2-22-14982/15 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Imbi Sidok-Toomsalu, Margo Klaar ja Peeter Pällin

Määruse tegemise aeg ja koht 19.12.2022, Tallinn

Kohtuasja number

2-22-14982

Kohtuasi

X avaldus pangakontode Euroopa arestimismääruse

tegemiseks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse

(EL) nr 655/2014 alusel

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 25.10.2022 määrus

Kaebuse esitaja ja liik

X määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Avaldaja X (isikukood XXXXXXXXX), lepinguline

esindaja vandeadvokaat Arsi Pavelts

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada X määruskaebus.

2. Tühistada Harju Maakohtu 25.10.2022 määrus ja saata asi maakohtule X Euroopa

arestimismääruse saamise avalduse uueks lahendamiseks.

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Määruse peale ei saa Riigikohtule määruskaebust esitada.

Menetluskulude jaotuse ja rahalise suuruse määrab asja lahendav maakohus.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. X (avaldaja/võlausaldaja) esitas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 655/2014

(arestimismäärus) alusel 24.10.2022 Harju Maakohtule Euroopa arestimismääruse saamise

avalduse, milles palus arestida võlgniku pangakontod Leedu Vabariigis tegutsevates

krediidiasutustes ja välismaa krediidiasutuste Leedu filiaalides 7629.08 euro ulatuses,

alternatiivselt 3433.82 euro ulatuses võlausaldaja kasuks. Samuti on võlausaldaja esitanud

maakohtule taotluse hankida võlgniku pangakontosid käsitlevat teavet Leedu Vabariigis.

2. Arestimismääruse art 7 lg 2 järgi teeb kohus arestimismääruse, kui võlausaldaja on esitanud

piisavad tõendid, mille järgi saab kohus mõistlikult veenduda, et võlausaldaja nõue võlgniku

2-22-14982

vastu tõenäoliselt rahuldatakse ja tõendid, mille alusel saab kohus mõistlikult veenduda, et

arestimismääruse tegemiseta oleks võlausaldaja nõude hilisem täitmine takistatud või oluliselt

keerukam (art 7 lg 1).

3. Avalduse kohaselt on sellised kriteeriumid oma sisult ja olemuselt samasisulised

tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatud hagi tagamise kohaldamise eeldustega.

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 377 järgi hindab kohus hagi tagamisel hagi

perspektiivikust ja seda, kas hagi tagamise meetmete rakendamine on õigustatud ja vajalik

nõuete täitmiseks tulevikus ning kas hagi tagamiseta võib nõuete täitmine osutuda tulevikus

võimatuks või olla oluliselt raskendatud.

4. Käesoleval juhul on maakohus 07.10.2022 hagi tagamise määruses eelnevalt märgitud

asjaolusid ja eeldusi kontrollinud ning hagi tagamise taotluse rahuldanud. Maakohus on

tuvastanud, et hageja nõue on perspektiivikas, hagi tagamise meetmete rakendamine on

õigustatud ja vajalik võlausaldaja nõude täitmiseks tulevikus ning hagi tagamiseta võib

võlausaldaja nõuete täitmine osutuda tulevikus võimatuks või olla oluliselt raskendatud.

5. Avalduses põhjendab võlausaldaja arestimismääruse vajadust järgmiste asjaoludega: võlgnik

on alates 2022 kevadest võlausaldajat ning tema pöördumisi täielikult ignoreerinud;

võlausaldaja hinnangul muudab tulevase kohtulahendi täitmise äärmiselt ebatõenäoliseks

asjaolu, et võlgnikul on väga halb majanduslik olukord (maksuvõlg ca 27 000 eurot, võlgnikul

puudub avalikest andmetest ja registritest nähtuvalt vara, võlgnikul on esitamata kaks viimast

majandusaasta aruannet, mis võivad tuua kaasa ühingu kustutamise, võlgniku 2019. a aruande

kohaselt oli kahjum 12 063 eurot).

6. Võlgnik peidab oma vara maksuameti ja võlausaldajate eest, ta on suunanud rahalised

vahendid Leedu panka. Vaatamata sellele, et võlgniku kontod Eestis on arestitud, jätkab ta

igapäevase majandustegevuse läbiviimist Leedus asuvate pangakontode kaudu. Võlgnik on

tasunud töötajatele palka Leedus asuvalt pangakontolt. Arvestades senist käitumist, puuduvad

võlgnikul mistahes takistused edaspidi mõnes muus riigis pangakonto avamiseks ning raha

liigutamiseks.

7. Avalduse kohaselt on hagi tagamise täitmise käigus selgunud, et võlgnikul on Eesti

pangakontodel üksnes 541.92 eurot, mis on selgelt ebapiisav, et täita võlausaldaja nõudeid

tulevikus. Võlausaldaja näol on tegemist füüsilise isikuga, kelle nõude sisuks on saamata

töötasu ja kasutamata puhkusepäevade hüvitamine. Tegemist on võlausaldaja mõistes oluliste

summadega ja ainsa sissetulekuallikaga, mistõttu on võlgnikult palga kättesaamine hädavajalik

igapäevaseks toimetulekuks ja äraelamiseks.

Maakohtu määrus ja põhjendused

8. Harju Maakohus võttis 25.10.2022 määrusega avalduse menetlusse ja jättis rahuldamata.

9. Maakohus leidis, et täidetud on arestimismääruse art 7 lg 2, mille kohaselt kui võlausaldaja

ei ole veel saanud liikmesriigis kohtuotsust, kohtulikku kokkulepet või ametlikku dokumenti,

millega võlgnikult nõutakse võlausaldaja nõude täitmist, esitab võlausaldaja ka piisavad

tõendid, mille põhjal kohus saab veenduda, et võlausaldaja nõue võlgniku vastu tõenäoliselt

rahuldatakse.

10. Võlausaldaja on esitanud hagiavalduse, paludes välja mõista saamata jäänud töötasu,

puhkusehüvitise, kahjuhüvitise ja viivise. Hagiavaldusele on võlausaldaja lisanud tõendid

nõuete põhistamiseks. Maakohus on võtnud hagi menetlusse, leides, et hagis on nõudeid

piisavalt põhjendanud. Eeldades hagis esitatud väidete õigsust ja arvestades, et võlausaldaja on

2-22-14982

koos hagiga esitanud tõendid, asus maakohus seisukohale, et võlausaldaja nõue võlgniku vastu

tõenäoliselt rahuldatakse.

11. Maakohus leidis, et täidetud ei ole art 7 lg 1 eeldus, mille sisustamisel tugines kohus

määruse preambula punktile 14. Art 7 lg 1 sätestab, et kohus teeb arestimismääruse, kui

võlausaldaja on esitanud piisavad tõendid, mille põhjal kohus saab veenduda, et

arestimismääruse vormis kaitsemeetme võtmiseks on pakiline vajadus, kuna on reaalne oht, et

sellise meetmeta oleks võlausaldaja poolt võlgniku vastu esitatud nõude hilisem täitmine

takistatud või oluliselt keerukam.

12. Maakohus on leidnud, et võlausaldaja väited selle kohta, et võlgnik on ignoreerinud

võlausaldajat ega ole täitnud tema nõuet, ei oma pangakontode arestimismääruse seisukohalt

tähtsust. Võlausaldaja on avalduses selgitanud, et pangakontode arestimine on põhjendatud

võlgniku halva majandusliku olukorra tõttu, kuid need väited on kohtu arvates vastuolulised.

Võlausaldaja on küll selgitanud, et võlgnikul on maksuvõlg, puudub registritesse kantud vara

ja võlgnik ei ole esitanud kahte viimast majandusaasta aruannet, kuid samas on võlausaldaja

avaldanud, et võlgnik on suunanud oma rahalised vahendid Leedu panka ja on maksnud

töötajale palka Leedu krediidiasutuse arvelduskontolt. Maakohtu hinnangul ei ole võlgniku

majanduslik olukord nii halb nagu avalduses väidetakse, sest ta on maksnud töötajatele palku.

Avaldusest järeldub, et võlgnikul on vara selleks, et täita oma kohustusi töötajate ees. Seejuures

ei oma tähtust, kas vara asub Eestis või mõnes muus liikmesriigis.

13. Kohtul hinnangul ei ole võlausaldaja teinud usutavaks, et tulevase kohtuotsuse täitmine

võib olla takistatud või oluliselt keerukam, kuna eksisteerib reaalne oht, et ajaks, mil

võlausaldaja saab lasta olemasoleva või tulevase kohtuotsuse täitmisele pöörata, on võlgnik

oma vara kaotanud, peitnud või hävitanud või on vara võõrandanud. Võlausaldaja ei ole

piisavalt põhistanud, et eksisteerib reaalne oht, et arestimismääruse tegemata jätmisel võib

võlgnik suure tõenäosusega asuda oma vara sõltumata selle asukohast varjama või võõrandama,

et vältida kohtuotsuse täitmist.

Määruskaebus ja menetluse edasine käik

14. Võlausaldaja esitas määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse tühistada ja teha uus

määrus, millega avaldus rahuldada.

15. Võlausaldaja ei nõustu maakohtuga, et täidetud ei ole art 7 lg 1 eeldus, st, et võlausaldaja

ei ole teinud usutavaks, et tulevase kohtuotsuse täitmine võib olla takistatud või oluliselt

keerukam. Maakohus on jätnud arvesse võtmata olulised asjaolud, mis otseselt kinnitavad, et

kohtuotsuse täitmine tulevikus võib olla oluliselt raskendatud või isegi võimatu.

16. Arestimismääruse art 7 kriteeriumid määruse tegemiseks kattuvad sisult ja olemuselt

tsiviilkohtumenetluse seadustikus (TsMS) sätestatud hagi tagamise kohaldamise eeldustega

(TsMS § 377), mille kohaselt rahuldab kohus hagi tagamise mh kui on alust arvata, et tagamata

jätmine võib raskendada kohtuotsuse täitmist või selle võimatuks teha. Käesolevas tsiviilasjas

tegi maakohus 07.10.2022 määruse, millega tuvastas, et eksisteerib oht, et meetmete

kohaldamata jätmisel on kohtuotsuse täitmine tulevikus oluliselt raskendatud või võimatu.

Sellest tulenevalt on arusaamatu maakohtu praegune järeldus, et täidetud ei ole

arestimismääruse art 7 lg-s 1 sätestatud samasisuline kriteerium. Asjaolud vahepeal muutunud

ei ole.

17. Võlausaldaja nõustub maakohtuga, et üksnes nõude ignoreerimine ei ole piisav

arestimismääruse tegemiseks. Samuti on õige, et üksnes asjaolu, et võlgniku varaline olukord

on halb, ei pruugi olla piisav arestimismääruse tegemiseks. Maakohus on aga jätnud

arvestamata, et preambula punkti 14 mõttest tuleneb, et asjaolusid tuleb hinnata kogumis.

2-22-14982

Käesoleval juhul ongi võlausaldaja esitanud rea asjaolusid ja põhjendusi, mis tervikuna ja

kogumis kinnitavad, et kohtuotsuse täitmine on tulevikus oluliselt raskendatud või isegi

võimatu. Maakohus on jätnud sellised asjaolud tähelepanuta.

18. Asjaolu, et kohtuotsuse täitmine tulevikus võib olla takistatud või oluliselt keerukam,

kinnitavad järgmised asjaolud kogumis: võlgnik on alates 2022. a kevadest võlausaldajat ning

tema pöördumisi täielikult ignoreerinud; võlgnikul on väga halb majanduslik olukord

(maksuvõlg ca 27 000 eurot; puudub avalikest andmetest ja registritest nähtuv vara; esitamata

on kaks viimast majandusaasta aruannet, mis võivad tuua kaasa ühingu kustutamise; 2019. a

aruande kohaselt oli kahjum 12 063 eurot); võlgnik peidab vara maksuameti ja võlausaldajate

eest, suunates rahalised vahendid Leedu panka. Märgitud asjaolud on otseseks kinnituseks, et

võlausaldaja nõude täitmine tulevikus on oluliselt keerukam või isegi võimatu. Eluliselt muutub

kohtuotsuse täitmine arestimismääruse tegemiseta tulevikus tõenäoliselt võimatuks.

Võlausaldaja kui füüsiline isik, kellel on palga ja puhkusepäevade hüvitise nõue, ei jõua lõputult

ressursse kulutada nõuete rahuldamiseks. See ei ole eluliselt mõeldav.

19. Võlausaldaja ei nõustu maakohtuga nagu oleksid tema väited võlgniku majanduslikust

olukorrast vastuolulised. Maakohus võttis võlausaldaja väited kontekstist välja. Tegelikkuses

on võlausaldaja läbivalt olnud seisukohal, et võlgniku majanduslik olukord on halb. Asjaolu, et

võlgnik on tasunud oma töötajatele palka Leedu krediidiasutuse arvelduskontolt, ei muuda ega

lükka ümber asjaolude ja tõendite kogumit, mis kinnitavad, et võlgniku majanduslik olukord

on väga halb. Maakohus ei ole ka selgitanud, mille alusel ta jõudis tulemusele, et võlgniku

Leedu krediidiasutustes olevatel kontodel on piisavalt vahendeid, et tasuda probleemideta kõik

võlgnevused ja täita kohustused võlausaldaja ees.

20. Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle TsMS § 663 lg 5 alusel

läbivaatamiseks ringkonnakohtule.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

21. Kolleegium leiab, et võlausaldaja määruskaebus tuleb rahuldada ja maakohtu määrus tuleb

TsMS § 667 lg 2 esimese lause alusel tühistada. Asi tuleb saata maakohtule võlausaldaja

avalduse uueks lahendamiseks.

22. Arestimismääruse tegemise tingimused sätestab art 7 ja kohus peab neid art 17 lg 1 järgi

kontrollima. Arestimismääruse art 7 lg 1 kohaselt teeb kohus arestimismääruse, kui

võlausaldaja on esitanud piisavad tõendid, mille põhjal kohus saab veenduda, et määruse vormis

kaitsemeetme võtmiseks on pakiline vajadus, kuna on reaalne oht, et sellise meetmeta oleks

võlausaldaja nõude hilisem täitmine takistatud või oluliselt keerukam. Kui võlausaldaja ei ole

veel saanud liikmesriigis kohtuotsust, kohtulikku kokkulepet või ametlikku dokumenti, millega

võlgnikult nõutakse võlausaldaja nõude täitmist, esitab võlausaldaja art 7 lg 2 järgi ka piisavad

tõendid, mille põhjal kohus saab veenduda, et nõue võlgniku vastu tõenäoliselt rahuldatakse.

Järelikult teeb kohus enne nõude kohta täitedokumendi saamist pangakonto arestimise määruse

üksnes juhul, kui nõue tõenäoliselt rahuldatakse ja arestimine on pakiline.

23. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et käesoleval juhul on täidetud määruse art 7 lg 2

sätestatud eeldus, mille kohaselt sai maakohus veenduda, et nõue võlgniku vastu tõenäoliselt

rahuldatakse. Võlausaldaja on esitanud hagiavalduse võlgniku vastu, paludes välja mõista

saamata jäänud töötasu, puhkusehüvitise, kahjuhüvitise ja viivise. Hagiavaldusele on

võlausaldaja lisanud tõendid nõuete põhistamiseks. Maakohus on võtnud hagi menetlusse,

leides, et võlausaldaja on hagis esitatud nõudeid piisavalt põhjendanud. Eeldades hagis esitatud

väidete õigsust ja arvestades seda, et hageja on koos hagiga esitanud tõendid, asus maakohus

seisukohale, et võlausaldaja nõue võlgniku vastu tõenäoliselt rahuldatakse.

2-22-14982

24. Küll aga ei nõustu ringkonnakohus maakohtuga, et hageja ei ole kohtu ette toonud

asjaolusid, millest võiks järeldada, et arestimismääruse vormis kaitsemeetme võtmiseks ei ole

käesoleval juhul pakilist vajadust (art 7 lg 1). Nõude prima facie põhjendatust ja tegeliku ohu

olemasolu kui kahe aluspõhimõtte olulisust ajutiste kaitsemeetme määramisel on rõhutatud

Euroopa Kohtu praktikas. Samad põhimõtted kehtivad Eesti õiguses: kohtul on õigus hagi

tagada vaid juhul, kui on alust arvata, et hagi tagamata jätmisega võib kaasneda oluline oht

kohtulahendi täitmisele (I. Pavlovskaja ja K. Sein, Pangakontode arestimine pangakontode

Euroopa arestimismääruse menetluses, Juridica VII/2014, lk 553).

25. Ringkonnakohus leiab, et võlgniku senine käitumine viitab tegelikule ohule

arestimismääruse art 7 lg 1 tähenduses. Võlausaldaja põhjendas piisavalt, et arestimismääruseta

oleks võlgniku suhtes lahendi täitmine raskendatud, mh seetõttu, et valitseb tegelik oht, et kostja

võib arestitaval pangakontol olevad varad kõrvaldada, mujale viia või peita ning selle riski

olemasolu tõestamiseks on võlausaldaja esitanud järgmised tõendid: võlgnik on alates 2022

kevadest võlausaldajat ning tema pöördumisi täielikult ignoreerinud; võlgnikul on väga halb

majanduslik olukord (maksuvõlg ca 27 000 eurot; puudub avalikest andmetest ja registritest

nähtuvalt vara; esitamata on kaks viimast majandusaasta aruannet, mis võivad tuua kaasa

ühingu kustutamise; 2019. majandusaasta aruande kohaselt oli kahjum 12 063 eurot); võlgnik

peidab oma vara maksuameti ja võlausaldajate eest ning on suunanud rahalised vahendid

Leedu panka. Ringkonnakohus nõustub võlausaldajaga, et arestimismääruse preambula punkti

14 mõttest tuleneb, et eelnimetatud tõendeid tuleb hinnata kogumis.

26. Maakohus on leidnud, et võlgnikul on ilmselt piisavalt vahendeid, et tasuda probleemideta

kõik võlgnevused ja täita kohustused võlausaldaja ees, sest ta on Leedu krediidiasutuse

arvelduskontolt töötajatele palka maksnud. Ringkonnakohus selgitab, et ainuüksi see, et

võlgnik on Leedu arvelduskontolt töötajatele palka maksnud, ei tähenda, et võlgnikul oleks ka

piisavalt vahendeid selleks, et võlausaldaja nõue raskusteta täita. Arvestades kõiki võlausaldaja

poolt esitatud tõendeid kogumis, saab siiski asuda seisukohale, et arestimismääruseta

eksisteerib oht, et võlausaldajal võib olla keeruline, kui mitte võimatu oma nõudeid maksma

panna.

27. Ringkonnakohus märgib, et maakohus on võlausaldaja hagi tagamise taotluse 07.10.2022

rahuldanud. Tulenevalt TsMS § 377 on kohtul õigus hagi tagada vaid juhul, kui on alust arvata,

et hagi tagamata jätmine võib raskendada kohtuotsuse täitmist või selle võimatuks teha.

Arvestades, et maakohus on hagi tagamise määruses leidnud, et hagi tagamiseta võib

kohtuotsuse täitmine olla raskendatud või võimatu, ei saa ka käesoleval juhul täie kindlusega

väita, et arestimismäärust tegemata taolist ohtu ei eksisteeriks.

28. Ülaltoodud põhjendustel tuleb maakohtu määrus tühistada. Arvestades, et Eesti poolt

Euroopa Komisjonile arestimismääruse art 50 lg 1 p a) alusel edastatud teabe kohaselt

(kättesaadav

Euroopa

e-õiguskeskkonna

portaalis

https://e-

justice.europa.eu/379/ET/european_account_preservation_order?ESTONIA&member=1https:

//e-justice.europa.eu/379/ET/european_account_preservation_order?ESTONIA&member=1),

on arestimismäärust pädevad tegema üksnes maakohtud, peab võlausaldaja poolt nii esimese

kui ka teise astme menetluses esitatud teabele ja tõenditele hinnangu andma maakohus ning

selle põhjal otsustama, kas anda arestimismäärus välja või mitte. Kuna ringkonnakohus ei saa

avaldust ise lahendada, tuleb asi saata maakohtule selle uueks lahendamiseks.

29. TsMS § 173 lg 3 teise lause kohaselt otsustab menetluskulude jaotuse maakohus vastavalt

asja uue läbivaatamise tulemusele.

30. Kuna ringkonnakohus ei tee määrust, millega ta lükkab Euroopa arestimismääruse tegemise

taotluse tagasi ega tee ka Euroopa arestimismäärust, ei saa ringkonnakohtu määruse peale

2-22-14982

arestimismääruse art-te 21 lg 1, 37 ja 46 lg 1 alusel koosmõjus TsMS § 390 lg-ga 1 Riigikohtule

määruskaebust esitada.

(allkirjastatud digitaalselt)