Legislator Case Law & Legislation
2-21-2080/36 AI generated

2-21-2080/36 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

Case Number 2-21-2080/36
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

TWIN TIMBER OÜ (pankrotis) pankrotihaldur Andres Tootsman (edaspidi pankrotihaldur Harju Maakohus kuulutas 24.08.2020 kohtumäärusega tsiviilasjas nr 2-20-4010 välja TWIN

Legislator headnote

AI generated

2-21-2080/36 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja: TWIN TIMBER OÜ (pankrotis) pankrotihaldur Andres Tootsman (edaspidi pankrotihaldur Harju Maakohus kuulutas 24.08.2020 kohtumäärusega tsiviilasjas nr 2-20-4010 välja TWIN

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

Kohtunik

Piret Rõuk

Otsuse avalikult

teatavakstegemise aeg ja koht

Kohtuotsus tehakse avalikult teatavaks 20.detsembril 2022

tsiviilkantseleis Lubja 4 Tallinnas ja avalikus e-toimikus

Tsiviilasja number

2-21-2080

Kohtuasi

TWIN TIMBER OÜ (pankrotis) pankrotihalduri Andres

Tootsmani hagi Osaühing Oikumena vastu võla ja viivise

väljamõistmiseks

Tsiviilasja hind

298 345,53 eurot

Menetlusosalised ja esindajad

Hageja: TWIN TIMBER OÜ (pankrotis, registrikood

14607958) pankrotihaldur Andres Tootsman, aadress Roseni

7, Tallinn 10111, e-post andres.tootsman@haldur.just.ee,

lepingulised esindajad vandeadvokaat Denis Piskunov ja

advokaat Marek Keiman

Kostja: Osaühing Oikumena, registrikood 10459107, aadress

Raua tn 16a, 10120 Tallinn, e-post xxxx, lepingulised

esindajad Tatjana Kostrõkina ja Jelena Aru

Kohtuistungi aeg

14.november 2022

Resolutsioon

1. TWIN TIMBER OÜ (pankrotis) pankrotihalduri Andres

Tootsmani hagi Osaühing Oikumena vastu võla ja viivise

väljamõistmiseks rahuldada

2. Välja mõista Osaühingult Oikumena põhivõlgnevus

269 311,86 eurot, hagi esitamiseni sissenõutavaks

muutunud viivis 7482,43 eurot ja viivis põhivõlgnevuselt

(269 311,86 eurot) VÕS § 113 lg 1 teises lauses

sätestatud määras alates hagi esitamisest kuni kohustuse

kohase täitmiseni TWIN TIMBER OÜ (pankrotis)

kasuks

Menetluskulude jaotus

Hagimenetluse kulud jätta Osaühing Oikumena kanda ja

määrata kindlaks pärast kohtuotsuse jõustumist

Edasikaebamise kord

Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna

Ringkonnakohtule

päeva

jooksul,

alates

otsuse

apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie

kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult

teatavakstegemisest

Hageja nõue

1. TWIN TIMBER OÜ (pankrotis) pankrotihaldur Andres Tootsman (edaspidi pankrotihaldur

või hageja) palus Osaühingu Oikumena (edaspidi kostja) vastu kohtule esitatud hagis välja

mõista kostjalt põhivõlgnevus 269 311,86 eurot, hagi esitamiseni sissenõutavaks muutunud

viivis 7482,43 eurot ja viivis põhivõlgnevuselt (269 311,86 eurot) VÕS § 113 lg 1 teises

lauses sätestatud määras alates hagi esitamisest kuni kohustuse kohase täitmiseni TWIN

TIMBER OÜ (pankrotis) kasuks.

Hagiavalduse asjaolude kokkuvõte

2. Harju Maakohus kuulutas 24.08.2020 kohtumäärusega tsiviilasjas nr 2-20-4010 välja TWIN

TIMBER OÜ (edaspidi pankrotivõlgnik) pankroti ja nimetas pankrotihalduriks hageja, kes

osaleb oma ülesannetest tulenevalt poolena pankrotivõlgniku asemel kohtus pankrotivaraga

seotud vaidlustes. Pankrotivõlgniku Swedbank AS-is avatud arvelduskonto xxxx väljavõttelt

nähtuvad rahaülekanded perioodil 08.02.2019 -24.07.2019 kostjale kokku 293 901,86 eurot.

Kostjale tehtud tehingute kohta puuduvad igasugused kuludokumendid ning tõendid, millest

nähtuks õigussuhte olemasolu poolte vahel ning rahaülekannetele vastusoorituse saamine.

Kostja on pankrotivõlgnikule tagasi kandnud 24 590 eurot. Hageja esitas 25.09.2020 kostjale

nõudekirja, milles palus pankrotivõlgnikult alusetult saadud 269 311,86 tagastamist 10

kalendripäeva jooksul hiljemalt 05.10.2020. Kostja keeldus antud summa tagastamisest

väites, et on ajanud pankrotivõlgnikuga puiduäri, tarnides pankrotivõlgnikule puitu,

olenemata sellest, et kostja on 22 aastat tegutsenud hoopis reisibüroona. Hagiavalduse

esitamise seisuga ei ole pankrotivõlgnik ega kostja esitanud hagejale vaatamata

järelepärimistele tõendeid asjaolu kohta, et pankrotivõlgniku ja kostja vahel eksisteeriks

rahaülekannete tegemise aluseks olevaid müügilepinguid. Samuti ei ole hagejale esitatud

tõendeid, millest nähtuks mõne muu õigussuhte olemasolu, mis lubaks vastavaid

rahaülekandeid teha. Pankrotivõlgniku pangakonto väljavõtetest nähtub, et raha, mis

pankrotivõlausaldajad laenuna või ettemaksuna pankrotivõlgnikule maksid kanditi kohe

kostja arvele. Kostja väited pankrotivõlgnikule puidu müügi kohta on paljasõnalised ning

kostja poolt täielikult tõendamata. Pankrotivõlgniku esindaja suunas kolmandate isikutega

sõlmitud puidumüügi tehingutest tuleneva tulu kostjale, ilma et kostja oleks kolmandate

isikutega lepingutingimusi läbirääkinud, korraldanud lepingute täitmist või üleüldse

õigussuhtes osalenud, kostjat kasutati pankrotivõlgniku poolt üksnes raha vastuvõtmiseks.

Pankrotivõlgniku esindaja eelneval korraldamisel tarnitud puidu eest tasuti pankrotivõlgniku

asemel kostjale, et suunata kaubandustehingutest saadav raha kostja arvele ja jätta

pankrotivõlgniku arvele üksnes kohustused pankrotivõlausaldajate ees. Seega kasutas

pankrotivõlgniku esindaja kostjat raha vastuvõtmiseks ja tulu teenimiseks tehingutega, mille

osapooleks oli näilikult kostja. Puuduvad tõendid pankrotivõlgniku ja kostja sisesuhtest,

millest tuleneks pankrotivõlgniku kohustus kostjale rahaülekandeid teostada või nähtuks

panrotivõlgnikule vastusooritus. Eelnevaga on pankrotivõlgnik tehtud varatuks ning

pankrotivõlausaldajate nõuete rahuldamine algusest peale võimatuks. Pankrotivõlgniku ja

sellega seotud isikute suhtes on alustatud kriminaalmenetlus nr xxxx suures ulatuses

kelmuse, rahapesu ja dokumendi võltsimise tunnustel (KarS 209 lg 2, § 344 lg 1 ja § 394 lg

2), et ebaõige ja võltsitud teabega kallutati pankrotivõlausaldajaid finantseerima

pankrotivõlgniku näilikke puidutarne tehinguid. Hagejale teadaolevalt on pankrotivõlgniku ja

kostja seaduslikud esindajad lähikondsed, mistõttu on alust uskuda, et kostjat kasutati

pankrotivõlgniku kuritegelikul teel saadud raha päritolu näiliselt legaalseks muutmiseks.

Pankrotivõlgniku esindajad on kriminaalmenetluse eest põgenenud Ukrainasse ning nende

asukoht on teadmata. Eelneva valguses on eluliselt ebausutav, et pankrotivõlgniku ja kostja

vahel eksisteerinuks ausad õigussuhted. Kostja 2019.a majandusaasta aruandest saab

järeldada, et pankrotivõlgnikult saadud raha ei ole selles üldse arvestatud või et suurem osa

kostja käibest oligi pankrotivõlgniku raha pesemine. Hageja on seisukohal, et kostjale on

pankrotivõlgniku arvelduskontolt tehtud ülekandeid ilma õigusliku aluseta, millest tulenevalt

on kostja osundatud raha 269 311,86 eurot saanud alusetult. Hagis esitatud põhinõudelt

arvestatud hagi esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivisenõue määraga 8% aastas on

7482,43 eurot ja hageja palub välja mõista ka edasiulatuva viivise.

Kostja vastuväidete kokkuvõte

3. Kostja vaidles hagile vastu ja palus selle rahuldamata jätta. Pankrotivõlgnik ei teinud kostjale

alusetuid sooritusi, vaid poolte vahel oli võlasuhe, millest tulenevalt kostjal oli õigus raha

saada ja ta ei pea seda tagasi maksma. Kostja põhitegevusalaks on reiside korraldamine, kuid

lisaks reisibüroo tegevusele tegeles kostja ka puitmaterjalide ostu ja müügiga. Puitmaterjalide

müügitegevus seisnes selles, et kostja ostis puitmaterjale Valgevene ettevõtjatelt või FIE-delt

ja müüs edasi EL-is registreeritud ettevõtjatele. Kostja hakkas tegelema puitmaterjalide ostu-

müügiga 2018.a. Kostja pangakontolt nähtub, et vaidlusalusel perioodil tasus kostja

erinevatele tarnijatele ning transpordiettevõtetele ja kostja kontole laekusid ülekanded

erinevatelt saepuru ostjatelt. Pankrotivõlgnik oli üks kostja ostjatest, kelle jaoks ostis kostja

kaupa Valgevene algmüüjatelt FCA tingimustel (kauba üleandmine müüja loast) ning tarnis

kauba DAP (Riga) tingimustel. Vaidlusalusel perioodil väljastati pankrotivõlgnikule ka

arved. Kostja andmetel müüs pankrotivõlgnik saadud kauba koheselt edasi, mille eest sai

raha enda pangakontole. Puitmaterjalide müügiga kaasnesid kostjale vaidlusalusel perioodil

saepuru ostukulud enam kui 260 000 eurot ja transpordikulud enam kui 85 000 eurot. Kõik

kulud on kajastatud raamatupidamises, seega on asjakohatud väited, et pankrotivõlgnikule

jäeti üksnes kohustused ja puidumüügi tehingutest tuleneva tulu suunati kostjale.

Pankrotivõlgnikule müüdud saepuru liikus peamiselt suunas Valgevene – Läti (Riia) ja kauba

liikumist tõendavad CMR-id. Arvestades kostja pangakonto väljavõtet, pearaamatu

väljavõtteid, arveid, CMRe jne on ilmne, et hageja süüdistused ja etteheited on alusetud.

Kostja leiab, et sellises olukorras ja sellises menetlusstaadiumis ei pea tema täiendavalt

selgitama kolmandatele isikutele oma äripõhimõtteid. Kostja kinnitab, et müüs

pankrotivõlgnikule saepuru, mille eest väljastas arved ja sai raha. Hageja väide, et kostja on

reisibüroo, kes sai pankrotivõlgnikult alusetult 269 311,86 eurot on asjakohatu. Kostja ja

pankrotivõlgniku vahel eksisteerisid võlaõiguslikud suhted, mille raames kostja müüs ja

tarnis pankrotivõlgnikule saepuru ning pankrotivõlgnik tasus tarnitud saepuru eest.

Kohtuotsuse põhjendused

4. Pooltel ei ole vaidlust, et Harju Maakohus kuulutas 24.08.2020 kohtumäärusega tsiviilasjas

nr 2-20-4010 välja pankrotivõlgniku pankroti ja nimetas pankrotihalduriks hageja; et

pankrotivõlgnik on teinud kostjale Swedbank AS-is avatud arvelduskontolt xxxx ülekandeid

269 311,86 euro ulatuses; et hageja esitas 25.09.2020 kostjale nõudekirja, milles palus

pankrotivõlgnikult 269 311,86 euro tagastamist 10 kalendripäeva jooksul hiljemalt

05.10.2020, et hagi esitamise seisuga ei ole kostja pankrotivõlgnikule nõutud summat

tagastanud.

5. Pooltel on vaidlus selle üle, kas pankrotivõlgniku ja kostja vahel oli võlasuhe, millest

tulenevalt oli kostjal õigus raha saada, et pankrotivõlgnik ei teinud kostjale alusetuid

sooritusi ning kostja ei pea 269 311,86 eurot tagasi maksma.

6. PankrS § 35 lg 1 p 1 ja 2 kohaselt moodustub pankroti väljakuulutamisega pankrotivõlgniku

varast pankrotivara ja haldurile läheb üle võlgniku vara valitsemise õigus ning õigus olla

võlgniku asemel kohtumenetluses menetlusosaliseks vaidluses, mis puudutab pankrotivara

või vara, mille võib arvata pankrotivarasse. VÕS § 1028 lg 1 kohaselt, kui isik (saaja) on

teiselt isikult (üleandja) midagi saanud olemasoleva või tulevase kohustuse täitmisena, võib

üleandja saadu saajalt tagasi nõuda, kui kohustust ei ole olemas, kohustust ei teki või kui

kohus langeb hiljem ära.

7. Kohus on seisukohal, et kostja esitatud tõenditega kogumis ei saa lugeda tõendatuks kostja

vastuväiteid, et pankrotivõlgniku ja kostja vahel olid õigussuhted ja kostja ei ole

rahaülekandeid saanud alusetult, alljärgnevatel põhjendustel. Kostja pangakonto väljavõte,

arved, saatelehed (CMR-id) ega kirjavahetus ei tõenda õigussuhet pankrotivõlgniku ja kostja

vahel, tingimusi millistel pankrotivõlgnik väidetavalt kostjalt puitu tellis ega väidetud

puidumüügitehingutest vastusoorituste saamist. Tehingute alusdokumente või tõendeid -

näiteks lepinguid, pankrotivõlgniku poolt kauba tellimist, tellitud kauba üleandmist

pankrotivõlgnikule, pooltevahelise õigussuhte kohta kostja esitanud ei ole. Kostja

pangakonto väljavõttest nähtub, et pankrotivõlgnik on teinud kostjale ülekandeid ning, et

kostja on kasutanud saadud raha erinevateks makseteks, sh kostja enda ärikulude katteks.

Pangakonto väljavõttest nähtuvalt on kostja teinud ülekandeid Valgevene ettevõtjatele, kuid

need ei tõenda, et Valgevenest tarniti puitu pankrotivõlgniku korraldustel või tema tellimuste

täitmiseks. Ka kostja esitatud arved ei tõenda õigussuhet pankrotivõlgnikuga.

8. Kostja esitatud saatelehed (CMR-id) ei ole osaliselt vastavuses kostja esitatud arvetega ja

paljudelt CMR-idelt nähtub, et kauba saajaks on kostja või muu isik. Nii nähtub kostja

menetlusdokumendi lisadena 2-4, 10-11, 13-19, 29-30, 32, 39, 41-43, 45, 53-54 esitatud

CMR-idest nähtub, et kauba saajaks on kostja pankrotivõlgniku nimel; lisadena 6-9, 12, 20-

27, 31, 33-34, 36-38, 40, 44, 49-50 esitatud CMR-idest nähtub, et kauba saajaks on kostja;

lisadena 35 ja 55 esitatud CMR-idest nähtub, et kauba saajaks on Hiina ühing nimega

Xiamen CCRE Logistics CO., LTD ning lisadena 46, 48 ja 51 esitatud CMR-idest nähtub, et

kauba saajaks on Hiina ühing nimega Xiamen ITG Paper CORP., LTD. Järelikult ei ole

tõendatud kauba üleandmine pankrotivõlgnikule või tema korraldusel kolmandale isikule.

Kostja viidatud kolmandad isikud, kellele kostja väitel pankrotivõlgnik kauba edasi müüs, ei

ole pankrotivõlgnikule raha maksnud. Kostja esitatud CMR-id ja arved ei ole omavahel

seostatavad, sest CMR-idel märgitud kauba sortiment ja kogus ei lange kokku arvetel

kajastatuga. Nii nähtub, et arve TW2019/1 järgi pidi kauba maht olema 78.35 m3, kuid CMR-

ide (lisad 2 ja 3) järgi tarniti 62.63 m3, arve TW2019/02 järgi pidi kauba maht olema 97.05

m3, kuid CMR-ide (lisad 4, 20 ja 11) järgi tarniti 88.98 m3; arve TW2019/03 järgi pidi kauba

maht olema 85.75 m3, kuid kostja väljatoodud CMR-ide (lisad 10 ja 6) järgi tarniti 64.07 m3,

arve TW2019/04 järgi pidi kauba maht olema 226.99 m3, kuid kostja väljatoodud CMR-ide

(lisad 7, 5 ja 17) järgi tarniti 100m3, arve TW2019/05 järgi pidi kauba maht olema 378.31

m3, kuid kostja väljatoodud CMR-ide (lisad 9, 16, 21, 12, 13, 14, 15, 18, 19, 8 ja 20) järgi

tarniti 373.59 m3, arve TW2019/06 järgi pidi kauba maht olema 450.68 m3, kuid kostja

väljatoodud CMR-ide (lisad 22, 28, 29, 30, 23, 25, 26, 27, 31 ja 24) järgi tarniti 302.22 m3,

arve TW2019/07 järgi pidi kauba maht olema 349.32 m3, kuid kostja väljatoodud CMR-i

(lisa 24) järgi tarniti 34.46 m3, arve TW2019/08 järgi pidi kauba maht olema 424.66 m3, kuid

kostja väljatoodud CMR-ide (lisad 42, 43, 33, 37, 44 ja 36) järgi tarniti 197.93 m3, arve

TW2019/09 järgi pidi kauba maht olema 226.03 m3, kuid kostja väljatoodud CMR-i (lisa 41)

järgi tarniti 31.16 m3, arve TW2019/10 järgi pidi kauba maht olema 273.97 m3, kuid kostja

väljatoodud CMR-i (lisa 39) järgi tarniti 31.6 m3, arve TW2019/11 järgi pidi kauba maht

olema 434.25 m3, kuid kostja väljatoodud CMR-ide (lisad 32, 53, 40, 50, 45, 35, 54, 55, 34 ja

51) järgi tarniti 287.46 m3. Osa kostja esitatud CMR-idest on osaliselt loetamatud kauba

üleandmise kinnituste vm andmete osas ning osadelt ei ole võimalik tuvastada isikut, kellele

kaup üle anti ega seost pankrotivõlgnikuga.

9. Kostja esitatud arvetest on osadel väljastamise kuupäevaks märgitud 2018. aasta, arve

maksmise tähtajaks aga aasta võrra hilisem kuupäev 2019. aastal. Kostja esitatud arved on

kuupäevade järgi väljastatud perioodil 20.11.2018-28.02.2019, kui pankrotivõlgnik ei olnud

käibemaksukohustuslane, kuid arved viitavad pankrotivõlgniku käibemaksukohustuslase

numbrile, mida arvete väljastamise hetkel kas ei olnud veel väljastatud või oli juba

tühistatud. Hageja esitas esitatud arvete kohta dokumentide võltsituse vastuväite ja taotledes

nende tõendina arvestamata jätmist. Kohus nõustub hagejaga, et ulatuslike puuduste tõttu

esitatud arvetes ja nende vastuolu tõttu CMR-idega ei saa kostja poolt pankrotivõlgnikule

esitatud arveid pidada ehtsateks ja tuleb jätta tõenditena arvestamata. Kostja pearaamatu

väljavõtted ei tõenda kostja ja pankrotivõlgniku vahel õigussuhte olemasolu, vaid kajastavad

kostja puiduäriga kaasnenud kulusid puidutoodete ostule ja transpordile. Kostja puiduäri

tegevuskulud ei oma antud asjas tähtsust ja tuleb jätta tähelepanuta. Puuduvad tõendid selle

kohta, et kaup oleks üle antud pankrotivõlgniku seaduslikule või volitatud esindajale. E-

kirjavahetus pankrotivõlgniku esindaja ja Lumbester OÜ vahel tõendab, et kostjat kasutati

pankrotivõlgniku poolt üksnes raha vastuvõtmiseks. Järelikult ei saa eeltoodud tõenditu

alusel lugeda puidutoodete müügisuhet kostja ja pankrotivõlgniku vahel tõendatuks ja

ülekantud raha eest vastusooritust saaduks.

10. Lähtudes eeltoodust asub kohus seisukohale, et kostjale on pankrotivõlgniku arvelduskontolt

tehtud ülekandeid 269 311,86 euro ulatuses ilma õigusliku aluseta, mistõttu on hagejal VÕS

§ 1028 lg 1 kohaselt õigus neid summasid kostjalt tagasi nõuda. VÕS § 82 lg-st 7 tuleneb, et

kohustus muutub sissenõutavaks, kui võlausaldajal on õigus nõuda kohustuse täitmist. VÕS §

76 lg 1 järgi tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 76 lg 3 kohaselt

loetakse kohustus kohaselt täidetuks, kui see on täidetud täitmise vastuvõtmiseks õigustatud

isikule õigel ajal, õiges kohas ja õigel viisil. VÕS § 100 sätestab, et kohustuse rikkumine on

võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas

täitmisega viivitamine. VÕS § 108 lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust,

võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Kuna kostja ei ole hagejale alusetult saadud summat

tagastanud, siis kuulub hagi täies ulatuses rahuldamisele ja kostjalt tuleb hageja kasuks välja

mõista 269 311,86 eurot.

11. VÕS § 101 lg 1 p 6 ja § 113 lg 1 alusel võib võlausaldaja võlgnikult nõuda rahalise

kohustuse täitmisega viivitamise korral viivist, arvates kohustuse sissenõutavaks

muutumisest kuni kohase täitmiseni. VÕS § 113 lg 1 kohaselt loetakse viivise määraks VÕS

§ 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. 25.09.2020

nõudekirjaga on tõendatud, et hageja andis kostjale 25.09.2020 nõudekirjaga maksetähtaja

pankrotivõlgnikult alusetult saadu tagastamiseks hiljemalt 05.10.2020. Järelikult võis hageja

vastavalt TsÜS §-le 135 lg 1 arvestada põhinõudelt viivist alates 06.10.2020 ning perioodil

06.10.2020 kuni hagi esitamiseni 9.02.2021 on sissenõutavaks muutunud viivise summa

7482,43 eurot. TsMS § 367 lg 1 alusel on hagejal õigus nõuda ka viivise, mis ei ole hagi

esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud kostjalt välja mõistmist põhivõlalt 269 311,86

eurot VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras hagi esitamisest kuni võlgnevuse

tasumiseni.

Menetluskulude jaotus

12. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna

kohus rahuldas hagi, siis tuleb jätta menetluskulud täies ulatuses kostja kanda.

13. TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse

alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas,

millega seoses kulud tekkisid. TsMS § 174 lg 4 kohaselt kui maakohus kohtuotsuses või asja

lõpetavas määruses menetluskulusid kindlaks ei määra, määrab tsiviilasja lahendanud

maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast kohtuotsuse või menetlust

lõpetava määruse jõustumist käesoleva seadustiku § 177 lõikes 2 sätestatud korras. Kohus

määrab menetluskulud kindlaks pärast kohtuotsuse jõustumist.

/digitaalselt allkirjastatud/

Kohtunik