1-21-8155/38 · Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

K O H T U M Ä Ä R US

Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg

19. detsember 2022 Kriminaalasja number 1-21-8155 Kohtukoosseis Maarika Kuusk, Tiit Lõhmus, Aarne Sarjas Vaidlustatud kohtulahend Viru Maakohtu (Narva kohtumaja) 28. novembri 2022. a määrus Vitali Saarele (38611113714) Tartu Maakohtu

14. detsembri 2021. a kohtuotsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa täitmisele pööramine Määruskaebuse esitaja Vitali Saar Asja läbivaatamise viis Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

Jätta Vitali Saare määruskaebus läbi vaatamata.

Edasikaebamise kord: määruse peale saab esitada määruskaebuse süüdimõistetu advokaadist kaitsja või Tartu Vangla kriminaalhooldusosakond. Määruskaebus tuleb esitada Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama.

Asjaolud ja menetluse käik

1. Tartu Maakohtu 14. detsembri 2021. a otsusega nr 1-21-8155 mõisteti Vitali Saar süüdi KarS § 424 lg 1 järgi ja mõisteti talle karistuseks 5 kuud vangistust. KarS § 65 lg 1 ja § 64 lg 1 alusel moodustati liitkaristus V. Saarele Harju Maakohtu 10. märtsi 2021. a otsusega kriminaalasjas nr 1 20-8846 mõistetud karistusega 7 kuud vangistust, suurendades üksikkaristustest raskeimat, ja V. Saarele mõisteti liitkaristuseks 10 kuud vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvati V. Saare eelvangistuses viibitud aeg 2 päeva karistusaja hulka. V. Saarele mõisteti kandmisele kuuluvaks karistuseks 9 kuud ja 28 päeva vangistust. KarS § 65 lg 3, § 74 lg 1, 3 alusel jäeti mõistetud ja ärakandmata liitkaristus V. Saare suhtes täitmisele pööramata Harju Maakohtu 10. märtsi 2021. a otsusega kriminaalasjas nr 1-20-8846 määratud tingimustel – V. Saarele mõistetud liitkaristust ei pöörata täitmisele, kui ta ei pane 5 aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu ja täidab KarS § 75 p-des 1-6 sätestatud kontrollnõudeid. KarS § 75 lg 2 p 1 alusel määrati, et V. Saar on käitumiskontrolli ajal kohustatud heastama kuriteoga tekitatud kahju, hüvitades ANK Puud OÜ-le 30 000 eurot viie aasta jooksul, makstes igal aastal hagist vähemalt 6000 eurot (keskmiselt 500 eurot kuus), s.o tähtajaga: 1. märtsiks 2022 maksta 6000 eurot; 1. märtsiks 2023 maksta 6000 eurot (kokku 12 000 eurot); 1. märtsiks 2024 maksta 6000 eurot

(kokku 18 000 eurot); 1. märtsiks 2025 maksta 6000 eurot (kokku 24 000 eurot) ja 1. märtsiks 2026 maksta 6000 eurot (kokku 30 000 eurot). Täiendavalt kohustati V. Saart KarS § 75 lg 2 p

8 alusel käitumiskontrolli ajal osalema kriminaalhooldusametniku poolt määratavas sotsiaalprogrammis. KarS § 78 p 1, § 65 lg 3 kohaselt loeti katseaja alguseks Harju Maakohtu 10. märtsi 2021. a otsuse kuulutamise päev. KarS § 424 lg 3, § 50 lg 1 p 1 alusel võeti V. Saarelt lisakaristusena ära sõiduki juhtimise õigus 3 kuuks.

2. 1. aprillil 2022 esitas Viru Vangla kriminaalhooldusosakond erakorralise ettekande taotlusega kergendada V. Saarele määratud kohustust – heastada kuriteoga tekitatud kahju – ning pikendada esimese makse tähtaega. Viru Maakohtu 12. aprilli 2022. a määrusega jäeti Viru Vangla kriminaalhooldusosakonna taotlus rahuldamata.

3. 13. oktoobril 2022 esitas Viru Vangla kriminaalhooldusosakond erakorralise ettekande taotlusega V. Saarele mõistetud karistuse täitmisele pööramiseks, kuna tasumata on esimene makse tasumistähtajaga 1. märtsiks 2022. 15. septembril 2022 kirjutas V. Saar oma seletuses, et ei täitnud oma rahalisi kohustusi vastavalt kohtutäituriga sõlmitud kokkuleppele, kuna tal puudub raha. 4. Viru Maakohtu 28. novembri 2022. a määrusega rahuldati Viru Vangla kriminaalhooldusosakonna erakorralise ettekanne ning V. Saarele Tartu Maakohtu 14.12.2021. a otsusega nr 1-21-8155 mõistetud ärakandmata karistuse osa 9 kuud ja 28 päeva vangistust pöörati täitmisele.

5. V. Saar jättis täitmata kohustuse tasuda kohtu määratu ajaks (1. märtsiks 2022) kannatanule 6000 eurot. V. Saar tunnistas istungil rikkumist. Kohus möönis, et V. Saare majanduslik seisund on raske ja tal on mitmed pooleliolevad täitemenetlused. Ka kõnealuse tsiviilhagi tagamiseks on arestitud kinnisasi on V. Saare sõnul pandud enampakkumisele teise nõude tagamiseks. Siiski on V. Saar ka ise suhtunud käitumiskohtrolli ajaks pandud lisakohustuse täitmisesse kergemeelselt. Ta ei ole senini asunud kahjutasu hüvitama. Esmakordse erakorralise ettekande jättis kohus 12. aprilli 2022. a määrusega rahuldamata, kuivõrd kannatanu ANK Puud OÜ oli pöördunud juba kohtutäituri poole täitemenetluse alustamiseks. Kohtutäitur Andrei Krek avaldas 24. märtsil 2022 Ametlikes Teadaannetes täitmisteate ettepanekuga täitedokumendi (Harju Maakohtu 10. märtsi 2022 kohtuotsuse 1-20-8846) vabatahtlikuks täitmiseks. Vabatahtliku täitmise tähtaeg oli 3. märts 2022. Vabatahtliku kohustuse täitmise ajal V. Saar kohustust ei täitnud. Kuna kohtutäituri teates oli selgitatud mh võimalust sõlmida võlgnikuga enne vabatahtlikuks täitmiseks antud tähtaja möödumist sissenõudjaga maksegraafik, siis on

25. mail 2022 koostatud maksegraafik igakuise maksena perioodiks 15. juuni kuni 1. september 2022. Graafikujärgseid maksekohustusi, mis olid vahemikus suurusega 1286 eurot kuni 2500 eurot V. Saar ei täitnud. 28. juulil 2022 on kohtutäitur teavitanud kriminaalhooldajat, et V. Saar ei ole kohustust täitma asunud. Seega on V. Saarele juba antud täiendavaid võimalusi ning võimaldatud kohustust täita ka pärast kohtuotsuses määratud tähtaja möödumist. V. Saare elukaaslase kontolt laekus 11. mail, 12. juunil ja 12. juulil 2022 kokku vaid 45 eurot.

6. Arvestades kriminaalhooldaja hinnangut ja V. Saare selgitusi rikkumise kohta, on kohus veendunud, et süüdlane hoiab kohtuotsuse täitmisest kõrvale. V. Saare kohtuistungil avaldatud seisukohtadesse võimalikust töölepingu sõlmimisest ei saa suhtuda sellise optimismiga, et järeldada tõsiseltvõetavalt kohustuse nõuetekohast täitmist. Väide võimalikust töökohast on paljasõnaline, kuivõrd kohtule ei esitanud V. Saar ka täiendavalt antud tähtaja jooksul garantiikirja. Samuti ei osanud ta kohtule öelda tööandja telefoninumbrit, kuigi väitis eelnevalt, et tööandja oli talle kolm päeva tagasi helistanud ja teatanud oma haigestumisest. Lisaks nähtub kohtuistungil avaldatust, et kui V. Saarel oli ka enda sõnade kohaselt töökoht olemas, siis tasu laekus elukaaslase arvele. Samuti laekusid tema kogumispensioni tagastused elukaaslase arvele. Väidet, et endine elukaaslane omastas tema pensionirahad, ei pidanud kohus usutavaks. Pigem on alust arvata, et V. Saar soovibki oma sissetulekuid varjata ning hoiduda kõrvale nõuete täitmisest. V. Saare senise käitumise pinnalt ei ole usku, et ta asub edaspidi kannatanule kahju hüvitama. Ka ei ole ta ise astunud ühtegi sammu, mis näitaks, et ta on tõsimeelselt huvitatud kannatanule kahju hüvitamisest. Kohtu küsimusele võlanõustaja poole pöördumisest, vastas V. Saar, et ei ole sellisest teenusest kuulnudki. Seega pole ta motiveeritud omalt poolt mingeid lahendusi oma võlaprobleemidele otsima.

7. V. Saar on tahtlikult, mõjuva põhjuseta ning vaatamata temale antud täiendavatele võimalustele vangistuse negatiivseid tagajärgi vältida, jätnud temale kohtuotsusega määratud lisakohustuse täitmata.

8. V. Saare suhtes pole võimalik rakendada KarS § 74 lg-s 4 ettenähtud alternatiivseid meetmeid. Arvestades toimepandud rikkumist ning V. Saare senist käitumist ja suhtumist, puudub usk, et täiendava võimaluse andmise korral muudaks ta oma suhtumist talle pandud kohustusesse ja täidaks seda nõuetekohaselt. Oma senise käitumisega on V. Saar näidanud ükskõikset suhtumist pandud kohustusesse. Ta ei soovi talle kohaldatud kahju hüvitamise nõuet täita, siis pole võimalik ühegi alternatiivse meetmega tagada tema edaspidist lisakohustuse täitmist. MÄÄRUSKAEBUS

9. V. Saar palub tühistada maakohtu määruse. Vaadata määruskaebus läbi tema juuresolekul.

10. Maakohus valis enneaegselt ja põhjendamatult kõige raskema meetme rikkumisele reageerimiseks, jättes teised alternatiivid kaalumata (nt täiendavate piirangute panemise). Karistus pöörati täitmisele, sest kaebuse esitaja ei täitnud kohustust teha esimest makset suuruses 6000 eurot 1. märtsiks 2022. M. Saar selgitas, et ei täitnud kohustust seoses raske majandusliku olukorraga. Tegemist ei ole tahtliku rikkumisega, mille eesmärgiks oleks kannatanule varalise kahju tekitamine. Teiste kohustuste rikkumist ei tuvastatud. Seetõttu on karistuse täitmisele pööramine ebaõiglane. Karistuse täitmisele pööramine jäeti vajalikul määral põhjendamata. Karistuse ärakandmata osa täitmisele pööramisega ei saavutata karistuse eesmärki. Kriminaalhooldusel olles ei ole kaebuse esitaja uusi süütegusid toime pannud. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

11. Kohtukolleegium leiab üksmeelselt, et M. Saare määruskaebusel puuduks ringkonnakohtus edulootus. Maakohus on M. Saare karistuse täitmisele pööramist kaalunud erinevatest aspektidest veenvalt ning arusaadavalt põhjendades ka seda, miks ei ole täiendavate kohustuste panemine mõttekas. Maakohus ei ole lähtunud sobimatutest või ebaõigetest kaalutlustest ega jätnud tähelepanuta olulisi asjaolusid. Eeltoodud põhjustel ja juhindudes KrMS § 390 lg-st 1 ja § 326 lg-st 3, jätab Tartu Ringkonnakohus määruskaebuse eelmenetluses läbi vaatamata.

(allkirjastatud digitaalselt)