2-22-115921/9 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Eesistuja Maris Kuurberg, liikmed Indrek Soots ja Neve

Uudelt

Määruse tegemise aeg ja koht 22.12.2022, Tallinn

Kohtuasja number

2-22-115921

Kohtuasi

Omega

Invest

OÜ

hagi

X

vastu

võlgnevuse

väljamõistmiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 19.10.2022 määrus hagi menetlusse

võtmisest keeldumise kohta

Kaebuse esitaja ja liik

Omega Invest OÜ määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Hageja: Omega Invest OÜ (registrikood 10866568),

lepinguline esindaja Anne-Liis Veski

Kostja: X (isikukood XXXXXXXXXX), seaduslik

esindaja eestkostja Y

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada Omega Invest OÜ määruskaebus.

2. Tühistada Harju Maakohtu 19.10.2022 määrus ja saata asi menetlusse võtmise

otsustamiseks samale maakohtule.

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Määruse peale ei saa esitada määruskaebust Riigikohtule.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Omega Invest OÜ esitas 04.05.2022 Pärnu Maakohtule avalduse X vastu maksekäsu

kiirmenetluses võlgnevuse väljamõistmiseks. 06.05.2022 tehti võlgnikule makseettepanek,

võlgniku esindaja esitas 09.05.2022 nõudele vastuväite ning 25.05.2022 kohtumäärusega anti

nõue üle Harju Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses.

2-22-115921

2. 16.06.2022 esitas Omega Invest OÜ (hageja) Harju Maakohtule X (kostja) vastu hagi

võlgnevuse väljamõistmiseks. Hagiavalduse kohaselt sõlmis kostja portaalihaldur OÜ Omaraha

vahendusel 12.12.2019 laenulepingu nr S193477634 summas 470 eurot. Kuivõrd kostja rikkus

omapoolseid kohustusi, jättes tagastamata igakuised kokkuleppelised maksed, siis edastas

Omaraha OÜ hoiatuse lepingu ülesütlemise kohta ja ütles 22.02.2020 lepingu üles. 22.05.2020

loovutas Omaraha OÜ nõude kostja vastu hagejale. Hageja palub kostjalt välja mõista

põhivõlgnevuse 319,09 eurot, intressi 13,88 eurot, viivise 151,69 eurot ja kahjuhüvitise 30 eurot

(s.o võla sissenõudmise kulud).

3. 01.07.2022 määrusega jättis maakohus hagiavalduse käiguta ja andis hagejale tähtaja

puuduste kõrvaldamiseks. Kohus märkis, et hagiavaldusest ega selle lisadest ei nähtu, kas ja

kuidas on laenuleping üles öeldud (võlaõigusseaduse (VÕS) § 416 lg 1). Kohus märkis ka, et

VÕS § 195 lg-st 1 tulenevalt on õigus leping erakorraliselt üles öelda lepingupooltel. OÜ

Omaraha on portaalihaldur, kelle ülesanne on krediidivahendusega seotud teenuste osutamine

portaali kasutajatele vastavalt üldtingimustele, mille järgi sõlmivad kasutajad portaalis

lepinguid üksteisega ja omal vastutusel. Seega OÜ Omaraha üksnes vahendas laenulepingu

sõlmimist, mitte ei olnud ise nimetatud laenulepingu pooleks. Hagiavaldusele lisatud

ülesütlemisavaldusest nähtuvalt on laenulepingu kostjaga üles öelnud Omaraha OÜ. Eeltoodust

tulenevalt palus kohus täpsustada lepingu ülesütlemisega seonduvaid asjaolusid.

4. 07.07.2022 menetlusdokumendis märkis hageja, et kostjale on antud korduvalt võimalusi

kohustuste täitmiseks. Laenuandja edastas kostjale ülesütlemisavalduse, millega ütles

laenulepingu üles 22.05.2020. Laenuandja on lepingu põhjendatult üles öelnud, kuivõrd kostja

on jäänud makseviivitusse. Isegi kui lugeda, et ülesütlemine ei olnud kehtiv, siis lõppes leping

12.06.2020, mil pidi toimuma viimane maksegraafiku järgne makse.

5. 29.08.2022 määrusega jättis kohus hagiavalduse taaskord käiguta ja andis hagejale tähtaja

puuduste kõrvaldamiseks. Kohus selgitas, et juhul kui hageja leiab, et laenu tagastamise nõue

muutus sissenõutavaks laenu tagastamise tähtpäeva saabumisel, tuleb hagejal oma nõudeid ja

nende arvestust ka vastavalt täpsustada.

6. 08.09.2022 menetlusdokumendis jäi hageja kohtule esitatud nõuete juurde ning märkis, et

tema hinnangul on lepingu ülesütlemine olnud põhjendatud. Hageja on välja toonud hagi

aluseks olevad faktilised asjaolud, nõude arvestuse ning on esitanud selge hagi resolutsiooni.

Hageja selgitas täiendavalt, et vastavalt Omaraha OÜ portaali kasutamise üldtingimustele

annab investor tingimuste allkirjastamisega portaalihaldurile volituse võlgade sissenõudmiseks

iseseisvalt või inkassofirma teenuseid kasutades. See hõlmab õigust lõpetada/tühistada

laenuleping, esitada nõudeid enda nimel kohtusse ja kohtuotsuseid täitmisele pöörata.

Portaalihaldur tegutseb portaali kasutajate huvides. Üldtingimuste allkirjastamisega kinnitavad

laenusaaja ja investor, et nad nõustuvad laenulepingute automaatse üleminekuga portaalile koos

kõigi nendest laenulepingutest tulenevate õiguste ja kohustuste üleminekuga momendist, kui

konkreetse laenu ja/või selle üksiku osamakse tagastamise tähtajast on möödas rohkem kui 90

päeva ning vastav kohustus on laenusaaja poolt täitmata. Lepingute automaatsel üleminekul

kohustub portaal tasuma investorile hüvitist mitte vähem kui 60 % laenu põhiosa jäägist.

Nimetatud hüvitis kantakse investori virtuaalkontole laenulepingu automaatse ülemineku

päeval. Portaalil on õigus talle üleantud lepingud omakorda üle anda kolmandale isikule või

üleantud lepingutest tulenevad nõuded loovutada.

2-22-115921

Maakohtu määrus ja põhjendused

7. Harju Maakohtu 19.10.2022 määrusega keelduti hagi menetlusse võtmisest ja jäeti

menetluskulud hageja kanda.

8. Kohus märkis, et oma nõude arvestust ja koosseisu peab selgitama hageja (Riigikohtu

09.04.2014 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-2-14, p 13). Kõik asja lahendamiseks olulised asjaolud

peavad tulenema hagiavaldusest – kohus ega kostja ei pea otsima hagi alust hagiavalduse

lisadest ega muudest dokumentidest, vaid hageja peab ise tooma selgelt esile need asjaolud,

millele ta oma nõude rajab (Riigikohtu 16.12.2013 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-141-13, p 17).

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 363 lg 1 p 2 järgi märgitakse hagiavalduses hagi

aluseks olevad faktilised asjaolud (hagi alus). Koostoimes TsMS § 4 lg-ga 2 ja § 5 lg-ga 1

tähendab see, et hageja määrab ise, millistest asjaoludest lähtudes peab kohus otsustama hagi

menetlusse võtmise (Riigikohtu 24.03.2021 otsus tsiviilasjas nr 2-18-18277, p 18 ja seal

viidatud varasem praktika). Ühtlasi oleneb hageja esile toodud asjaoludest see, milliseid

vastuväiteid kostja peab hagile vastamisel esitama (Riigikohtu 17.12.2008 otsus tsiviilasjas

nr 3-2-1-114-08, p 14). Hagi alus on esitatud piisavalt, kui see sisaldab asjaolusid, mille põhjal

saab kohus teha kindlaks hageja nõudele kohaldatava õigusnormi, ning kui need asjaolud on

kas vaidlustamata või tõendatud, siis ka kontrollida, kas nõude rahuldamise eeldused on

täidetud.

9. Kuivõrd kohtule esitatud hagiavaldusest ja selle lisadest ei nähtu endiselt, et laenuleping

kostjaga oleks kehtivalt üles öeldud, siis ei ole hagiga hageja taotletavat eesmärki võimalik

saavutada. Seega tuleb hagi menetlusse võtmisest keelduda (TsMS § 371 lg 2 p 2). Hageja on

07.07.2022 menetlusdokumendis märkinud, et isegi kui lugeda, et ülesütlemine ei olnud kehtiv,

siis leping lõppes 12.06.2020, mil pidi toimuma viimane maksegraafiku järgne makse. Siiski ei

ole hageja oma nõudeid ja nende arvestust vastavalt sellele täpsustanud, vaid on jäänud

seisukohale, et kostjaga lepingu ülesütlemine on olnud põhjendatud.

10. Kohus jättis menetluskulud hageja kanda (TsMS § 168 lg 1).

Määruskaebus ja menetluse edasine käik

11. Hageja esitas määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse tühistada ja saata asi tagasi

maakohtule hagi menetlusse võtmise otsustamiseks. Maakohus on keeldunud hagi menetlusse

võtmisest ennatlikult. Hageja on esile toonud alused, millele tema nõue tugineb, ning

arusaamatuks jääb, millest tulenevalt on kohus asunud seisukohale, et hagi ei ole esitatud hageja

seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks või eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset

või et hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada. Käesoleval juhul on

eeldused hagi menetlusse võtmiseks olemas. Juhul kui esinevad täiendavad küsitavad asjaolud

ja vastuväited, siis tuleb need välja selgitada asja sisulisel läbivaatamisel, hinnates asjakohaseid

tõendeid, kuid antud menetlusstaadiumis hagi menetlusse võtmisest keeldumine põhjendatud

ei ole.

12. Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle TsMS § 663 lg 5 alusel

läbivaatamiseks ringkonnakohtule.

2-22-115921

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

13. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu 19.10.2022 määrus tuleb menetlusõiguse normi

rikkumise tõttu tühistada ning saata asi hagiavalduse menetlusse võtmise otsustamiseks tagasi

samale maakohtule (TsMS § 667 lg 2). Ringkonnakohus rahuldab määruskaebuse.

14. Hageja on esitanud kohtule hagiavalduse laenulepingust tuleneva põhivõlgnevuse, intressi

ja viivise väljamõistmiseks kostjalt. Hageja tugineb hagiavalduses sellele, et kostja ei täitnud

laenulepingut kohaselt, laenuleping on seetõttu üles öeldud ning hageja on omandanud kostja

vastu olevad nõuded. Hageja on esitanud nõude tõendamiseks 12.12.2019 laenulepingu

S193477634, 22.05.2020 laenulepingu ülesütlemise avalduse ja nõude talle loovutamise teatise.

Puuduste kõrvaldamise avaldustes on hageja täiendavalt selgitanud laenulepingu sõlmimise

asjaolusid, võla kujunemist ning nõude talle üleandmist. Samuti on hageja selgitanud, et isegi

kui laenuleping ei olnud kehtivalt üles öeldud, siis lõppes see 12.06.2020, millal pidi toimuma

viimane maksegraafiku järgne makse.

15. Ringkonnakohus märgib esmalt, et kohus ei või jätta hagi menetlusse võtmata üksnes

seetõttu, et hagis esinenud puudusi ei ole kõrvaldatud. Maakohus peab kontrollima ja

põhjendama, et esineb TsMS §-s 371 toodud alus hagi menetlusse võtmisest keeldumiseks ehk

maakohtu määrusest peab nähtuma, et kõrvaldamata jäänud puudus takistab asja menetlemist

(vt Riigikohtu 21.12.2016 määrus 3-2-1-120-16, p 11). Hageja on määruskaebuses leidnud, et

hagis ei ole puudusi, mis takistaksid asja menetlemist ning märkinud, et kui esinevad täiendavad

küsitavad asjaolud ja vastuväited, siis tuleb need välja selgitada asja sisulisel läbivaatamisel.

Ringkonnakohus nõustub hagejaga, et maakohtu viidatud puudused ei ole sellised, mis

takistaksid asja menetlemist ja mille alusel oleks võimalik hagi menetlusse võtmisest TsMS

§ 371 lg 2 p-i 2 järgi keelduda.

16. Maakohus tõi keeldumise alusena välja, et hagiga taotletavat eesmärki ei ole võimalik

saavutada (TsMS § 371 lg 2 p 2), kuna hageja ei ole tõendanud ei seda, et laenuleping on

kehtivalt üles öeldud, ega seda, kuidas kujuneb tema nõue siis, kui see tuleneb laenulepingu

(korralisest) lõppemisest. Ringkonnakohus ei nõustu, et käesoleval juhul saaks pelgalt

hagiavalduse põhjal öelda, et hagiga taotletavat eesmärki ei ole võimalik saavutada. Ilma asjas

esitatud tõendeid hindamata ei saa asuda seisukohale, kas kostjaga on laenuleping üles öeldud

kehtivalt või mitte või kas kostjal on hageja ees võlgnevus juhul, kui laenuleping lõppes

korraliselt. Riigikohus on korduvalt rõhutanud, et kohus ei saa asja menetlusse võtmisest

TsMS § 371 lg 2 p-i 2 alusel keelduda, kui hagi perspektiivikuse üle ei saa otsustada tõendeid

hindamata. Sellisel juhul tuleb see, kas kostja vastutab hageja nõude eest, välja selgitada asja

sisulisel läbivaatamisel (vt nt Riigikohtu 13.02.2018 määrus tsiviilasjas nr 2-17-8939, p 9;

01.11.2017 määrus tsiviilasjas nr 2-16-8446, p 10; 11.02.2015 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-151-

14, p 14 ja seal viidatud kohtupraktika).

17. Ringkonnakohus nõustub, et tarbijakrediidilepingut puudutavates vaidlustes tuleb kohtul

eriti tähelepanelikult kontrollida seadusest tulenevate nõuete, sh laenulepingu ülesütlemise

tingimuste, täitmist. Praegusel juhul on maakohus hinnanud tõendeid aga juba enne

hagiavalduse menetlusse võtmist, mis eelnevalt viidatud kohtupraktikast tulenevalt ei ole

lubatud. Isegi kui esitatud asjaoludel tundub, et hageja ei suuda tõenäoliselt oma nõuet

tõendada, ei anna see alust keelduda hagi menetlemast. Viimane on lubatud, kui hagi alusena

esitatud asjaolud välistavad haginõude rahuldamise (vt V. Kõve jt. Tsiviilkohtumenetluse

seadustik II. Kommenteeritud väljaanne, TsMS § 371 lg 2 kommentaar 3.4.6, b).

Ringkonnakohtu hinnangul see käesoleval juhul nii ei ole. Hagiga oleks võimalik saavutada

hageja soovitud eesmärki – kostjalt laenulepingust tuleneva põhivõlgnevuse, intressi ja viivise

2-22-115921

väljamõistmine –, kui hageja tõendab, et kostja rikkust laenulepingust tulenevaid kohustusi,

kostjaga sõlmitud laenuleping on nõuetekohaselt üles öeldud ja temal on õigus kostjalt võlga

sisse nõuda. See, kas hageja nõue kostja vastu on põhjendatud ja tõendatud, tuleb välja selgitada

asja sisulisel läbivaatamisel. Eelnevast tulenevalt on maakohus ringkonnakohtu hinnangul

keeldunud hagiavalduse menetlusse võtmisest ennatlikult.

18. Mis puudutab hageja 07.07.2022 menetlusdokumendis väidetut, et isegi kui laenulepingu

ülesütlemine ei olnud kehtiv, on see 12.06.2020 lõppenud, siis ei ole hageja seda nõuet ja nõude

arvestust 29.08.2022 puuduste kõrvaldamise määruse etteheitest hoolimata tõesti täpsustanud.

Kuna ringkonnakohus saadab asja maakohtule menetlusse võtmise otsustamiseks tagasi, siis on

eelmenetluse käigus võimalik selgitada välja, kas hageja on esitanud selliselt alternatiivse

nõude (TsMS § 370 lg 2) ja seda täpsustada. Vajadusel saab kohus eelmenetluse ülesannete

täitmiseks nõuda menetlusosalistelt selgitusi ja neid küsitleda (TsMS § 392 lg 3).

19. Menetluskulude jaotus jääb TsMS § 173 lg 3 teise lause järgi maakohtu otsustada vastavalt

asja sisulise lahendamise tulemusele.

20. TsMS § 696 lg 1 esimene lause võimaldab esitada ringkonnakohtu määruse peale määrus-

kaebuse üksnes juhul, kui see on seaduse järgi lubatud. TsMS § 372 lg 5 esimese lause kohaselt

võib hagiavalduse menetlusse võtmisest keeldumise määruse peale hageja esitada

määruskaebuse. Kuna ringkonnakohus rahuldab määruskaebuse ja saadab asja menetlusse

võtmise otsustamiseks tagasi maakohtule, siis ei saa määruse peale kaevata.

(allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt)

Maris Kuurberg Indrek Soots Neve Uudelt