2-22-12045/48 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Eesistuja Maris Kuurberg, liikmed Indrek Soots ja Neve

Uudelt

Määruse tegemise aeg ja koht 21.12.2022, Tallinn

Kohtuasja number

2-22-12045

Kohtuasi

Türi valla (Türi Vallavalitsuse kaudu) avaldus

täisealisele isikule X-le eestkoste seadmiseks ja

eestkostja määramiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Pärnu Maakohtu 28.10.2022 määrus

Kaebuse esitaja ja liik

X määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Avaldaja:

Türi

vald

(Türi

Vallavalitsuse

kaudu)

(registrikood 75033460), seaduslik esindaja vallavanem

KN

Puudutatud isik I: X (isikukood XXXXXXXXXXX), riigi

õigusabi korras määratud esindaja vandeadvokaat Natalia

Suvorova

Puudutatud isik II (puudutatud isiku I ema): Y (isikukood

XXXXXXXXXXX)

Puudutatud isik (puudutatud isiku I isa): Q (isikukood

XXXXXXXXXXX)

Puudutatud isik puudutatud isiku I vend): C (isikukood

XXXXXXXXXXX)

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Pärnu Maakohtu 28.10.2022 määrus osas, millega seati X üle eestkoste

kõigi asjade ajamiseks, tunnistati X valimisõiguse osas teovõimetuks ning seati X üle

eestkoste tähtajaliselt kuni 28.10.2027. Teha tühistatud osas uus määrus, millega

lubada X-l teha eestkostja nõusolekuta rahalisi pisitehinguid kuus 50 euro ulatuses

ja lugeda, et X-l on valimisõigus. Ülejäänud osas jätta maakohtu määrus muutmata.

2. Sõnastada kohtumääruse tervikresolutsioon järgmiselt:

2.1. Rahuldada Türi valla avaldus osaliselt.

2-22-12045

2.2. Seada täisealise isiku X (isikukood XXXXXXXXXXX) üle eestkoste ja määrata

tema eestkostjaks Türi vald (Türi Vallavalitsuse kaudu).

2.3. Kohus otsustab X-le seatud eestkoste lõpetamise või pikendamise hiljemalt

28.10.2027.

2.4. Eestkostja on eestkostetava seaduslik esindaja, kelle õigus ja kohustus on

eestkostetava varaliste ja isiklike õiguste ja huvide kaitsmine oma ülesannete

piirides.

2.5. X-l on õigus eestkostja nõusolekuta teha rahalisi pisitehinguid kuus 50 euro

ulatuses.

2.6. Eestkostja ülesanneteks on X esindamine kõigi õiguslike ja varaliste tehingute,

v.a määruse punktis 2.5 nimetatud ulatuses, sooritamisel ning tema elu

korraldamine ja tema vara valitsemine, talle inimväärsete elutingimuste,

toimetulekuks vajaliku kõrvalabi, sotsiaal- ja raviteenuste ning järelvalve

tagamine, samuti X esindamine kõigis õigustoimingutes kõigis ametiasutustes.

2.7. Lugeda, et X on valimisõiguse tähenduses teovõimeline ja tal on hääleõigus.

2.8. Kuivõrd X ei saa piisavalt aru perekonnaõiguslike tehingute õiguslikest

tagajärgedest, ei või ta iseseisvalt teha perekonnaõiguslikke tehinguid.

2.9. Eestkostja on kohustatud koostama ja esitama kohtule kirjaliku nimekirja X

vara kohta seisuga 28.10.2022. Nimekirjas tuleb esitada teave X varalise

olukorra kohta talle eestkoste seadmise aja seisuga ning see tuleb esitada koos

vara tõendavate dokumentidega. Nimekiri tuleb esitada Pärnu Maakohtule 1

(ühe)

kuu

jooksul

alates

käesoleva

kohtumääruse

tegemisest

elektronpostiaadressile pmkpaide.menetlus@kohus.ee.

2.10. Eestkostja on kohustatud koostama ja esitama kohtule eestkostetava vara

valitsemise ja muude ülesannete täitmise kohta kirjaliku aruande iga aasta 15.

novembril. Esimene aruanne tuleb esitada 15.11.2023. Aruandes tuleb eraldi

välja tuua tehtud kulutused ning aruandele tuleb lisada kulutusi tõendavad

dokumendid

ning

edastada

elektronpostiaadressile

pmkpaide.menetlus@kohus.ee.

2.11. Eestkostja peab hoidma oma vara eraldi X varast ega tohi kasutada

eestkostetava vara oma huvides.

2.12. Eestkostja on kohustatud teatama kohtule oma elukoha muutumisest.

2.13. Eestkostja on kohustatud teatama kohtule viivitamatult asjaoludest, mis

võimaldavad eestkoste lõpetada, eestkostja ülesandeid piirata või laiendada.

2.14. Toimetada käesolev määrus kätte menetlusosalistele ja valijate nimekirja

pidavale asutusele.

2.15. Määrus eestkoste seadmise ja eestkostja määramise osas kehtib ja kuulub

täitmisele alates selle teatavakstegemisest eestkostjale.

2.16. Jätta riigi õigusabi kulud ja tasu ning tasu ekspertiisi teostamise eest riigi

kanda, ülejäänud menetluskulud neid kandnud isiku kanda.

3. Rahuldada X määruskaebus osaliselt.

4. Määruskaebemenetluse kulud jätta menetlusosaliste endi kanda, välja arvatud riigi

õigusabi korras määratud esindaja tasu ja kulud, mis jätta Eesti Vabariigi kanda.

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul alates määruse

ärakirja kättetoimetamisest.

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 532 lg 1 järgi järgi võib käesoleva määruse peale

esitada määruskaebuse isik, kellele eestkostja määramist menetleti, eestkostjaks määratu,

2-22-12045

samuti isiku, kellele eestkostja määramist menetleti, abikaasa, otseliinis sugulane, isiku enda

nimetatud lähedane isik (usaldusisik) või isiku elukohajärgne valla- või linnavalitsus. Hagita

menetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi

esitada ise või advokaadi vahendusel.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Türi vald (Türi Vallavalitsuse kaudu) (avaldaja) esitas Pärnu Maakohtule 16.08.2022

avalduse täisealisele isikule X-le (puudutatud isik I) eestkoste seadmiseks ja eestkostja

määramiseks. Avaldaja täpsustas avaldust 22.08.2022 ja 26.08.2022.

1.1. Esitatud avalduse kohaselt on puudutatud isikule I määratud osaline töövõime tähtajaga

04.02.2026. Sotsiaalkindlustusameti otsuse kohaselt on tal keskmine vaimupuue. Töötamise

registri andmetel puudub puudutatud isikul I ametlik töökoht. Puudutatud isik I on hariduse

omandanud XXX koolis lihtsustatud õppekava alusel. Pärast põhikooli lõpetamist asus ta

õppima XXX-sse lihtsustatud õppekavaga kokaabi õpingutele. Kooli isik ei lõpetanud. Koolis

käis puudutatud isikuga I kaasas tema ema ja vend, kelle ta suhtles vahetundide ajal. Ema ja

venna pidev koolis viibimine tekitas probleeme kaasõpilastele ja kooli juhtkonnale. Eesti

Töötukassa informatsioonist nähtub, et juhtumikorraldaja on kooliga ühendust võtnud ning

palunud puudutatud isik I kooli tagasi võtta. Kool on keeldunud, kuna koka erialal töötamisel

on väga oluline hügieen, millega puudutatud isikul I on suured probleemid. Seoses

hügieeniprobleemidega on puudutatud isikul I ka raskusi töölesaamisega.

1.2. Puudutatud isik I on aastaid tuttav ka avaldaja sotsiaaltööspetsialistile. Puudutatud isikut I

on pidevalt nõustatud koristamise ja enesehügieeni toimingute vajaduse suhtes. Perele on

pakutud pesemisvõimalusi Käru Südamekodus, kuid isik on sellest keeldutud. Samuti on

puudutatud isikut I korduvalt nõustatud rahaliste vahendite kasutamise ning isiklike

dokumentide hoidmise teemal. Puudutatud isikul I on võlgnevused erinevate krediidiasutuste

ees. Puudutatud isik I on andnud heauskselt nii võõrastele kui ka tuttavatele oma ID-kaardi ning

lubanud enda nimele laene võtta. Puudutatud isik I on väga lihtsameelne ning rahaliste

vahendite suhtes on teda võimalik väga kergesti ära kasutada. Meditsiiniasutusse pöördub

puudutatud isik I ametniku soovitusel või peab aja broneerima samuti ametnik ning hiljem

meelde tuletama, kus ja millal vastuvõtt toimub. Eelkõige motiveerib puudutatud isikut I raha.

Kui on uus töövõime hindamine, suundub ta suurima rõõmuga arsti vastuvõtule. Puudutatud

isikule I on määratud ravimid, mida ta enda sõnul ei tarvita. Nii puudutatud isik I ise kui ka

tema pereliikmed ei pea oluliseks ravimite tarvitamist.

1.3. 12.08.2022 tehti kodukülastus puudutatud isiku I üürikorterisse. Üürikorter kuulub

puudutatud isiku I elukaaslasele. Korteris puuduvad pesemisvõimalused, korter on räpane,

koristamata ja alkoholipudelid on põrandal. Kodus viibis puudutatud isiku I praegune ja endine

elukaaslane. Kodukülastuse hetkel oli pooleli alkoholitarvitamine. Nii elukaaslane kui ka

endine elukaaslane olid tugevas alkoholijoobes. Puudutatud isik I oli samuti alkoholi tarvitanud,

kuid enda sõnul ta seda tänasel päeval ei tee, sest kell 13.00 pidi helistama psühhiaater.

Puudutatud isik I maksab oma sissetulekust korteri eest maksud, üüri 65 eurot ning vastavalt

arvele elektri eest. Puudutatud isiku I sõnul ostab ta kuu toiduvaru valmis. Kapis olid umbes

kuus purgisuppi, kaks pakki makarone ja poolik pakk herneid. Külmkapis tükike liha ja veel

paar külmutatud asja. Lisaks pidi kohalik sotsiaaltöötaja tooma kord kuus toiduabi. Ülejäänud

raha kulub suitsudele ja alkoholile. Alkoholina tarvitatakse igapäevaselt 2-3 pudelit viina. Olles

tarvitanud alkoholi, tekivad elukaaslasega lahkhelid ning esineb omavahelist vägivalda.

Puudutatud isik I on eelnevalt osalenud programmis Kainem ja tervem Eesti, mis on mõeldud

inimestele, kellel on sõltuvusprobleemid, kuid programmis osalemine ei andnud tulemusi.

2-22-12045

Puudutatud isikule I on paigaldatud nahaalune rasestumisvastane vahend, mille tähtaeg lõpeb

jaanuaris 2023. Puudutatud isik I soovib jätkata pillide võtmisega, aga ei saa aru, et pillide

tarvitamine vajab igapäevast ja täpselt kellaajalist kasutamist. Samuti ei saanud ta aru, et pillide

retsepti on vaja günekoloogi juures pikendada ning aastast korra ka vastuvõtul käia.

1.4. 03.08.2022 informeeris Türi Päevakeskuse projektijuht avaldajat, et puudutatud isik I ei

ole suuteline iseseisvalt oma õigusi ja huve kaitsma ning vajaks eestkoste seadmist. 06.07.2022

informeeris Eesti Töötukassa Raplamaa osakonna juhtumikorraldaja samuti, et puudutatud

isik I ei ole suuteline igapäevatoimingutega iseseisvalt toime tulema ning on kahtlus, kas

puudutatud isiku I õigused ja huvid on kaitstud.

1.5. Avaldaja hinnangul vajab puudutatud isik I teovõime piiramist ning eestkostja määramist.

Eestkoste tuleks seada puudutatud isiku I kõikide asjade ajamiseks, kõikide tehingute

tegemiseks ja teenuste korraldamiseks ning maksimaalseks tähtajaks. Puudutatud isiku I

teovõime tuleks tunnistada piiratuks ka valimisõiguse osas. Puudutatud isik I on lihtsameelne,

väga kergesti ära kasutatav nii rahalises kui ka seksuaalses mõttes. Puudutatud isik I ei tule

iseseisvalt toime oma finantsasjade korraldamisega – ta ei oska arvestada sissetulekute ja

väljaminekutega. Oma dokumente loovutab isik heauskselt kolmandatele isikutele, kes

kuritarvitavad tema lihtsameelsust ja teadmatust. Ta ei hinda oma tervislikku seisundit ega saa

aru ravi vajalikkusest.

1.6. Avaldaja

hinnangul

ei

ole

puudutatud

isiku I

eestkostjaks

sobilikud

tema

perekonnaliikmed. Avaldajale ei ole teada sobilikku eestkostja kandidaati. Puudutatud isiku I

rahvastikuregistri järgne elukoht on Türi vald, seega palub avaldaja määrata eestkostjaks

avaldaja.

2. Puudutatud isikule I riigi õigusabi korras määratud esindaja leiab puudutatud isikuga I

vahetul kohtumisel kogetu ja avalduses esitatud asjaolude järgi, et võib olla tõenäoline, et

puudutatud isiku I teovõime on piiratud ja puudutatud isiku I asjade ajamiseks on vajalik

eestkostja määrata. Esindaja arvates ei ole välistatud, et puudutatud isikule I võiks jätta

pisitehingute tegemise õiguse. Kuna puudutatud isiku I eestkostja kandidaadiks ei ole ühtki

sobivate iseloomuomadustega füüsilist isikut, siis võib eestkostjaks määrata avaldaja. Eestkoste

jätkumise vajalikkuse kontrolli tähtaja pikkus võib olla seaduses toodud maksimaalne 5-aastane

aeg.

2.1. Esindaja vestles puudutatud isiku I ema Y-ga (puudutatud isik II), kes avaldas, et

puudutatud isik I on sünnist saadik puudega. Kõik pereliikmed - puudutatud isiku isa, tema ise

ja vend on raske puudega. Puudutatud isik I oskab kella vaadata ja lugeda. Puudutatud isik I

elas varasemalt koos perega Kärus, kuid kolm viimast aastat elab ta koos elukaaslasega.

Puudutatud isiku I ema arvates saab puudutatud isik I eluga hakkama. Ema annab vajadusel

puudutatud isikule I raha juurde ning toob toiduaineid ja kui puudutatud isik I käib tema juures,

siis annab toitu kaasa. Ema märgib, et halb on see, et puudutatud isik I võtab raha võlgu ja

tagasimaksmisega on raskusi. Ema arvates oskab puudutatud isik I süüa teha ja kui ei oska, siis

helistab ja küsib tema käest. Puudutatud isik I oskab ema hinnangul poes oste teha, võtab talle

arsti välja kirjutatud ravimeid, peseb ennast ja koristab kodu. Ema arvamusel saab puudutatud

isik I ise kõigi asjaajamistega hakkama ja ei vaja eestkostet.

2.2. Puudutatud isik I avaldas vestluses esindajale, et ta oskab süüa teha ja küsib mõnikord

emalt nõu. Ostab ise poest kaupa, kui raha on. Isik nimetas ligilähedaselt õigesti mõnede

toidukaupade hinnad, kuid alkoholi hindu ei tea. Ta elab üürikorteris, mis kuulub elukaaslasele,

ja maksab ise üüri. Kui puudutatud isik I rahadega välja ei tule, siis võtab ta laenu. Praegu

puudutatud isikul I võlgasid ei olevat. Ema puudutatud isikule I raha ei anna ja puudutatud isik I

ise ei ole küsinud. Samuti ei ole ema puudutatud isikule I kunagi toitu toonud. Puudutatud isik I

tarvitab vahetevahel alkoholi. Praegu saab isik hästi läbi sotsiaaltöötajaga ja soovib, et teda

2-22-12045

aidatakse ka edaspidi elukondlike küsimuste lahendamisel. Puudutatud isik I nõustub, et keegi

peaks teda rahaliste tehingute tegemisel abistama.

3. 29.09.2022 ambulatoorse kohtupsühhiaatrilise ekspertiisi aktist nr 186 nähtub, et puudutatud

isik I ei ole vaimuhaige ja tal ei esine muud psüühikahäiret. Puudutatud isikul I esineb sünnist

alates nõrgamõistuslikkus (kerge vaimne alaareng). Puudutatud isik I ei ole kestvalt võimeline

oma tegude tähendusest aru saama ja neid juhtima ning oma elu iseseisvalt korraldama.

Puudutatud isiku I vaime seisund ei luba tal langetada otsuseid, teha tehinguid ning teostada

valimisõigust. Suutmatus oma tegudest aru saada ja neid juhtida on kestev. Puudutatud isiku I

vaimne seisund ei võimalda tal anda seisukohta eestkostja määramise ja eestkostja isiku osas.

Puudutatud isik I vajab eestkostjat. Eestkostja peab tema eest tegema kõik juriidilised

toimingud ja rahalised tehingud, kindlustama toimetuleku igapäevaeluga. Eestkostevajadus on

vähemalt viis aastat.

Maakohtu määrus ja põhjendused

4. Pärnu Maakohtu 28.10.2022 määrusega rahuldati avaldus ning seati puudutatud isiku kõigi

asjade ajamiseks eestkoste ja määrati eestkostjaks avaldaja tähtajaga 5 aastat, s.o kuni

28.10.2027. Maakohus tunnistas puudutatud isiku valimisõiguse tähenduses teovõimetuks ja

luges ta hääleõiguse kaotanuks. Maakohus määras, et kuna puudutatud isik ei saa piisavalt aru

perekonnaõiguslike tehingute õiguslikest tagajärgedest, ei või ta iseseisvalt teha

perekonnaõiguslikke tehinguid. Maakohus määras kindlaks ka eestkostja ülesanded ning

märkis, et määrus eestkoste seadmise ja eestkostja määramise osas kehtib ja kuulub täitmisele

alates selle teatavakstegemisest eestkostjale. Maakohus jättis riigi õigusabi kulud ja tasu ning

tasu ekspertiisi teostamise eest riigi kanda ning ülejäänud menetluskulud neid kandnud isikute

kanda.

5. Maakohtu määruse põhjenduste kohaselt veendus kohus 24.10.2022 puudutatud isiku I

ärakuulamisel, et puudutatud isik I ei ole võimeline oma tegude tähendusest aru saama ja neid

juhtima. Puudutatud isik I jättis endast istungil lihtsameelse mulje, praalis vennale, et näitas

alles kõigile ja pani kõigile ära. Puudutatud isik I orienteerub ajas ja enda isikus. Puudutatud

isik I avaldas, et elab koos ema ja vennaga 2-toalises majas. Puudutatud isiku I sissetulekuks

on töövõimetuspension, mille arvelt maksab ta sideteenuste eest. Puudutatud isikul I läheb söögi

peale umbes 70 eurot kuus. Alkoholi tarvitab ta nädalavahetustel. Isik avaldas, et talle olid

määratud rohud, mis peaksid aitama alkoholist loobuda, kuid ravimeid ta ei ole võtnud.

Ravimeid tarvitab ta seoses allergiatega, kuid isik ei osanud öelda, mis allergiad on. Samuti

võtab ta rahusteid (mida ema talle ostab). Puudutatud isikul on põhiharidus, praegu käib ta

arvutikursustel ja soovib tööle minna. Varem on ta töötanud umbes kaks kuud, kuid allergia

tõttu tuli töölt ära. Puudutatud isiku I väitel on ta võtnud laenu remondi tegemiseks, mis on

tagasi makstud. Kui on vaja, siis võtab veel laenu. Isik märkis, et dokumendid on tal peidetud.

Samuti ta teab, kus saab teha uusi dokumente. Puudutatud isik I ei soovi avaldajat enda

eestkostjaks.

6. Puudutatud isiku I ema avaldas 24.10.2022 ärakuulamisel, et puudutatud isik I saab ise

endaga hakkama. Samas märkis ema, et ta ostab ise rohud ja jälgib nende tarvitamist. Kui

puudutatud isik I elas eraldi, siis ema teda ei külastanud. Ema tunnistas, et puudutatud isik I

tarvitab alkoholi, kuid ema väitel üksnes nädalavahetusel. Puudutatud isiku I ema leidis, et tema

peaks olema eestkostjaks. Puudutatud isiku I ema on invaliidsuspensionär ja tööl ei käi.

7. Kohtu hinnangul on põhjendatud seada puudutatud isiku üle eestkoste kõigi tema õiguste ja

huvide kaitseks (perekonnaseaduse (PKS) § 203 lg-d 1 ja 2). Puudutatud isikul I esineb sünnist

alates nõrgamõistuslikkus (kerge vaimne alaareng). Puudutatud isik I ei ole kestvalt võimeline

oma tegude tähendusest aru saama või neid juhtima ning oma elu iseseisvalt korraldama. Isiku

2-22-12045

vaimne seisund ei luba tal langetada otsuseid, teha tehinguid ning teostada valimisõigust.

Vaimne seisund ei võimalda isikul anda seisukohta eestkostja määramise ja eestkostja isiku

suhtes. Eestkostja peab puudutatud isiku I eest tegema kõik juriidilised toimingud ja rahalised

tehingud ning kindlustama isiku toimetuleku igapäevaeluga. Eestkoste vajadus on vähemalt viis

aastat. Eeltoodust tulenevalt on puudutatud isik I tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 8

lg 2 tähenduses piiratud teovõimega isik. Kohtu hinnangul ei ole võimalik puudutatud isiku I

huve kaitsta volituste andmise ega abiliste kaudu ja tema üle tuleb seada eestkoste ja määrata

isikule eestkostja. Eestkostja saaks puudutatud isikule I korraldada vajaliku ravi ja hoolduse.

Puudutatud isik I ei ole võimeline ise enda eest hoolitsema, täitma hügieeninõudeid, käima arstil

ja tarvitama ravimeid.

8. Puudutatud isiku I eestkostjaks tuleb määrata avaldaja, kuivõrd kohtule ei ole teada ühtegi

füüsilist isikut, kes oleks sobiv täitma puudutatud isiku I eestkostja ülesandeid (PKS § 205 lg- d

1 ja 3). Kuna puudutatud isiku I ema on ise invaliidsuspensionär ja vajab abi, siis leiab kohus,

et mõistlik ei ole määrata puudutatud isiku I ema tema eestkostjaks. Kuna puudutatud isik I elab

ja on elanud suurema osa ajast Türi vallas, siis on põhjendatud määrata puudutatud isiku I

eestkostjaks avaldaja.

9. Puudutatud isiku I eestkostja ülesandeks tuleb jätta tema esindamine kõigi õiguslike ja

varaliste tehingute sooritamisel ning tema elu korraldamine ja vara valitsemine, talle

inimväärsete elutingimuste, toimetulekuks vajaliku kõrvalabi, sotsiaal- ja raviteenuste ning

järelvalve tagamine, samuti puudutatud isiku I esindamine kõigis õigustoimingutes kõigis

ametiasutustes. Kohus veendus ärakuulamisel, et puudutatud isik I ei ole ise võimeline enda

eest seisma ning tagama endale elamisväärseid tingimusi. Kuna puudutatud isikule I tuleb seada

eestkoste tema kõigi asjade ajamiseks, tuleb vastavalt TsMS § 526 lg-s 5 sätestatule tunnistada

puudutatud isik I ka valimisõiguse tähenduses teovõimetuks ja hääleõiguse kaotanuks.

Puudutatud isik I ei ole ka võimeline aru saama abielu sõlmimise ja muude perekonnaõiguslike

tehingute õiguslikest tagajärgedest.

10. Kooskõlas PKS § 203 lg-s 4 sätestatuga tuleb puudutatud isikule I eestkostja määrata viieks

aastaks, s.o kuni 28.10.2027.

11. Vastavalt PKS § 206 lg-le 2 peab eestkostja, juhul kui ta saab teada asjaoludest, mis

võimaldavad eestkoste lõpetada, sellest teatama kohtule ja valla- või linnavalitsusele. Sama

kehtib asjaolude kohta, mis võimaldavad eestkostja ülesandeid piirata või laiendada.

12. Kui eestkoste seatakse eestkostetava kõigi asjade ajamiseks, teatab kohus TsMS § 531

lg- st 6 tulenevalt sellest ka valijate nimekirja pidavale asutusele.

13. Puudutatud isiku I riigi õigusabi kulud ja tasu ning tasu ekspertiisi teostamise eest jäävad

riigi kanda ning ülejäänud menetluskulud neid kandnud isikute kanda (TsMS § 172 lg 3).

Määruskaebus

14. Puudutatud isik I esitas määruskaebuse, milles märgib, et ta ei ole nõus, et avaldaja on tema

eestkostjaks. Puudutatud isik I saab ise hakkama enda eluga ja raha kasutamisega. Hetkel on

kõik puudutatud isiku I võlad makstud ja ta elab ema juures, kes aitab ajada asju, mida

puudutatud isik ei oska. Avaldaja on puudutatud isiku I pere suhtes ülekohtune. Puudutatud

isik I soovib, et tema eestkostjaks oleks tema ema ning ema on sellega nõus.

Menetlusosaliste seisukohad ja menetluse edasine käik

15. Avaldaja leidis, et puudutatud isik I vajab oma igapäevatoimingute ja õiguste kaitseks

eestkostet. Puudutatud isiku I ema ega teised pereliikmed ei ole sobilikud eestkostjaks. Hetkel

on kohtus pooleli puudutatud isiku I isa üle eestkoste seadmine. Avaldaja eestkostespetsialist

2-22-12045

on puudutatud isikuga I kohtunud korduvalt. Esialgu oli koostöö saavutamine ning kokkulepete

tegemine äärmiselt keeruline. Puudutatud isik I ähvardas, sõimas ja karjus. Ta ähvardas ka

eestkostespetsialisti perekonda ja elamist hävitamisega ja tapmisega. Hetkel on

eestkostespetsialistil puudutatud isikuga I väga hea kontakt ning puudutatud isik I on järginud

kokkuleppeid. Eelarve koostamine toimub koostöös puudutatud isikuga I ning paika on pandud

toidu ja esmatarbekaupade ostmise graafikud ja summad. Puudutatud isik I saab käia kaks korda

nädala toidupoes, ostusumma maksimaalselt 15 eurot kord. Puudutatud isik I on olnud väga

kohusetundlik. Siinkohal saab järeldada, et ilma eestkosteta ei ole puudutatud isiku I igapäevane

toitumine regulaarne – elatakse raha saamise päeval kallitest toitudest ning tal ei ole aimu

eelarve planeerimisest. Samuti on puudutatud isikule I ostetud ravimid, mis pärsivad alkoholi

tarvitamist. Avaldaja esitas Sotsiaalkindlustusametile erihoolekandeteenuse taotluse ning

loodab koostöös Sotsiaalkindlustusametiga suunata puudutatud isiku I tema igapäevaoskuste

parandamiseks sobilikule teenusele. Puudutatud isik I on teavitanud, et tema suhted emaga on

väga halvad ning ta soovib kodust lahkuda ning asuda teise elukohta elama.

16. Puudutatud isikule I riigi õigusabi korras määratud esindaja ei toetanud määruskaebust.

Puudutatud isik I ei ole vaimse tervise tõttu enda tegudest ja nende tagajärgedest võimeline aru

saama ega enda elu iseseisvalt korraldama. Puudutatud isik I on ema mõju all, kes sooviks ise

olla tütre eestkostjaks. Esindaja on vestelnud puudutatud isiku I emaga ja vestluses kujunenud

arvamuse kohaselt ei ole isik võimeline eestkostja kohustusi täitma. Isa on paigutatud

hooldekodusse ja kohtu menetluses on ka talle eestkoste seadmise avaldus. Puudutatud isiku I

eestkostjaks tuleb määrata avaldaja.

17. Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle TsMS § 663 lg 5 alusel

läbivaatamiseks ringkonnakohtule.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

18. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus tuleb tühistada osas, millega seati puudutatud

isiku I üle eestkoste kõigi asjade ajamiseks ja tunnistati ta valimisõiguse tähenduses

teovõimetuks ning seati puudutatud isiku I üle eestkoste tähtajaliselt kuni 28.10.2027.

Ringkonnakohus teeb TsMS § 667 lg 2 alusel uue määruse, millega annab puudutatud isikule I

õiguse teha eestkostja nõusolekuta rahalisi pisitehinguid 50 euro ulatuses kuus. Samuti tuleb

tunnistada puudutatud isik I valimisõiguse tähenduses teovõimeliseks. Ülejäänud osas jätab

ringkonnakohus maakohtu määruse muutmata. Puudutatud isiku I määruskaebus tuleb

rahuldada osaliselt.

19. Ringkonnakohus märgib esmalt, et maakohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud osas,

milles maakohus leidis, et puudutatud isik vajab oma isiklike ja varaliste õiguste kaitseks

eestkostet. Kohus määrab PKS § 203 lg 1 järgi täisealisele isikule eestkostja, kui ta ei suuda

kasvõi osaliselt vaimuhaiguse, nõrgamõistuslikkuse või muu psüühikahäire tõttu kestvalt oma

tegudest aru saada või neid juhtida. Eestkostja määramise eesmärgiks on piiratud teovõimega

isikut aidata ja tagada tema õiguste ja huvide kaitse osas, milles ta ise seda ei suuda. Seetõttu

tuvastab kohus eestkostjat määrates esmalt, kas ja millises osas on isiku teovõime piiratud,

st millises osas ei suuda isik oma tegudest aru saada või neid juhtida ja vajab eestkostet. Kui

kohus tuvastab, et isik on piiratud teovõimega ning vajab seetõttu osas või kõigis

eluvaldkondades eestkostet, tuleb isiku õiguste ja huvide kaitseks määrata talle eestkostja.

Eestkostja ülesandeks saab olla eestkostetava õiguste ja huvide kaitse üksnes neis

eluvaldkondades, milles isiku enda teovõime on piiratud ja milles ta vajab eestkostet

(Riigikohtu 23.10.2015 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-73-15, p 13 ja seal viidatud kohtupraktika).

20. Ambulatoorse kohtupsühhiaatrilisele ekspertiisiakti kohaselt esineb puudutatud isikul I

sünnist alates nõrgamõistuslikkus (kerge vaimne alaareng, F 70.0), mille tõttu ei ole puudutatud

2-22-12045

isik I võimeline oma tegude tähendusest aru saama ja neid juhtima ning oma elu iseseisvalt

korraldama. Avaldaja esitatud andmete (sh avaldaja, Türi Päevakeskuse ja Eesti Töötukassa

juhtumikorraldaja hinnang) alusel esineb käesoleval juhul eestkoste seadmise vajadus.

Puudutatud isik I ei suuda hinnata adekvaatselt oma võimeid ning võib oma lihtsameelsuse ja

ebaadekvaatse ohu tajumise tõttu sattuda kergesti ärakasutamise ohvriks. Puudutatud isik I on

andnud heauskselt nii võõrastele kui ka tuttavatele oma ID-kaardi ning lubanud enda nimel

laene võtta. Puudutatud isik I vajab igapäevaselt välist tuge päevakava planeerimisel,

ametiasutustes asjaajamisel ja rahaasjade planeerimisel. Puudutatud isik I ei suuda eelarvet

planeerida ega arvestada igakuiseid väljaminekuid. Isik ei oska hinnata oma tervislikku

seisundit ega saa aru ravi vajalikkusest ning vajab kõrvalist abi, kes suunaks isiku vajadusel

arsti juurde. Isik ei oska iseseisvalt planeerida igapäevatoiminguid ning saab lihtsamate

asjaajamistega hakkama ainult teiste suunamisel. Ambulatoorse kohtupsühhiaatrilise

ekspertiisiakti kohaselt vajab isik eestkostet, sest ei ole suuteline oma elu iseseisvalt korraldama

ja probleemide ja rahaliste vahenditega toime tulema. Puudutatud isiku I kriitikavõime oma

võimete, oskuste ja toimetuleku osas on vähene. Eestkostevajaduse on tuvastanud ka maakohus

puudutatud isiku ärakuulamisel. Eeltoodust tulenevalt on maakohus jõudnud põhjendatud

järeldusele, et puudutatud isik I ei ole suuteline iseseisvalt oma elu korraldama ja oma

igapäevaste toimingutega toime tulema ning oma huve kaitsma. Seega ei kinnita menetluses

esitatud teave ja maakohtu poolt tuvastatu määruskaebuse väited, mille kohaselt saab

puudutatud isik I ise hakkama enda eluga ja raha kasutamisega.

21. Arvestades eeltoodut, nõustub ringkonnakohus maakohtuga, et puudutatud isiku I huve ei

saa käesoleval juhul kaitsta volituse andmise ning perekonnaliikmete või muude abiliste kaudu

(PKS § 203 lg 2 II lause). Asja materjalidest nähtuvalt vajavad puudutatud isiku I pereliikmed

ka ise tuge igapäevatoimetustega toimetulekuks (vt käesoleva määruse põhjenduste p 26).

22. Ringkonnakohus ei nõustu siiski, et eestkoste tuleb seada kõigi puudutatud isiku I asjade

ajamiseks. Ringkonnakohtu hinnangul võib praegusel juhul puudutatud isikule jätta õiguse teha

iseseisvalt pisitehinguid. TsMS § 477 lg 5 järgi ei ole kohus hagita asja läbivaatamisel seotud

menetlusosaliste taotluste ega asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele. PKS § 203 lg 2

I lause kohaselt võib eestkostja määrata ainult nende ülesannete täitmiseks, milleks eestkoste

on vajalik. Eestkoste seadmise korral tuleks eestkostetava teovõimet piirata nii vähe kui

võimalik ning austada isiku õigust vabale eneseteostusele neis küsimustes, kus isik saab oma

tegude tähendusest aru ja suudab neid juhtida (Riigikohtu 09.11.2011 määrus tsiviilasjas nr 3-

2-1-87-11, p 19). Vastavalt TsMS § 526 lg 2 p-le 4 märgitakse eestkostja määramisel määruses,

kas ja milliseid tehinguid võib piiratud teovõimega isik teha eestkostja nõusolekuta.

23. Käesoleval juhul ei ole riigi õigusabi korras määratud esindaja arvates välistatud, et

puudutatud isikule I võiks jääda pisitehingute tegemise õigus. Asja materjalidest nähtuvalt

esineb puudutatud isikul I raskusi eelarve planeerimisega, kuid siiski on isik võimeline tegema

iseseisvalt poes sisseoste. Vastuses määruskaebusele on avaldaja välja toonud, et puudutatud

isik käib kaks korda nädalas poes (ostusumma on maksimaalselt 15 eurot kord) ning puudutatud

isik I on selles osas olnud väga kohusetundlik. Eeltoodust tulenevalt on ringkonnakohtu

hinnangul põhjendatud jätta puudutatud isikule I õigus teha iseseisvalt rahalisi pisitehinguid.

Kohtule 30.11.2022 esitatud eestkostja aruandest nähtub, et puudutatud isiku I igakuiseks

keskmiseks sissetulekuks on 317,91 eurot (osalise töövõimetuse toetus ja sotsiaaltoetus).

Puudutatud isiku I igakuised kulutused on kulud toidule 120 eurot kuus ning kulud teleteenusele

ja telefonile kokku 28,77 eurot kuus. Eeltoodud kuludele lisanduvad veel vajadusel kulud

ravimitele, riietele ja hügieenitarvetele. Arvestades puudutatud isiku I sissetulekute ja kulude

suurust, on ringkonnakohtu hinnangul 50 eurot kuus mõistlik summa igakuiste pisitehingute

tegemiseks.

2-22-12045

24. Kolleegium märgib ka, et kui eestkostemäärusega on eestkostetavale antud võimalus teha

iseseisvalt pisitehinguid TsMS § 526 lg 2 p 4 mõttes, ei ole eestkostet seatud kõigi asjade

ajamiseks ning isik ei ole valimisõiguse osas teovõimetu TsMS § 526 lg 5 mõttes (Riigikohtu

19.04.2017 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-32-17, p 16). Seega tuleb puudutatud isik I lugeda

valimisõiguse tähenduses teovõimeliseks.

25. Puudutatud isik I toob määruskaebuses välja, et ta ei ole nõus, et tema eestkostjaks on

avaldaja ning isik soovib, et tema eestkostjaks oleks tema ema. PKS § 204 lg 1 järgi määratakse

eestkostjaks füüsiline isik, kes oma isikuomadustelt ja võimetelt sobib määratud ülesannetes

eestkostetava huve kaitsma. Eestkostjat määrates arvestatakse ka tema ja eestkostetava vahelisi

suhteid. Seejuures on füüsilise isiku kui eestkostja sobivuse hindamisel oluline, et isik soovib

ja ka suudab eestkostetava huve kaitsta, lähtub oma tegevuses üksnes eestkostetava huvidest

ning mõistab eestkostjaks hakkamisega kaasnevaid kohustusi ja tagajärgi (Riigikohtu

08.11.2017 määrus tsiviilasjas nr 2-12-16865, p 12.2). Kui sobivat isikut ei leita, määratakse

eestkostjaks valla- või linnavalitsus (PKS § 205 lg-d 1 ja 3).

26. Ringkonnakohus märgib, et eestkostja valik on kohtu kaalutlusotsus, millesse kõrgema

astme kohus sekkub üksnes juhul, kui alama astme kohus on ületanud diskretsiooni piire või

rikkunud oluliselt menetlusõiguse normi. Selliseid rikkumisi käesoleval juhul maakohtule ette

heita ei saa. Asja materjalide kohaselt ei ole puudutatud isiku I ema sobiv isik puudutatud isiku I

huve kaitsma. Nimelt on ambulatoorse kohtupsühhiaatrilisele ekspertiisiakti kohaselt

puudutatud isiku I vanematele ja vennale määratud töövõimetus. Riigi õigusabi korras määratud

esindaja on vastuses määruskaebusele selgitanud, et esindaja on vestelnud puudutatud isiku I

emaga ja vestluses kujunenud arvamuse kohaselt ei ole isik võimeline eestkostja kohustusi

täitma. Puudutatud isiku I isa on paigutatud hooldekodusse ja kohtu menetluses on ka temale

eestkoste seadmise avaldus. Avaldaja hinnangul ei ole puudutatud isiku I pereliikmed

võimelised puudutatud isiku I huve kaitsma, kuna pereliikmed ise vajaksid kaitset ja tuge

igapäevatoimetustega toimetulekuks. Pereliikmed on kergesti mõjutatavad, neil on probleemid

alkoholi tarbimisega ja puudulik haigusteadlikkus. Eesti Töötukassa juhtumikorraldaja Sigrid

Sorg, kes on korduvalt suhelnud puudutatud isiku I ema ja vennaga, leiab, et puudutatud isik I

perekonnalt vajalikku tuge ei saa ning kogu pere vajaks spetsialistide võrgustiku tööd.

Arvestades, et puudutatud isiku I ema on riigi õigusabi korras määratud esindajale avaldanud,

et tema arvates saab puudutatud isik I ise kõigi asjaajamistega hakkama ja ei vaja eestkostet,

siis ei oska ema ringkonnakohtu arvates hinnata ka eestkostetava vajadusi ega toimetulekut

igapäevaeluga. Eestkostjaks määratud isik peab suutma võimalikult efektiivselt ja mõistlikult

korraldada eestkostetava huvide kaitset. Kuivõrd puudutatud isiku I eestkostja kandidaadiks ei

ole ühtki sobivate iseloomuomadustega füüsilist isikut, siis on maakohus õigesti eestkostjaks

määranud avaldaja.

27. TsMS § 526 lg 2 p 5 kohaselt märgitakse täisealisele isikule eeskostja määramise määruses

aeg, millal kohus hiljemalt otsustab eestkoste lõpetamise või pikendamise. TsMS § 526 lg 3

tulenevalt ei või nimetatud aeg olla pikem kui viis aastat määruse tegemisest alates. PKS § 203

lg-st 4 tulenevalt kontrollib kohus hiljemalt iga viie aasta järel, kas eestkoste jätkumine

eestkostetava üle on eestkostetava huvide kaitseks vajalik ning kas on alust eestkostja

ülesandeid laiendada või kitsendada, tehes selle kohta määruse. Ka Riigikohus on leidnud, et

PKS ega TsMS ei näe ette eestkoste seadmist tähtajalisena, vaid TsMS § 526 lg 2 p 5 järgi tuleb

eestkostja määramise määruses üksnes märkida aeg, millal kohus hiljemalt otsustab eestkoste

lõpetamise või pikendamise (vt Riigikohtu 04.04.2012 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-35-12, p 8).

Maakohus on seadnud puudutatud isiku I üle eestkoste tähtajalisena kuni 28.10.2027.

Eeltoodust tulenevalt peab ringkonnakohus vajalikuks tühistada maakohtu määruse osas, milles

maakohus seadis puudutatud isiku I üle eestkoste tähtajalisena kuni 28.10.2027. Maakohtu

2-22-12045

määrus jääb kehtima osas, milles maakohus määras, et kohus otsustab eestkoste lõpetamise või

pikendamise hiljemalt 28.10.2027 (maakohtu määruse resolutsiooni p 3).

28. TsMS § 654 lg 22 ja § 659 alusel esitab ringkonnakohus maakohtu määruse kehtiva

resolutsiooni terviklikus sõnastuses.

29. Määruskaebusega seotud menetluskulud jäävad TsMS § 172 lg 1 kohaselt menetlusosaliste

endi kanda, v.a riigi õigusabi kulud, mis jäävad TsMS § 172 lg 3 kohaselt riigi kanda.

30. TsMS § 532 lg 1 ning TsMS § 696 lg-d 1 ja 3 võimaldavad esitada käesoleva määruse peale

määruskaebuse.

(allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt)

Maris Kuurberg Indrek Soots Neve Uudelt