2-22-12649/13 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Vahur-Peeter Liin, Indrek Parrest, Triin Uusen-Nacke

Määruse tegemise koht ja aeg

Tartu, 20. detsember 2022

Tsiviilasja number

2-22-12649

Tsiviilasi

Aare Heinmetsa avaldus täitemenetluse lõpetamiseks

täitmise aegumise tõttu täiteasjas nr 084/2022/4418

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Maakohtu 27. septembri 2022. a määrus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Aare Heinmetsa määruskaebus

Kohtuistungi toimumise aeg

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Määruskaebuse esitaja (avaldaja): Aare Heinmets

(isikukood XXXXXXXXXXXX), lepinguline esindaja

Siim Avi

Vastustaja

(puudutatud

isik):

Toomas

Heinmets

(isikukood XXXXXXXXXXXX)

Tartu kohtutäitur Oksana Kutšmei

RESOLUTSIOON

1. Jätta Aare Heinmetsa määruskaebus rahuldamata.

2. Jätta Tartu Maakohtu 27. septembri 2022. a määruse

resolutsioon

muutmata,

täiendada

kohtumääruse

põhjendusi.

3. Jätta menetluskulud Aare Heinmetsa kanda.

Kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad.

Edasikaebamise kord

Menetlusosalisel

on

õigus

esitada

määruskaebus

Riigikohtule 15 päeva jooksul alates käesoleva määruse

kättetoimetamisest.

Hagita menetluses Riigikohtus võib menetlusosaline

menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise

või advokaadi vahendusel.

Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta

esitama

tähtaja

kestel

määruskaebuse.

Kaebuse

põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses

esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud

menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja

pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud

taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja

pikendamise eesmärgil.

ASJAOLUD

1. Aare Heinmets (avaldaja, võlgnik) esitas 26. augustil 2022 Tartu Maakohtule avalduse

täitemenetluse lõpetamiseks täitmise aegumise tõttu täiteasjas nr 084/2022/4418. Avalduse

kohaselt on sissenõudja Toomas Heinmets (puudutatud isik) esitanud kohtutäitur Oksana

Kutšmeile täitmisavalduse Pärnu Maakohtu 7. veebruari 2008. a otsuse tsiviilasjas

nr 2-07-25630 alusel täitemenetluse algatamiseks. Täitmisavalduse ja kohtuotsuse alusel

algatatud täiteasjas nr 084/2022/4418 on sundtäitmisel puudutatud isiku nõue 53 706 eurot

22 senti. Avaldaja esitas 11. augustil 2022 kohtutäiturile avalduse täitemenetluse lõpetamiseks

täitmise aegumise tõttu. Puudutatud isik vaidles täitemenetluse lõpetamisele vastu.

Avalduse kohaselt algatati avaldaja suhtes pankrotimenetlus. Pärnu Maakohus kinnitas 21. mai

2012. a määruses tsiviilasjas nr 2-09-2908 4. mai 2012. a lõpparuande ja lõpetas

pankrotimenetluse. Kuna täiteasjas nr 084/2022/4418 olev nõue on üks osa pankroti nõuetest,

siis vastavalt tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 157 lg-le 3 on selle nõude täitmise

aegumistähtaeg kümme aastat pankrotimenetluse lõppemisest arvates. Seega aegus täiteasjas

nr 084/2022/4418 täitmisel olev nõue 21. mail 2022.

2. Puudutatud isik vaidles avaldusele vastu. Vastuse kohaselt ei ole avaldaja pika aja jooksul

suutnud nõuet täita. Kohtumääruste kohaselt on avaldaja oma õigusi kuritarvitanud. On

ebaõiglane, et puudutatud isik jääb oma rahast ilma.

3. Kohtutäituri vastuse kohaselt kuulutati 18. veebruaril 2009 välja avaldaja pankrot. 21. mail

2012 lõpetati pankrotimenetlus ning algatati menetlus võlgniku kohustustest vabastamiseks.

Kohus lõpetas 11. juuli 2019. a määrusega tsiviilasjas nr 2-09-2908 avaldaja kohustustest

vabastamise menetluse ning keeldus avaldaja vabastamisest pankrotimenetluses täitmata

jäänud kohustustest.

Puudutatud isik on avaldaja pankrotivõlausaldaja, kellel on avaldaja pankrotimenetluses

tunnustatud, kuid täitmata jäänud nõue 53 706 eurot 22 senti. Avaldaja kohustustest

vabastamise menetlusele kohaldunud pankrotiseaduse (PankrS) § 174 lg 4 järgi võlgniku

kohustustest vabastamise menetluse kestel ei saa pankrotivõlausaldajad, sealhulgas need

pankrotivõlausaldajad, kes ei ole pankrotimenetluses nõudeid esitanud, pöörata sissenõuet

võlgniku varale. Seega ei saanud puudutatud isik nõuda oma nõude sundtäitmist kuni

tsiviilasjas nr 2-09-2908 11. juuli 2019. a määruse jõustumiseni. Täiteasjas nr 084/2022/4418

algas sundtäitmisel oleva nõude täitmise aegumise tähtaja kulgemine 11. juulil 2019 tsiviilasjas

nr 2-09-2908 määruse jõustumisest (TsÜS § 160 lg 3). Avaldaja kohustustest vabastamise

menetluse ajaks oli pankrotivõlausaldajate nõuete täitmise aegumine peatunud.

MAAKOHTU SEISUKOHT

4. Tartu Maakohus jättis 27. septembri 2022. a määrusega avalduse rahuldamata ning

menetluskulud avaldaja kanda, maakohus jättis avaldajalt puudutatud isikute kasuks

menetluskulud välja mõistmata.

Täitemenetluse seadustiku (TMS) § 2231 lg 1 näeb ette, et võlgnik võib esitada kohtule avalduse

täitemenetluse lõpetamiseks nõude täitmise aegumise tõttu, kui jõustunud kohtulahendist või

muust täitedokumendist tuleneva nõude esimest korda täitmiseks esitamisest on

möödunud TsÜS §-s 157 sätestatud tähtaeg.

Täiteasjas nr 084/2022/4418 on täitedokumendiks Pärnu Maakohtu 7. veebruari 2008. a

kohtuotsus tsiviilasjas nr 2-07-25630, mis jõustus 29. mail 2008.

TsÜS 157 lg 1 näeb ette, et jõustunud kohtulahendiga tunnustatud nõude või muust

täitedokumendist tuleneva nõude täitmise aegumistähtaeg on 10 aastat. Võlaõigusseaduse,

tsiviilseadustiku üldosa seaduse ja rahvusvahelise eraõiguse seaduse rakendamise seaduse

(VÕSRS) § 9 lg 4 järgi kohaldatakse TsÜS § 157 lg-s 1 aegumise kohta sätestatut ka enne

5. aprilli 2011. a tekkinud aegumata nõuetele. Kui enne 5. aprilli 2011. a kehtinud TsÜS § 157

lg 1 kohane aegumistähtaeg lõpeks varem, kui eelmises lauses nimetatud tähtaeg, siis

kohaldatakse aegumisele enne 5. aprilli 2011. a kehtinud TsÜS § 157 lg-t 1. Enne 5. aprilli

2011. a kehtinud TsÜS § 157 lg 1 järgi oli aegumistähtaeg 30 aastat. TsÜS § 157 lg 2 kohaselt

algab TsÜS § 157 lg-s 1 nimetatud nõude täitmise aegumistähtaeg kohtulahendi jõustumisest

või muu täitedokumendi väljaandmisest, kuid mitte enne nõude sissenõutavaks muutumist.

Riigikohus on TsÜS § 157 lg-d 1 ja 2 koostoimes VÕSRS § 9 lg-ga 4 tõlgendades leidnud, et

enne 1. märtsi 2011. a tekkinud aegumata nõuetele hakkas 1. märtsist 2011 kulgema 10-aasta

pikkune aegumistähtaeg, mille jooksul on võlausaldajal võimalik teostada täitedokumendist

tulenevaid õigusi (Riigikohtu 17. oktoobri 2013. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-116-13, p 13).

Alates 21. märtsist 2016 jõustunud muudatusest on vastav kuupäev 5. aprill 2011. a. Seega

oleks avaldaja nõude aegumise kulgemine saanud alata 5. aprillist 2011.

Pärnu Maakohtu 18. veebruari 2009. a määrusega tsiviilasjas nr 2-09-2908 kuulutati välja

avaldaja pankrot. Aegumise kulgema hakkamise hetkel kehtinud TsÜS § 160 lg 2 p 3 alusel

luges maakohus, et aegumine peatus avaldaja poolt maksejõuetusavalduse esitamisega.

Aegumise kulgemise hetkel oli hagiavalduse esitamisega võrdsustatud avalduse esitamine

maksekäsu kiirmenetluses või muus hagita menetluses, s.t ka pankrotimenetluses.

TsÜS § 160 lg 3 järgi lõpeb nõude aegumise peatumine peatumise aluseks oleva menetluse

jõustunud lahendiga lõppemisega. 21. mai 2012. a määrusega lõpetati pankrotimenetlus ja

algatati

menetlus

võlgniku

kohustustest

vabastamiseks.

Pankrotimenetluses

nõude

tunnustamiseks esitamisega kaasnenud aegumise peatumine peaks füüsilise isiku pankroti

korral kehtima edasi ka pankrotimenetlusele järgneva kohustusest vabastamise menetluse

algatamise puhul PankrS § 171 järgi kuni selle menetluse lõpuni, s.t kuni võlgadest vabastamise

otsustamiseni kohtu poolt PankrS § 175 alusel (Paul Varul jt. Tsiviilseadustiku üldosa seadus.

Kommenteeritud väljaanne. Tallinn: Juura, 2010). Kohus lõpetas 11. juuli 2019. a määrusega

avaldaja

kohustustest

vabastamise

menetluse

ja

keeldus

avaldaja

vabastamisest

pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest. Seega hakkas Pärnu Maakohtu 7. veebruari

2008. a kohtuotsuse täitmise tähtaeg kulgema 11. juulist 2019.

Jõustunud kohtulahendiga tunnustatud nõude või muust täitedokumendist tuleneva nõude

täitmise aegumine katkeb ja algab TsÜS § 159 lg 1 järgi uuesti täitedokumendi esimest korda

täitmiseks esitamisega. Avaldaja esitatud täitmisteate kohaselt esitati tsiviilasjas nr 2-07-25630

tehtud kohtulahend kohtutäiturile esimest korda täitmiseks 8. juulil 2022. Ükski

menetlusosaline ei ole viidanud sellele, et võlausaldaja oleks varasemalt esitanud kohtutäiturile

otsuse täitmise avalduse. Täitedokumendist tuleneva nõude täitmise aegumine katkes seega

8. juulil 2022 ning algas samast kuupäevast uuesti. Täitedokumendist tulenevad nõuded

aeguvad eelduslikult 8. juulil 2032.

MÄÄRUSKAEBUS

5. Avaldaja esitas maakohtu määruse peale määruskaebuse, milles palub tühistada maakohtu

määruse ning teha uus määrus, millega rahuldada avaldus ja lõpetada täitemenetlus täiteasjas

nr 084/2022/4418 nõude täitmise aegumise tõttu ning jätta menetluskulud puudutatud isikute

kanda.

Määruskaebuse kohaselt tahtis avaldaja, tutvudes puudutatud isikute arvamustega, esitada

omapoolsed vastuväited, kuid maakohus tegi asjas lõpplahendi enne, kui avaldaja jõudis oma

seisukohad esitada. Avaldajal polnud võimalik esitada vastuväiteid ja täiendavaid tõendeid.

Puudutatud isik on varem, s.o 11. detsembril 2008, esitanud kohtutäiturile täitmisavalduse ja

täitedokumendi täitemenetluse läbiviimiseks (kohtutäitur Rocki Alberti täiteasi nr

176/2008/3543). Seega on puudutatud isik esitanud nõude täitmisele teistkordselt.

Kohtutäituri vastus avaldusele ei vastanud tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 338 lg 1

p 8 nõuetele, s.o oli allkirjastamata.

Maakohus jättis tähelepanuta, et vastavalt pankrotiseadusele on pankrotimenetluse lõpetamise

määrus täitedokument. PankrS § 168 sätestab, et ulatuses, milles võlausaldaja

pankrotimenetluses tunnustatud nõue on jäänud pankrotimenetluses rahuldamata, on

PankrS § 158 lg-s 4 või § 163 lg-s 4 nimetatud määrus täitedokumendiks, kui võlgnik ei ole

esitanud nõudele vastuväidet vastavalt PankrS § 104 lg-le 1 või kui kohus on § 104 lg-s 2

nimetatud juhul võlausaldaja nõuet tunnustanud. Seega on aegumise aluseks 4. mai 2012. a

pankrotimenetluse lõpparuanne, mitte Pärnu Maakohtu 7. veebruari 2008. a kohtuotsus

tsiviilasjas nr 2-07-25630.

Kuigi pankrotiseaduse 11. peatükk füüsilisest isikust võlgniku kohustustest vabastamine on

kehtetu, ei ole pankrotimenetluse seaduse eesmärk hoida pankrotivõlgniku pikemaajalisel

võlaorjusel. Vastavalt PankrS § 2 teise lause alusel füüsilisest isikust võlgnikule, sõltumata

sellest, kas tegemist on ettevõtjaga, antakse pankrotimenetluse kaudu võimalus vabaneda oma

kohustustest.

Võlgade vabastamise menetlusele kehtib analoogia korras TsÜS § 158 lg 3, mille alusel

aegumist ei loeta katkenuks täitemenetluses sissenõudjale võlgnetava osalise tasumisega,

intresside maksmisega, tagatise andmisega või muu teo tegemisega. Kuigi kohus ei vabastanud

avaldajat võlgadest, on ta selle aja jooksul siiski sissenõudjale makseid teinud. Ilma

pankrotimenetlust läbi viimata oleks nõuded aegunud 5. aprillil 2021. Kui pankrotimenetlus ei

täida eesmärki, siis ei olnuks avaldajal mõtet pankrotiavaldust esitada ja vastavat menetlust läbi

viia, sest Pärnu Maakohtu 7. veebruari 2008. a kohtuotsuse nõude täitmine oleks aegunud ning

avaldaja oleks kohustustest vabanenud.

VASTUSTAJA JA KOHTUTÄITURI SEISUKOHAD

6. Avaldaja vaidles määruskaebusele vastu.

7. Kohtutäitur vaidles määruskaebusele vastu, palus jätta selle rahuldamata ning menetluskulud

avaldaja kanda.

Maakohus leidis õigesti, et Pärnu Maakohtu 7. veebruari 2008. a kohtuotsusest tuleneva nõude

täitmise aegumisetähtaeg (TsÜS 157 lg 1 järgi 10 aastat) hakkas kulgema alates 11. juulist 2019.

Samast kuupäevast hakkas kulgema ka pankrotimenetluse lõpetamise määrusest (kui

täitedokumendist) tuleneva pankrotimenetluses rahuldamata jäänud sissenõudja nõude täitmise

aegumisetähtaeg. Täiteasjas nr 084/2022/4418 täitmisele esitatud nõude suurus vastab avaldaja

pankrotimenetluses täitmata jäänud sissenõudja nõude suurusele (53 706 eurot 22 senti).

Maakohus ei pidanud andma avaldajale võimalust kohtutäituri ja puudutatud isiku vastuste osas

seisukoha esitamiseks. Maakohus on asjas esitatud avalduse ja sissenõudja ning kohtutäituri

vastuste alusel tuvastanud asjas tähtsust omavad asjaolud. Kuivõrd tuvastatud faktilised

asjaolud on olnud asja lahendamiseks piisavad, siis maakohus on õigustatult lahendanud asja

27. septembri 2022. a määrusega.

Kohtutäituri vastuse allkirjastamata jätmine ei mõjutanud asja õiget lahendamist. Kohtutäituri

vastus oli kohtule edastatud isiku poolt, kes kohtutäiturit oma tööülesannetest tulenevalt

korduvalt varasemalt esindanud.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

8. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebus tuleb jätta rahuldamata ja maakohtu määruse

resolutsioon muutmata, täiendada tuleb maakohtu määruse õiguslikke põhjendusi (TsMS § 657

lg 1 p 21 ja § 659). Määruskaebuse väited ei anna alust maakohtu määruse tühistamiseks.

9. Pärnu Maakohtu 7. veebruari 2008. a otsusega tsiviilasjas nr 2-07-25630 rahuldati

puudutatud isiku hagi avaldaja vastu ning selle otsuse alusel on algatatud täitemenetlus

täiteasjas nr 084/2022/4418 (dtl 13–21). Avaldaja oli esitanud kohtule avalduse enda pankroti

väljakuulatamiseks ning avaldaja pankrot kuulutati välja Pärnu Maakohtu 18. veebruari 2009. a

määrusega tsiviilasjas nr 2-09-2908.

Pärnu Maakohtu 21. mai 2012. a määrusega lõpetati pankrotimenetlus ning kinnitati 4. mai

2012. a pankrotimenetluse lõpparuanne (dtl 28–29). Selle määruse kohaselt ei ole avaldaja

esitanud nõuetele vastuväiteid ning võlausaldajate tunnustatud nõuetest on mh täitmata

puudutatud isiku nõue 53 706 eurot 22 senti (dtl 29). Seega sai 21. mai 2012. a määrusest

täitedokument PankrS § 168 mõistes ning ka vaidlusaluse puudutatud isiku nõude suhtes.

Pankrotimenetluses ei ole erandlik varasema kohtulahendiga rahuldatud nõude tunnustamine.

Samas, sellest ei teki paralleelselt kaht täitedokumenti, vaid tunnustatud ning rahuldamata

jäänud nõude osas jääb täitedokumendina kehtima pankrotimenetluses tehtud määrus. Varasem

kohtulahend kaotab oma täidetavuse. Seega oleks puudutatud isik saanud esitada avalduse

täitemenetluse algatamiseks ning kohtutäitur oleks saanud algatada täitemenetluse Pärnu

Maakohtu 21. mai 2012. a määruse tsiviilasjas nr 2-09-2908 alusel, mitte Pärnu Maakohtu

7. veebruari 2008. a otsuse tsiviilasjas nr 2-07-25630 alusel.

Seda, et täitedokumendiks on just pankrotimenetluse lõpetamise määrus, kinnitab ka

kohtutäitur vastuses määruskaebusele. Ebaõige täitedokumendi alusel algatatud täitemenetlus

tuleb lõpetada TMS § 48 lg 1 p 7 alusel.

10. Ringkonnakohus leiab, et juhul, kui täitemenetlus oleks algatatud õige täitedokumendi, s.o

Pärnu Maakohtu 21. mai 2012. a määruse tsiviilasjas nr 2-09-2908 alusel, siis ei oleks selle

täitmine aegunud ning täitemenetlus ei kuuluks täitmise aegumise tõttu lõpetamisele.

Tunnustatud nõuete osas on pankrotimenetluse lõpetamise määrus PankrS § 168 järgi

täitedokumendiks, st need aeguvad TsÜS § 157 järgi kümne aasta jooksul pankrotimenetluse

lõppemisest.

Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et pankrotimenetlusele järgnenud kohustusest

vabastamise menetluse algatamise (algatamise ajal kehtinud PankrS § 171 järgi) puhul on

aegumine peatatud kuni selle menetluse lõpuni, s.t kuni võlgadest vabastamise otsustamiseni

kohtu poolt PankrS § 175 alusel.

Kohustustest vabastamise menetluse ajal kehtinud PankrS § 174 lg 1 sätestas, et võlgniku

kohustustest vabastamise menetluse kestel ei saa pankrotivõlausaldajad, sealhulgas need

pankrotivõlausaldajad, kes ei ole pankrotimenetluses nõudeid esitanud, pöörata sissenõuet

võlgniku varale.

PankrS § 174 lg 1 järgne otsustus võlgadest vabastamise või vabastamata jätmise kohta ja

täitedokumendiks olev lõpparuande kinnitamise määrus koos rahuldamata nõuete nimekirjaga

on omavahel olemuslikult seotud otsustused. Rahuldamata nõudeid saab hakata üldises korras

täitemenetluses täitma alles siis, kui on jõustunud otsustus võlgadest vabastamata jätmise kohta.

Lõpparuande kinnitamise määruse täitmine on peatunud kuni võlgadest vabastamise menetluse

lõppemiseni (TsÜS § 160 lg 3).

Seega sai puudutatud isiku nõude täitmise tähtaeg hakata kulgema 11. juulist 2019 ning ei ole

käesoleva määruse tegemise seisuga aegunud.

11. Pankrotimenetluse eesmärk on eelkõige võimalikult suures ulatuses võlausaldajate nõuete

rahuldamine, st võlausaldajate varaliste huvide kaitse (PankrS § 2 esimene lause). Kuigi sama

sätte kohaselt antakse ka füüsilisest isikust võlgnikule pankrotimenetluse kaudu võimalus

vabaneda oma kohustustest, ei ole seaduse eesmärk kaitsta pahatahtlikke võlgnikke, kes

kohustustest vabastamise menetluse kaudu saanuks saavutada olukorda, kus nende vastu

olevate nõuete täitmine aeguks, ilma, et võlgnik oleks nõuete täitmiseks midagi teinud.

12. Pärnu Maakohus tuvastas 11. juuli 2019. a määruses tsiviilasjas nr 2-09-2908, et avaldaja

ei teinud pärast kohustustest vabastamise menetluse algatamist kuni 2019. aastani

võlausaldajatele võlgnevuse katteks ühtegi väljamakset. Samas on avaldaja ise esitanud aruande

(samad arvud kajastuvad ka usaldusisiku aruandes), et oma igakuist sissetulekut arvestades pidi

ta usaldusisikule loovutama 2012. a maist kuni 2017. a maini 12 217 eurot 10 senti. Kohus

andis avaldajale võimaluse teha maksed tagantjärele, andes selleks enam kui 7-kuulise tähtaja,

kuid avaldaja ei suutnud maksta rohkem, kui 10%. 11. juuli 2019. a määruse esitamise seisuga

ning olulise hilinemisega, moodustab väljamakstud 1170 eurot kõikidest võlausaldajatel

pankrotimenetluses saamatajäänud nõuetest alla 2%.

13. Tulenevalt TsMS § 435 lg-st 1 koosmõjus TsMS § 477 lg-ga 1 teeb kohus lahendi, kui asja

on kohtu arvates arutatud ammendavalt ja asi on lõpliku lahendi tegemiseks valmis. Seega ei

pidanud maakohus andma avaldajale tähtaja kohtutäituri ja puudutatud isiku dokumentide

suhtes seisukoha esitamiseks juhul, kui kohtu hinnangul oli asi lõpliku lahendi tegemiseks

valmis. Avaldaja sai esitada oma seisukohad määruskaebemenetluses.

14. Maakohtu määruse tühistamise aluseks ei ole asjaolu, et kohtutäitur edastas vastuse

avaldusele allkirjastamata tavalise e-kirjaga. TMS § 2231 lg-te 1 ja 2 järgi on avalduse

läbivaatamisel kohtus menetlusosalisteks avaldaja ja sissenõudja. Kohtutäitur ei ole

menetlusosaline.

Kuivõrd ringkonnakohus tuvastas, et õigeks täitedokumendiks puudutatud isiku nõude puhul

on Pärnu Maakohtu 21. mai 2012. a määrus tsiviilasjas nr 2-09-2908, mitte Pärnu Maakohtu

7. veebruari 2008. a otsus tsiviilasjas nr 2-07-25630, siis ei oma tähtsust ka määruskaebuses

esitatud väide, et puudutatud isik oli 7. veebruari 2008. a otsuse tsiviilasjas nr 2-07-25630 alusel

varem täitemenetlust algatanud.

15. Määruskaebuse rahuldamata jätmise tõttu jäävad menetluskulud avaldaja kanda

(TsMS § 171 lg 1). Kohtutäituril ja puudutatud isikul kindlaksmääratavad menetluskulud

puuduvad.

(allkirjastatud digitaalselt)

(allkirjastatud digitaalselt)

(allkirjastatud digitaalselt)

Vahur-Peeter Liin

Indrek Parrest

Triin Uusen-Nacke