2-22-16827/10 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Harju Maakohus, Tallinna kohtumaja

Kohtunik

Maarja-Liis Lall

Kohtujurist

Gerli Spelman

Määruse tegemise aeg ja koht

20.12.2022, Tallinn

Tsiviilasja number

2-22-16827

Tsiviilasi

A. H. hagi K. H. vastu elatise vähendamiseks

A. H. hagi K. H. vastu elatise vähendamiseks

Tsiviilasja hind

1278 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: A. H. (isikukood xxxx), lepinguline esindaja Ero

Liivik

Kostja I - II: K. H. (isikukood xxxx) ja K. H. (isikukood

xxxx), ühine seaduslik esindaja ema K. H.

Menetlustoiming

Kompromissi kinnitamine ja menetluse lõpetamine

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Kinnitada hageja A. H. (isikukood xxxx) ning K. H. (isikukood xxxx) ja K. H.

(isikukood xxxx) vahel sõlmitud kompromiss järgmistel tingimustel:

1.1. Muuta Harju Maakohtu 12.06.2017. a kohtuotsusega tsiviilasjas nr xxxx A. H.lt

K. H.le välja mõistetud igakuise elatise suurust selliselt, et alates käesoleva

kompromissi kinnitava kohtumääruse jõustumisest kuni K. H. täisealiseks

saamiseni (s.o kuni xxxx) kohustub A. H. K. H.le tasuma igakuist elatist 225,64

eurot, mis muutub iga aasta 1. aprillil, lähtudes baassumma indekseerimisest ja

brutokuupalga muutusest vastavalt perekonnaseaduse § 101 lg-tele 3 ja 4.

1.2. Muuta Harju Maakohtu 12.06.2017. a kohtuotsusega tsiviilasjas nr xxxx A. H.lt

K. H.le välja mõistetud igakuise elatise suurust selliselt, et alates käesoleva

kompromissi kinnitava kohtumääruse jõustumisest kuni K. H. täisealiseks

saamiseni (s.o kuni xxxx) kohustub A. H. K. H.le tasuma igakuist elatist 225,64

eurot, mis muutub iga aasta 1. aprillil, lähtudes baassumma indekseerimisest ja

brutokuupalga muutusest vastavalt perekonnaseaduse § 101 lg-tele 3 ja 4.

2. Lõpetada tsiviilasja menetlus.

3. Jätta menetluskulud poolte endi kanda.

2-22-16827

2 (3)

Edasikaebamise kord

Poolte kokkuleppel võib määrusele esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju

Maakohtu kaudu 3 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest.

Määruskaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv 70 eurot.

Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi

menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja

tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige

esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva

sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus

mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei

olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista

menetlustähtaja ennistamist.

MENETLUSE KÄIK

1. Kohtu menetluses on A. H. hagi K. H. vastu elatise vähendamiseks ja A. H. hagi K. H. vastu

elatise vähendamiseks. Hageja palus Harju Maakohtu 12.07.2017.a. kohtuotsusega tsiviilasjas

nr xxxx kostja I ja kostja II kasuks välja mõistetud elatist vähendada 150 euroni.

Hagiavalduse kohaselt on hageja raskes majanduslikus seisukorras, töötasust kulub

märkimisväärne summa ära elatise maksmiseks. 05.10.2017 määrusega tsiviilasjas nr xxxx

kinnitati poolte vahel lastega suhtluskord, mille alusel on lapsed isaga kuus vähemalt kaheksa

päeva. Nimetatud määruse kohaselt kannab isa kõik laste kulud, kui lapsed on isaga, s.o kino,

söök, meelelahutus, piletid, erinevad väljasõidud ja kõik muud kulutused, mida lastega koos

veedetud ajal võivad olla (st annab kostjatele vahetut ülalpidamist nimetatud ajal, kui lapsed on

temaga). Täiendavalt on viimasel ajal laste ja laste ema poolt tulnud soove suhtluskorra väliselt

aega jaotada, millest tulenevalt viibivad lapsed hageja juures tihemini, kui kohtulahendiga

kokku lepitud.

Hageja igakuiseks töötasuks on 1259,52 eurot (neto). Hageja vältimatud püsikulutused ühes

koos moodustavad 1185 eurot. Hagejal ei jätku laste ülalpidamiskohustuse täitmiseks

materiaalseid võimalusi, sh kui arvestada tema sissetulekut ja igakuiseid püsikulutusi. Hageja

olukord võrreldes tsiviilasjas nr xxxx tehtud lahendi tegemise ajaga on muutunud ning

käesoleval ajal esinevad hagejal asjaolud, mis õigustavad elatise tasumist alla miinimumi.

Hageja leiab, et on õiglane vähendada elatise summat ja jagada see võrdselt mõlema alaealise

lapse vahel – kummalegi jääks siis hagejalt ülalpidamiseks 150 eurot kuus ja lisaks suudaks

hageja tagada ka enese toimetuleku. Lisaks annab hageja oma lastele vahetut ülalpidamist.

2. Kohus võttis hagi menetlusse ja küsis kostjalt seisukohta ja andis pooltele tähtaja

kompromissi sõlmimiseks. Pooled esitasid 16.12.2022 (parandatud 20.12.2022) kohtule

kirjaliku kompromisslepingu, mille paluvad kohtul kinnitada ning tsiviilasja menetluse

lõpetada. Pooled kinnitavad, et on teadlikud menetluse kompromissiga lõpetamise võimalusest

ja selle õiguslikest tagajärgedest. Pooled soovivad lühendada kompromissi kinnitavale

kohtumäärusele määruskaebuse esitamise tähtaega kolme päevani.

KOHTU PÕHJENDUSED

3. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 428 lg 1 p 4 kohaselt lõpetab kohus menetluse

otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus selle kinnitab. Vastavalt TsMS

§ 430 lg-le 1 võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada

kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja

menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused. TsMS

2-22-16827

3 (3)

§ 430 lg 3 esimese lause kohaselt ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade

kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik

täita.

4. Kohtu hinnangul ei ole kompromiss kohtule esitatud asjaolude järgi vastuolus heade

kommete ega seadusega ning ei riku olulist avalikku huvi, samuti on seda võimalik täita. Kohtul

ei ole alust jätta kompromissi TsMS § 430 lg 3 kohaselt kinnitamata. Hageja ja kostjad on

kinnitanud teadlikkust TsMS §-s 432 nimetatud tagajärgedest ja seega ka kompromissi alusel

tekkivatest poolte kohustustest. Seega saab kohus kompromissi kinnitada ja menetluse lõpetada

ning ei ole vajadust eraldi selgitada kompromissi tulemusel tekkivaid õiguslikke tagajärgi.

5. Tulenevalt TsMS § 168 lg-st 3 ja poolte kokkuleppest jäävad menetluskulud poolte endi

kanda.

6. TsMS § 433 lg 1 alusel võib menetluse lõpetamise määruse peale esitada määruskaebuse.

Vastavalt TsMS § 661 lg-le 4 võib poolte kokkuleppel määruskaebuse esitamise tähtaega

hagimenetluses lühendada või määruskaebuse esitamise õiguse välistada. Pooled on

kompromisslepingust nähtuvalt lühendanud määruskaebuse esitamise tähtaja kolme päevani.

Kohus märgib lühendatud kaebetähtaja määruses.

(allkirjastatud digitaalselt)

Maarja-Liis Lall

kohtunik