1-22-7839/4 · Viru Maakohus Narva kohtumaja

1-22-7839 1(3)

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Viru Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht

22. detsember 2022, Narva kohtumaja Kriminaalasja number 1-22-7839 (21233001348) Kohtunik Mari-Liis Avikson Kohtuistungi sekretär Jelena Muttonen Tõlk Evelin Veeret Kriminaalasi Rihards Citavičsi süüdistuses KarS § 424 lg 1 järgi, kokkuleppemenetluses, kiirmenetluse sätete järgi Prokurör Viru Ringkonnaprokuratuuri abiprokurör Ragnar Plistkin Süüdistatav Rihards Citavičs

XXX, isikukood 39203260146, XXX, XXX, emakeel – XXX, töökoht - töötab XXX Kriminaalkorras karistamata Tõkendit ei ole valitud Kaitsja vandeadvokaat Oleg Gorškaljov (süüdistatav ei taotlenud kaitsja osalemist kohtuitungil) RESOLUTSIOON

Tunnistada Rihards Citavičs süüdi KarS § 424 lg 1 järgi ja mõista talle karistuseks 6 (kuus) kuud vangistust.

Kohaldada KarS § 73 lg 1 ning mitte pöörata karistust täielikult täitmisele, kui Rihards Citavičs ei pane katseajal toime uut tahtlikku kuritegu.

KarS § 73 lg 3 alusel määrata katseajaks 1 (üks) aasta.

KarS § 78 p 1 alusel hakkab katseaeg kulgema kohtuotsuse kuulutamisest, s.o alates 22.12.2022. Mõista Rihards Citavičsilt Eesti Vabariigi kasuks välja 490 (nelisada üheksakümmend) eurot

50 senti sundraha ja 268 (kakssada kuuskümmend kaheksa) eurot 19 senti muu kriminaalmenetluse kulu katteks.

Määrata, et Rihards Citavičsil on õigus tasuda välja mõistetud kriminaalmenetluse kulud

1-22-7839 2(3)

kokku summas 758 (seitsesada viiskümmend kaheksa) eurot 69 senti 1 (ühe) aasta jooksul alates käesoleva otsuse jõustumisest.

Menetluskulud tasuda Maksuja Tolliameti arveldusarvele nr EE351010052031000004 SEB pangas, arveldusarvele nr EE502200221014193355 SWEDBANK pangas, arveldusarvele nr EE401700017002872300 LUMINOR BANK pangas. Maksekorraldusele märkida viitenumber 99922700044675 ning selgitus „süüdistatava nimi ja perekonnanimi – Rihards Citavičs, kriminaalasja number 1-22-7839, selgitus - kriminaalmenetluse kulud“. Viitenumbri märkimine on kohustuslik. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

Edasikaebamise kord

Otsuse peale on õigus esitada apellatsioon Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul seoses kriminaalmenetluse seadustiku 9. peatüki 2. jao või § 339 lõike 1 sätete rikkumisega ning süüdistataval ja kaitsjal ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Rihards Citavičsi süüdistatakse selles, et ta juhtis vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust omamata 04.11.2021 kella 14.35 paiku Narvas Paul Kerese tn 27 juures sõiduautot Škoda Octavia, riikliku reg-märgiga XXX, joobeseisundis, mille põhjustas narkootilise aine (tetrahüdrokannabinooli) tarvitamisest tingitud joove. Korrakaitseseaduse § 36 lg 1 kohaselt on joobeseisund alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine või muu joovastava aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisund, mis avaldub väliselt tajutavas häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides. KorS § 36 lg 4 p

2 kohaselt on joobeseisund narkootilise, psühhotroopse või muu joovastava aine tarvitamisest põhjustatud joove. Sellise käitumisega rikkus Rihards Citavičs liiklusseaduse § 69 lg-t 1, mille kohaselt ei tohi juht olla joobeseisundis. Seega Rihards Citavičs, juhtides mootorsõidukit joobeseisundis, pani toime KarS § 424 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. 2. Kooskõlas Rihards Citavičsi, tema kaitsja Oleg Gorškaljovi ja Viru Ringkonnaprokuratuuri abiprokuröri Ragnar Plistkini vahel 21.12.2022 sõlmitud kokkuleppega nõuab abiprokurör kohtus süüdistatavale Rihards Citavičsile karistuseks KarS § 424 lg 1 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest

6 kuud vangistust. Jätta KarS § 73 lg 1 ja 3 alusel mõistetud vangistus täielikult täitmisele pööramata, kui Rihards Citavičs ei pane 1 aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu. KarS § 78 p 1 alusel hakkab katseaeg kulgema kohtuotsuse kuulutamisest. Pooled leppisid kokku ka selles, et Rihards Citavičsilt tuleb mõista Eesti Vabariigi kasuks välja KrMS 2565 lg 2 ja §

179 lg 1 p 2 alusel sundraha 490, 50 eurot, joobeseisundi tuvastamisega seotud kulud kogusummas 154, 19 eurot ning kaitsjatasu kohtueelses menetluses osutatud õigusabi eest 114 eurot, s.o kokku 758, 69 eurot. Rihards Citavičs kohustub hüvitama temalt väljamõistetud riigi nõude menetluskulude näol kogusummas 758, 69 eurot alates kohtuotsuse jõustumisest 1 aasta jooksul maakohtu otsuses näidatud arvelduskontole. 3. Kohtuistungil avaldas Rihards Citavičs, et saab sõlmitud kokkuleppest aru ja nõustub kõikide kokkuleppes kajastatud õiguslike järelmitega. Samuti kinnitas ta, et jääb kokkuleppe juurde, andis vabatahtlikult nõusoleku kokkuleppemenetluse kohaldamiseks ning kokkuleppe sõlmimisel avaldas oma tõelist tahet. Prokurör toetas sõlmitud kokkulepet.

MAAKOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED

1-22-7839 3(3)

4. Olles tutvunud kriminaaltoimiku materjalidega ja kuulanud ära kohtumenetluse poolte arvamused, on kohus seisukohal, et süüdistatav on kokkuleppest aru saanud ja kokkuleppe sõlmimine vastab tema tõelisele tahtele. Kohtumenetluse pooled jäid kohtuistungil sõlmitud kokkuleppe juurde, taotledes kohtult selle kohtuotsusega kinnitamist. Kohus leiab, et kokkuleppemenetluses ei ole rikutud KrMS 9. peatüki 2. jao sätteid ning kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse regulatsiooni. Kriminaalasjas kogutud tõendid annavad aluse mõista Rihards Citavičs süüdi KarS § 424 lg 1 järgi ja mõista talle kokkuleppekohane karistus. Taotletud karistus vastab süüdistatava süü suurusele ning karistuse eesmärkidele. 5. Hinnates menetluskuludega seonduvat, siis märgib kohus, et KrMS § 245 lg 1 p 12 kohaselt on otsustus hüvitamisele kuuluvate menetluskulude kohta kokkuleppemenetluse esemeks ning kokkuleppest nähtuvalt on selles osas ka kokkulepe saavutatud. Seega on sõlmitud kokkuleppega hõlmatud kõik kokkuleppe olulised osised ning kohtul puudub vajadus ja õiguslik alus toodu osas täiendava seisukoha kujundamiseks. Kohus teeb otsuse eeltoodu alusel ning vastavalt sõlmitud kokkuleppele.

/allkirjastatud digitaalselt/

Mari-Liis Avikson Kohtunik