2-21-20315/11 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Kaie Almere

Otsuse tegemise aeg ja koht

16.12.2022 Tallinn, Tallinna kohtumaja

Tsiviilasja number

2-21-20315

Tsiviilasi

RAINIK OÜ hagi Milkimpex OÜ ja Novalab OÜ

vastu võlanõudes

Tsiviilasja hind

249 715,72 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja

RAINIK

OÜ

(registrikood

11361876),

seadusjärgne esindaja A. Ž.

Kostja 1 Milkimpex OÜ (registrikood 12098151),

seadusjärgne esindaja V. S.

Kostja 2 Novalab OÜ (registrikood 11810110),

seadusjärgne esindaja V. S.

Asja läbivaatamine

Kirjalikus menetluses

RESOLUTSIOON

1. Hagiavaldus rahuldada.

2. Välja mõista Milkimpex OÜ-lt ja Novalab OÜ-lt solidaarselt RAINIK OÜ kasuks

põhivõlg 205 715,72 eurot.

3. Välja mõista Milkimpex OÜ-lt ja Novalab OÜ-lt solidaarselt RAINIK OÜ kasuks

intressid 44 000 eurot.

Menetluskulude jaotus

4. Jätta menetluskulud solidaarselt Milkimpex OÜ ja Novalab OÜ kanda.

5. Välja mõista Milkimpex OÜ-lt ja Novalab OÜ-lt solidaarselt RAINIK OÜ kasuks

menetluskulud 2100 eurot.

6. Välja mõista Milkimpex OÜ-lt ja Novalab OÜ-lt solidaarselt RAINIK OÜ kasuks

välja mõistetud menetluskuludelt (2100 eurot) viivis VÕS § 113 lõike 1 teises

lauses sätestatud määras käesoleva kohtuotsuse jõustumisest alates kuni

menetluskulude tasumiseni.

EDASIKAEBAMISE KORD JA TÄHTAEG

Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonikaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva

jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu jooksul arvates

avalikult

teatavaks

tegemisest.

Apellatsioonkaebus

võidakse

lahendada

kirjalikus

menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

HAGIAVALDUSE ALUSEKS OLEVAD ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUE

1. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid OÜ Rainik (hageja) ja OÜ Milkimpex (kostja 1)

08.02.2018 laenulepingu 2018/02/08, mille alusel andis hageja kostjale 1 laenu 200 000 eurot

intressiga 5,5% aastas ja tähtajaga 12 kuud. 11.04.2018 sõlmitud lepingu lisaga suurendati

laenusummat 400 000 euroni ja tähtaeg oli 12 kuud.

2. 11.04.2018 sõlmisid hageja, kostja 1 ja Novalab (kostja 2) käenduslepingu, mille kohaselt

vastutab kostja 2 solidaarselt kostjaga 1 laenulepingust ja selle lisast tulenevate kostja 1

kohustuste eest kuni 450 000 euro eest.

3. Kostja 1 ei tagastanud laenu tähtaegselt ja 05.11.2021 andsid kostjad võlatunnistuse,

millega tunnistasid võlgnevust summas 291 332,32 eurot, millest 226 385,72 eurot oli

põhinõue ja 64 946,59 eurot intressivõlg. Kostja 1 kohustus võla tagastama hiljemalt

06.12.2021. Kostja 1 tagastas laenu osaliselt summas 20 670 eurot. Hageja arvestas

laekumised kokku summas 20 670 eurot põhivõla katteks, mille tulemusel on kostja 1

põhivõlg hageja ees 205 715,72 eurot ja intressivõlg 64 946,59 eurot. Hageja vähendab

intressinõuet, mida nõuab 44 000 eurot.

4. Hageja palub välja mõista kostjatelt solidaarselt hageja kasuks põhivõlg 205 715,72 eurot

ja laenuintressid 44 000 eurot. Menetluskulud palub hageja jätta kostjate kanda, mõista

menetluskulud välja kostjatelt solidaarselt hageja kasuks ning mõista menetluskuludelt viivis

VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates kohtuotsuse jõusutmisest kuni

menetluskulude täieliku tasumiseni.

KOSTJATE VASTUVÄITED HAGILE

5. Kostjad vaidlesid hagile vastu. Tulenevalt pandeemiast tekkinud majanduskriisi ja

Valgevenes toimuvaga on kostja 1 majanduslik seis oluliselt halvenenud ning kostjal 1

tekkisid raskused kohustuste täitmisega. 2021. aasta sügisel pidasid pooled läbirääkimisi ja

saavutasid kokkuleppe, et laenu tagastamise tähtaega pikendatakse ja kostjad tasuvad hagejale

laenu 20 000 euro suuruste osamaksetena täiendava intressiarvestuseta kuni 2022. aasta

lõpuni. Kostja 1 tasus kokkuleppe täitmiseks kuni hagi esitamiseni 20 670 eurot. Seetõttu on

hagejal õigus nõuda üksnes detsembri ja jaanuarikuu makseid, ülejäänud osas ei ole kohustus

muutunud sissenõutavaks.

6. Kuigi hageja vähendas intressi 44 000 euroni, siis pooled arutasid intressi vähendamist

15 000 - 20 000 euroni.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

7. Kohus rahuldab hagi.

8. Kohus loeb tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 231 lg 2 alusel tuvastatuks

järgmised asjas tähtsust omavad vaidlustamata asjaolud. Pooled sõlmisid 08.02.2018

laenulepingu nr 2018/02/08, mille alusel andis hageja andis kostjale 1 laenu summas 200 000

eurot tähtajaga 12 kuud (tl 4). Laenulepingu punkti 1.2. kohaselt kohustus kostja 1 tasuma

laenu kasutamise eest hagejale intresse arvestusega 5,5% aastas (tl 4). Hageja ja kostja 1

sõlmisid 11.04.2018 lisakokkuleppe 08.02.2018 sõlmitud laenulepingu juurde, mille kohaselt

suurendati laenusumma kuni 400 000 euroni, laenu tähtaeg oli 12 kuud (tl 6). Hageja, kostja 1

ja kostja 2 käendajana sõlmisid 11.04.2018 käenduslepingu, mille punkti 1 kohaselt vastutab

kostja 2 solidaarselt kostjaga 1, kostja 1 ja hageja vahel 08.02.2018 sõlmitud laenulepingust

nr 2018/02/08, 11.04.2018 sõlmitud lisakokkuleppest nr 1 ning hilisematest kokkuleppetest

tulenevate kostja 1 rahaliste kohustuste kohase täitmise eest, samuti kõrvalkohustuste täitmise

eest (tl 7). 11.04.2018 sõlmitud käenduslepingu p 2 kohaselt on käenduse (kostja 2 vastutuse)

piirmäär 450 000 eurot (tl 7). Kostja 1 laenusummat õigeaegselt ei tagastanud. 05.11.2021

sõlmitud võlatunnistuse kohaselt tunnistasid kostjad võlgnevust hageja ees põhivõlgnevuse

osas summas 226 385,72 eurot ning intressi osas summas 64 946,59 eurot, kokku 291 332,32

eurot (tl 8). 05.11.2021 võlatunnistuse punkti 2 kohaselt kohustus kostja 1 tagastama laenu ja

tasuma intressid hiljemalt 06.12.2021 (tl 8). Kostja 1 on tagastanud laenu osaliselt kokku

summas 20 670 eurot - 10.11.2021 350 eurot; 14.11.2021 2 000 eurot; 15.11.2021 4 000

eurot; 17.11.2021 12 000 eurot; 18.11.2021 2 320 eurot (tl 9). Ülejäänud osas ei ole kostja 1

laenu tagastanud ega intresse maksnud. Hageja arvestas kostja 1 poolt ajavahemikus 10.11. -

18.11.2021 tasutud 20 670 eurot laenu põhivõlgnevuse katteks.

9. Hageja nõuab kostjatelt solidaarselt põhivõla 205 715,72 euro ning intressi 44 000 euro

tasumist.

10. Kohus täitis 06.06.2022 määrusega selgituskohustuse ning selgitas pooltele kohalduvat

õigust ja tõendamiskoormist (tl 23-25).

11. Hageja nõude rahuldamise õiguslik alus on VÕS § 108 lg 1. Kui võlgnik rikub raha

maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist (VÕS § 108 lg 1). Kohustuse

rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine,

sealhulgas täitmisega viivitamine (VÕS § 101). Võlgnik vastutab kohustuse rikkumise eest,

välja arvatud, kui rikkumine on vabandatav (VÕS § 103 lg 1 ls 1). Raha maksmise kohustuse

rikkumist ei peeta üldjuhul vabandatavaks. Hagi lahendamiseks peab kohus tuvastama, et

kostjatel oli kohustus maksta hagejale hagis märgitud rahasumma, kostjad on kohustust

rikkunud ja vastutavad rikkumise eest.

12. Leping, millega lubatakse kohustuse täitmist selliselt, et lubadusega luuakse iseseisev

kohustus või millega tunnistatakse kohustuse olemasolu, on võlatunnistus (VÕS § 30 lg 1).

Kohus on seisukohal, et 05.11.2021 sõlmitud võlatunnistuse näol on tegemist deklaratiivse

võlatunnistusega. Võlatunnistus on deklaratiivne, kui sellega üksnes kinnitatakse

olemasolevat võlga ja soovitakse vastuväidetest loobumisega lihtsustada selle sissenõudmist.

Deklaratiivse võlatunnistuse funktsioonideks on tõendamiskohustuse pööramine võlgniku

kahjuks ning nõude tunnustamine võlgniku poolt. Riigikohus on märkinud, et deklaratiivsele

võlatunnistusele toetumisel ja selle esitamisel ei pea hageja esitama võla tekkimise asjaolusid,

kuna võla puudumise tõendamise koormis lasub kostjal (RKTKo 2-13-34922, p 13.2).

Võlgnik võib kohustusest vabanemiseks esitada ainult neid vastuväiteid, millest võlgnik

deklaratiivset võlatunnistust andes loobunud ei ole. Kui võlgnik on kehtiva deklaratiivse

võlatunnistusega loobunud vastuväidetest, ei ole tal õigust hiljem nendele vastuväidetele

tugineda, isegi kui ta suudaks vastupidist tõendada (RKTKo 2-19-5601, p 16.4).

13. Esitatud asjaoludel oli nõue kostja 1 vastu algselt laenulepingust ja kostja 2 vastu

käenduslepingust ning mõlemad pooled kinnitasid võla olemasolu võlatunnistusega. Hageja

esitas tõendina võlatunnistuse (tl 8). Laenulepinguga kohustub üks isik (laenuandja) andma

teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub

tagasi maksma sama rahasumma (VÕS § 396 lg 1). Majandus- või kutsetegevuses antud

laenult tuleb maksta intressi. Muu laenulepingu korral tuleb intressi maksta üksnes juhul, kui

see on kokku lepitud (VÕS § 397 lg 1). Käenduslepinguga kohustub käendaja kolmanda isiku

(põhivõlgnik) võlausaldaja ees vastutama põhivõlgniku kohustuse täitmise eest (VÕS § 142 lg

1). Kui mitu isikut peavad täitma kohustuse solidaarselt (solidaarvõlgnikud), võib

võlausaldaja nõuda kohustuse täielikku või osalist täitmist kõigilt võlgnikelt ühiselt või

igaühelt või mõnelt neist (VÕS § 65 lg 1).

14. Kostjad ei vaidle vastu asjaolule, et nad ei ole kohustust täitnud. Seetõttu loeb kohus

nimetatud asjaolu kostjate poolt omaks võetuks ja hagejal pole vaja tõendada kohustuse

rikkumist. Menetluses pole esitatud asjaolusid, mis muudaks rikkumise vabandatavaks.

15. Kostjad vaidlesid vastu nõude sissenõutavaks muutmisele. Kohustus muutub

sissenõutavaks, kui võlausaldajal on õigus nõuda kohustuse täitmist (VÕS § 82 lg 7 ls 1). Kui

kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb

kohustus täita sellel tähtpäeval (VÕS § 82 lg 1).

16. Võlatunnistuses on kohustuse täitmise tähtajana kindlaks määratud 06.12.2021. Kostjad

tuginesid asjaolule, et pooltel oli teistsugune kokkulepe, millega lepiti kokku võla

tagastamises osamaksetena. Kohus selgitas 06.06.2022 määrusega, et kostjad peavad sellise

kokkuleppe olemasolu ja sisu tõendama (tl 24). Kohus leiab, et kostjad ei ole enda

tõendamiskoormist täitnud. Kostjad ei ole võla osamaksetena tagastamise kokkulepet

tõendanud. Seega oli kohustuse täitmise tähtaeg 06.12.2021 ning alates sellest päevast on

kostjad tasumata summa osas viivituses ning hageja võib nõuda tasumata summa tasumist

kohtu kaudu. Vastavalt on nõue muutunud sissenõutavaks.

17. Intresside suuruse vähendamise arutamise kokkulepe ei puutu asjasse. Tegemist oli

üksnes arutamisega. Võlatunnistusega on kostjad tunnustanud intressivõlga summas

64 946,59 eurot. Hageja ei palu võlatunnistuses kokku lepitud suuruses intresside välja

mõistmist, vaid nõuab intresside tasumist osaliselt, so summas 44 000 eurot.

18. Eeltoodust tulenevalt vastutavad kostjad 1 ja 2 kostja 1 täitmata jäänud kohustuse eest

solidaarselt. Kostjad on rikkunud maksekohustust ning hagi tuleb rahuldada põhinõude

205 715,72 euro osas. Samuti kuulub hagi rahuldamisele intresside 44 000 osas.

MENETLUSKULUD

19. Kohus märgib kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel (TsMS § 173

lg 1). Hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti (TsMS § 162 lg 1). Kui

otsus on tehtud solidaarvõlgnikest kostjate kahjuks, vastutavad kostjad menetluskulude eest

samuti solidaarselt (TsMS § lg 3). Kohus tegi otsuse solidaarvõlgnikest kostjate kahjuks.

Seega tuleb jätta menetluskulud solidaarselt kostjate kanda.

20. Hageja menetluskulud koosnevad riigilõivust 2100 eurot. Hagihinnalt 249 715,72 eurot

kuulus hagi esitamisel kehtinud riigilõivuseaduse alusel tasumisele riigilõiv 2100 eurot.

Menetluskulud on menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud (TsMS § 138 lg 1).

Kohtukulud on riigilõiv (TsMS § 138 lg 2). Riigilõiv on menetlustoimingu tegemise eest

seaduse kohaselt Eesti Vabariigile tasutav rahasumma. (TsMS § 139 lg 1). Seega on hageja

menetluskulude suuruseks kokku 2100 eurot ja kohus mõistab nimetatud summa kostjatelt

solidaarselt hageja kasuks välja.

21. Vastavalt TsMS § 177 lg 4 ja hagiavalduses esitatud taotlusele, tuleb välja mõistetud

menetluskuludelt (2100 eurot) tasuda alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest kuni

täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

22. Menetluskulude

kindlaksmääramise

peale

võib

edasi

kaevata

menetluskulude

hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav

menetluskulude summa ületab 280 eurot (TsMS § 178 lg 2). Menetluskulude kindlaks

määramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata (TsMS § 178 lg 4).

/allkirjastatud digitaalselt/

Kaie Almere

kohtunik