Legislator Case Law & Legislation
4-22-3628/29 AI generated

4-22-3628/29 · Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

Case Number 4-22-3628/29
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

K O H T U M Ä Ä R U S

Legislator headnote

AI generated

4-22-3628/29 · Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium: K O H T U M Ä Ä R U S

Keywords

AI generated
effective service by post irregular notification notification of address change information communicated subsequently electronic legal transactions deadline for communication
AI generated

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus, kriminaalkolleegium

Määruse tegemise aeg ja koht

22. detsember 2022, Tallinn, kirjalik menetlus

Väärteoasja number

4-22-3628

Kohtunik

Janika Kallin

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 18. novembri 2022. a määrus, millega

jäeti läbi vaatamata X-i kaebus PPA Põhja prefektuuri

korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse 30.09.2022

otsusele väärteoasjas nr 2230,22,135735

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

X (ik XXX, e-post:XXX), määruskaebus

RESOLUTSIOON

Jätta Harju Maakohtu 18. novembri 2022. a määrus muutmata ja määruskaebus

rahuldamata.

Edasikaebamise kord

VTMS §-dest 192 ja 193 tulenevalt esitatakse määruskaebus ringkonnakohtu määruse peale

Riigikohtule 15 päeva jooksul alates päevast, millal kohtumenetluse pool sai vaidlustatavast

kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Määruskaebuse esitamise õigus on menetlusaluse

isiku või süüdlase advokaadist kaitsjal, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist

esindajal.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. 17.10.2022 esitas X kohtule kaebuse PPA Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo

liiklusjärelevalvekeskuse 30.09.2022 otsusele väärteoasjas nr 2230,22,135735, millega karistati X-i

liiklusseaduse § 227 lg 1 järgi rahatrahviga 9 trahviühiku ulatuses, s.o 36 eurot.

2. 04.11.2022 määras kohus kaebuse arutamiseks kohtuistungil 11.11.2022 kell 09.30. 11.11.2022

määratud kohtuistungile X ei ilmunud ja kohtule teateid ei esitanud, puudusid andmed kohtukutse

saamise kohta, uueks kohtuistungi ajaks määras kohus 18.11.2022. a.

3. 18.11.2022 määratud kohtuistungile X samuti ei ilmunud. Kohtukutse oli saadetud posti teel,

emaili teel ja kohtuinfosüsteemi (KIS) kaudu. Elektroonilise posti kaudu on X-ile kohtukutse

edastatud korduvalt.

Maakohtu määrus

1

4. Harju Maakohtu 18. novembri 2022. a määrusega jäeti läbi vaatamata X-i kaebus PPA Põhja

prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse 30.09.2022 otsusele väärteoasjas nr

2230,22,135735.

Maakohus märkis, et VTMS § 126 lg 2 kohaselt kui kaebuse esitanud isik ei ilmu kaebuse

arutamisele, kuigi talle saadetud kutses on teatatud kohustusest kaebuse kohtulikust arutamisest osa

võtta ja kaebuse arutamist ei lükata edasi vastavalt VTMS § 125, jätab kohus määrusega kaebuse

läbi vaatamata.

Kaebuse esitaja ei ilmunud esimesele kohtuistungile ning kohus lükkas kohtuistungi edasi.

Kohtukutse järgmiseks kohtuistungiks saadeti kaebuse esitajale mitmel erineval viisil, sealhulgas

korduvalt elektroonilisele aadressile, kust kaebus kohtule saabus:XXX. Kaebuse esitaja ei vasta ka

telefonikõnedele.

Kaebuse arutamise edasilükkamise piirang on seadusandja poolt seatud eesmärgiga välistada

menetluse venitamine, arvestades seda, et väärteo aegumise tähtaeg on 2 aastat teo

toimepanemisest. Kohtute Infosüsteemis asuvate andmete kohaselt kõikides menetlustes on X

nimetanud oma kontaktaadressiks e-posti:XXX.

Riigikohus on selgitanud, et kui menetlusdokument saadetakse isiku enda avaldatud e-posti

aadressile, eeldatakse selle kättesaamist saatmise päeval (RKKKm nr 1-19-8852, p 25).

Kaebuse esitaja ei ole kohtule teatanud mõjuvatest põhjustest (VTMS § 42).

Kohus asus seisukohale, et kaebuse arutamist ei ole põhjendatud enam edasi lükata VTMS § 125

alusel ja kaebus tuleb jätta läbi vaatamata, sest ilmselgelt on kaebuse esitaja kaotanud huvi esitatud

kaebuse vastu.

Määruskaebus

5. X esitas vaidlustatava maakohtu määruse peale määruskaebuse, milles palub määruskaebus

rahuldada ja tühistada Harju Maakohtu 18.11.2022 kaebuse läbi vaatamata jätmise määrus asjas 4-

22-3628.

Kaebuses märgitakse, et VTMS § 122 sätestab, et kohtumenetluse pooled kutsutakse istungile

kutsega, järgides käesoleva seadustiku §-de 40 ja 41 sätteid. Kohus märkis, et on edastanud kutsed

posti teel, emaili teel ja kohtuinfosüsteemi (KIS) kaudu, kuid vaidlustatavas määruses puudub teave

selle kohta, kas kohus loeb edastatud kutsed kätte toimetatuks ja mis edastamise viisil. X-i väitel ei

ole tal kahtlust, et kohus edastas kutsed kohtu märgitud viisil ehk e-posti, tavaposti ja e-toimiku

kaudu, kuid mingil põhjusel ei ole ta neid õigel ajal kätte saanud. Kui kohus saatis kutse tavaposti

teel, siis mis aadressil. Isegi kui kohus saatis kutse õigele aadressile, siis ei vaata ta postkasti mitte

kunagi. E-posti teel saadetud kutse kätte saamist tuleb VTMS § 41 lg 4 kohaselt kinnitada VTMS §

41 lg-s 4 sätestatud viisil, enne ei saa seda lugeda kätte saaduks. Mis puudutab KIS kaudu edastatud

kutset, siis ta ei ole seda ka saanud / või õigel ajal saanud.

VTMS § 126 annab kohtule õiguse jätta kaebus läbi vaatamata vaid siis, kui menetlusalusele isikule

on kutse nõuetekohaselt kätte toimetatud. Kuna talle ei ole kutse VTMS § 41 alusel kätte

toimetatud, ei saanud kohus ka kaebust läbi vaatamata jätta.

Kohtumenetluse poolte seisukohad

6. Tallinna Ringkonnakohus andis 13. detsembri 2022. a määrusega tähtaja kuni 20. detsembrini

2022. a seisukohtade ja taotluste esitamiseks.

6.1. 19. detsembril 2022. a edastas Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse

kohtuesindusgrupi juht Enel Kuiv seisukoha määruskaebusele. Kohtuväline menetleja ei nõustunud

määruskaebusega selles, et kohus on eksinud kohtuistungi toimumise aja teatavakstegemisel.

Maakohus on edastanud kutse, järgides kutse kättetoimetamise korda: kohtukutse oli saadetud

emaili teel, posti teel ja tehtud kättesaadavaks kohtuinfosüsteemi (KIS) kaudu (VTMS § 41 lg 4).

Seejuures on elektroonilise posti teel edastatud kutset korduvalt. Esitades kohtuvälise menetleja

otsusele 17.10.2022 kaebuse, tegi menetlusalune isik kohtule teatavaks enda elukoha aadressi,

2

telefoninumbri ning e-posti aadressi. Seega on kohus tegutsenud ka vastavalt VTMS § 41 lg-s 7

sätestatule, edastades kutse isiku poolt teatavaks tehtud elukoha aadressile. Kohtuväline menetleja

nõustus kohtuga seisukohas, et kui menetlusdokument saadetakse isiku enda avaldatud e-posti

aadressile, eeldatakse selle kättesaamist saatmise päeval (nr 1-19-8852, p 25). Kusjuures viidatud

lahendis ei räägita mitte üksnes menetlusdokumendist, vaid ka kutsest. VTMS § 41 lg 4 erineb

grammatilises sõnastuses KrMS § 165 lg-st 4 vaid selles osas, et väärteomenetluses loetakse

elektronpostiga kättetoimetatud kutse kättesaaduks kinnitamise päevast. Sellele vaatamata on

Riigikohus öelnud, et KrMS § 165 lg 4 kolmandast lausest tulenevalt ei ole kutse kinnitamata

jätmisel adressaadi poolt alati õiguslikku tähendust. Vaid juhul, kui vastust ei saadeta menetleja

poolt välja selgitatud elektronposti aadressil saadetud kutsele peab kutse saatja kutsuma isiku

kohtusse tavaposti kasutades (RKKKm nr 1-19-7121 p 6 ja nr 3-1-1-11-13 p 12). Lisaks on

Riigikohtu kriminaalkolleegium tõdenud, et ka muu teavitusviisi kasutamisel, kui seda VTMS § 41

lg-s 1 sätestatus, ei ole tegemist ilmtingimata väärteomenetlusõiguse olulise rikkumisega, kui on

üheselt tuvastatav, et isikule on teatatud kohtuistungi toimumise aeg ja koht (otsus nr 3-1-1-8-08 p

9). Maakohus on kasutanud kõiki meetmeid, et tagada kaebuse esitajale õigus olla oma kohtuasja

arutamise juures. Kohtuväline menetleja on seisukohal, et kohaldada saab seadusanaloogiat, pidades

silmas õigusselguse huvisid nii kutsete toimetamisel kui ka teiste menetlusdokumentide edastamist

ning kättetoimetatuks lugemisel. Kohtuväline menetleja on seisukohal, et maakohus on määruse

koostamisel järginud VTMS-s sätestatud nõudeid ning lähtunud kohtupraktikast. Kaebuse esitaja on

väljunud määruskaebust esitades määruskaebuse piiridest, mistõttu palub kohtuväline menetleja

jätta määruskaebus läbi vaatamata.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

7. Ringkonnakohtu hinnangul ei anna X-i määruskaebuses esitatud seisukohad alust maakohtu

määruse tühistamiseks.

8. Käesoleval juhul puudub vaidlus selles, et Harju Maakohtu 11. novembri ega ka 18. novembriks

2022. a edasi lükatud istungile X ei ilmunud ega teavitanud kohut ka ilmumata jätmise põhjustest.

Samuti puudub vaidlus selle üle, et X on andnud kohtule enda kontaktiks e-posti aadressi XXX

ning on saatnud sellelt e-posti aadressilt kohtule menetlusdokumente, s.h ringkonnakohtule

02.12.2022 edastatud määruskaebuse. Riigikohus on selgitanud, et kui menetlusdokument

saadetakse isiku enda avaldatud e-posti aadressile, eeldatakse selle kättesaamist saatmise päeval

(RKKKm nr 1-19-8852, p 25). Sarnaselt on see ka siis, kui menetlusdokument saadetakse isikule e-

toimiku süsteemi vahendusel. Seega omab eelkõige tähtsust see, millal isikul avaneb võimalus

menetlusdokumendiga tutvuda, mitte see, millal ja kas üldse vaevub isik dokumendi kättesaamist

kinnitama. Dokumendi kättesaamise kinnituse aeg võib, kuid ei pruugi kokku langeda selle tegeliku

kättesaamise ajaga. Seetõttu ei ole õige X-i seisukoht, et kuni ta ei ole kutse kättesaamist

kinnitanud, siis ei ole talle dokumenti kätte toimetatud. Ringkonnakohus selgitab, et eelpool

viidatud Riigikohtu lahendi kohaselt on KrMS § 165 lg 4 kolmandast lausest tulenevalt kutse

kättesaamise kinnitamata jätmisel õiguslik tähendus vaid juhul, kui kutse on saadetud menetleja

poolt välja selgitatud elektronposti aadressile (vt määrus nr 1-19-7121 p 6). Kui aga kutse

saadetakse isiku enda avaldatud e-posti aadressile, eeldatakse selle kättesaamist saatmise päeval.

Kuivõrd VTMS § 41 lg 4 on analoogne KrMS § 165 lg-le 4, kehtivad ka väärteomenetluses samad

eelmärgitud Riigikohtu lahendis väljendatud seisukohad. Maakohus saatis 11. novembril 2022. a

m.h kutse X-i e-posti aadressile XXX, mille ta ise maakohtule esitatud kaebuses enda e-posti

aadressiks märkis. Seega tuleb lugeda X-ile saadetud kutse kättetoimetatuks alates 11. novembrist

2022. a, mil maakohus talle selle saatis.

9. Käesoleval juhul nähtub, et X-ile on saadetud 18. novembri 2022. a istungile ilmumiseks kutsed

e-postiga tema enda poolt antud e-posti aadressile (XXX) ja samuti e-toimiku kaudu 11. novembril

3

2022. a. Seejuures ei ole vähetähtis asjaolu, et esimesele istungile, mis toimus 11. novembril 2022.

a (millisele istungile isik samuti ei ilmunud) saadeti kutsed 4. novembril 2022. a ja telefoni teel X-

iga vesteldes palus isik ise saata kutse e-posti teel, kinnitades samas, et on istungist teadlik ja ei

soovinud kutset tähitud kirjana ja palus piirduda kutsega e-posti teel. Nagu juba teada, isik sellele

vaatamata e-posti teel saadetud kutse kättesaamist ei kinnitanud. Ilmselt just seetõttu saadeti 11.

novembril 2022. a X-ile kutse ka väljastusteatega tähtkirjana ja seda aadressile XXX, millise

aadressi oli isik ise kaebuses maakohtule avaldanud, seega kooskõlas VTMS § 41 lg-ga 7. Kuivõrd

tähtkirjana saadetud kutset aga 15. novembril 2022. a isiklikult saajale väljastada ei õnnestunud,

jäeti see postkasti. Seega võib lugeda ka tähtkirjana saadetud kutse X-ile kätte toimetatuks alates

15. novembrist 2022. a. Seda sõltumata asjaolust, et X-i enda kinnitusel ta postkasti kunagi ei

vaata. Isik ise on maakohtule selle aadressi oma kontaktina andnud ja enda poolt avaldatud

kontaktidelt peab isik ka menetlejale kättesaadav olema. Vastasel juhul tekib põhjendatud arvamus,

et isik tegelikult ise teeb kõik selleks, et talle tema enda poolt avaldatud kontaktidele

menetlusdokumente kätte toimetada ei saakski.

10. Seega on maakohus kasutanud kõiki VTMS §-s 41 ettenähtud võimalusi, et isikule kutset kätte

toimetada. Tegelikult ei eita X seda, et maakohus kutsed talle ilmselt siiski saatis, kuid väidab, et

mingil põhjusel ei ole ta neid õigel ajal kätte saanud, täpsustamata, kas see põhjus võib lähtuda

temast või kohtust ning mida peab silmas ,,õigel ajal’’ all. Seega ei eita isik tegelikult, et ta on

kutsed kätte saanud, kuid tema hinnangul ei saanud ta neid õigel ajal ning kutsed pole talle kätte

toimetatud seaduses sätestatud korras. Kuigi X ei ole kordagi kinnitanud kohtu edastatud

menetlusdokumentide kättesaamist, on ta samas esitanud tähtaegselt määruskaebuse

ringkonnakohtule, mis näitab samuti seda, et ta tema poolt antud kontaktidele saadetud

menetlusdokumendid tegelikult kätte saab ja vastavalt vajadusele nendele ka reageerib. Eeltoodu

alusel tuleb lugeda 11. novembril 2022. a edastatud kohtukutsed (kolmel erineval kohtu loetletud

viisil) X-ile nõuetekohaselt kättetoimetatuks ning X 18. novembri 2022. a kohtuistungi toimumise

ajast teadlikuks. Kuivõrd kutse oli isikule nõuetekohaselt kätte toimetatud, aga isik jättis 18.

novembri 2022. a kohtuistungile ilmumata, esines maakohtul alus X-i kaebuse läbi vaatamata

jätmiseks. Seetõttu puudub ringkonnakohtul alus maakohtu määruse tühistamiseks.

11. Eeltoodust tulenevalt ja juhindudes VTMS §-dest 194 ja 196 ning

VTMS § 147 lg 1 p-st 1 jätab ringkonnakohus maakohtu määruse muutmata ja määruskaebuse

rahuldamata.

/allkirjastatud digitaalselt/

4