3-22-2664/3 · Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja

TARTU HALDUSKOHUS KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number 3-22-2664 Määruse kuupäev

21. detsember 2022 Kohtunik Kadri Palm Kohtuasi X kaebus Tartu Vangla vastu 17. detsembril 2022 kaebajale arstiabi osutamata jätmise õigusvastasuse tuvastamiseks RESOLUTSIOON

1. Tagastada X kaebus.

2. Jätta X taotlus riigilõivu tasumise kohustusest vabastamiseks läbi vaatamata.

3. Asendada kohtulahendi avaldamisel kaebaja nimi tähemärgiga. Edasikaebamise kord Määruse resolutsiooni p-de 1 ja 2 peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul arvates määruse kättesaamisest. Muud selgitused Määrus toimetatakse kätte kaebajale.

ASJAOLUD JA KOHTU SEISUKOHT

1. Tartu Vangla kinnipeetav X esitas 18. detsembril 2022 Tartu Halduskohtule kaebuse Tartu Vangla meditsiiniosakonna tegevuse peale seoses sellega, et kaebajale ei osutatud kvalifitseeritud meditsiiniabi. Kaebaja selgitas, et 17. detsembril 2022 pöördus kaebaja oma halvast terviseseisundist tulenevalt vanglaametnike poole, vastav info edastati valvemeditsiinitöötajale, kuid valvemeditsiinitöötaja ignoreeris seda infot ja ei tulnud. Kaebaja hinnangul rikkus valvemeditsiinitöötaja sellega vangistusseaduse (VangS) § 52 lg-t 1. Kaebaja palub kohtul anda oma arvamus ja teha otsus, kas meditsiiniosakonna tegevus oli õiguspärane. Koos kaebusega esitas X taotluse riigilõivu tasumisest vabastamiseks.

2. Tulenevalt halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 120 lg 1 p-st 8 kontrollib kaebuse saanud alluvusjärgne kohus, ega ei esine alust kaebuse tagastamiseks või käiguta jätmiseks. HKMS § 121 lg 2 p 1 järgi võib kohus tagastada kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebajal puudub asjas ilmselgelt kaebeõigus.

3. Kohtule arusaadavalt on kaebaja esitanud tuvastamiskaebuse. Kaebaja palub kindlaks teha Tartu Vangla valvemeditsiinitöötaja tegevuse õigusvastasuse, mis seisnes selles, et

17. detsembril 2022 eiras valvemeditsiinitöötaja talle laekunud infot kaebaja kohta ning ei tulnud kaebaja juurde.

4. Tuvastamiskaebuse aluseks on kaebaja õiguste rikkumine haldusakti või toiminguga ning pöördumise eelduseks on subjektiivsete õiguste kaitse vajadus (HKMS § 37 lg 2 p 6 ja HKMS

§ 44 lg 1). Kuna tuvastamisnõue on väheefektiivne õiguskaitsevahend, siis näeb HKMS selle esitamisele ette täiendavad piirangud. Nimelt tuleb tuvastamiskaebuses selgitada, miks on kaebuse esitamine vajalik kaebaja õiguste kaitseks (HKMS § 38 lg 4) ja tuvastamiskaebuse võib esitada üksnes juhul, kui õiguse kaitseks ei leidu tõhusamaid vahendeid (HKMS § 45 lg 2). Seejuures ei anna HKMS § 45 lg 2 teise lause kohaselt õigust tuvastamiskaebuse esitamiseks hilisema hüvitamiskaebuse esitamise kavatsus. Õigusvastase tegevuse kordumist või jätkumist ennetava (s.o preventiivse eesmärgiga) tuvastamiskaebuse esitamine eeldab, et isikul on põhjust arvata, et täitevvõimu asutus asub rikkuma tema õigusi, ning õiguste rikkumise kõrvaldamine või heastamine tavapärase järelkontrolli vormis peab olema võimatu või ebamõistlikult raske (nt Riigikohtu 14. oktoobri 2020. a määrus nr 3-19-882, p 23.1).

5. Kohus on seisukohal, et kaebajal puudub tuvastamiskaebuse esitamiseks kaebeõigus, kuna õigusvastasuse tuvastamise nõue ei kaitse kaebaja õigusi. Kui kohus peaks tuvastama vangla toimingu õigusvastasuse, ei kohusta see vanglat tulevikus mingil kindlal viisil käituma. Ka ei ole halduskohtule äratuntav kaebaja eriline preventiivne huvi tuvastamiskaebuse esitamiseks. Üksnes abstraktne oht, et vangla võib tulevikus sarnaselt tegutseda, ei ole preventiivsel eesmärgil tuvastamisnõude esitamiseks piisav. VangS § 52 lg-st 2 tulenevalt on kaebajale vanglas tagatud tema terviseseisundi jälgimine. Sama seaduse § 53 lg-st 1 tuleneb, et kinnipeetavale tagatakse ööpäevaringne vältimatu abi. Seega on vanglal seadusest tulenev kohustus tagada kaebajale vajalik meditsiiniabi ning kohtul puudub piisav põhjus kahelda selles, et vangla kaebajale vajalikku meditsiinilist abi tulevikus ei taga.

6. Lisaks eelnevale tuleb arvestada, et preventiivseid tuvastamiskaebusi saab esitada põhjendatud huvi korral üksnes erandlikes olukordades, kus muud õiguskaitsevahendid ei oleks tõhusad. Kohtu hinnangul tuleb kaebuses esitatud asjaolude valguses pidada antud juhul efektiivsemaks õiguskaitsevahendiks kahjunõude esitamise võimalust, kui kaebaja leiab, et vangla on seoses arstiabi ebakohase osutamisega talle õigusvastaselt tekitanud mittevaralist kahju. Vanglale kahju hüvitamise taotluse esitamiseks ning hiljem kohtule hüvitamiskaebuse esitamiseks ei ole vajalik eraldiseisvas menetluses Tartu Vangla tegevuse õigusvastasuse tuvastamine. Seejuures tuleb kaebajal eelnevalt läbida ka kohustuslik kohtueelne menetlus vastavalt VangS § 11 lg-le 8.

7. Eeltoodust tulenevalt tagastab kohus X kaebuse HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel. HKMS § 43 lg 2 kohaselt ei võta kaebuse tagastamine selle esitajalt õigust seadusega sätestatud korras pöörduda uuesti halduskohtusse. Kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud.

8. Kuna kohus tagastab kaebuse, jätab kohus kaebaja taotluse riigilõivu tasumisest vabastamiseks läbi vaatamata.

9. Kohus asendab kohtulahendi avaldamisel kaebaja nime tähemärgiga (HKMS § 175 lg 3).

(allkirjastatud digitaalselt)

Kadri Palm kohtunik