2-22-13087/7 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Vahur-Peeter Liin, Indrek Parrest, Triin Uusen-Nacke

Määruse tegemise koht ja aeg

Tartu, 19. detsember 2022

Tsiviilasja number

2-22-13087

Tsiviilasi

A.A. hagi B.B.i vastu elatise maksmise lõpetamiseks ja

B.B.i hagi C.C. vastu elatise väljamõistmiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Viru Maakohtu 18. oktoobri 2022. a määrus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

A.A. määruskaebus

Kohtuistungi toimumise aeg

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Määruskaebuse esitaja: A.A. (hageja I) (isikukood

XXXXXXXXXXX), lepinguline esindaja vandeadvokaadi

abi Andrei Matvejev

Vastustajad:

1)

B.B.

(kostja

I

/

hageja

II)

(isikukood

XXXXXXXXXXX)

2) C.C. (kostja II) (isikukood XXXXXXXXXXX)

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada A.A. määruskaebus osaliselt.

2. Tühistada Viru Maakohtu 18. oktoobri 2022. a

määrus ja saata tsiviilasi maakohtule hagi menetlusse

võtmise otsustamiseks.

3. Menetluskulude jaotuse ja rahalise suuruse määrab

kindlaks maakohus asjas tehtavas lõpplahendis.

Edasikaebamise kord

Käesoleva määruse peale võib esitada määruskaebuse

Riigikohtule

päeva

jooksul

alates

määruse

kättetoimetamisest.

Hagimenetluses

Riigikohtus

võib

menetlusosaline

menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada

üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole

sätestatud teisiti.

Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta

esitama

tähtaja

kestel

määruskaebuse.

Kaebuse

põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses

esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud

menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja

pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud

taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja

pikendamise eesmärgil.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. A.A. (hageja I) ja B.B. (hageja II / kostja I) esitasid 4. septembril 2022 hagiavalduse

väljamõistetud elatise maksmisest vabastamiseks ja elatise väljamõistmiseks. Hageja I taotles

hageja II kasuks Viru Maakohtu 20. mai 2015. a määrusega tsiviilasjas nr 2-15-1145 ja 14. juuli

2022. a määrusega tsiviilasjas nr 2-22-9731 väljamõistetud elatise vähendamist 0 euroni alates

hagi esitamisest ning hageja II taotles C.C.lt (kostja II) elatise miinimummääras väljamõistmist.

Hagiavalduse kohaselt on B.B. (hageja II) hageja I ja kostja II alaealine laps. Varasemalt elas

hageja II kostja II juures. Hagejalt I oli hageja II kasuks Viru Maakohtu 20. mai 2015. a

määrusega tsiviilasjas nr 2-15-1145 väljamõistetud elatis 195 eurot, kuid mitte vähem kui pool

Vabariigi Valitsuse kuupalga alammäära. 14. juuli 2022. a määrusega tsiviilasjas

nr 2-22-9371 vähendati elatist kuni 225 euro 64 sendini, kuid mitte alla perekonnaseaduse

(PKS) § 101 lg-tes 3–5 sätestatud määra. Alates augustist 2022. a elab hageja II hageja I juures.

Hageja I taotles Viru Maakohtu 20. mai 2015. a määrusega tsiviilasjas nr 2-15-1145 ja 14. juuli

2022. a määrusega tsiviilasjas nr 2-22-9371 väljamõistetud elatise vähendamist nullini

(tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 497 ja § 459 lg 2 alusel) ning hageja II (laps) palus

PKS § 101 alusel kostjalt II elatise väljamõistmist.

2. Viru Maakohus jättis 27. septembri 2022. a määrusega hagiavalduse käiguta ning andis

tähtaja puuduste kõrvaldamiseks.

4. oktoobri 2022. a täiendatud hagis taotles hageja I lapsele esindaja määramist riigi õigusabi

korras. Hageja I täpsustas ka oma nõuet, paludes muuta Viru Maakohtu 20. mai 2015. a määrust

tsiviilasjas nr 2-15-1145 ja seda muutva Viru Maakohtu 14. juuli 2022. a määrust tsiviilasjas nr

2-22-9371 ning lõpetada hagejalt I väljamõistetud elatise maksmine alates hagi esitamisest.

3. Kohtujurist selgitas 4. oktoobril 2022 telefoni teel hageja I lepingulisele esindajale õiguslikku

olukorda. Muu hulgas selgitas kohtujurist, et alaealisel lapsel on kaks hooldusõiguslikku

vanemat ja seetõttu ei näe kohus alust alaealisele lapsele esindaja määramiseks riigi õigusabi

korras. Hagejatel tuleb täpsustada, kes vanematest ja millises nõudes on alaealise seaduslik

esindaja. Hagejale I selgitati täiendavalt, et tema õigeks haginõudeks oleks elatise vähendamine

kuni 0 euroni, elatise maksmise lõpetamist ei saa nõuda. Hageja I lepinguline esindaja lubas

esitada hagi täpsustused hiljemalt 13. oktoobriks 2022, kuid ei ole seda teinud.

MAAKOHTU SEISUKOHT

4. Maakohus keeldus 18. oktoobri 2022. a määrusega hageja I hagi elatise maksmise

lõpetamiseks ning hageja II hagi elatise väljamõistmiseks menetlusse võtmisest, jättis hageja I

taotluse hagejale II riigi õigusabi korras esindaja määramiseks rahuldamata ning menetluskulud

hagejate kanda.

Hageja I nõude järgi on tegemist hagiga elatise maksmise kohustusest vabastamiseks. Hagi

põhjenduste p-is 4 palutakse vähendada lapse kasuks väljamõistetud elatist nullini ehk

vabastada selle maksmisest. Elatise tasumisest vabastamiseks puudub õiguslik alus.

Perekonnaseadus ei võimalda lapse vanemal elatise tasumisest vabanemist. Hageja I oleks

pidanud parandama hagi pealkirja ja täpsustama hagiavalduse sõnastust. Elatise maksmise

lõpetamise nõue on perspektiivitu TsMS § 372 lg 2 p 2 tähenduses.

Täpsustamist vajasid ka kohtulahendi andmed, mille muutmist hageja I nõudis. Kohus selgitas,

et 14. juuli 2022. a määrusega muudeti 20. mai 2015. a määrust. Seega jääb ebaselgeks hageja I

nõue 20. mai 2015. a kohtulahendi muutmise osas.

Hageja II hagis kostja II vastu on märkimata lapse seadusliku esindaja andmed. Hagi on

allkirjastanud vandeadvokaadi abi Andrei Matvejev, kelle andmed on lisatud hageja I andmete

alla. Hageja II oleks pidanud täpsustama menetlusosalisi ja tõendama lepingulise esindaja

esindusõigust või esitama seadusliku esindaja allkirjastatud hagiavalduse.

Hageja II nõue ei ole üheselt selge. Nõue on sõnastatud järgnevalt: „Mõista C.C.lt elatis B.B.

ülalpidamiseks summas 225eurot 64 senti, kuid mitte alla PKS § 101 lg-tes 3-5 sätestatud

määra“. Nõudest ei selgu, kes nõuab elatise väljamõistmist, ega kelle kasuks taotletakse elatise

vähendamist. Hagi põhjendusi oleks tulnud täpsustada nii, et oleks selge, et laps esitab nõude

ema vastu. Põhjendustes peaks olema märgitud, et elatise vähendamist nõuab lapse isa ja elatise

väljamõistmist nõuab laps ise. Maakohus keeldus hageja II hagi menetlusse võtmisest TsMS §

371 lg 1 p 12 ja lg 2 p 2 alusel, põhjendades, et õigustatud isiku nimel hagiavalduse esitanud

isik ei ole tõendanud oma esindusõiguse olemasolu, nõue on ebaselge ja ei ole täidetav.

TsMS § 219 lg 1 kohaselt, kui avalduse esitab isik, kellel ei ole tsiviilkohtumenetlusteovõimet,

või kui hagi esitatakse tsiviilkohtumenetlusteovõimetu isiku vastu, kellel puudub seaduslik

esindaja, määrab kohus talle kuni seadusliku esindaja menetlusse astumiseni ajutise esindaja,

kui poole menetluses osalemise takistus seab ohtu poole olulise huvi. TsMS § 219 lg 2 p 1 järgi

võib kohus määrata tsiviilkohtumenetlusteovõimetule isikule perekonnaasjas esindaja, kui see

on vajalik tsiviilkohtumenetlusteovõimetu isiku huvide kaitsmiseks. Esindaja tuleb määrata,

kui tsiviilkohtumenetlusteovõimetu isiku huvid on oluliselt vastuolus tema seadusliku esindaja

huvidega. Maakohus leidis, et ei ole täidetud eeldused hagejale II riigi õigusabi andmiseks.

Alaealisel lapsel on kaks hooldusõiguslikku vanemat. Samuti ei ole lapse seadusliku esindaja

huvid vastuolus lapse huvidega.

MÄÄRUSKAEBUS

5. Hageja I esitas maakohtu määruse peale määruskaebuse, milles palub tühistada maakohtu

määrus, võtta hagi menetlusse ning määrata hagejale II esindaja TsMS § 219 lg 2 alusel.

Määruskaebuse kohaselt on maakohus määruse tegemisel rikkunud menetlusõiguse norme.

Maakohus on tuginenud TsMS § 372 lg-le 2, mis on kehtetu alates 1. jaanuarist 2009. Seega ei

saa määrus olla põhjendatud ega seaduslik.

TsMS § 363 ei sisalda nõuet, et hagi pealkiri peab vastama hagi sisule ega nõuet, et hagi pealkiri

peab vastama hagi nõudele. Ei ole selge, milliste nõuete täitmata jätmist hagejale ette

heidetakse. Hageja I sõnastas 4. oktoobri 2022 menetlusdokumendiga nõude ümber.

Vaidlustatud määrusest jääb ebaselgeks, miks ei ole nõue nõuetekohane. Kui elatis mõistetakse

välja kohtulahendiga ja seejärel väljamõistetud elatise suurust uue lahendiga muudetakse, siis

on elatise tasumise kohustus kehtestatud mõlema lahendiga. Isegi kui hagis märgitud

varasemad kohtulahendid ei ole asjakohased, ei tähenda see, et haginõue ei vasta seadusele.

Hageja on esitanud 4. oktoobril 2022 menetlusdokumendi, millega täitis kohtunõude. Kui

kohus ei nõustu sellega, kuidas hageja selle täitis, oleks kohus tulenevalt TsMS §-st 351 pidanud

hagejale selgitama, millised kohtu nõudmised on jäetud täitmata või on ebapiisavalt täidetud.

Kohus ei ole järginud TsMS §-st 351 tulenevat selgitamiskohustust.

Hageja selgelt väljendatud nõue TsMS § 363 lg 1 p 1 tähenduses ei ole nõude nimetus vaid

konkreetne hüve, mille saavutamist soovitakse. Nõude nimetus või tuginemine konkreetsele

õigusnormile on sisuliselt nõude õiguslik põhjendus, mis ei ole kohtule siduv ja ei kitsenda hagi

(Riigikohtu 8. detsembri 2021. a otsus tsiviilasjas nr 2-18-4181, p 11). Hageja nimetas selgelt,

mis eesmärki ta saavutada soovib: vabaneda elatise tasumise kohustusest seoses sellega, et laps

hakkas elama tema juures.

Lapsele vanematest sõltumatu esindaja määramine on vajalik lapse huvide tagamiseks.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

6. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus tuleb tühistada menetlusnormi olulise rikkumise

tõttu TsMS § 667 lg 2 alusel ja asi saata maakohtule hagi menetlusse võtmise otsustamiseks.

Ringkonnakohus rahuldab määruskaebuse osaliselt.

7. Maakohus jättis hageja I hagi selle perspektiivituse tõttu TsMS § 372 lg 2 alusel menetlusse

võtmata. Ringkonnakohus selgitab, et maakohus ilmselt eksis paragrahvis ning õigeks tuleb

lugeda TsMS § 371 lg-t 2.

8. Viru Maakohtu 20. mai 2015. a määrusega tsiviilasjas nr 2-15-1145 kinnitati hageja I ja

hageja II kompromiss, millega hageja I kohustus maksma hagejale II elatist 195 eurot, kuid

mitte vähem kui pool Vabariigi Valitsuse kuupalga alammäära. 14. juuli 2022. a

kompromissimäärusega tsiviilasjas nr 2-22-9371 vähendati varasemalt väljamõistetud elatist

225 euro 64 sendini, kuid mitte alla PKS § 101 lg-tes 3–5 sätestatud määra. Hageja I taotles

eeltoodud määruste muutmist seoses sellega, et hageja II elab nüüd hageja I juures.

Maakohus leidis vaidlusaluses määruses, et hageja I oleks pidanud oma nõude sõnastama teisiti

ja nõudma elatise vähendamist 0 euroni, samuti et puudub elatise maksmise lõpetamiseks

õiguslik alus. Maakohus jättis 27. septembri 2022. a esialgse hagiavalduse käiguta, kohustades

hagejat I parandama hagiavalduse pealkirja sõnastust. Maakohus jättis tähelepanuta, et

esialgses 3. septembri 2022. a hagiavalduses hageja I taotleski väljamõistetud elatise

vähendamist nullini. Maakohtu selgitused seoses hagis esinenud puudustega on olnud nii

hagiavalduse käiguta jätmisel kui ka menetlusse võtmisest keeldumisel seega vastuolulised.

Hageja selgelt väljendatud nõue ehk hagi ese TsMS § 363 lg 1 p 1 tähenduses ei ole nõude

nimetus. Nõude nimetus või tuginemine konkreetsele õigusnormile on sisuliselt nõude õiguslik

põhjendus, mis ei ole kohtule siduv ja ei kitsenda hagi eset (Riigikohtu 8. detsembri 2021. a

otsus tsiviilasjas nr 2-18-4181, p 11).

Ringkonnakohtu hinnangul on hageja I nõude eesmärk arusaadav. Hageja I eesmärk ei ole

vabaneda lapse ülalpidamisekohustusest. Hageja I soovib vähendada varasema kohtumäärusega

väljamõistetud elatist põhjusel, et laps kolis tema juurde ja hageja I täidab lapse

ülalpidamiskohustust vahetult.

Elatise maksmine on korduv kohustus TsMS § 459 lg 1 tähenduses. TsMS § 459 lg 1 sätestab,

et pärast otsuse jõustumist, millega mõisteti kostjalt välja perioodilised maksed, on poolel õigus

uues hagis nõuda maksete suuruse ja tähtaegade muutmist otsuses. Selleks, et TsMS § 459 lg 1

alusel korduvat kohustust muuta, peab TsMS § 459 lg 1 järgi olema oluliselt muutunud maksete

suurust või kestvust mõjutavad asjaolud, mille alusel on tehtud nõude rahuldamise otsus, ja hagi

esitamise aluseks olevad asjaolud on tekkinud pärast asja arutamise lõpetamist, mille kestel

oleks võinud haginõuet suurendada või vastuväiteid esitada. Seega peab maakohus asja sisulisel

arutamisel hindama, kas eeltoodud tingimused on täidetud.

Kuivõrd maakohtu selgitused hagiavalduse käiguta jätmisel ja hagi menetlusse võtmise

määruse põhjendamisel on olnud vastuolulised, samuti ei ole ringkonnakohtu hinnangul hageja

I nõue ilmselgelt perspektiivitu, siis ei oma tähtsust ka asjaolu, et hageja I esindaja ei ole

10. oktoobri 2022. a taotluses märgitud tähtajaks puudusi kõrvaldanud. Maakohus ei keeldunud

hagi menetlusse võtmisest TsMS § 3401 lg 2 alusel.

9. Maakohus jättis hageja II (lapse) hagi kostja II (ema) vastu elatise väljamõistmiseks

menetlusse võtmata TsMS § 371 lg 1 p 12 ja lg 2 p 2 alusel, põhjendades, et õigustatud isiku

nimel hagiavalduse esitanud isik ei ole tõendanud oma esindusõiguse olemasolu, nõue on

ebaselge ja ei ole täidetav.

Ringkonnakohus ei nõustu maakohtu seisukohtadega. PKS § 120 lg 1 järgi on lapse vanem

lapse seaduslik esindaja. Nagu maakohus selgitas, on lapsel praegusel juhul kaks

hooldusõiguslikku vanemat. Vanemate hooldusõigust ei ole piiratud ega äravõetud. PKS § 120

lg 4 kohaselt ei välista ühine hooldusõigus last kasvatava vanema õigust esitada teise vanema

vastu hagi lapse ülalpidamise väljamõistmiseks. Seega võib hageja I lapse isana lapse nimel

hagi esitada. Samuti võib ta palgata lepingulise esindaja, kes esindab last. Advokaadi puhul

eeldatakse esindusõiguse olemasolu (TsMS § 226 lg 1). Ainuüksi asjaolu, et hagis ei olnud

lapse andmete alla märgitud lapse esindajat, ei muuda lapse isa (hageja I) õigust oma last

menetluses esindada ja volitada advokaati. Seega puudus alus hagi menetlusse võtmisest

keeldumiseks TsMS § 371 lg 1 p 12 alusel.

10. Ringkonnakohus ei nõustu maakohtu põhjendustega, et hageja II nõue on ebaselge ja ei ole

täidetav.

Maakohtu põhjenduste kohaselt ei ole nõudest võimalik aru saada, kes nõuab elatise

väljamõistmist ja kelle kasuks taotletakse elatise väljamõistmist. Kuigi esialgse hagiavalduse

taotluse p-s 2 ei ole märgitud, et elatise väljamõistmist taotleb hageja II enda kasuks, on nõude

esitaja hagiavalduse põhjendustest tulenevalt selge. Hagiavalduse p-s 9 on selgelt välja toodud,

kellel (hagejal II) kelle vastu (kostja II) elatise nõue on tekkinud. Seega on hagiavaldusest aru

saada, et hageja II nõuab elatist enda kasuks.

Maakohtu määrusest ei nähtu sisulisi põhjendusi TsMS § 371 lg 2 p 2 alusel hageja II hagi

menetlusse võtmisest keeldumise kohta. Ainuüksi maakohtu märkusest, et nõue on ebaselge ja

ei ole täidetav, ei piisa hagi menetlusse võtmisest keeldumiseks.

11. Ringkonnakohtu hinnangul jättis maakohus põhjendamatult rahuldamata hageja I taotluse

hagejale II riigi õigusabi korras esindaja määramiseks.

TsMS § 219 lg 2 p 1 järgi võib kohus perekonnaasjas määrata tsiviilkohtumenetlusteovõimetule

isikule teda puudutavas menetluses esindaja, kui see on vajalik tsiviilkohtumenetlusteovõimetu

isiku kaitseks. Esindaja tuleb määrata juhul kui tsiviilkohtumenetlusteovõimetu isiku huvid on

oluliselt vastuolus tema seadusliku esindaja huvidega.

Olukorras, kus lapse vastu on esitatud ühe vanema elatise muutmise hagi ning laps on esitanud

teise vanema vastu hagi elatise väljamõistmiseks, võivad lapse huvid olla vastuolus tema

seaduslike esindajate huvidega. Seega tuleb maakohtul kaaluda asja edasises menetluses lapsele

esindaja määramist.

12. TsMS § 372 lg 1 järgi saab hagi menetlusse võtmise otsustada maakohus, mistõttu jääb

määruskaebus rahuldamata osas, milles hageja I taotleb hagi menetlusse võtmist ning hagejale

II esindaja määramist TsMS § 219 alusel. Ülalmärgitud põhjustel tuleb asi saata maakohtule

tagasi menetlusse võtmise ja esindaja määramise uueks otsustamiseks.

13. Menetluskulude jaotus jääb TsMS § 173 lg 3 teise lause järgi maakohtu otsustada.

(allkirjastatud digitaalselt)

(allkirjastatud digitaalselt)

(allkirjastatud digitaalselt)

Vahur-Peeter Liin

Indrek Parrest

Triin Uusen-Nacke