2-22-106961/28 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Vahur-Peeter Liin, Üllar Roostoja, Triin Uusen-Nacke

Otsuse tegemise koht ja aeg

Tartu, 20. detsember 2022

Tsiviilasja number

2-22-106961

Tsiviilasi

AS-i ÜHISTEENUSED hagi Sergei Somovi vastu

võlgnevuse väljamõistmiseks

Tsiviilasja hind

apellatsioonikohtus

216 eurot

Vaidlustatud kohtulahend

Viru Maakohtu 8. juuli 2022. a otsus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Sergei Somovi apellatsioonkaebus

Kohtuistungi toimumise aeg

29. november 2022

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Apellant

(kostja):

Sergei

Somov

(isikukood

XXXXXXXXXXX)

Vastustaja

(hageja):

AS

ÜHISTEENUSED

(registrikood

11052490),

volitatud

esindaja

Annemarie Taal

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada Sergei Somovi apellatsioonkaebus.

2. Tühistada Viru Maakohtu 8. juuli 2022 otsus,

millega

maakohus

rahuldas

AS-i

ÜHISTEENUSED hagi Sergei Somovi vastu

osaliselt.

3. Teha asjas uus otsus, millega jätta AS-i

ÜHISTEENUSED hagi Sergei Somovi vastu

rahuldamata.

4. Jätta menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus

AS ÜHISTEENUSED kanda.

5. Menetluskulude rahalise suuruse määrab

kindlaks maakohus pärast lõpplahendi jõustumist.

Edasikaebamise kord

Otsuse

peale

võib

esitada

kassatsioonkaebuse

Riigikohtule

päeva

jooksul

otsuse

kättetoimetamisest.

Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline

menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi

esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui

seaduses ei ole sätestatud teisiti.

Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab

ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse

põhjendamiseks

või

riigilõivu

tasumiseks

või

kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis

on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus

mõistliku

tähtaja

pärast

menetlusabi

taotluse

lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.

MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED

1. AS ÜHISTEENUSED (hageja) esitas 2. märtsil 2022 maksekäsu kiirmenetluse avalduse

Sergei Somovi (kostja) vastu 452 euro väljamõistmiseks. Kuna kostja esitas nõudele vastuväite,

anti nõue üle Viru Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses.

Hageja palus 23. märtsi 2022. a hagiavalduses mõista kostjalt välja võlgnevuse 423 eurot ja

menetluskulud. Hagiavalduse kohaselt asub aadressil XXXX, Narva eraparkla, kus parkimine

on lubatud parkimisloa alusel. Kostja oli sõiduki registreerimisnumbriga XXXXXX kasutaja.

Kostjale on väljastatud 11 leppetrahvi, igaüks 35 eurot, kokku 385 eurot, kuivõrd sõidukil

puudus nõuetekohane parkimisluba nii füüsilisel kui ka elektroonilisel kujul.

Parkimisõigust tõendav dokument, parkimiskell või kirjalik teade parkimise algusaja kohta

peab olema paigaldatud mootorsõiduki esiklaasile või armatuurlauale nähtavale kohale nii, et

väljastpoolt sõidukit oleks võimalik tuvastada parkimisaja algus või dokumendi kehtivus.

Leppetrahvide vormistamise aluseks on hageja parklates olevad tüüptingimused. Sõiduki

parklasse sisenemisel loetakse sõidukijuhi ja parklaoperaatori vahel sõlmituks leping, mille

kohaselt kohustub sõidukijuht kasutama parklat parkimistingimustes ettenähtud viisil.

Tingimuste rikkumisel on sõidukijuhil kohustus tasuda parklaoperaatori nõudmisel leppetrahvi.

Leppetrahvikviitungid on pärast vormistamist pandud sõiduki kojameeste vahele.

Parkimisteenuse osutamisel leppetrahvinõude panemist sõiduki esiklaasile kojamehe vahele

saab pidada tahteavalduse edastamise mõistlikuks viisiks tsiviilseadustiku üldosa seaduse

(TsÜS) § 70 mõttes (Riigikohtu 5. juuni 2019. a otsus tsiviilasjas nr 2-17-117146, p 12).

Leppetrahvid on edastatud mõistliku aja jooksul. Leppetrahvide maksetähtaeg oli 14 päeva.

Kostjale on saadetud kaks meeldetuletavat nõudekirja, millele kostja ei ole reageerinud. Kostja

ei ole tõendanud, et leppetrahvide vormistamise ajal kasutas sõidukit keegi teine.

Hageja on parkimist reguleerivad märgid paigaldanud kooskõlastatult maaomanikuga. Ala

laiendati aadressile XXXX J4 ja XXXX 16A korteriühistu palvel. Kostja viited liiklusseaduse

andmete säilitamist käsitlevatele normidele ja viivistasu sättele ei ole asjakohased. Kostja tegi

fotod endale sobiva nurga alt, mis ei võimalda tuvastada liikluskorraldusvahendi olemasolu.

Tasumata trahvide meeldetuletused saadetakse lihtkirjaga rahvastikuregistris märgitud

aadressile, 2019. a trahvide teated saadeti välja oluliselt hiljem, kuna puudus leping

Transpordiametiga.

2. Kostja vaidles hagile vastu. Hagiavaldusele ei ole lisatud ühtegi dokumenti, mis kinnitaks

hageja ja Narva linn, XXXX korteriühistu õigust kasutada XXXX maatükki parkimise

korraldamiseks. Fotod on väga halva kvaliteediga ega võimalda tuvastada parkimiskaardi

olemasolu või puudumist, samuti trahvikviitungi paigaldamist. Hageja ei ole teatanud

leppetrahvi nõudest mõistliku aja jooksul. Kostja sai nõuetest teada alles Pärnu Maakohtu

makseettepanekust 2022. aastal. Kostja ei ole trahvikviitungeid saanud, või kui on, siis on

klaasipuhastaja vahel olnud lihtsalt tühi leht, mitte trahvikviitung.

Kõigil 11 korral oli kostja sõiduk pargitud sõiduteel, kus puuduvad märgid parkimise

keelamiseks või viide eraparklale, või linna territooriumil. Ei korteriühistu territooriumil ega

ka linnalt renditud territooriumil pole paigaldatud parkimisele viitavaid liiklusmärke.

Parkimisreeglitega infotahvli tingimuse mittetäitmine ei saa olla aluseks leppetrahvi

koostamiseks. Kui hageja arvab, et kostja parkis keelatud kohas liiklusseaduse (LS) § 241

mõttes, siis on tegemist väärteoga, mille menetlejaks on Politsei- ja Piirivalveamet.

Hageja kodulehe andmetel on parkimisala XXXX kood P601 ja sellise koodiga parkimisala

asub Tallinnas. Sissenõudmiskulude väljamõistmine kostjalt kui tarbijalt

ei ole

võlaõigusseaduse (VÕS) § 1132 alusel põhjendatud. Kostja uuendas oma parkimiskaarti 1,5

aastat tagasi ja see on olnud parkimise ajal autos. Kostja möönis, et fotodelt ta seda ei näe.

MAAKOHTU LAHEND

3. Viru Maakohus rahuldas 8. juuli 2022. a otsusega hagi osaliselt, mõistis kostjalt hageja

kasuks välja leppetrahvi 210 eurot ja sissenõudekulud 6 eurot, jättis hageja menetluskulud 51%

ulatuses kostja kanda, mõistis kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud 71 eurot 40 senti ning

menetluskuludelt viivise alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg-s 1

sätestatud määras.

Vaidlust ei ole, et kostja auto parkis kõigil 11 korral alal, millel oli korteriühistu tellinud

parkimise korraldamise hagejalt.

LS § 186 lg 4 sätestab, et parkimist korraldab teeomanik või teehoiu korraldamise eest vastutav

isik liiklusmärkide, teemärgiste ning muude liikluskorraldusvahendite abil. Praegusel juhul

korraldas parkimist Narva linn, XXXX korteriühistuga sõlmitud lepingu alusel hageja.

Kostja hinnangul ei asu liiklusmärgid 362 "parkimiskeeld" ja 388 „mõjuala“ Narva linn, XXXX

14а korteriühistu territooriumil ega linnalt renditud territooriumidel (XXXX 16а ja XXXX J4,

Narva) ning ühelgi hageja esitatud fotol pole ühtegi parkimise liiklusmärki.

27. septembril 2021 tehtud parkimistrahvi juures on ühel fotol näha oranž märk

parkimistingimustega. Hageja esitatud fotodel on näha märk 381 „Üks mõjuala“, mis keelab

parkimise, koos kirjaga „Välja arvatud KÜ Narva XXXX 14a kirjalikul loal ja teenindav

transport“ ning märgid 643c „Eraparkla“, mis tähistab eraparkla algust, koos infoviidaga

„Parkimistingimused parklas“ (dtl 53, 100‒102, 105, 108, 110). Lisaks on fotodel parklas märk

parkimistingimustega (dtl 55‒56, 104, 106‒107) ning eraldi alal kombinatsioon märkidest 361

„Peatumiskeeld“, 833 „Mõjusuund“, 643c „Eraparkla“ ja infotahvlist „Välja arvatud KÜ Narva

XXXX 14a kirjalikul loal ja teenindav transport“ (dtl 106‒107). Võrreldes fotosid poolte

esitatud skeemidega, saab järeldada, et märgid on paigaldatud reguleerimaks parkimist hageja

opereeritavatel aladel.

Maakohus möönis, et parkimist keelav märk võib mõjuda vastuolulisena koos eraparkla

tähisega, kuid majandus- ja kommunikatsiooniministri 22. veebruari 2011. a määruse nr 12

„Liiklusmärkide ja teemärgiste tähendused ning nõuded fooridele“ § 10 lg 3 kohaselt tuleb

juhul, kui alale on pandud märgil 38 kujutatud märgile vasturääkivaid märke, vastaval teelõigul

järgida vasturääkivate märkide nõudeid. Praegusel juhul siis parkimise tingimusi reguleerivaid

nõudeid. Sama määruse § 20 lg-te 1 ja 2 kohaselt täpsustab või piirab tahvel märgi mõju ning

vajaliku sümboliga märgi puudumisel võib sümbolit asendada tekst.

Hageja on piisavalt tõendanud parkimist korraldavate märkide olemasolu kõnealusel

territooriumil ning nende mõju peaks autokoolis käinud inimesele olema mõistliku pingutusega

arusaadav.

VÕS § 9 kohaselt sõlmitakse leping pakkumuse esitamise ja sellele nõustumuse andmisega,

samuti muul viisil vastastikuste tahteavalduste vahetamise teel, kui on piisavalt selge, et

lepingupooled on saavutanud kokkuleppe. Leping võidakse sõlmida teatud käitumisega

väljendatud tahteavaldusega juhul, kui isikule on tema käitumise õiguslikud tagajärjed üheselt

mõistetavalt teatavaks tehtud. Parkimisalale sissesõidul on VÕS § 16 lg 1 ja § 20 lg 1 alusel

sõlmitud parkimiskoha üürileping (parkimisleping), millele kehtivad parklas olevad

parkimistingimused.

Parkimistingimuste p-i 7 kohaselt kohustub sõidukijuht vahetult pärast sõiduki parkimist

parklasse asetama parkimise õigust tõendava dokumendi esiklaasile või armatuurlauale nii, et

väljastpoolt mootorsõidukit oleks võimalik tuvastada tasutud parkimisaega või dokumendi

kehtivust, v.a kui parkimise eest tasutakse mobiiltelefoniga või pargitakse elektroonilise

parkimisloa alusel. Kostja on väitnud, et tal oli parkimise õigust tõendav dokument,

elektroonilise parkimisloa võimalusest ei ole ta olnud teadlik. Seega oli kostjal kohustus asetada

parkimiskaart sõidukis selliselt, et selle olemasolu oleks võimalik kontrollida. Hageja esitatud

fotod on enamuses tehtud pimedal ajal ja auto sisemus on halvasti nähtav. Samas ei ole

parkimiskaarti näha ka valgel ajal tehtud fotodel (dtl 37). Kostja ei osanud kohtuistungil

selgitada, kust peaks parkimiskaarti fotodel otsima. Parkimistingimuste kohaselt ei ole oluline

mitte lihtsalt parkimiskaardi olemasolu autos, vaid selle asetamine nähtavale selliselt, et kaardi

olemasolu oleks võimalik tuvastada. Seda kostja teinud ei ole, millega on ta lepingut rikkunud.

VÕS § 159 lg 2 sätestab, et kahjustatud pool kaotab õiguse leppetrahvi nõuda, kui ta mõistliku

aja jooksul pärast kohustuse rikkumise avastamist teisele lepingupoolele ei teata, et ta

leppetrahvi nõuab. Parkimistrahvid on tehtud ajavahemikul 27. oktoobrist 2019 ‒

27. septembrini 2021 (dtl 27). Hageja väitel on kostja auto klaasipuhastaja alla igakordselt

asetatud trahvikviitung ning kostjale on saadetud täiendavad meeldetuletused 28. juulil 2020 ja

2. märtsil 2022 (dtl 57). Meeldetuletuste kostjani jõudmine ei ole tõendatud.

Hageja esitatud fotodel on kileümbriku olemasolu auto klaasipuhastaja all tuvastatav

31. oktoobril 2019, 10. detsembril 2019, 18. juunil 2020, 21. novembril 2020, 23. detsembril

2020 ja 27. septembril 2021 vormistatud leppetrahvide puhul. Kostja väide, et kileümbrikus oli

lihtsalt tühi leht, ei ole eluliselt usutav. Riigikohus on tsiviilasjas nr 2-17-117146 selgitanud, et

leppetrahvinõude panemine sõiduki esiklaasile kojamehe vahele on tahteavalduse edastamise

mõistlikuks viisiks TsÜS § 70 mõttes. Hageja on esitatud fotodega piisavalt tõendanud, et

rikkumise kuupäeval on viidatud sõiduki kojamehe vahele asetatud leppetrahvinõue. Seega pidi

kostja saama leppetrahvide nõudmisest teada hiljemalt nende vormistamisele järgneval päeval.

27. oktoobril 2019, 25. novembril 2019, 24. jaanuaril 2020, 10. veebruaril 2020 ja 16. veebruaril

2020 vormistatud leppetrahvide puhul ei suutnud maakohus tuvastada fotodelt nende asetamist

auto klaasipuhastaja vahele. Kostja teavitamine neist enne märtsi 2022 ei ole tõendatud. Selleks

ajaks oli leppetrahvide tegemisest möödas üle kahe aasta, mida ei saa pidada teavitamiseks

mõistliku aja jooksul. Seega ei ole hageja suutnud piisavalt tõendada nimetatud viie leppetrahvi

nõudmisest teatamist kostjale mõistliku aja jooksul pärast rikkumise avastamist. Hageja nõue

on põhjendatud kuue leppetrahvi osas, s.o 210 eurot.

Hageja on palunud mõista kostjalt välja Transpordiametile tasutud riigilõiv 8 eurot (1 euro

leppetrahvi kohta) ja sissenõudmiskulud meeldetuletuskirjade saatmise eest 30 eurot.

VÕS § 1132 lg 2 p 1 alusel võib majandus- või kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja pärast

lepingu lõppemist nõuda tarbijalt tarbijaga sõlmitud lepingu alusel sissenõudmiskulude hüvitist

kogusummas kuni 30 eurot, seejuures võib esimese tarbijale saadetava tasulise

meeldetuletuskirja eest nõuda kuni 15 eurot ning kummagi järgmise kahe kirja eest kuni 5 eurot,

kui võlausaldaja nõue on kuni 500 eurot. Kuna meeldetuletuskirjade saatmine ei ole tõendatud,

on põhjendatud mõista välja vaid Transpordiametile tasutud riigilõiv 6 eurot, st 1 euro iga

rahuldatud leppetrahvinõude eest.

MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED

4. Kostja esitas maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palub tühistada maakohtu

otsuse osas, millega maakohus hagi rahuldas ning teha tühistatud osas uus otsus, millega jätta

hagi rahuldamata ja menetluskulu hageja kanda.

Apellatsioonkaebuse kohaselt on parkla sõidukite parkimiseks ettenähtud ehituslikult või

liikluskorralduslikult kujundatud ala, mille moodustavad parkimiskohad ja neid ühendavad

teeosad. Parkla tähistamiseks on olemas vastav osutusmärk 575a "Parkla", mida Narva linn,

XXXX korteriühistu territooriumil ja korteriühistu poolt renditud linnaterritooriumitel XXXX

tn J4 ja XXXX tn 16a ei ole.

Parkimine keelatud kohas LS § 241 mõttes on väärteomenetluse alluvuses. LS § 263 lg-te 1 ja

2 kohaselt on LS §-des 241 ja 261 sätestatud väärteo kohtuvälised menetlejad Politsei- ja

Piirivalveamet ja valla- või linnavalitsus. Hagejal puudub õigus trahvida.

Hageja ei ole tõendanud ei parkimislepingu sõlmimist ega seda, et hageja on XXXX 14a, Narva

parkimisalal parkimise korraldaja. Ei hageja ega korteriühistu juhatus pole esitanud

litsentseeritud spetsialisti poolt koostatud liiklusskeemi ega maaomanike luba (korteriühistu

üldkoosoleku

otsust

ja

linnavalitsuse

korraldust)

liiklusmärkide

paigaldamiseks.

Leppetrahvidel peab olema märgitud rikkumise täpne aadress. Kostja sõiduk XXXXXX oli

pargitud XXXX 14a territooriumil (ilma linna nimeta). Hagiavalduses on märgitud, et kostja

sõiduk oli pargitud parkimisalal P601 - XXXX 14a, Narva, kuid hageja kodulehe info kohaselt

asub parkimisala P601 Tallinnas.

Maakohus rahuldas 23. detsembri 2020. a leppetrahvi nr 1018000024 nõude, mille kohaselt oli

kostja sõiduk XXXXXX pargitud territooriumil XXXX 14a (ilma linna nimeta). Tegelikult oli

sõiduk pargitud linna territooriumil, sõiduteel aadressil XXXX tänav J4, Narva, kus puuduvad

liiklusmärgid parkimise keelamise kohta või viide eraparklale. Nimetatud kvartalisisene linna

teemaa ei ole kunagi olnud antud kasutamiseks Narva linn, XXXX korteriühistule.

Kostja täiendava 29. septembri 2022. a seisukoha kohaselt ei ole hageja tõendanud

parkimisreeglite rikkumise nõude õigeaegset esitamist kostjale. Samuti pole hageja tõendanud,

et kostja auto parkimiskohal olid olemas parkla liiklusmärgid. Neid liiklusmärke pole ka hageja

poolt tehtud fotodel.

5. Hageja vaidles apellatsioonkaebusele vastu, palus jätta selle rahuldamata ja menetluskulud

kostja kanda.

Maakohus ei ole segi ajanud väärteo- ja tsiviilkohtumenetlust. Tegemist on eraparkla

operaatoriga, kes väljastab parkimistingimuste rikkumise tuvastamisel leppetrahvi VÕS § 158

mõistes ning tegemist on tsiviilõigusliku vaidlusega.

Parkimistingimused on parkimislepingu osa VÕS § 37 lg 1 alusel. Tegemist on informatiivse

infotahvliga sõidukijuhi jaoks, millega tutvumise võimalus eraparklas peab sõidukijuhile olema

tagatud. Eraparkla olemasolust teavitab juhatusmärk 643c, mis tähistab eraparkla algust.

Määrav ei ole tingimuste sisuga tegelik tutvumine, vaid võimalus nende sisust teada saada ehk

võimalus nendega tutvuda (Riigikohtu 23. märtsi 2011. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-2-11, p 13).

Kostja ei esitanud ühtegi tõendit, et hageja ei või alal parkimisjärelevalvet teostada. Kostja ei

ole tõendanud, et kostjal on olnud luba parkimisaladel parkimiseks ja/või, et hageja leping

teenuse osutamiseks korteriühistule oleks tühine.

Leppetrahvinõude tõendamiseks peaks piisama sellest, kui parkla haldaja on pildistanud

parkimiskorda rikkunud autot äratuntavalt ja märkinud leppetrahvile parkimise aja ja koha

(Riigikohtu 6. detsembri 2017. a otsus tsiviilasjas nr 2-15-3430).

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

6. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb tühistada materiaalõiguse normi väära

kohaldamise ja menetlusõiguse rikkumise tõttu. Ringkonnakohus teeb tsiviilkohtumenetluse

seadustiku (TsMS) § 657 lg 1 p 2 alusel asjas uue otsuse, millega jätab hagi rahuldamata.

Menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus jäävad hageja kanda. Menetluskulud määrab

maakohus kindlaks pärast lõpplahendi jõustumist.

7. Hageja nõue kostja vastu on parkimislepingust tuleneva leppetrahvi saamiseks.

Hageja esitas ringkonnakohtule täiendava tõendina Narva linn XXXX KÜ korduva

üldkoosoleku protokolli 10. maist 2018. a. Nimetatud protokolli kohaselt otsustati sõlmida

parkimisjärelevalve leping AS-ga Ühisteenused.

Ringkonnakohus leiab esmalt, et kortermaja korteriomanike parkimise korraldamise üle

otsustamine korteriühistuga valitsetava kortermaja puhul ei ole korteriomandi valitsemisega

seotud küsimus, mida alates 1. jaanuarist 2018 sätestab korteriomandi- ja korteriühistuseadus

(vt Riigikohtu 3. aprilli 2019 otsus tsiviilasjas nr 2-17-16823, p 11). Tegemist kaasomandi

kasutamisega seotud küsimusega, milleks on vajalik kaasomanike kokkulepe või kaasomanike

häälteenamusel tehtud otsusel asjaõigusseaduse(AÕS) järgi. AÕS § 72 lg 1 esimese ja teise

lause järgi valdavad ja kasutavad kaasomanikud ühist asja kokkuleppel ning kaasomanike

häälteenamusega tehtava otsusega võib otsustada küsimusi, mis jäävad ühise asja tavapärase

valdamise ja kasutamise piiridesse. AÕS § 74 lg 1 järgi võib kaasomandis oleva asja

võõrandada või koormata, samuti asja või selle majanduslikku otstarvet oluliselt muuta ainult

kõigi kaasomanike kokkuleppel.

Korteriomanike autode tasuta parkimise võimaldamine üksnes teatud isikute ringile (loa

saanutele) ning parkimise tasuliseks muutmine (mh otsustamine selle üle, kes on tasu saamiseks

õigustatud isik), muudab ringkonnakohtu hinnangul kaasomandis oleva asja majanduslikku

otstarvet. Selleks on vaja kaasomanike kokkulepet AÕS § 74 lg 1 järgi. Korteriühistu liikmete

üldkoosolek ei saa otsustada häälteenamusega küsimusi, milleks on vajalik korteriomanike kui

kaasomanike kokkulepe (vt nt Riigikohtu 13. veebruari 2012. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-116-

11, p 21). Üldkoosoleku otsused ei ole korteriomanike kokkulepped. Korteriomanike

üldkoosoleku otsust saaks käsitada korteriomanike kokkuleppena üksnes juhul, kui koosolekul

osaleksid kõik korteriomanikud ja kõik hääletaksid otsuse vastuvõtmise poolt (vt Riigikohtu 9.

veebruari 2011. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-146-10, p 11). Seega ei ole hageja esitanud õigustust

parkimisteenuse osutamiseks.

8. Ringkonnakohus on täiendavalt seisukohal, et hageja ei ole menetluses tõendanud

parkimislepingu sõlmimist kostjaga. Hageja väitel on parkimisleping hageja ja kostja vahel

sõlmitud hageja tüüptingimustel, ka hageja siduv tahteavaldus lepingu sõlmimiseks tuleneb

hageja tüüptingimustest. Kostja on pakkumust aktseptinud auto parkimisega.

VÕS § 16 lg 3 järgi loetakse ettepanekut, mis on suunatud kindlaks määramata isikutele ja mis

seisneb reklaami, hinnakirjade, tariifide, näidiste, kataloogide ja muu sellise saatmises või

kaubaväljapanekus, samuti kauba või teenuse konkreetsele isikule mittesuunatud pakkumist

avalikus arvutivõrgus, loetakse ettepanekuks esitada pakkumus, kui ettepaneku tegija ei ole

selgesti väljendanud, et tegemist on pakkumusega.

Hageja väidete ja kohtule esitatud fotode kohaselt asub alal, kus hageja parkimisteenust osutab,

silt mille kohaselt on parkimine keelatud, välja arvatud KÜ Narva XXXX 14a kirjalikul loal ja

teenindaval transpordil (dtl 53). Ringkonnakohtule edastas hageja täiendavad fotod, millel on

näha peatumiskeelu märk ja selle all tähis „välja arvatud KÜ Narva XXXX 14a kirjalikul loal“.

Väidetavalt paikneb parkimist (või peatumist) keelavate siltide läheduses teine silt, millel on

hageja tüüptingimused, mille kohaselt loetakse AS Ühisteenused ning sõiduki omaniku või

kasutaja vahel sõlmituks eraparkla kasutamise leping. Ringkonnakohtu hinnangul ei saa

selliselt paigaldatud pakkumust lugeda tehtuks viisil, et seda pidada siduvaks pakkumuseks

VÕS § 16 lg 3 järgi sõlmida parkimisega leping hageja tüüptingimustel.

Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus ekslikult asunud seisukohale, et hageja ja kostja vahel

on parkimislepingu sõlmitud. VÕS § 37 lg 3 järgi ei loeta lepingu osaks tüüptingimust, mille

sisu, väljendusviis või esituslaad on niivõrd ebatavaline või arusaamatu, et teine lepingupool ei

võinud selle tingimuse olemasolu lepingus mõistlikkuse põhimõttest lähtudes oodata või seda

tingimust olulise pingutuseta mõista. Ka maakohus on leidnud, et parkimist keelav märk võib

mõjuda vastuolulisena koos eraparkla tähisega. Maakohus on aga ekslikult eraõigusliku

parkimislepingu sõlmituks lugemisel kohaldanud majandus- ja kommunikatsiooniministri

22.02.2011 määruse nr 12 „Liiklusmärkide ja teemärgiste tähendused ning nõuded fooridele“

§ 10 lõiget 3, mille kohaselt tuleb juhul, kui alale on pandud märgil 38 kujutatud märgile

vasturääkivaid märke, vastaval teelõigul järgida vasturääkivate märkide nõudeid. Viidatud

määrus ei reguleeri võlaõiguslikku parkimislepingu sõlmimist.

Mõistlikul isikul ei ole võimalik saada hageja poolt väidetava parkimisteenuse osutamiseks

paigaldatud tähistustest aru nii, et auto parkimisega kohta, kus see ei ole lubatud, ta siiski sõlmib

parkimislepingu.

Hageja on kostja vastu esitanud üksnes lepingu rikkumisest tulenava nõude, muid nõudeid

hageja esitanud ei ole.

14. Hagi rahuldamata jätmise tõttu jäävad maa- ja ringkonnakohtus kantud menetluskulud

TsMS § 162 lg 1 järgi hageja kanda.

15. Menetluskulude rahalise suuruse määrab TsMS § 177 lg 2 järgi kindlaks maakohus

(vt Riigikohtu 10. aprilli 2019 lahend tsiviilasjas nr 2-15-1553, p 25).

(allkirjastatud digitaalselt)

(allkirjastatud digitaalselt)

(allkirjastatud digitaalselt)

Vahur-Peeter Liin

Üllar Roostoja

Triin Uusen-Nacke