2-21-7764/18 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Margo Klaar, Imbi Sidok-Toomsalu, Ele Liiv

Määruse tegemise aeg ja koht 21.12.2022, Tallinn

Kohtuasja number

2-21-7764

Kohtuasi

KindCapital Group OÜ hagi Amber Trust S.C.A.,

SICAF-SIF

vastu

4 284 443

euro

ja

viivise

väljamõistmiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 04.10.2022 hagi menetlusse võtmisest

keeldumise määrus

Kaebuse esitaja ja liik

KindCapital Group OÜ määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Hageja KindCapital Group OÜ (registrikood 14397337),

lepingulised esindajad vandeadvokaadid Ramon Rask ja

Karl Erik Esko

Kostja Amber Trust S.C.A., SICAF-SIF (Luksemburgi

registrikood B 87145 412F route d’Esch, L-1030

Luxembourg), lepingulised esindajad vandeadvokaat

Annika Peetsalu ja advokaat Henri Hansson

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Harju Maakohtu 04.10.2022 määrus jätta muutmata.

2. Määruskaebus jätta rahuldamata.

3. Määruskaebuse menetlemisega seotud kulud jätta KindCapital Group OÜ kanda.

4. Amber Trust S.C.A., SICAF-SIF taotlus menetluskulude hüvitamiseks rahuldada

osaliselt. Määrata Amber Trust S.C.A., SICAF-SIF menetluskulude suuruseks

371,25 eurot.

5. Välja mõista KindCapital Group OÜ-lt Amber Trust S.C.A., SICAF-SIF kasuks

371,25 eurot. Kohtumääruse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb hüvitamisele

kuuluvatelt menetluskuludelt tasuda viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses

ettenähtud ulatuses.

2-21-7764

2

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse

kättetoimetamisest.

Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada

Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või

muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb määruskaebuse

esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka

määruskaebus.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. KindCapital Group OÜ (hageja) esitas 14.05.2021 Harju Maakohtule hagi Amber Trust

S.C.A., SICAF-SIF (kostja) vastu 4 284 443 euro ja viivise väljamõistmiseks. Hageja tõi esile,

et hageja, TP, TT ja PK ostjatena ning kostja müüjana sõlmisid 29.12.2017 Salva Kindlustuse

AS aktsiate müügilepingu (müügileping), mille kohaselt kohustusid ostjad ostma ja kostja

müüma kokku 450 000 Salva aktsiat hinnaga 6 500 000 eurot. Müügilepingu täitmine pidi

toimuma 2018. a mais. Kostja ei täitnud müügilepingut ega andnud hagejale aktsiaid üle. Kostja

soovis müügilepingust vabaneda, et võõrandada aktsiad kõrgema hinnaga, millest järeldus, et

kostja käitus pahauskselt ning heade kommete vastaselt. Kostja taganes müügilepingust

08.06.2018. Kuna kostja taganemisavaldus on tühine, esitas hageja omakorda kostjale

21.04.2021 müügilepingust taganemise avalduse seoses kostja müügilepingu rikkumisega.

Hageja nõuab lepingu rikkumisest ja täitmata jäämisest tuleneva kahju hüvitamist.

Alternatiivselt peab kostja kahju hüvitama, kuna ta on selle tekitanud õigusvastaselt heade

kommete vastase tahtliku käitumisega. Hagejale tekkinud kahju on aktsiate lepingujärgse hinna

ja turuväärtuse vahe tehingu nurjumise aja seisuga 4 274 443 eurot ning COOP Pank AS-le

tasutud leppetrahv 10 000 eurot.

2. Harju Maakohus keeldus 02.06.2021 määrusega tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) §

371 lg 1 p 5 alusel hagi menetlusse võtmisest, kuna hageja on esitanud praeguses asjas

ennatlikult hagi, mis kattub nii aluse kui ka eseme osas tsiviilasjas nr 2-19-10524 esitatud

muudetud hagiga. Hageja esitas Harju Maakohtu 02.06.2021 määrusele määruskaebuse, mille

Tallinna Ringkonnakohus 06.09.2021 määrusega rahuldas osaliselt, tühistas Harju Maakohtu

02.06.2021 määruse ning saatis asja samale maakohtule hagi menetlusse võtmise

otsustamiseks.

3. Harju Maakohtu 21.06.2022 määrusega tsiviilasjas nr 2-19-10524 jättis maakohus

rahuldamata hageja taotluse lubada hagi muuta ning jättis hagi aktsiaseltsi aktsiate

väljanõudmiseks, tahteavalduse andmiseks ning aktsiate hagejale ülekandmiseks läbi

vaatamata. Tallinna Ringkonnakohus tühistas 04.10.2022 määrusega Harju Maakohtu

21.04.2022 määruse tsiviilasjas nr 2-19-10524 ning saatis asja menetluse jätkamiseks samale

maakohtule. Ringkonnakohtu määruse põhjenduste kohaselt ei olnud tegemist hagi

muutmisega.

Maakohtu määrus

4. Maakohus keeldus 04.10.2022 määrusega hagi menetlusse võtmisest ja tühistas Harju

Maakohtu 03.12.2021 määruse, millega kohus määras hagejale tähtaja hagiavalduse puuduste

2-21-7764

3

kõrvaldamiseks 7 päeva jooksul alates tsiviilasjas 2-19-10524 tehtava kohtumääruse

jõustumisest. Menetluskulud jättis maakohus poolte endi kanda.

5. Tsiviilasjas nr 2-19-10524 esitas hageja hagi kostja vastu aktsiaseltsi aktsiate

väljanõudmiseks, tahteavalduse andmiseks ning aktsiate hagejale ülekandmiseks. Tsiviilasjas

nr 2-19-10524 esitatud 27.04.2021 menetlusdokumendis soovis hageja asendada müügilepingu

täitmise nõude lepingu rikkumisest tuleneva kahju hüvitamise nõudega. Maakohus jättis

21.04.2022 määrusega rahuldamata hageja taotlused hagi muutmiseks ja hagiavalduses esitatud

taotluste asendamiseks. Tallinna Ringkonnakohus tühistas 04.10.2022 määrusega Harju

Maakohtu 21.04.2022 määruse tsiviilasjas nr 2-19-10524. Ringkonnakohus leidis, et hageja

poolt 27.04.2021 menetlusdokumendis nõude muutmine ei kujuta endast hagi muutmist, vaid

tegemist on TsMS § 376 lg 4 p-s 3 sätestatud olukorraga. Ringkonnakohtu edasikaebamisele

mittekuuluva 04.10.2022 määrusega saadeti hageja nõue korrigeeritud kujul tsiviilasja nr 2-19-

10524 menetluse jätkamiseks samale maakohtule.

6. Praeguses tsiviilasjas on hageja esitanud samasisulise nõude, kui see on tsiviilasjas nr 2-19-

10524 (27.04.2022 muudetud nõue). Hageja tugineb nii käesolevas tsiviilasjas esitatud hagis

kui tsiviilasjas nr 2-19-10524 samale asjaolule, et poolte vahel sõlmiti 29.12.2017 Salva

Kindlustuse AS aktsiate müügileping ja kostja on seda rikkunud. Hageja nõuab mõlemas

tsiviilasjas kahjuhüvitise ja viivise väljamõistmist. Maakohus märkis, et mõlema tsiviilasja

asjaolud ja nõue kattuvad täielikult. Seega on hagi sama eseme kohta ja samal alusel Harju

Maakohtu menetlusse juba esitatud ning käesoleva hagi menetlusse võtmisest tuleb TsMS §

371 lg 1 p 5 alusel keelduda.

7. Vaidlus puudus, et tsiviilasi nr 2-19-10524 oli kohtu menetluses varem ning käesolevas

tsiviilasjas ei ole hagi menetlusse võetud. Seega kuuluvad hageja nõuded menetlemisele

tsiviilasjas nr 2-19-10524. Ära on langenud ka hageja poolt käesolevas asjas 17.06.2021

määruskaebuses viidatud risk, et kui kohus ei peaks tsiviilasjas 2-19-10524 lubama hagi

muutmist ning kohus ei võtaks menetlusse ka käesolevas asjas esitatud hagi, siis hagejal ei ole

võimalik saada enda nõudele kohtulikku õiguskaitset. Ringkonnakohus on 04.10.2022

määrusega tsiviilasjas nr 2-19-10524 leidnud, et hageja ei ole hagi muutnud ning see nõue

saadeti maakohtule menetluse jätkamiseks. Ära on langenud ka Tallinna Ringkonnakohtu poolt

käesolevas asjas 06.09.2021 tehtud määruses viidatud vajadus oodata ära tsiviilasjas nr 2-19-

10524 hagi muutmise taotluse lahendamine. Tallinna Ringkonnakohus selgitas 04.10.2022

määrusega tsiviilasjas nr 2-19-10524, et hageja 27.04.2021 avalduse näol ei ole tegemist hagi

muutmisega.

Määruskaebus

8. Hageja esitas määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse tühistada ja teha uue määruse,

millega jätta hagiavaldus käiguta kuni kohus on lõplikult lahendanud tsiviilasjas 2-19-10524

esitatud nõude korrigeerimise lubatavusega seonduvad küsimused ning otsustada seejärel

käesoleva hagi menetlusse võtmisega seonduvad küsimused.

9. Kuigi ka hageja hinnangul peaks Tallinna Ringkonnakohtu 04.10.2022 määrusega

tsiviilasjas 2-19-10524 olema lahenenud küsimus nõude korrigeerimise lubatavusest tsiviilasjas

2-19-10524, on maakohus tsiviilasjas 2-19-10524 kohustanud hagejat esitama täiendavad hagi

muutmise lubatavusega seonduvad seisukohad. Hageja on palunud kohtul oma nõuet

põhjendada, kuid kohus ei ole hagejale sisulisi selgitusi esitanud. Eeltoodust tulenevalt ei ole

välistatud, et hoolimata Tallinna Ringkonnakohtu 04.10.2022 määrusest võib maakohus

2-21-7764

4

otsustada tsiviilasjas 2-19-10524 hagi siiski läbi vaatamata jätta, pidades nõude korrigeerimist

hagi muutmiseks, milleks ei anna kohus luba.

10. Maakohtu tegevus tsiviilasjas 2-19-10524 sunnib hagejat esitama määruskaebust,

välistamaks taaskord olukorra tekkimist, kus hageja kahjunõuet ei menetleta kummaski

tsiviilasjas ning esineb risk, et hageja kahjunõue loetakse aegunuks.

11. Hageja põhjendused kattuvad 17.06.2021 määruskaebuses esitatud põhjendustega. Hageja

pakutud lahendusega ei kaasne ei kohtule ega pooltele mistahes täiendavat menetluskoormust,

samas on efektiivselt maandatud võimalikud riskid seonduvalt hageja nõude aegumisega.

Menetluse edasine käik

12. Kostja palus jätta määruskaebuse rahuldamata.

13. Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle TsMS § 663 lg 5 alusel

läbivaatamiseks ringkonnakohtule.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

14. Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et määruskaebuses esitatud

väited ei anna määruse tühistamiseks alust. Vastavalt TsMS § 657 lg 1 p-le 1 ja §-le 659 jätab

ringkonnakohus

maakohtu

määruse

muutmata

ning

määruskaebuse

rahuldamata.

Ringkonnakohus nõustub maakohtu määruse põhjendustega ja TsMS §-st 659 ja § 654 lg-st 6

tulenevalt põhjendusi ei korda. Vastuseks määruskaebusele märgib ringkonnakohus järgmist.

15. Hageja määruskaebusest on võimalik aru saada, et hageja nõustub maakohtu seisukohaga,

et hageja on esitanud samasisulise nõude ka tsiviilasjas nr 2-19-10524, kuid esitas

määruskaebuse käesolevas asjas üksnes seetõttu, et ta ei ole kindel, kas tema nõuet teises

tsiviilasjas läbi vaadatakse. Ringkonnakohus on hageja ja maakohtuga ühte meelt selles, et

tsiviilasjas nr 2-19-10524 esitatud korrigeeritud nõude ja käesolevas asjas esitatud haginõude

asjaolud ja nõue on samad. Ringkonnakohtu hinnangul on seega maakohus määruse tegemisel

õigesti juhindunud TsMS § 371 lg 1 p 5 eesmärgist, milleks on paralleelsete haginõuete

vältimine. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole maakohus menetlusnorme rikkunud. Maakohus

keeldus õigesti hageja hagi menetlusse võtmisest TsMS § 371 lg 1 p 5 alusel ja ringkonnakohtul

puudub seaduslik alus maakohtust erinevale seisukohale asumiseks. Lisaks märgib

ringkonnakohus määruskaebuse taotluse osas, et TsMS ei võimaldaks hagiavalduse käiguta

jätmist siduda teises tsiviilasjas tehtavate menetlustoimingutega.

16. Maakohtu määruse muutmata jätmise peale võib hageja esitada määruskaebuse (TsMS

§ 372 lg 5).

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

17. Määruskaebuse rahuldamata jätmise tõttu jäävad määruskaebemenetluse kulud TsMS § 171

lg 1 alusel hageja kanda.

18. TsMS § 174 lg 1 järgi määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse

alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas,

millega seoses kulud tekkisid.

2-21-7764

5

19. Kostja menetluskulude nimekirjast nähtub, et kostja on kandnud määruskaebuse

menetlemisega seonduvaid menetluskulusid esindaja tasuna 2476,25 eurot (käibemaksuta).

Kostja lepingulised esindajad on kostja esindamisel kulutanud 14,75 tundi. Menetluskulude

nimekirja kohaselt kulus kostja lepingulistel esindajatel ringkonnakohtu 04.10.2022 määrusega

tutvumiseks 0,75 tundi (tunnitasu 240 eurot), 04.10.2022 määruse analüüsimiseks 2,5 tundi

(tunnitasu 165 eurot), määruskaebusega tutvumiseks ja analüüsimiseks, kohtupraktika ja

õiguskirjanduse analüüsimiseks ning määruskaebusele vastuse koostamiseks kokku 8,75 tundi

(tunnitasu 240 eurot ja 165 eurot), vastuse kohtule esitamiseks 0,25 tundi (tunnitasu 165 eurot),

kohtu kirjaga tutvumiseks 0,25 tundi (tunnitasu 240 eurot) ja selle analüüsimiseks 0,25 tundi

(tunnitasu 165 eurot) ning menetluskulude nimekirja koostamiseks 2 tundi (tunnitasu 165 eurot

ja 64 eurot). Lepinguliste esindajate tunnitasumäärad on 165 eurot, 240 eurot ja 64 eurot.

20. TsMS § 175 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks

määrava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja

kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses.

21. Ringkonnakohtu hinnangul on kostja õigusabikulu ülepaisutatud. Tsiviilasjas nr

2-19-10524 Tallinna Ringkonnakohtu 04.10.2022 tehtud määrusega tutvumise ajakulu kuulub

hüvitamisele viidatud tsiviilasjas. Määruskaebuse analüüsimisel ja sellele vastuse koostamisel

puudus vajadus praegusel juhul kohtupraktika ja õiguskirjanduse analüüsimiseks. Maakohtu

08.11.2022 kirja näol on tegemist määruskaebuse edastamise kaaskirjaga ringkonnakohtule,

mistõttu selle kirja analüüsimise ajakulu hüvitamist ei pea ringkonnakohus põhjendatuks.

Maakohtu määrus, määruskaebus ja vastus sellele ei ole õiguslikult keerukad ega mahukad.

Eeltoodust tulenevalt ja arvestades maakohtu määruse, määruskaebuse ja kostja vastuse sisu ja

mahtu, saab pidada põhjendatud ajakuluks maakohtu määruse analüüsimisel 30 minutit,

määruskaebuse analüüsimisel 30 minutit ning vastuse koostamisel 1 tund. Põhjendatud ajakulu

menetluskulu nimekirja koostamiseks on 0,25 tundi. Kostja lepinguliste esindajate tunnitasu

240 eurot (käibemaksuta) ei ole praeguse asja vähest keerukust arvestades põhjendatud.

Ringkonnakohus loeb põhjendatud ja vajalike menetlustoimingute puhul mõistlikuks

tunnitasuks 165 eurot. Seega kuulub hüvitamisele 371,25 eurot (käibemaksuta). Kostja on

esitanud ka TsMS § 177 lg-le 4 vastava taotluse, mille ringkonnakohus rahuldab ja hüvitamisele

kuuluvatelt menetluskuludelt kuulub alates käesoleva lahendi jõustumisest väljamõistmisele

viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.

22. TsMS § 178 lg 1 esimese lause järgi saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle

kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. TsMS

§ 178 lg 2 järgi võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude

hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav

menetluskulude summa ületab 280 eurot.

(allkirjastatud digitaalselt)