtuistungil, on ringkonnakohtul õigus lahendada apellatsioonkaebus kirjalikus menetluses.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Hageja M. V. esitas 07.09.2022 hagiavalduse elatise suuruse vähendamise nõudes. Hagi asjaolude kohaselt Hageja ja A. K. kooselust sündis tütar S. K.. Abielu lahutati 2007. 25.09.2013 maakohtu TSO-ga mõisteti hagejalt välja kostja kasuks elatis alates 14.08.2013 igakuiselt 160 eurot kuus, kuid mitte vähem kui elatise alammäär. Käesoleval ajal on elatise suurus 292 eurot. Hagejal puudub võimalus elatist väljamõistetud suuruses maksta. Tütar elas peaaegu terve 2021 hageja juures, kuid kostja ema veenis tütart tagasi tema juurde kolima. 2022 suve kestel elab tütar taas hageja juures. Tütar kavatseb asuda õppima Tartusse, so ta ei ela kummagi vanemaga. Hageja kulud on: kommunaalteenused 150 eurot kuus, talle kuulub sõiduauti VW Passat 1994, haagis. Hageja on firma X omanik ja juhatuse liige. Ettevõtte olukord on raske. Hageja töötasu on

584 eurot kuus. Veel kuuluvad talle mõned vanad sõiduautod. Hageja oleks suuteline elatist tasuma 225 eurot kuus. Hageja soovib, et elatis kantaks tütre kontole.

2. Kostja seadusliku esindaja vastust hagile ei esitanud.

3. Kohtuistungil selgitas hageja, et kostja elab alates 01.09.2022 Tartus ja õpib XXX. Kostja elab ühiselamus, kus elamine on tasuta. Tütar ütles talle, et ema kannab tütrele elamiseks igal nädalal

50 eurot. Hageja kannab kostja emale elatisena igakuiselt 292 eurot. FIE-na ta enam ei tegutse, see on jäänud üksnes registrisse. Hooneühistus ja korteriühistu juhatuse liikmena ta tasu ei saa. Sõiduauto Isuzu Trooper ja Volkswagen Passat 1995 ei ole kasutuses, neil puuduvad kehtivad ülevaatused ja kindlustus. Tütar viibib tema juures keskmiselt 4 päeva kuus. Lastetoetus makstakse kostja emale.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

3. Kohus, tutvunud toimiku materjalidega, leiab, et hagi tuleb rahuldada.

4. Hagi ese: elatise vähendamine (TsMS§ 102 lg 2)

5. Perekonnaseaduse (PKS) §-dest 96 ja 97 tuleneb, et alaealine laps on õigustatud saama oma vanematelt ülalpidamist. PKS § 101 lg 1 alusel igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära.

6. Hageja põhistab elatise vähendamise nõuet seoses tema varalise olukorra halvenemisega (peab nüüd üksi eluasemega seotud kulusid kandma) ja Perekonnaseaduse muudatusega alates 01.01.2022.

7. Vaidlust ei ole selle üle, et: 1) kostja on hageja tütar; 2) osa kostja ülalpidamiskuludest on kaetud riigi poolt makstava lastetoetusega.

8. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 459 reguleerib jõustunud otsuse muutmist korduvate kohustuste osas. Vastavalt TsMS § 459 lg 1 p 1 ja 2 on poolel pärast otsuse jõustumist, millega mõisteti välja perioodilised maksed, õigus uues hagis nõuda maksete suuruse ja tähtaegade muutmist otsuses, kui oluliselt on muutunud maksete suurust või kestust mõjutavad asjaolud, mille alusel nõue rahuldati ja hagi esitamise aluseks olevad asjaolud on tekkinud pärast asja arutamise lõpetamist.

Elatise suuruse muutmiseks on alust juhul, kui lapse vajadused ja/või vanema(te) varaline seisund on võrreldes kohtulahendi tegemise aluseks olnud asjaoludega muutunud. Elatise suuruse muutmisel tuleb arvestada samade asjaoludega nagu elatise väljamõistmisel. Ka elatise suuruse muutmisel tuleb lähtuda eelkõige lapse/laste põhjendatud vajadusest, et tagada lapse arenguks piisavad materiaalsed vahendid.

Arvestada tuleb ka kummagi vanema varalise seisundiga ja jätta kummagi vanema kanda selline osa lapse vajaduste rahuldamiseks, mis vastab vanema varalisest seisundist tulenevale võimalusele ülalpidamist anda.

Üldjuhul peab vanem andma lapsele ülalpidamist seaduses sätestatud miinimummääras. Üksnes PKS § 102 lg 2 2. ja 3. lauses sätestatud põhjustel (vanema töövõimetus või teine alaealine laps, kes jääks elatise väljamõistmise korral vähem kindlustatuks kui elatist saav laps) võib kohus välja mõista ka väiksema elatise, kusjuures PKS § 102 lg 2 on erijuhtum, mitte üldreegel.

9. Maakohus tuvastas asja menetlemise käigus lapse vanemate varandusliku seisundi:

9.1 Hageja ülalpidamisel on tütar S., kes elab koos oma emaga ;

9.2 MTA andmetel teenib M.V. 12 kuu arvestusega 6806,40 eurot ehk netotasuna 567 eurot kuus. Hageja on X(garaaziühistu) juhatuse liige, kuid tasu selle töö eest ta ei saa. Hageja on OÜ X juhatuse liige, kuid tulu on kajastatud MTA andmetes. Hageja on registreeritud ka FIE-na M. V., kuid FIE-na tegevus faktiliselt puudub. Hageja on ka Keskuse korteriühistu (xxx juhatuse liige, kuid tulu korteriühistus juhtimisest ei saa. Hagejale kuulub kinnisvarana korteriomand xxx. Vallasvarast kuuluvad hagejale veel: Isuzu Trooper 1987, veel üks VW Passat 1995.

MTA andmed A.K. 12 kuud 21775,13 12 eurot 1815 eurot kuus. A. K. on X OÜ ja X OÜ juhatuse liige. Talle kuulub 4 korteriomandit ja kinnistu X. Samuti kuuluvad A. K.le sõidukid: Plymouth Voyager 1996, VW Vento 1993 VW Transporter 1994, Toyota Verso 2015, 2 haagist , haagiselamu Bürstner, Toyota Hilux 1982 ja Toyota Starlet 1989.

10. PKS § 102 lg 2 kohaselt võib kohus mõjuval põhjusel vähendada elatist alla PKS § 101 lg 1 sätestatud määra.

11. Maakohus on seisukohal, et antud juhul tuleb PKS § 102 lg 2 mõttes mõjuv põhjuseks väljamõistetud elatise vähendamisel lugeda elatise arvestamise korra muutumist tulenevalt Perekonnaseaduse muudatusest.

Asjaolude tuvastamisel ja tõendite hindamisel lapse vajaduste ja vanemate varalise seisundi kohta ei ole kohus perekonnaasjas TsMS § 436 lg 6 järgi seotud esitatud asjaolude ega seisukohtadega ning võib TsMS § 230 lg 3 järgi lapse huve puudutavas ülalpidamisvaidluses koguda tõendeid omal algatusel (vt ka RKTKo 3-2-1-35-17, p 24). Tartu Ülikooli sotsiaalteaduslike rakendusuuringute keskuse ja Pricewaterhouse Coopers Advisorsi koostatud 2020. a lõppraporti „Lapse vajaduspõhine miinimumelatis“ kohaselt on Tallinnast väljaspool elava 15-16 aastase lapse ülalpidamiskulu standardeelarve 412 eurot kuus. Osa kostjate ülalpidamiskuludest on kaetud riikliku lastetoetusega (kostja puhul 60 eurot kuus).

Maakohus on seisukohal, et hageja on suuteline elatist tasuma 225,64 eurot kuus. Maakohus ei pea põhjendatuks hageja taotlust elatise kandmiseks lapse kontole. A. K. on kostja seaduslik esindaja ja temal peab olema õigus kuni lapse täisealisuseni otsustada, kas lapse huvides on elatise tasumine lapsega koos elava vanema kontole või lapse kontole.

11. TsMS § 442 lg 2 p 5¹ kohaselt märgitakse kohtuotsuse sissejuhatuses tsiviilasja hind. Tulenevalt TsMS § 122 lg-st 1, § 129 lg-st 2 ja taotletava elatise vähendamise määrast, on käesoleva tsiviilasja hinnaks 1926 eurot (292-200 = 92, 292-170 = 122 eurot, (92 + 122) x 9 = 1926 eurot).

Menetluskulude jaotus

12. Vastavalt TsMS § 173 lg 1 märgib asja lahendanud kohus kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. Jaotuses märgib kohus, millised menetluskulude keegi menetlusosalistest peab kandma (§ 173 lg 4).

Menetluskulud jäävad TsMS § 164 lg 1 alusel poolte endi kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/

Olev Mihkelson kohtunik