2-22-119899/7 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Tagaseljaotsus

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Triin Siimpoeg

Otsuse tegemise aeg ja koht

22. detsember 2022, Tallinna kohtumaja

Tsiviilasja number

2-22-119899

Tsiviilasi

Aktsiaselts PlusPlus Capital hagi I. V. V. vastu võla nõudes

Tsiviilasja hind

95,81 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja Aktsiaselts PlusPlus Capital (registrikood 11919806;

aadress Tartu mnt 83-601, Tallinn), lepinguline esindaja

Tarvo Ilves

Kostja I. V. V. (isikukood xxxx, elukoht teadmata)

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada Aktsiaselts PlusPlus Capital hagi I. V. V. vastu tagaseljaotsusega.

2. Mõista I. V. V.lt Aktsiaselts PlusPlus Capital kasuks välja põhivõlg 53,72 eurot,

sissenõutavaks muutunud viivis 7,29 eurot ja sissenõudmiskulud 25 eurot.

3. Mõista I. V. V.lt Aktsiaselts PlusPlus Capital kasuks välja viivis põhivõla tasumata

osalt (53,72 eurot) alates 13.09.2022 kuni põhinõude tasumiseni viivisemääraga

0,05% päevas.

4. Jätta Aktsiaselts PlusPlus Capital menetluskulud I. V. V. kanda.

5. Määrata Aktsiaselts PlusPlus Capital menetluskulude rahaliseks suuruseks 240

eurot (sh riigilõiv 100 eurot, maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 eurot ja õigusabikulu

120 eurot).

6. Mõista I. V. V.lt Aktsiaselts PlusPlus Capital kasuks menetluskulude hüvitisena

välja 240 eurot (sh käibemaks).

7. I. V. V. peab hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tasuma viivist kohtuotsuse

jõustumisest kuni täitmiseni võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud

ulatuses.

8. Tagaseljaotsus on tagatiseta viivitamata täidetav.

Edasikaebamise kord

Hagejal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule

30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel

otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv, välja

arvatud riigilõivuseaduse (RLS) § 22 nimetatud juhtudel.

Kostjal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale kaja menetluse taastamiseks Harju Maakohtule

30 päeva jooksul alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest, kui tema poolt hagiavaldusele

vastamata jätmine oli tingitud mõjuvatest põhjustest. Kaja peab vastama tsiviilkohtumenetluse

seadustiku (TsMS) § 416 sätestatud nõuetele. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, siis

võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai teada tagaseljaotsusest või selle

täitmiseks algatatud täitemenetlusest. Kajalt tuleb tasuda riigilõiv summas, mis vastab riigilõivule

poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot. Riigilõiv

tuleb kostjal tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr EE571010220229377229 (AS

SEB Pank), nr EE062200221059223099 (Swedbank AS), nr EE221700017003510302 (Luminor

Bank AS) või EE567700771003819792 (LHV Pank). Maksekorralduse selgitusse tuleb lisada

tsiviilasja number. Koos kajaga tuleb kohtule esitada andmed riigilõivu tasumise kohta.

Seaduses

sätestatud

alustel

võib

menetlusosaline

taotleda

riigipoolset

menetlusabi

menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja

tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige

esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise

puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja

pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks

õigustatud või kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot.

Menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata (TsMS § 178).

Asjaolud ja kohtu seisukoht

1. Aktsiaselts PlusPlus Capital (hageja) esitas 07.06.2022 Pärnu Maakohtule maksekäsu

kiirmenetluse avalduse I. V. V.lt (kostja) 90,54 euro saamiseks. Kohus tegi 10.06.2022

võlgnikule makseettepaneku, mida ei õnnestunud mõistliku aja jooksul kätte toimetada. Pärnu

Maakohus andis 07.09.2022 nõude üle Harju Maakohtule menetluse jätkamiseks

hagimenetluses.

2. Hageja esitas 12.09.2022 hagiavalduse, milles palub mõista kostjalt hageja kasuks välja

Xxxx ja kostja vahel 11.08.2021 sõlmitud liitumislepingust nr xxxx tuleneva põhivõla 53,72

eurot, sissenõutavaks muutunud viivise 7,29 eurot, sissenõudmiskulu 25 eurot ja edasiulatuva

viivise põhinõudelt alates 13.09.2022 kuni põhinõude täitmiseni 0,05% päevas. Menetluskulud

palub hageja jätta kostja kanda ja mõista kostjalt hageja menetluskulude hüvitamiseks välja

riigilõiv 100 eurot, maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 eurot ja õigusabikulud 420 eurot.

3. Kohus võttis hagi 26.09.2022 määrusega menetlusse ja kohustas kostjat esitama kohtule

kirjaliku vastuse hagile 14 päeva jooksul alates kohtumääruse ja hagiavalduse kättesaamisest.

3.1. Kohtupraktikas on leitud, et tagaseljaotsuse põhjendavas osas tuleb märkida põhjendused

selle kohta, miks kohus leiab, et tagaseljaotsust ei ole võimalik menetlusosalisele kätte

toimetada muul viisil, kui väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu. Põhjendused on mh

vajalikud selleks, et kõrgema astme kohus saaks kontrollida, kas menetlusdokumendi

avaliku kättetoimetamise eeldused on täidetud (Riigikohtu 20.04.2022 määrus tsiviilasjas

nr 2-20-123093, p 9.3).

Rahvastikuregistris on märgitud kostja aadressiks xxxx. Kohus üritas menetlusdokumente

kostjale kätte toimetada sellel aadressil, kuid dokumendid tagastati märkega ei ela/asu

aadressil (dtl 68). Ka e-posti aadressile xxxx saadetud teavitustele kostja ei vastanud.

Samuti ei vastanud kostja telefoni kõnele numbril xxxx. Maksu- ja Tolliameti andmetel

kostja ei tööta ega saa toetusi (dtl 69), samuti ei viibi ta kinnipidamisasutuses ning ta pole

seotud ühegi ettevõttega.

Eeltoodust tulenevalt ei ole kostja tegelik viibimiskoht kohtule teada. TsMS § 317 lg 1 p 1

kohaselt võib menetlusosalisele menetlusdokumendi kätte toimetada avalikult, kui

menetlusosalise aadress ei ole kantud registrisse või kui isik ei ela registris märgitud

aadressil ning isiku aadress või viibimiskoht ei ole kohtule muul viisil teada ja kui

dokumenti ei saa kätte toimetada isiku esindajale ega dokumendi kättesaamiseks volitatud

isikule või muul tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatud viisil. Juhindudes TsMS § 317

lg-st 1 ja 3 toimetas kohus menetlusdokumendid kostjale kätte avalikult. Teadaanne avaldati

11.10.2022 ja kohus luges dokumendid TsMS § 317 lg 5 alusel kättetoimetatuks

27.10.2022. Kostjal tuli esitada vastus hagile hiljemalt 10.11.2022, kuid kostja ei ole vastust

esitanud. Kohus on kostjat hoiatanud, et kirjaliku vastuse tähtajaks esitamata jätmise korral

on kohtul õigus hagi tagaseljaotsusega rahuldada.

4. TsMS § 407 lg 1 kohaselt võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada

hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele

kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati

kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud

faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks.

Kuna kostja, kellele on hagi kätte toimetatud, ei vastanud hagile kohtu määratud tähtaja jooksul,

ja hageja on avaldanud soovi lahendada asi tagaseljaotsusega, rahuldab kohus hagi TsMS § 407

lg 1 alusel tagaseljaotsusega. Kohus loeb hageja märgitud asjaolud kostja poolt omaksvõetuks

ja kontrollib ainult hagi õiguslikku põhjendatust. Kohtu hinnangul on hagi selles märgitud

asjaolude õigsuse korral õiguslikult põhjendatud ja kohus rahuldab hagi.

5. Tsiviilasja menetluskulud jäävad seoses hagi rahuldamisega TsMS § 162 lg 1 alusel kostja

kanda. TsMS § 175 lg 1 kohaselt, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks

määrava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja

kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kohus määrab

menetluskulude rahalise suuruse kindlaks hagita menetluse sätete kohaselt ja hindab kulude

põhjendatust ja vajalikkust ka siis, kui menetluskulude kandmiseks kohustatud menetlusosaline

kulude suurusele vastu ei vaidle. Kohus arvestab menetlusosalise lepingulise esindaja kulude

kindlaksmääramisel mh kohtuvaidluse asjaoludega, eelkõige asja keerukuse ja mahuga.

6. Hageja palub määrata menetluskulud kindlaks summas 540 eurot, sh riigilõiv 100 eurot,

maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 eurot, õigusabikulud 420 eurot (käibemaksuga).

Menetluskulude nimekirja kohaselt koosnevad hageja õigusabikulud esindustasust sh

dokumentide komplekteerimine ja analüüs 1,5 tundi ning hagiavalduse koostamine ja esitamine

2 tundi (dtl 61).

Kohtu hinnangul on esindajal kulunud aeg hagiavalduse koostamisele, dokumentide

komplekteerimisele, analüüsile ja nende esitamisele ülemääraselt suur. Käesolev tsiviilasi on

vähemahukas ning õiguslikult vähese keerukusega. Lisaks on tegemist n-ö tüüphagiga, mille

sarnaseid on hageja kohtute infosüsteemist nähtuvalt esitanud mitmeid. Seejuures kattuvad

hagide põhjendused peaaegu sõna-sõnalt. Esitatud hagides erinevad sisuliselt üksnes kostjate

andmed, summad ja kuupäevad. Sellise hagi koostamisel on esindaja tööks sisuliselt arvutada

kokku nõude suurus, täita lüngad ja komplekteerida hagi lisad (Tallinna Ringkonnakohtu

04.04.2020 kohtuotsus tsiviilasjas nr 2-19-11647). Eeltoodust tulenevalt võib kohtu hinnangul

tsiviilasja mahtu ja keerukust ning hageja menetlusdokumentide sisu arvestades pidada

põhjendatud ajakuluks viidatud toimingute osas 1 tund. Seega on põhjendatud ajakulu hageja

hagimenetluses esindamisele kokku 1 tund. Hageja esindaja ühe töötunni hind 100 eurot on

põhjendatud. Seega on hageja põhjendatud ja vajalikud õigusabikulud käesolevas menetluses

on kokku 100 eurot.

Menetluskulude koos käibemaksuga väljamõistmise eelduseks on menetlusosalise kinnitus, et

ta ei ole käibemaksukohustlane või ei saa muul põhjusel kuludelt käibemaksu tagasi arvestada

(TsMS § 174 lg 10). Hageja palub võtta arvesse, et ta on piiratud käibemaksukohustuslane ega

saa õigusabilt tasutud käibemaksu sisendkäibemaksuna maha arvestada. Käibemaksuseaduse §

25 lg 1 viimase lause kohaselt ei ole piiratud maksukohustuslasel sisendkäibemaksu

mahaarvamise õigust. Seega mõistab kohus menetluskulud hageja kasuks välja koos

käibemaksuga.

Hageja palub kostjalt välja mõista ka maksekäsu kiirmenetluses tekkinud menetluskulu

20 eurot. Hageja esitas enne hagi esitamist maksekäsu kiirmenetluse avalduse. Asja edasisel

lahendamisel hagimenetluses arvatakse maksekäsu kiirmenetluse kulud hagimenetluse kulude

hulka (TsMS § 172 lg 9 ls 3). Hagejale tuleb hüvitada maksekäsu menetluskulu 20 eurot (TsMS

§ 4842). Kohus on seisukohal, et hagiavalduselt tasutud riigilõiv 100 eurot on põhjendatud

menetluskulu.

Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et hageja põhjendatud menetluskulud on kokku 240 eurot, so

riigilõiv 100 eurot, maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 eurot ja õigusabikulud 100 eurot, millele

lisandub käibemaks 20 eurot. Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb kostjal tasuda

menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS

§ 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses (TsMS § 177 lg 4).

Kohtu selgitused

− Tagaseljaotsuse teeb kohus ilma kirjeldava ja põhjendava osata (TsMS § 444 lg 3).

− Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse

tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest (TsMS § 415 lg 1). Kaja võib esitada

sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust TsMS § 415 lg 1 p 1–3 sätestatud aluse esinemise

korral: 1) hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale kätte

toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt;

2) kohtuistungile ilmumata jäämise puhul oli kohtukutse toimetatud kostjale või tema

esindajale kätte teisiti kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega kohtuistungil või

elektrooniliselt; 3) tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha.

− Kajas peab sisalduma viide käesolevale otsusele; avaldus kaja esitamise kohta; samuti

asjaolu, mis takistas kostjal hagile vastamast ja sellest teatamast ning selle põhistus

(v.a juhul, kui kaja esitamiseks ei ole mõjuv põhjus vajalik). Kajast peab nähtuma, millises

ulatuses kostja soovib menetluse taastamist. Koos kajaga tuleb kostjal esitada kõik asja

ettevalmistamise lõpuleviimiseks, sh kostja vastus ja tõendid oma väidete kohta (TsMS

§ 416).

− Riigilõivu ei tagastata kaja osalise või täieliku rahuldamise korral ja see arvatakse

riigituludesse, kui hagi või kohtukutse toimetati kätte tsiviilkohtumenetluse seadustikus

sätestatud nõuete kohaselt, sealhulgas kui see toimetati kätte avalikult, ning hagi võis

tagaseljaotsusega rahuldada. Kohus võib eelnimetatud juhul riigilõivu tagastada, kui kostja

ei saanud hagile vastata või kohtuistungile ilmuda õnnetusjuhtumi või haigestumise tõttu,

millest kostjal ei olnud võimalik kohut teavitada (TsMS § 150 lg 31).

− Tagaseljaotsuse peale kaja esitamisega seotud täiendavad menetluskulud jäävad kaja esitaja

kanda, sõltumata hagi rahuldamisest (TsMS § 169 lg 2).

− Tagaseljaotsuse tunnistab kohus omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks

(TsMS § 468 lg 1 p 2).

(allkirjastatud digitaalselt)

Triin Siimpoeg

kohtunik