2-21-2510/51 · Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Rüütli tänaval

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja

Kohtunik

Heli Käpp

Kohtujurist

Terje Vahemäe

Tsiviilasja number

2-21-2510

Määruse tegemise aeg ja koht

20. detsember 2022, Pärnu

Tsiviilasi

X hagi Y vastu ühisvara jagamiseks

Tsiviilasja hind

3500 eurot

Menetlustoiming

Menetluse lõpetamine kompromissi kinnitamisega, kirjalik

menetlus

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja:

X

(isikukood

xxxxxxxxxxx,

e-post

xxx);

lepinguline esindaja vandeadvokaat Ljudmila Tamar (e-

post menetlus@tamar.ee)

Kostja/vastuhageja: Y (isikukood xxxxxxxxxxx; e-post:

xxx);

lepinguline

esindaja

vandeadvokaat

Anne

Värvimann (e-post: anne@advokjaadiburoo.ee)

Viimane kohtuistung

13. oktoober 2022, osalesid X, adv Ljudmila Tamar, Y

RESOLUTSIOON

I. Kinnitada X ja Y vahel sõlmitud ja digitaalselt allkirjastatud järgmine kompromiss:

„Pooled on kokku leppinud lõpetada tsiviilasja nr 2-21-2510 kohtuvaidlus kompromissiga,

(edaspidi kompromiss) mille sisu on alljärgnev:

1. Lõpetada X ja Y ühisomand ning jagada ühisvaraks olev kinnisasi aadressil xxx, (registriosa

nr xxxxx, katastritunnus xxxxx:xxx:xxxx) selliselt, et kinnisasi jääb Y (isikukood

xxxxxxxxxxx) ainuomandisse.

2. Pooled käsitlevad käesolevat kompromissi asjaõiguslepinguna asjaõigusseaduse § 64¹

tähenduses, mille notariaalset tõestamist asendab kokkuleppe sõlmimine kohtu kinnitatud

kompromissina TsMS § 430 lg 6 järgi.

3. Y kohustub tasuma Xle kompromissi p-s 1. märgitud kinnisasja omandi kaotamise eest

hüvitist summas 10 800 (kümme tuhat kaheksasada) eurot X AS SEB arvelduskontole nr

EExxx järgnevalt:

- Y tasub X arveldusarvele igal kalendrikuul 1000 (üks tuhat) eurot hiljemalt 20. kuupäevaks

alates 20.12.2022. a kuni 20.09.2023. a (k.a)

- 20.10.2023. a tasub Y X´e kontole viimase maksena 800 (kaheksasada) eurot.

4. X kinnitab, et annab KRS § 341 lg 1 kohase nõusoleku p-s 1 loetletud vara kohta avatud

kinnistusregistriosa teises jaos omaniku kande muutmiseks ja palub kinnisasja ainuomanikuna

sisse kanda Y (isikukood xxxxxxxxxxx) tingimusel, Y on tasunud Xle käesoleva kompromissi

Tsiviilasi nr 2-21-2510

2 (4)

p-s 3 toodud hüvitise täies ulatuses. X on teadlik, et jõustunud kohtumäärus kompromissi

kinnitamise kohta asendab tema nõusoleku (KRS § 341 lg 8, TsMS § 594). X nõusolek

(tahteavaldus) muutub kehtivaks Y poolt kompromissi punktis 3 kokkulepitud summa

täieliku tasumise kuupäevast. Tasumise kinnitamiseks esitab Y või X kinnistusosakonnale

maksekorraldused kompromissi punktis 3 nimetatud summa tasumise kohta.

5. Jagada X ja Y ühisvara hulka kuuluv, laenulepingust nr 05-131580-EL tulenev laenu- ja

kindlustuskohustus selliselt, et laenulepingust nr 05-131580-EL tulenev laenu- ja

kindlustuskohustus poolte omavahelistes suhetes ja panga ees jääb üksnes Y kanda ning Yl ei

ole X vastu laenulepingu täitmisest tulenevaid tagasinõudeid. Juhul kui laenulepingust tulenev

nõue esitatakse otse Xle ja ta peab nõude täitma, tekib Xl täidetu osas tagasinõue Y vastu.

6. Pooled kinnitavad, et nad loevad kompromissist tulenevate kohustuste täitmisega poolte

ühisvara lõplikult jagatuks ning tsiviilasja nr 2-21-2510 aluseks olevast õigussuhtest tulenevad

vaidlused kokkuleppel lahendatuks ning neil puuduvad teineteise suhtes poolte ühisvara

jagamisega seonduvalt ja tsiviilasjast nr 2-21-2510 tulenevalt (sh seoses Y nõudega X vastu

kinnistule tehtud kulutuste hüvitamiseks) mistahes varalised või mittevaralised nõuded.

7. Kompromiss kehtib vaid tervikuna.“

II. Lõpetada menetlus tsiviilasjas 2-21-2510.

III. Menetluskulud jäävad poolte endi kanda. Hüvitatavate kulude puudumise tõttu kohus

menetluskulude suurust kindlaks ei määra.

IV. Tagastada Xle (X) hagilt tasutud riigilõivust pool, s.o 150 eurot, mis kanda X arvelduskontole

nr EExxx, AS SEB.

V. Tühistada xx. xx xxxx algusega kell 11.00 määratud kohtuistung tsiviilasjas nr 2-21-2510.

Edasikaebamise kord

TsMS § 661 lg 4 ja poolte kokkuleppe alusel ei saa kohtumääruse peale edasi kaevata, sest pooled

kokkuleppel välistasid määruskaebuse esitamise õiguse. Määrus jõustub menetlusosalistele

kättetoimetamisest (TsMS § 466 lg 1 ja lg 3).

ASJAOLUD JA KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED

1. Pärnu Maakohtu menetluses on X hagi Y vastu ühisvara jagamiseks. X taotleb jätta kostja

ainuomandisse poolte ühisvaraks olev kinnistu, kostja kanda kinnistu soetamiseks võetud

laenukohustus ning mõista kostjalt hageja kasuks välja hüvitis. Alternatiivselt hageja taotleb müüa

kinnistu avalikul enampakkumisel ja müügist saadud raha pärast laenukohustuse täitmist ja

müügikulude tasumist jagada poolte vahel.

2. Kostja vaidles hagile vastu, leides, et on teinud kinnistule oma vahendite arvelt kulutusi ja tasunud

laenu- ning kindlustusmakseid, mida palub hüvitisega tasaarvestada.

3. 19. detsembril 2022 saabus kohtule poolte vahel sõlmitud, X poolt 12. detsembril ja Y poolt

16. detsembril 2022 digitaalselt allkirjastatud kompromissleping. Pooled on kokku leppinud, et

ühisvarasse kuuluv kinnisasi jääb kostja ainuomandisse, kinnistu soetamiseks võetud

laenukohustuse jäägi tasumise eest vastutab kostja üksinda ning kostja maksab hagejale hüvitist

10 800 eurot igakuiste osamaksetena, 1000 eurot kuus (viimane osamakse 800 eurot). Hageja annab

nõusoleku kinnistusraamatus vajalike õigusmuudatuste tegemiseks tingimusel, et kostja on kogu

hüvitise hagejale ära maksnud.

Pooled kinnitavad kompromisslepingus, et on teadlikud seadusest tulenevatest nõuetest kohtuliku

kompromissi sõlmimisele ja kohtuliku kompromissi täitemenetluse seadustiku § 2 lg 1 p 1 kohaselt

kuuluvad tsiviilasjades jõustunud kohtumäärustest tulenevad nõuded täitemenetluse seadustiku

alusel sundtäitmisele. Pooled on aru saanud kompromissi sisust ja kompromissi tingimused

vastavad poolte tahtele.

Pooled kokkuleppel loobusid kompromissi kinnitamise määruse peale edasikaebamise õigusest.

Tsiviilasi nr 2-21-2510

3 (4)

4. TsMS § 430 lg 1 kohaselt pooled võivad menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni

lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab

menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused.

Asjaõigusseaduse (AÕS) § 70 lg 6 järgi kohaldatakse ühisomandile kaasomandi kohta käivaid

sätteid, kui ühisomandit sätestavas seaduses ei ole sätestatud teisiti. AÕS § 77 lg 1 annab

kaasomanikele õiguse kaasomandi lõpetamiseks vastavalt kaasomanike kokkuleppele. AÕS § 77 lg

2 kohaselt juhul, kui kaasomanikud ei saavuta kokkulepet kaasomandis oleva asja jagamise viisi

suhtes, otsustab kohus hageja nõudel, kas jagada asi kaasomanike vahel reaalosades, anda asi ühele

või mitmele kaasomanikule, pannes neile kohustuse maksta teistele kaasomanikele välja nende osad

rahas, või müüa asi avalikul või kaasomanikevahelisel enampakkumisel ning saadud raha jagada

kaasomanike vahel vastavalt nende osa suurusele. Kohus leiab, et eeltoodu ei välista pärast hagi

kohtule esitamist kaasomandi lõpetamist kokkuleppega, mille kohus kinnitab.

5. AÕS § 641 sätestab, et kinnisomandi üleandmiseks ja kinnisasja koormamiseks asjaõigusega,

samuti kinnisasja koormava asjaõiguse üleandmiseks, koormamiseks või selle sisu muutmiseks on

nõutav õigustatud isiku ja teise poole notariaalselt tõestatud kokkulepe (asjaõigusleping) ja

sellekohase kande tegemine kinnistusraamatusse, kui seadus ei sätesta teisiti.

AÕS § 119 lg 1 näeb ette, et tehing, millega kohustatakse omandama või võõrandama kinnisasja,

peab olema notariaalselt tõestatud. Sama paragrahvi 2. lõike järgi muutub vorminõuet järgimata

tehtud kohustustehing kehtivaks, kui tehingu täitmiseks on sõlmitud asjaõigusleping ja tehtud vastav

kanne kinnistusraamatusse.

AÕS § 120 lg 1 järgi peab kinnisomandi üleandmiseks vajalik asjaõigusleping olema notariaalselt

tõestatud. Asjaõigusleping võib sisalduda ka kohtulikus kompromissis.

TsMS § 430 lg 6 kohaselt kokkuleppe sõlmimine kohtu kinnitatud kompromissina asendab

kokkuleppe notariaalset tõestamist.

6. Kinnistusraamatusse

kande

tegemiseks,

muutmiseks

või

kustutamiseks

on

kinnistusraamatuseaduse (KRS) § 341 lg 1 alusel nõutav selle isiku nõusolek, kelle

kinnistusregistriossa kantud õigust kanne kahjustaks (puudutatud isik), kui seaduses ei ole sätestatud

teisiti. KRS § 341 lg 5 kohaselt peab puudutatud isiku nõusolek olema notariaalselt kinnitatud, kuid

tulenevalt KRS § 341 lg-st 3 võib puudutatud isiku nõusolek sisalduda ka kinnistamisavalduses.

Sama paragrahvi 8. lõike järgi võib puudutatud isiku nõusolekut asendada jõustunud või viivitamata

täitmisele kuuluv kohtulahend, millega on tuvastatud nõusoleku andmise kohustus. Hageja X on

kompromissis kinnitanud, et nõustub omandiõiguse kannete muutmisega ja Y ainuomandiõiguse

kohta kinnistusraamatusse kande tegemiseks, kui Y on kogu hüvitise X-le tasunud. Kohus leiab, et

selliseid kinnitusi ja kokkuleppeid sisaldav kohtumäärus võib olla käsitatav kohtulahendina, millega

kohus on tuvastanud hageja kohustuse anda kostja kinnistusraamatusse ainuomanikuna

sissekandmiseks vajalikud tahteavaldused.

7. Kõike eelnevat arvestades kohus kinnitab kompromissi ja TsMS § 428 lg 1 p 4 kohaselt lõpetab

asjas menetluse. Menetluse lõpetamisel kompromissi kinnitamisega on samad materiaalõiguslikud

ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene

teisiti.

8. TsMS § 661 lg 4 lubab hagimenetluses poolte kokkuleppel määruskaebuse esitamise õiguse

välistada. TsMS § 466 lg-te 1 ja 3 alusel jõustub määrus, mis seaduse kohaselt on jõustumise järel

täitedokumendiks, pooltele kättetoimetamisest.

9. TsMS § 173 lg 1 alusel kohus märgib määruses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel.

TsMS § 168 lg 3 kohaselt kompromissi korral jäävad menetluskulud poolte endi kanda, kui nad ei

lepi kokku teisiti. Pooled teisiti kokku ei leppinud, vaid on kompromissi dokumendis menetluslike

avalduste ja taotluste alajaotuses märkinud samuti, et poolte menetluskulud jäävad poolte endi

kanda. Hüvitatavate kulude puudumise tõttu kohus kulude suurust kindlaks ei määra.

Tsiviilasi nr 2-21-2510

4 (4)

10. Hageja taotleb tasutud riigilõivust poole tagastamist, kuna menetlus lõpeb kompromissiga.

TsMS § 150 lg 2 p 1 näeb ette, et pool menetluses tasutud riigilõivust tagastatakse, kui pooled

sõlmivad kompromissi. TsMS § 150 neljandast lõikest tulenevalt tagastab riigilõivu kohus, kelle

menetluses asi viimati oli, üksnes selle menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus või kelle

eest riigilõiv tasuti. Riigilõiv tagastatakse menetlusosalisele, kes selle pidi tasuma, või tema

korraldusel muule isikule.

11. Kohtute infosüsteemi andmetel tasus 17.02.2021 selles asjas hagiavalduse esitamisel riigilõivu

300 eurot X eest Advokaadibüroo Tamar. Vastavalt hageja taotlusele tuleb tasutud riigilõivust pool,

s.o 150 eurot, tagastada riigilõivu tagastamise taotluses näidatud hageja pangakontole.

12. Kuna menetlus tsiviilasjas lõpeb kompromissi kinnitamisega, tühistab kohus selles asjas xx xx

xxxx määratud kohtuistungi.

(allkirjastatud digitaalselt)

Heli Käpp

kohtunik