1-09-9045/12 · 1-09-9045/12 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

Kriminaalasi nr 1-09-9045

MÄÄRUS

30. detsembril 2010. a Tartu kohtumajas,

Tartu Maakohtu kohtunik Anneli Tanum, vaadanud läbi Tartu Vangla Tartu maakonna talituse kriminaalhooldusosakonna erakorralise ettekande D.B suhtes,

l e i d i s:

D.B tunnistati süüdi Tartu Maakohtu 11.06.2009. a otsusega KarS § 199 lg 2 p 8,9 ja § 424 järgi. KarS § 64 lg 1 alusel mõisteti D.B-le kuritegude kogumi eest liitkaristuseks üks aasta ja kuus kuud vangistust. KarS § 68 alusel loeti D.B poolt

eelvangistuses viibitud aeg karistusaja hulka ning lõplikuks ärakandmisele kuuluvaks karistuseks loeti üks aasta viis kuud ja kakskümmend kaheksa päeva vangistust. KarS § 74 lg

2 alusel pöörati D.B-le mõistetud vangistusest täitmisele osaliselt ja kohesele ärakandmisele kuulus 5 kuud ja 28 päeva vangistust. Ülejäänud osas jäeti mõistetud vangistus

tingimisi kahe aasta pikkuse katseajaga täitmisele pööramata ning D.B allutati

kriminaalhooldusele. Lisakaristusena võeti D.B-lt KarS § 50 alusel ära sõiduki juhtimisõigus üheks aastaks. Kohtuotsus jõustus 19.06.2009. a.

15.11.2010. a saabus Tartu Maakohtusse Tartu Vangla Tartu maakonna talituse erakorraline

ettekanne D.B suhtes, kuna isik ei järginud kontrollnõudeid. Erakorralisest

ettekandest nähtuvalt täitis D.B kuni 2010. a oktoobrikuuni kriminaalhooldusega

kaasnevaid kontrollnõudeid korrektselt, kuid seejärel jättis neljal järjestikusel korral

kriminaalhooldaja juurde ilmumata. Kriminaalhooldajale põhjendas D.B

registreerimisele mitteilmumist haigestumisega. 08.11.2010. a ilmus D.B omaalgatuslikult taas registreerimisele, tal ei olnud esitada mitteilmumiste kohta arstitõendit

ning seletuskirjas põhjendas ta mitteilmumist sellega, et tal ei olnud millegagi võimalik

Jõgevalt Tartusse saada. Kriminaalhooldaja arvamuse kohaselt võib isiku väärkäitumist seostada töö puudumine ja suhtlemisega. Tööd ei ole kriminaalhooldusalusel käesoleva ajani

leida õnnestunud ning ta on võtnud ennast töötuna arvele alates veebruarist 2010. a.

Suhtumise ja suhtlemise teemal on olnud kriminaalhooldusalusega vestlusi, millest on ilmnenud varasema väärkäitumise seotus ka alkoholi tarvitamisega, kuid enda sõnul on D.B

alkoholi tarvitamist vähendanud. Katseajal on D.B pannud toime ühistranspordi seaduse § 547 lg 1 järgse väärteo ning teavitanud kriminaalhooldusametnikku

ka tema suhtes algatatud uuest kriminaalasjast. Eelpooltoodust tulenevalt teeb

kriminaalhooldusametnik kohtule ettepaneku pikendada D.B katseaega kuni 10.08.2011. a ning määrata temale katseajaks lisakohustus mitte tarvitada alkoholi.

Kohtunik leiab, et kriminaalhooldaja ettepanek D.B katseaja pikendamiseks ja lisakohustuse määramiseks on põhjendatud ja tuleb rahuldada.

KarS § 74 lg 4 sätestab, et kui süüdimõistetu katseajal ei järgi kontrollnõudeid või ei täida

talle pandud kohustusi, võib kohus kriminaalhooldusametniku ettekande alusel määrata

täiendavaid kohustusi vastavalt käesoleva seadustiku § 75 lg 2 sätestatule, pikendada katseaega kuni ühe aasta võrra või pöörata karistuse täitmisele.

Kriminaalhooldusametniku poolt esitatud andmete põhjal on D.B enamuse katseaja

jooksul järginud kriminaalhoolduse kontrollnõudeid korrektselt. 2010.a. oktoobris ja novembris jättis kriminaalhooldusalune neljal järjestikusel korral registreerimisele ilmumata,

kuid peale seda tuli omaalgatuslikult jälle kriminaalhooldaja vastuvõtule. Seega ilmneb eeltoodust, et isik on näidanud siiski ülesse huvi kriminaalhoolduse tingimuste täitmise vastu

ega ole otsustanud asuda kriminaalhooldusest kõrvale hoiduma. Samuti on isik suhelnud kriminaalhooldusametnikuga avameelselt ning teavitanud teda oma väärkäitumisest. Kohus

leiab, et arvestades eeltoodut ja kriminaalhooldaja ettepanekut katseaja suhtes ei ole

põhjendatud kõige rangema meetme, s.o karistuse täitmisele pööramise rakendamine, vaid

otstarbekas on kriminaalhoolduse jätkamine. Kriminaalhoolduse käigus saaks isik kriminaalhooldusametniku toetusel enam oma suhtumise ja käitumisega tegeleda ning pidev

järelevalve aitaks kaasa isiku õiguskuulekale käitumisele suunamisele. Kohus leiab aga, et

tagamaks karistuse eesmärkide maksimaalne saavutamine ja arvestades seda, et isik

vahepealsel ajal registreerimiskohustust ei täitnud on põhjendatud D.B suhtes katseaja pikendamine, mis annaks võimaluse teostada isiku üle pikemaaegset järelevalvet ning laseks veenduda, et isik plaanib edaspidi käituda õiguskuulekalt. Samuti on põhjendatud isikule alkoholi mittetarvitamise lisakohustuse määramine, kuna asja materjalidest ilmneb, et alkohol on isiku väärkäitumist soodustavaks teguriks. Alkoholi tarvitamisest hoidumine peaks vähendama isiku poolt süütegude toimepanemise riski ning seega soodustama õiguskuuleka käitumisviisi ja hoiakute kinnistumist.

Juhindudes KrMS § 432 lg 1, 4, KarS § 74 lg 4, kohtunik

m ä ä r a s:

Pikendada (IK xxx) Tartu Maakohtu 11.06.2009. a otsusega D.B-le mõistetud katseaega kahe (2) kuu võrra.

Määrata katseajaks lisakohustus mitte tarvitada alkoholi. D.B-le

Käesoleva kohtumääruse peale on kohtumenetluse pooltel, samuti menetlusvälisel isikul, kui

kohtumäärusega on piiratud tema õigusi või seaduslikke huve, õigus esitada vaidlustatava kohtumääruse koostanud kohtule kirjalik määruskaebus 10 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama.

Kohtunik