Legislator Case Law & Legislation
1-10-17093/3 AI generated

1-10-17093/3 · Tartu Maakohus Valga kohtumaja

Case Number 1-10-17093/3
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

Kriminaalasi nr.1-10-17093

Legislator headnote

AI generated

1-10-17093/3 · Tartu Maakohus Valga kohtumaja: Kriminaalasi nr.1-10-17093

Keywords

AI generated
substantiation of procedural flaws provisional measures proceedings cure of procedural defects creditor petition for bankruptcy insufficiently substantiated grievances excessive provisional measures
AI generated

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

Kriminaalasi nr.1-10-17093

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL Käskmenetlus

Kohus Tartu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 30. detsembril 2010. a Valga kohtumaja Kriminaalasja number 1-10-17093 (09260102739) Kohtukoosseis Kohtunik Hele Ilisson Kriminaalasi O.P süüdistus KarS § 121 järgi käskmenetluses Süüdistatav

O.P

elukoht:

X

isikukood

: XXX

kodakondsus: X

haridus:

X

emakeel: X

töökoht, õppeasutus:

X

karistatus:

kriminaalkorras karistatud 2-l korral tõkend: elukohast lahkumise keeld

kaitsja adv. Otto Preem määratud korras

RESOLUTSIOON

Eeltoodu alusel ja juhindudes KrMS §§ 159 ja 254, kohus

2 o t s u s t a s :

Süüdi tunnistada O.P KarS § 121 järgi ja mõista karistuseks rahaline karistus kakssada ( 200 ) päevamäära ( a´ 50.- krooni ) ulatuses, s.o. kümme tuhat ( 10 000.- ) krooni.

Väljamõistetud rahaline karistus tuleb maksta Rahandusministeeriumi

arvelduskontole nr 10220034796011 SEB pangas või arvelduskontole nr 221023778606 Swedbank, viitenumber 4100064939, selgitusse märkida O.P

, 1-10-17093, rahaline karistus. Kviitung esitada Tartu Maakohtu

Valga kohtumaja kantseleile .

Tõkend – elukohast lahkumise keeld –

O.P

suhtes tühistada kohtuotsuse jõustumisel.

Välja mõista O.P-lt kuriteoga tekitatud kahju summas

ükssada kolmkümmend seitse (137) krooni ja 10 senti Lauri Laaneseri kasuks.

Menetluskulud:

KrMS § 175 lg 1 p 4,5,9 ja 179 lg 1 p 2 alusel välja mõista O.P-lt menetluskulud –

• süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha - summas kuus tuhat viissada kakskümmend viis (6525) krooni;

• kaitsjatasu vandeadvokaadi Otto Preem osaluse eest

kohtueelsest menetlusest summas üks tuhat kakskümmend ( 1020 ) krooni;

• kohtuarstliku ekspertiisi maksumus - summas kaks tuhat kaheksasada seitsekümmend viis (2 875) krooni riigi tuludesse.

O.P tasuda väljamõistetud summad Rahandusministeeriumi kontole nr 10220034800017 AS-s SEB Pank nr või kontole nr 221023778606

Swedbank AS-s. Maksekorraldusele märkida viitenumber 2800049874 ning

selgitus:, O.P , 1-10-17093, sundraha“, O.P ,

1-10-17093, kaitsjatasu“, O.P , 1-10-17093 kohtuarstliku ekspertiisi maksumus“ .

Rahaline karistus, sundraha ja kaitsjatasu tasuda otsuse jõustumisest 30 päeva jooksul.

Selgitada, et nimetatud tähtaja jooksul tasumise korral ei pöörata kohtuotsust

täitmisele antud summa sissenõudmise osas kohtutäituri kaudu.

Edasikaebamise kord

3 Süüdimõistetul on õigus kohtuotsuse kättesaamisele järgnevast päevast 10 päeva

jooksul taotleda, et kohus arutaks kriminaalasja üldkorras. Kui nimetatud tähtaja jooksul kohtule sellist taotlust ei esitata, jõustub käesolev otsus.

ASJAOLUD Kohus

t u v a s t a s:

Prokuratuuri taotlus

23. detsembril 2010.a. on Lõuna Ringkonnaprokuratuuri ringkonnaprokurör abi Anu

Vilt edastanud Tartu Maakohtu Valga kohtumajale kriminaalasja O.P

süüdistuses KarS § 121 järgi. Prokuratuur on taotlenud asja lahendamist käskmenetluses, O.P süüdimõistmist KarS § 121 järgi ja tema karistamist rahalise karistusega 200 päevamäära ulatuses, s.o. 10 000.- krooni suuruses summas.

Kriminaalasjas süüdistatakse selles, et tema, 25.06.2009 kella 5 O.P paiku hommikul lõi, eelnevalt tekkinud tüli käigus, kahel korral L. L. näo piirkonda,

põhjustades oma tegevusega kannatanule tervisekahjustuse s.o ülalõualuu murru ja füüsilist valu.

Teise inimese löömisega, pani toime kehalise väärkohtlemise s.o O.P KarS § 121 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Kohtu otsuse põhjendused, karistuse mõistmise põhjendused ja resolutsioon

Süüdistuse asjaolusid kuriteo toimepanemise ajas, kohas ja viisis pidas kohus usaldusväärseteks.

Kohus tuvastas, et kriminaalasjas on tõendamiseseme asjaolud selged ning vastavalt prokuratuuri taotlusele on põhjendatud asja lahendamine käskmenetluses KrMS § 251

alusel. Kohtunik nõustus süüdistusaktis esitatud süüdistuse tõendatuses ja karistuse määras. Asjaolude põhjal tegi kohus järelduse, et O.P toimepandud tegu

vastab KarS § 121 ettenähtud kuriteokoosseisule. Kohus tuvastas O.P õigusvastase käitumise. Kohus ei tuvastanud O.P süüd välistavaid asjaolusid ning O.P tuleb KarS § 121 järgi süüdi mõista.

Kriminaalasjas on esitatud tsiviilhagi summas 137.10 krooni.

Süüdistatav O.P tuleb tema poolt toime pandud kuriteos süüdi mõista ja teda tuleb karistada.

Karistusseadustiku (edaspidi KarS) § 56 järgi on karistamise aluseks isiku süü.

Karistamisel arvestab kohus kohtualuse vastutust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Vangistust võib mõista siis, kui karistuse eesmärke ei ole võimalik saavutada kergema karistusega.

Süüdlase O.P vastutust kergendavad ja raskendavad asjaolud tema

käitumises puuduvad. O.P pani toime kehalise väärkohtlemise, s.o.

4

kuriteo KarS § 121 järgi, mis on karistatav rahalise karistuse või kuni kolmeaastase vangistusega. Kohus leiab, et O.P-le tuleb mõista selline karistus, milline avaldaks

mõju süüdlasele ka edaspidi ning, mis samas saavutaks ka karistamise eesmärgi

õiguskorra kaitsmise huvides ja hoiaks süüdlast edaspidi uute süütegude toimepanemisest.

Kohus leiab, et süüdlase karistamine reaalse vangistusega ei ole otstarbekas. Kohus

leiab, et arvestades karistuse eesmärke ja O.P süü suurust, tuleb

O.P KarS § 121 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest karistada rahalise karistusega 200 päevamäära ulatuses, s.o. summas 10 000.- krooni.

Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse põhjendus

Menetluskulud on sätestatud KrMS §-s 175 ning KrMS § 173 lg 2 kohaselt hüvitab

need KrMS järgi kohustatud isik menetleja määratud ulatuses. KrMS § 189 lg 2

kohaselt kohtumenetluses otsustatakse kriminaalmenetluse kulude hüvitamine kohtumääruse või kohtuotsusega.

KrMS § 175 lg 1 p 4 kohaselt on menetluskuluks määratud kaitsjale makstud tasu.

O.P-le määratud kaitsja Otto Preem on esitanud kriminaalasja

materjalide juurde taotlus-aruande, milles palub välja mõista kohtueelses menetluses

osaluse eest kaitsjatasu summas 1020.- krooni. Seoses O.P süüdimõistmisega jääb see menetluskulu O.P kanda.

KrMS § 175 lg 1 p 9 kohaselt on menetluskuluks süüdimõistva kohtuotsusega

kaasnev sundraha, mis KrMS § 179 lg 1 p 2 kohaselt on teise astme kuriteo

puhul poolteist Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammäära, s.o. 6525.- krooni. KrMS §175 lg 1 p 3 kohaselt on menetluskuluks ekspertiisi tegemise kulu. Vastavalt KrMS § 180 lg-le 1 hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud

süüdimõistetu. Süüdistatavalt O.P-lt

mõistetakse välja süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha 6525.- krooni, kaitsjatasu kaitsja

osaluse eest kohtueelses menetluses summas 1020.- krooni ja ekspertiisikulu summas 2875.- krooni riigi tuludesse.

Vastavalt KrMS § 189 lg-le 2 kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustust võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi määruskaebuse menetluses (KrMS §-de 383 – 392).

Hele Ilisson Kohtunik 30.12.2010.a.