Legislator Case Law & Legislation
2-22-18948/2 AI generated

2-22-18948/2 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

Case Number 2-22-18948/2
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

E. O. esitas 19. detsembril 2022 Tartu Maakohtule järgmise sisuga avalduse: „Meid proovivad ära ajada R. A. sissekirjutusega majast aadressil XXX mis on minu poja kodu. Sugulased proovivad välja tõsta. Sellisel juhul nõuame uue elukoha raha ja finantsvahendi tagatisraha poeg R. A. nimele et poeg saab osta uue eluaseme sest isa M. A. ei toeta teda. Ning auto on arvatavasti M. A. (isa vend) juures.“

Legislator headnote

AI generated

2-22-18948/2 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja: Kohus leiab, et avalduse menetlusse võtmisest tuleb keelduda. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 3 lg-st 1 tulenevalt menetleb kohus tsiviilasja, kui isik pöördub seaduses sätestatud korras kohtusse oma eeldatava ja seadusega kaitstud õiguse või huvi kaitseks. TsMS § 371 lg 2 p 1 alusel võib kohus jätta hagiavalduse menetlusse võtmata, kui hageja õiguste rikkumine ei ole hagi alusena toodud faktilistele asjaoludele tuginedes üldse võimalik, eeldades hageja esitatud faktiliste väidete õigsust.

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Külli Puusep Määruse tegemise aeg ja koht

21. detsember 2022, Tartu kohtumaja Tsiviilasi nr 2-22-18948 Tsiviilasi

E. O. avaldus Menetlustoiming avalduse menetlusse võtmisest keeldumine Menetlusosalised ja nende esindajad Avaldaja E. O. (isikukood XXX), elukoht: XXX; e-post: XXX RESOLUTSIOON

1. Jätta menetlusse võtmata E. O. avaldus.

2. Jätta menetluskulud avaldaja kanda.

3. Määrus toimetada kätte avaldajale.

Edasikaebamise kord ja tähtaeg

Määruse peale võib esitada määruskaebuse kirjalikult Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu kaudu. Määruskaebuse esitamise tähtaeg on 15 päeva määruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest alates.

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg 6 kohaselt peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist

KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED

1. E. O. esitas 19. detsembril 2022 Tartu Maakohtule järgmise sisuga avalduse: „Meid proovivad ära ajada R. A. sissekirjutusega majast aadressil XXX mis on minu poja kodu. Sugulased proovivad välja tõsta. Sellisel juhul nõuame uue elukoha raha ja finantsvahendi tagatisraha poeg R. A. nimele et poeg saab osta uue eluaseme sest isa M. A. ei toeta teda. Ning auto on arvatavasti M. A. (isa vend) juures.“

2-22-18948

2. Kohus leiab, et avalduse menetlusse võtmisest tuleb keelduda. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 3 lg-st 1 tulenevalt menetleb kohus tsiviilasja, kui isik pöördub seaduses sätestatud korras kohtusse oma eeldatava ja seadusega kaitstud õiguse või huvi kaitseks. TsMS § 371 lg 2 p 1 alusel võib kohus jätta hagiavalduse menetlusse võtmata, kui hageja õiguste rikkumine ei ole hagi alusena toodud faktilistele asjaoludele tuginedes üldse võimalik, eeldades hageja esitatud faktiliste väidete õigsust.

3. Kohus selgitab, et avalduse menetlusse võtmisest võib keelduda üksnes juhul, kui selles esitatud asjaoludel ei oleks avaldaja nõuet võimalik rahuldada ühelgi materiaalõiguslikul alusel (Riigikohtu 11. detsembri 2013. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-139-13, p 14; 3. märtsi 2014. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-193-13, p 12). See tähendab, et kohtul tuleb avalduse menetlusse võtmisel selles märgitud faktiliste asjaolude õigsust eeldades analüüsida, kas on olemas faktikogumile vastavat õigusnormi, mis võiks anda aluse nõude rahuldamiseks. Kohus selgitab, et avaldusest ei nähtu, kas E. O. on esitanud avalduse enda poja esindajana. Samuti ei ole selge, kas tema poeg on eluruumi omanik või kasutab seda üürilepingu alusel. Üürilepingut on võimalik üles öelda ning seadusest ei tulene õigust sellisel juhul nõuda üürileandjalt raha uue elamispinna ostmiseks. Avaldaja esitatud rahalist nõuet ei ole kohtul võimalik menetleda. Kui avaldaja poeg jääb vähekindlustatud isikuna elamispinnata, on võimalik sotsiaalabi saamiseks pöörduda kohaliku omavalitsuse poole. Samuti ei ole võimalik aru saada, millise probleemi lahendamist soovib avaldaja, kui märgib, et auto asub M. A. juures.

4. Seega kohus keeldub avalduse menetlusse võtmisest, kuivõrd avaldaja esitatud andmete kohaselt ei ole avaldaja õiguste rikkumine võimalik. Kui kohus keeldub hagiavaldust menetlusse võtmast ja tagastab selle määrusega, loetakse, et avaldust ei ole esitatud ja et hagi ei ole olnud kohtu menetluses (TsMS § 372 lg 6). Kohus märgib seejuures, et käesolev määrus ei piira hageja õigust sama hagiavaldusega uuesti kohtu poole pöörduda.

5. Vastavalt TsMS § 168 lg-le 1 hageja kannab menetluskulud, kui kohus keeldub avaldust menetlusse võtmast ja tagastab selle.

6. TsMS § 372 lg 5 alusel võib hagiavalduse menetlusse võtmisest keeldumise määruse peale avaldaja esitada määruskaebuse.

/allkirjastatud digitaalselt/ Külli Puusep kohtunik