Legislator Case Law & Legislation
2-22-2638/34 AI generated

2-22-2638/34 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

Case Number 2-22-2638/34
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

Kinnitada tsiviilasjas nr 2-22-2638 X ja Q vaheline kompromiss järgmistel X ja Q muudavad nendevahelist 18. augusti 2017. a notariaalset elatise

Legislator headnote

AI generated

2-22-2638/34 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium: augusti 2017. a notariaalset elatise

Keywords

AI generated
reduction of spousal maintenance amicable settlement marital standard of living divorce settlement agreement arbitration clause agreement on devolved inheritance shares
AI generated

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Eesistuja Liis Arrak, liikmed Maris Kuurberg ja Gea Lepik

Määruse tegemise aeg ja koht 22. detsember 2022, Tallinn

Kohtuasja number

2-22-2638

Kohtuasi

X

hagi

Q

vastu

sundtäitmise

lubamatuks

tunnistamiseks või 786 euro 40 sendi saamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 16. novembri 2022. a otsus

Kaebuse esitaja ja liik

X apellatsioonkaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Hageja (apellant) X (isikukood XXXXXXXXXXX),

lepinguline esindaja vandeadvokaat Ene Mõtte

Kostja (vastustaja) Q (isikukood XXXXXXXXXXX),

lepinguline esindaja vandeadvokaadi abi Kardo Karon

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Võtta X 6. detsembri 2022. a apellatsioonkaebus menetlusse.

2. Kinnitada tsiviilasjas nr 2-22-2638 X ja Q vaheline kompromiss järgmistel

tingimustel:

2.1. X loobub tsiviilasjas nr 2-22-2638 esitatud sundtäitmise lubamatuks

tunnistamise nõudest täiteasjas nr 027/2022/689;

2.2. Q kohustub 30 päeva jooksul alates kompromissi kinnitava kohtumääruse

jõustumisest

tasuma

X-le

eurot

X

arveldusarvele

nr

XXXXXXXXXXXXXXXXXXX.

2.3. X ja Q muudavad nendevahelist 18. augusti 2017. a notariaalset elatise

maksmise ja sundtäitmisele allumise kokkulepet järgmiselt:

2.3.1. X tasub alates 1. jaanuarist 2023 Y-le elatist 260 eurot kuus ning alates 1.

aprillist 2023 perekonnaseaduse (PKS) § 101 lg 1 alusel arvutatud suuruses

juhul, kui see ületab 260 eurot. Elatise suurust korrigeeritakse iga aasta 1.

aprillil tarbijahinnaindeksi (PKS § 101 lg 3) ja eelneva kalendriaasta

Statistikaameti

kodulehel

avaldatud

Eesti

Vabariigi

keskmise

brutokuupalga muutumise võrra (PKS § 101 lg 4) ning peretoetuste

muutumise võrra (PKS § 101 lg 5). Elatist tuleb tasuda kuni Y täisealiseks

saamiseni, s.o kuni 16. maini 2025. Pärast Y täisealiseks saamist tuleb elatist

tasuda juhul, kui Y õpib gümnaasiumis, kutseõppeasutuses või kõrgkoolis,

2-22-2638

kuid mitte kauem kui Y 21-aastaseks saamiseni. Kuni Y täisealiseks

saamiseni

tuleb

elatis

tasuda

Q

arveldusarvele

nr

XXXXXXXXXXXXXXXXXXXXX (AS SEB Pank) ning pärast Y

täisealiseks saamist Y arveldusarvele.

2.3.2. X tasub alates 1. jaanuarist 2023 C-le elatist 260 eurot kuus ning alates 1.

aprillist 2023 PKS § 101 lg 1 alusel arvutatud suuruses juhul, kui see ületab

260 eurot. Elatise suurust korrigeeritakse iga aasta 1. aprillil

tarbijahinnaindeksi (PKS § 101 lg 3) ja eelneva kalendriaasta

Statistikaameti

kodulehel

avaldatud

Eesti

Vabariigi

keskmise

brutokuupalga muutumise võrra (PKS § 101 lg 4) ning peretoetuste

muutumise võrra (PKS § 101 lg 5). Elatist tuleb tasuda kuni C täisealiseks

saamiseni, s.o kuni 25. oktoobrini 2027. Pärast C täisealiseks saamist tuleb

elatist tasuda juhul, kui C õpib gümnaasiumis, kutseõppeasutuses või

kõrgkoolis, kuid mitte kauem kui C 21-aastaseks saamiseni. Kuni C

täisealiseks

saamiseni

tuleb

elatis

tasuda

Q

arveldusarvele

nr

XXXXXXXXXXXXXXXXXXXXX (AS SEB Pank) ning pärast C

täisealiseks saamist C arveldusarvele.

2.3.3. Määruse p-des 2.3.1 ja 2.3.2 nimetatud elatis tuleb tasuda iga kuu

kümnendaks kuupäevaks.

2.3.4. X tasub kuni Y ja C täisealiseks saamiseni 50% ulatuses nende õppimisega

seotud eelnevalt kooskõlastatud kulud, sh kooliekskursioonide ning

koolivaheajal toimuvate spordi- ja vabaajalaagrite kulud. Pärast lapse

täisealiseks saamist tasub X nimetatud kulud lapse arveldusarvele ning

juhul, kui laps õpib gümnaasiumis, kutseõppeasutuses või kõrgkoolis, kuid

mitte kauem kui lapse 21-aastaseks saamiseni.

2.3.5. X tasub kuni Y ja C täisealiseks saamiseni 50% ulatuses nende

hambaraviga (sh breketraviga) ja ortopeedilise raviga seotud eelnevalt

kooskõlastatud kulud.

2.3.6. Kompromissi kinnitava kohtumääruse jõustumisega kaotab X ja Q

vaheline 18. augusti 2017. a notariaalne elatise maksmise ja sundtäitmisele

allumise kokkulepe kehtivuse.

3. Tühistada Harju Maakohtu 16. novembri 2022. a otsus tsiviilasjas nr 2-22-2638 ja

lõpetada tsiviilasja menetlus.

4. Jätta menetluskulud kõigis kohtuastmetes poolte enda kanda.

5. Tagastada X-le hagiavalduselt ja apellatsioonkaebuselt enam tasutud riigilõiv

kokku 490 eurot ja pool apellatsioonkaebuselt tasumisele kuuluvast riigilõivust 122

eurot 50 senti, s.o kokku 612 eurot 50 senti, X arveldusarvele nr

XXXXXXXXXXXXXXXXXXX.

Kohtu selgitused

Kuna pooled loobusid edasikaebeõigusest, ei saa kompromissi kinnitava määruse peale

Riigikohtule määruskaebust esitada.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. X (hageja) esitas 18. veebruaril 2022 Harju Maakohtule Q (kostja) vastu hagi (täiendatud 8.

aprillil 2022), milles palus tunnistada sundtäitmise täiteasjas nr 027/2022/689 lubamatuks või

mõista kostjalt hageja kasuks välja 786 eurot 40 senti.

2-22-2638

2. Kostja vaidles hagile vastu.

3. Harju Maakohus jättis 16. novembri 2022. a otsusega hagi rahuldamata ja menetluskulud

poolte enda kanda.

4. Hageja esitas 6. detsembril 2022 Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse, milles

palus maakohtu otsuse tühistada ning teha uue otsuse, millega hagi rahuldada.

5. Ringkonnakohus tegi 8. detsembril 2022 pooltele kompromissiettepaneku.

6. Pooled esitasid 21. detsembril 2022 ringkonnakohtule kompromissikokkuleppe, mille

paluvad kohtul kinnitada ja asja menetluse lõpetada.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

7. Kolleegium

leiab,

et

hageja

apellatsioonkaebus

tuleb

menetlusse

võtta

ning

ringkonnakohtule esitatud kompromissikokkulepe tuleb kinnitada. Kompromissi kinnitamise

tõttu tuleb maakohtu otsus tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 430 lg 1 ja § 645 lg 1

järgi tühistada ning tsiviilasja menetlus lõpetada.

8. Kolleegium märgib, et pooled võivad hagimenetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi

jõustumiseni lõpetada TsMS § 4 lg 3 ja § 430 lg 1 järgi kohtuliku kompromissi sõlmimisega.

Kuigi üldjuhul ei ole kohtul alust keelduda talle esitatud kompromissi kinnitamast, peab kohus

jätma TsMS § 430 lg 3 I lause järgi kompromissi kinnitamata, kui see on vastuolus heade

kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik

täita. Lisaks ei ole kohus TsMS § 430 lg 3 II lause järgi perekonnaasjas kompromissiga seotud

ega pea seda kinnitama. Muid aluseid kompromissi kinnitamata jätmiseks seadusest ei tulene.

9. Praeguses asjas vaidlesid pooled nendevahelise 18. augusti 2017. a notariaalse elatise

maksmise ja sundtäitmisele allumise kokkulepe alusel täiteasjas nr 027/2022/689 toimunud

sundtäitmise lubatavuse üle ning selle üle, kas kostja peab hagejale tagastama hageja poolt

selles täiteasjas täitmisele esitatud nõude rahuldamiseks tasutud 268 eurot ja hüvitama

täitemenetluse kulud 518 eurot 40 senti. Pooled leppisid kompromissilepingus kokku, et hageja

tasub kostjale 527 eurot. Samuti leppisid pooled kompromissilepingus kokku nendevahelise

18. augusti 2017. a notariaalse elatise maksmise ja sundtäitmisele allumise kokkuleppe

muutmises selliselt, et hageja poolt lastele makstav elatis vastaks kehtivale õigusele.

Kolleegiumi arvates on kompromissikokkuleppe sisu kohtuvaidluse asjaolusid arvestades

kooskõlas seaduse ja kohtupraktikaga ega ole vastuolus laste ja avalike huvidega.

10. Pooled leppisid TsMS § 661 lg 4 järgi kokku, et nad välistavad määruskaebuse esitamise

õiguse.

11. Menetluskulud jäävad kompromissikokkuleppe kohaselt poolte enda kanda.

12. Hageja on palunud tagastada talle hagiavalduselt ja apellatsioonkaebuse enam tasutud

riigilõivu kokku 490 eurot ning pool apellatsioonkaebuselt tasumisele kuuluvast riigilõivust

122 eurot 50 senti.

Hageja tasus nii hagiavalduselt kui ka apellatsioonkaebuselt riigilõivu 490 eurot, kuigi oleks

hagi- ja apellatsioonkaebuse hinda (786 eurot 40 senti) arvestades pidanud tasuma mõlemalt

2-22-2638

riigilõivu 245 eurot. Hageja tasus seega nii hagiavalduselt kui ka apellatsioonkaebuselt

riigilõivu enam 245 eurot, mistõttu tuleb talle TsMS § 150 lg 1 p 1 alusel tagastada enam tasutud

riigilõiv kokku 490 eurot. Samuti tuleb hagejale TsMS § 150 lg 2 p 1 järgi kompromissi

sõlmimise tõttu tagastada pool apellatsioonkaebuse esitamisel tasumisele kuulunud riigilõivust

ehk 122 eurot 50 senti.

(allkirjastatud digitaalselt)

Liis Arrak, Maris Kuurberg, Gea Lepik