2-22-2638/34 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
Legislator summary
AI generatedKinnitada tsiviilasjas nr 2-22-2638 X ja Q vaheline kompromiss järgmistel X ja Q muudavad nendevahelist 18. augusti 2017. a notariaalset elatise
Legislator headnote
AI generated2-22-2638/34 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium: augusti 2017. a notariaalset elatise
Keywords
AI generatedRelated Decisions
AI generatedFull text
K O H T U M Ä Ä R U S
Kohus
Tallinna Ringkonnakohus
Kohtukoosseis
Eesistuja Liis Arrak, liikmed Maris Kuurberg ja Gea Lepik
Määruse tegemise aeg ja koht 22. detsember 2022, Tallinn
Kohtuasja number
2-22-2638
Kohtuasi
X
hagi
Q
vastu
sundtäitmise
lubamatuks
tunnistamiseks või 786 euro 40 sendi saamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 16. novembri 2022. a otsus
Kaebuse esitaja ja liik
X apellatsioonkaebus
Menetlusosalised ja nende
esindajad ringkonnakohtus
Hageja (apellant) X (isikukood XXXXXXXXXXX),
lepinguline esindaja vandeadvokaat Ene Mõtte
Kostja (vastustaja) Q (isikukood XXXXXXXXXXX),
lepinguline esindaja vandeadvokaadi abi Kardo Karon
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1. Võtta X 6. detsembri 2022. a apellatsioonkaebus menetlusse.
2. Kinnitada tsiviilasjas nr 2-22-2638 X ja Q vaheline kompromiss järgmistel
tingimustel:
2.1. X loobub tsiviilasjas nr 2-22-2638 esitatud sundtäitmise lubamatuks
tunnistamise nõudest täiteasjas nr 027/2022/689;
2.2. Q kohustub 30 päeva jooksul alates kompromissi kinnitava kohtumääruse
jõustumisest
tasuma
X-le
eurot
X
arveldusarvele
nr
XXXXXXXXXXXXXXXXXXX.
2.3. X ja Q muudavad nendevahelist 18. augusti 2017. a notariaalset elatise
maksmise ja sundtäitmisele allumise kokkulepet järgmiselt:
2.3.1. X tasub alates 1. jaanuarist 2023 Y-le elatist 260 eurot kuus ning alates 1.
aprillist 2023 perekonnaseaduse (PKS) § 101 lg 1 alusel arvutatud suuruses
juhul, kui see ületab 260 eurot. Elatise suurust korrigeeritakse iga aasta 1.
aprillil tarbijahinnaindeksi (PKS § 101 lg 3) ja eelneva kalendriaasta
Statistikaameti
kodulehel
avaldatud
Eesti
Vabariigi
keskmise
brutokuupalga muutumise võrra (PKS § 101 lg 4) ning peretoetuste
muutumise võrra (PKS § 101 lg 5). Elatist tuleb tasuda kuni Y täisealiseks
saamiseni, s.o kuni 16. maini 2025. Pärast Y täisealiseks saamist tuleb elatist
tasuda juhul, kui Y õpib gümnaasiumis, kutseõppeasutuses või kõrgkoolis,
2-22-2638
kuid mitte kauem kui Y 21-aastaseks saamiseni. Kuni Y täisealiseks
saamiseni
tuleb
elatis
tasuda
Q
arveldusarvele
nr
XXXXXXXXXXXXXXXXXXXXX (AS SEB Pank) ning pärast Y
täisealiseks saamist Y arveldusarvele.
2.3.2. X tasub alates 1. jaanuarist 2023 C-le elatist 260 eurot kuus ning alates 1.
aprillist 2023 PKS § 101 lg 1 alusel arvutatud suuruses juhul, kui see ületab
260 eurot. Elatise suurust korrigeeritakse iga aasta 1. aprillil
tarbijahinnaindeksi (PKS § 101 lg 3) ja eelneva kalendriaasta
Statistikaameti
kodulehel
avaldatud
Eesti
Vabariigi
keskmise
brutokuupalga muutumise võrra (PKS § 101 lg 4) ning peretoetuste
muutumise võrra (PKS § 101 lg 5). Elatist tuleb tasuda kuni C täisealiseks
saamiseni, s.o kuni 25. oktoobrini 2027. Pärast C täisealiseks saamist tuleb
elatist tasuda juhul, kui C õpib gümnaasiumis, kutseõppeasutuses või
kõrgkoolis, kuid mitte kauem kui C 21-aastaseks saamiseni. Kuni C
täisealiseks
saamiseni
tuleb
elatis
tasuda
Q
arveldusarvele
nr
XXXXXXXXXXXXXXXXXXXXX (AS SEB Pank) ning pärast C
täisealiseks saamist C arveldusarvele.
2.3.3. Määruse p-des 2.3.1 ja 2.3.2 nimetatud elatis tuleb tasuda iga kuu
kümnendaks kuupäevaks.
2.3.4. X tasub kuni Y ja C täisealiseks saamiseni 50% ulatuses nende õppimisega
seotud eelnevalt kooskõlastatud kulud, sh kooliekskursioonide ning
koolivaheajal toimuvate spordi- ja vabaajalaagrite kulud. Pärast lapse
täisealiseks saamist tasub X nimetatud kulud lapse arveldusarvele ning
juhul, kui laps õpib gümnaasiumis, kutseõppeasutuses või kõrgkoolis, kuid
mitte kauem kui lapse 21-aastaseks saamiseni.
2.3.5. X tasub kuni Y ja C täisealiseks saamiseni 50% ulatuses nende
hambaraviga (sh breketraviga) ja ortopeedilise raviga seotud eelnevalt
kooskõlastatud kulud.
2.3.6. Kompromissi kinnitava kohtumääruse jõustumisega kaotab X ja Q
vaheline 18. augusti 2017. a notariaalne elatise maksmise ja sundtäitmisele
allumise kokkulepe kehtivuse.
3. Tühistada Harju Maakohtu 16. novembri 2022. a otsus tsiviilasjas nr 2-22-2638 ja
lõpetada tsiviilasja menetlus.
4. Jätta menetluskulud kõigis kohtuastmetes poolte enda kanda.
5. Tagastada X-le hagiavalduselt ja apellatsioonkaebuselt enam tasutud riigilõiv
kokku 490 eurot ja pool apellatsioonkaebuselt tasumisele kuuluvast riigilõivust 122
eurot 50 senti, s.o kokku 612 eurot 50 senti, X arveldusarvele nr
XXXXXXXXXXXXXXXXXXX.
Kohtu selgitused
Kuna pooled loobusid edasikaebeõigusest, ei saa kompromissi kinnitava määruse peale
Riigikohtule määruskaebust esitada.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1. X (hageja) esitas 18. veebruaril 2022 Harju Maakohtule Q (kostja) vastu hagi (täiendatud 8.
aprillil 2022), milles palus tunnistada sundtäitmise täiteasjas nr 027/2022/689 lubamatuks või
mõista kostjalt hageja kasuks välja 786 eurot 40 senti.
2-22-2638
2. Kostja vaidles hagile vastu.
3. Harju Maakohus jättis 16. novembri 2022. a otsusega hagi rahuldamata ja menetluskulud
poolte enda kanda.
4. Hageja esitas 6. detsembril 2022 Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse, milles
palus maakohtu otsuse tühistada ning teha uue otsuse, millega hagi rahuldada.
5. Ringkonnakohus tegi 8. detsembril 2022 pooltele kompromissiettepaneku.
6. Pooled esitasid 21. detsembril 2022 ringkonnakohtule kompromissikokkuleppe, mille
paluvad kohtul kinnitada ja asja menetluse lõpetada.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
7. Kolleegium
leiab,
et
hageja
apellatsioonkaebus
tuleb
menetlusse
võtta
ning
ringkonnakohtule esitatud kompromissikokkulepe tuleb kinnitada. Kompromissi kinnitamise
tõttu tuleb maakohtu otsus tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 430 lg 1 ja § 645 lg 1
järgi tühistada ning tsiviilasja menetlus lõpetada.
8. Kolleegium märgib, et pooled võivad hagimenetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi
jõustumiseni lõpetada TsMS § 4 lg 3 ja § 430 lg 1 järgi kohtuliku kompromissi sõlmimisega.
Kuigi üldjuhul ei ole kohtul alust keelduda talle esitatud kompromissi kinnitamast, peab kohus
jätma TsMS § 430 lg 3 I lause järgi kompromissi kinnitamata, kui see on vastuolus heade
kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik
täita. Lisaks ei ole kohus TsMS § 430 lg 3 II lause järgi perekonnaasjas kompromissiga seotud
ega pea seda kinnitama. Muid aluseid kompromissi kinnitamata jätmiseks seadusest ei tulene.
9. Praeguses asjas vaidlesid pooled nendevahelise 18. augusti 2017. a notariaalse elatise
maksmise ja sundtäitmisele allumise kokkulepe alusel täiteasjas nr 027/2022/689 toimunud
sundtäitmise lubatavuse üle ning selle üle, kas kostja peab hagejale tagastama hageja poolt
selles täiteasjas täitmisele esitatud nõude rahuldamiseks tasutud 268 eurot ja hüvitama
täitemenetluse kulud 518 eurot 40 senti. Pooled leppisid kompromissilepingus kokku, et hageja
tasub kostjale 527 eurot. Samuti leppisid pooled kompromissilepingus kokku nendevahelise
18. augusti 2017. a notariaalse elatise maksmise ja sundtäitmisele allumise kokkuleppe
muutmises selliselt, et hageja poolt lastele makstav elatis vastaks kehtivale õigusele.
Kolleegiumi arvates on kompromissikokkuleppe sisu kohtuvaidluse asjaolusid arvestades
kooskõlas seaduse ja kohtupraktikaga ega ole vastuolus laste ja avalike huvidega.
10. Pooled leppisid TsMS § 661 lg 4 järgi kokku, et nad välistavad määruskaebuse esitamise
õiguse.
11. Menetluskulud jäävad kompromissikokkuleppe kohaselt poolte enda kanda.
12. Hageja on palunud tagastada talle hagiavalduselt ja apellatsioonkaebuse enam tasutud
riigilõivu kokku 490 eurot ning pool apellatsioonkaebuselt tasumisele kuuluvast riigilõivust
122 eurot 50 senti.
Hageja tasus nii hagiavalduselt kui ka apellatsioonkaebuselt riigilõivu 490 eurot, kuigi oleks
hagi- ja apellatsioonkaebuse hinda (786 eurot 40 senti) arvestades pidanud tasuma mõlemalt
2-22-2638
riigilõivu 245 eurot. Hageja tasus seega nii hagiavalduselt kui ka apellatsioonkaebuselt
riigilõivu enam 245 eurot, mistõttu tuleb talle TsMS § 150 lg 1 p 1 alusel tagastada enam tasutud
riigilõiv kokku 490 eurot. Samuti tuleb hagejale TsMS § 150 lg 2 p 1 järgi kompromissi
sõlmimise tõttu tagastada pool apellatsioonkaebuse esitamisel tasumisele kuulunud riigilõivust
ehk 122 eurot 50 senti.
(allkirjastatud digitaalselt)
Liis Arrak, Maris Kuurberg, Gea Lepik