3-21-2551/78 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Anu Maria Brenner

Otsuse tegemise aeg ja koht

16. detsember 2022, Tallinn

Haldusasja number

3-21-2551

Haldusasi

Kuusalu valla kaebus Maa-ameti 08.10.2021 korralduse nr

1-17/21/2454 tühistamise nõudes

Menetlusosalised

Kaebaja Kuusalu vald, volitatud esindaja v.adv Rivo

Kaldvee

Vastustaja Kuusalu vald, volitatud esindaja Toomas Kutti

Kolmas isik MA, volitatud esindaja Kaili-Helina Kolts

Asja läbivaatamine

Istungil 26.10.2022 ja edasi kirjalikus menetluses

RESOLUTSIOON

1. Võtta asja juurde vastustaja 26.10.2022 esitatud tõend ning 04.11.2022 esitatud

tõendid.

2. Jätta Kuusalu valla kaebus rahuldamata.

3. Mõista Kuusalu vallalt MA kasuks välja menetluskulud summas 1410 eurot.

4. Muus osas jätta menetluskulud menetlusosaliste enda kanda.

5. Tühistada Tallinna Halduskohtu 08.11.2021 määruse resolutsiooni punktiga 6

kohaldatud esialgne õiguskaitse.

SELGITUSED

Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul

otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 16.01.2023 (halduskohtumenetluse

seadustik (HKMS) § 181 lg 1).

Vastuseks esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastuapellatsioon-

kaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse vastuapellatsioonkaebuse esitajale kätte-

toimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva

(HKMS § 184).

Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida,

vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182

lg 1 p 9). Kui menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb

tal esitada ringkonnakohtule vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata

3-21-2551

2(17)

menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning apellatsioonitähtaja järgimiseks peab

menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta

menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).

HKMS § 52 lg 1 kohaselt tuleb avaldus sõnastada võimalikult selgelt ja lühidalt.

Sekretäril saata kohtuotsus menetlusosalistele (esindajate kaudu).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Kuusalu Vallavalitsus esitas 13.03.2013 Harju maavanemale taotluse Kurru maaüksuse

munitsipaalomandisse andmiseks. Kurru maaüksus paiknes taotluse esitamise ajal Annukse

(katastritunnus

35201:002:1751,

registriosa

nr

1807702),

Uuetoa

(katastritunnus

35201:002:1820, registriosa nr 1820302), Meri-Pihlaka (katastritunnus 35201:002:1640,

registriosa number 1400702) ja Tülli 1a (uus lähiaadress Mere-Tülli) katastritunnus

35201:002:0960, registriosa number 822702)) ning Kolga metskond 98 (katastritunnus

35201:002:0158, registriosa number 15780050), Kolga metskond 99 (katastritunnus

35201:002:0163, registriosa number 15555550) kinnisasjade ja avaliku veekogu kalda (Kolga

laht) vahel riigi reservmaa piiriettepanekuga nr AT0609040034 hõlmatud alal. Kuusalu

Vallavalitsus põhjendas taotlust asjaoluga, et vajab Kurru üldkasutatavat maad selle

sihtotstarbelise avaliku kasutamise tagamiseks. Taotluses on märgitud, et Salmistu sadama tee

ja Tipu tee on piirkonnas ainukesed avalikud pääsud randa. Kurru maaüksuse

munitsipaliseerimine on üks osa piki randa liikumisvõimaluse loomisest Salmistu sadama ja

Tipu maaüksuse vahel.

2. Harju maavanema 29.11.2015 korraldusega nr 2463-k anti maareformi seaduse (MaaRS) §

28 lg 1 punkti 4 alusel Kuusalu valla munitsipaalomandisse Kuusalu vallas Salmistu külas asuv

Kurru maaüksus pindalaga 0,58 ha. Kuna Kurru maaüksusega piirneva Meri-Pihlaka

katastriüksuse piirprotokolli kohaselt ulatub katastriüksus merepiirini, muudeti Harju

maavanema 12.07.2016 korraldusega nr 1763-k Harju maavanema 29.11.2015 korralduse nr

2463-k punkti nr 1.2 ning Kuusalu valla munitsipaalomandisse anti Kurru maaüksus kahes

lahustükis, millest maatüki I pindala on 0,49 ha ja maatüki II pindala on 0,04 ha. Maatükist II

moodustati Kuusalu valla omandis olev Kurrunuki (katastritunnus 35301:001:1092, registriosa

number 17260250) kinnisasi.

3. Kurru maaüksuse maatükiga I piirneva Uuetoa kinnisasja omanikud esitasid 08.07.2019

kaebuse Tallinna Halduskohtule Harju maavanema 29.11.2015 korralduse nr 2463-k

tühistamiseks kaebajaid puudutavas osas (haldusasi nr 3-19-1297). Tallinna Halduskohus jättis

15.05.2020 otsusega nr 3-19-1297 kaebuse rahuldamata. Uuetoa kinnisasja omanikud esitasid

apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Tallinna Halduskohtu 15.05.2020 otsuse nr 3-

19-1297 tühistamiseks. Tallinna Ringkonnakohus rahuldas 30.11.2020 otsusega nr 3-19-1297

apellatsioonkaebuse ja tühistas Tallinna Halduskohtu 15.05.2020 otsuse ning Harju maavanema

29.11.2015 korralduse nr 2463-k osas, millega Harju maavanem andis Kuusalu valla

munitsipaalomandisse osa Kuusalu vallas Salmistu külas asuvast Uuetoa katastriüksusest.

4. Maa-ameti 20.01.2021 kirjaga nr 6-8/21/1265 teavitati Kuusalu valda haldusmenetluse

alustamisest seoses Harju maavanema 29.11.2015 korralduse nr 2463-k kehtetuks

tunnistamisega osas, millega Harju maavanem andis Kuusalu valla munitsipaalomandisse osa

Salmistu külas asuvast Annukse maaüksusest (katastritunnus 35201:002:1751). Kirja kohaselt

on Annukse ja Uuetoa katastriüksused moodustatud samal ajal ja piiriandmed katastriüksuse

moodustamise toimikutes on sarnased. Maa-ameti hinnangul on Annukse maaüksuse

piiriandmeid kogumina hinnates võimalik jõuda samale järeldusele, nagu on jõudnud Tallinna

Ringkonnakohus haldusasjas nr 3-19-1297 Uuetoa maaüksuse piiride osas, st et ka Annukse

3-21-2551

3(17)

maaüksuse puhul on maamõõtja eksinud koordinaadi määramisega ja tegelik katastriüksuse piir

ulatub mereni. Maa-amet andis Kuusalu vallale asja kohta arvamuse ja vastuväidete esitamiseks

tähtaja 2 nädalat kirja kättesaamisest arvates.

5. Kuusalu vald saatis 10.03.2021 oma ettepanekud ja seisukohad seoses maareformi

läbiviimisega Kurru maaüksusel ning ei nõustunud Harju maavanema korralduste nr 2463-k ja

nr 1763-k osalise või täieliku kehtetuks tunnistamisega.

6. Maa-ameti 08.10.2021 korraldusega nr 1-17/21/2454 tunnistati kehtetuks Harju

maavanema 29.11.2015 korraldus nr 2463-k osas, millega Harju maavanem andis Kuusalu valla

munitsipaalomandisse osa Kuusalu vallas Salmistu külas asuvast Annukse katastriüksusest

(katastritunnus 35201:002:1751). Korralduse põhjendused on kokkuvõtlikult järgmised.

Kurru maaüksuse maatükiga I piirneva Uuetoa kinnisasja omanikud esitasid 08.07.2019

kaebuse Tallinna Halduskohtule Harju maavanema korralduse nr 2463-k tühistamiseks

kaebajaid puudutavas osas. Halduskohus jättis 15.05.2020 otsusega nr 3-19-1297 kaebuse

rahuldamata.

Uuetoa

kinnisasja

omanikud

esitasid

apellatsioonkaebuse

Tallinna

Ringkonnakohtule. Tallinna Ringkonnakohus rahuldas 30.11.2020 otsusega nr 3-19-1297

apellatsioonkaebuse ja tühistas Tallinna Halduskohtu 15.05.2020 otsuse ning korralduse nr

2463-k osas, millega Harju maavanem andis Kuusalu valla munitsipaalomandisse osa Kuusalu

vallas Salmistu külas asuvast Uuetoa katastriüksusest. Ringkonnakohus asus seisukohale, et

Uuetoa katastriüksuse piir on piirilõigus 1-2-3 seotud avaliku veekogu kaldajoonega, kuna ei

eksitud mitte maastikul piiri kulgemise kirjeldamisel, vaid piiripunktidele nr 1, 2 ja 3

ristkoordinaatide määramisel. Seega kuulus kohtu hinnangul munitsipaalomandisse antud maa

seaduse järgi osaliselt Uuetoa kinnistu koosseisu ning maavanema korraldus nr 2463-k ei ole

selles osas kooskõlas kehtiva õigusega.

Uuetoa katastriüksuse moodustamise aluseks olevad asjaolud on sarnased selle

naaberkatastriüksuse Annukse katastriüksuse moodustamise asjaoludega. Nii Uuetoa kui ka

Annukse katastriüksus on moodustatud samal ajal ja sarnaselt ning mõõdistatud sama

maamõõtja poolt. Annukse katastriüksus moodustati katastrimõõdistamise teel juunis 1998

(mõõdistaja A-Projekt OÜ, maakorraldustööde tegevuslitsents nr 224 MA-k) ning registreeriti

maakatastris 28.12.1998. Annukse katastriüksuse moodustamise aluseks olev katastriüksuse

plaan on koostatud riiklikus L-EST92 ristkoordinaatide süsteemis, millel piiripunktid koos

merepiiriga on esitatud koordineeritult. Piirilõigud on nii Uuetoa kui ka Annukse

katastriüksuste piiriprotokollide kohaselt osaliselt seotud avaliku veekogu kaldajoonega.

Annukse katastriüksuse piiriprotokolli kohaselt on piiripunktid nr 1, 2 ja 3 maastikul

tähistamata mere piiri (Läänemeri) punktid ning piir kirjeldatud piiripunktide vahel kulgeb

mööda mere piiri. Katastriüksuse plaanil on kõnealuse piirilõigu tähistena kirjeldatud samuti

mere piiri punkte ning graafiliselt osalt nähtub, et kõnealune piirilõik piirneb Kolga lahega.

Samuti nähtub Uuetoa katastriüksuse piiriprotokollist, et Uuetoa katastriüksuse piiripunktid nr

1, 2 ja 3 on maastikul tähistamata mere piiri punktid, mille vahel kulgeb piir piki mere piiri

(avaliku veekogu kaldajoont). Uuetoa katastriüksuse plaanilt nähtub, et kõnealune piirilõik

piirneb samuti Kolga lahega. Mõlema katastriüksuse piiriprotokollist nähtub, et nii Uuetoa kui

ka Annukse katastriüksuste maa ostueesõigusega erastamise subjektidele on piir kirjeldatud

kujul maastikul kätte näidatud.

Katastripidaja hinnangul on Annukse katastriüksuse puhul sarnaselt Uuetoa katastriüksusega

tegemist kinnisomandiga, mis ulatub asjaõigusseaduse (AÕS) § 133 lg 1 kohaselt avaliku

veekogu (Kolga laht) kaldajooneni. Harju maavanema 29.11.2015 korraldusega nr 2463-k on

Annukse maaüksuse omanikult omand ilma seadusliku aluseta Kurru maaüksuse

munitsipaalomandisse andmisega ära võetud. Asjaolu, et Annukse maaüksuse omanik ei ole

3-21-2551

4(17)

vaidlustanud maa munitsipaalomandisse andmist, ei õigusta maavanema korralduse nr 2463-k

kehtima jäämist.

Kurru maaüksuse munitsipaalomandisse andmise üheks kaalukaks põhjuseks on olnud

muuhulgas tagada liikumisvõimalus piki randa Salmistu sadama ja Tipu maaüksuse vahel. Selle

eesmärgi saavutamiseks ei ole vältimatult vajalik, et kallasrada oleks munitsipaalomandis, kuna

keskkonnaseadustiku üldosa seaduse (KeÜS) § 38 kohaselt on ranna-alade avalik kasutus

tagatud.

Antud juhul kaalub isiku omandiõiguse riive üles avaliku huvi ja kohaliku omavalitsuse ootuse

haldusakti kehtima jäämise osas (haldusmenetluse seadus (HMS) § 64 lg-d 1 ja 2, § 68 lg 2, §

70 lg 1; Vabariigi Valitsuse 02.06.2006 määrus nr 133 § 13). Annukse maakatastrisse kantud

piiri ja kaldajoone vahel ei ole ega ole kunagi olnud vaba maad, mida oli võimalik

munitsipaalomandisse anda. Harju maavanema 29.11.2015 korraldus nr 2463-k on Kurru

maaüksust puudutavas osas õigusvastane ja tuleb tunnistada kehtetuks ka Annukse

katastriüksust puudutavas osas. Uuetoa katastriüksust puudutavas osas on Harju maavanema

29.11.2015 korraldus nr 2463-k tunnistatud kehtetuks Tallinna Ringkonnakohtu 30.11.2020

otsusega nr 3-19-1297.

7. Kuusalu vald esitas 05.11.2021 Tallinna Halduskohtule kaebuse Maa-ameti 08.10.2021

korralduse nr 1-17/21/2454 tühistamise nõudes.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD

8. Kaebaja leiab, et vaidlusalune otsus on õigusvastane, kuivõrd vastustaja on oletuste ja

eelduste läbi järeldanud, et Annukse katastriüksuse piirina oli algselt silmas peetud Kolga lahe

kaldajoont.

8.1. Annukse katastriüksuse piiriks ei saanud olla Kolga lahe kaldajoon, millele on viidanud

kaebaja oma 10.03.2021 seisukohas. Maa-amet ei ole võtnud Annukse kinnistu piiride asukoha

tõlgendamisel arvesse kaebaja 10.03.2021 seisukohas toodu asjaolusid. Nimetatud seisukohas

on kaebaja selgitanud, et Uuetoa maaüksus ei ulatunud merepiirini. Kui vastustaja on

rakendanud Annukse maaüksuse puhul analoogiat Uuetoa maaüksusega, siis oleks vastustaja

pidanud Annukse maaüksuse piiride asukoha tõlgendamisel kaebaja 10.03.2021 seisukohas

väljendatud arvesse võtma.

8.2. Kuusalu Vallavalitsuse 26.06.1998 korraldusega nr 444 anti kolmandale isikule nõusolek

erastada Annukse maaüksus ostueesõigusega, suurusega 19 988 m2, hinnaga 10 krooni/m2 (vt

kaebuse lisa 7, lk 3). Kolmas isik on 14.01.1999 Kuusalu Vallavalitsuse korralduse

allkirjastanud ning nõustunud ettenähtud tingimustega, vastuväiteid ega proteste ei esitatud (vt

kaebuse lisa 8, lk 7). Kolmas isik ostis 25.01.1999 Annukse kinnistu suurusega 19 988 m2 ja

lepingus ettenähtud hinnaga (vt kaebuse lisa 8, lk 4). Vastavalt väga erinevatest aegadest

pärinevatele kaartidele ei ole Annukse ja Uuetoa kinnistute piirid kunagi olnud määratud mere

piirini. Punktiirjoonega märgitud kinnistute piiri ning merepiiri vahele on jäänud alati selgelt

tuvastatav maariba (vt kaebuse lisa 6, lk 2 ja lk 4; lisa 6 lisad nr 5-7 ja 10-11). Mereäärne eraldi

maariba nähtub Annukse kinnistu puhul ka Annukse katastriüksuse moodustamise toimikust,

täpsemalt toimiku lk 8 asuval fotoplaanil, kus on punase joonega märgitud erastatava maa-ala

piir ja on näha, et sellest välja jääb mereäärne riba (vt kaebuse lisa 7, lk 8).

8.3. Arusaadav ei ole, miks vastustaja selgitas 08.10.2021 korralduses, et kuivõrd Annukse

katastriüksuse kirdepoolsel piiril kajastatud piiripunke nr 1, 2 ja 3 pole ringidega tähistatud, on

tõenäoline, et neid maastikul ei tähistatud. Annukse katastriüksuse moodustamise toimiku

leheküljel 9 on Annukse kinnistu piiride skeem, kus punktid 1-2-3 on ringidega ümbritsetud ja

ühendatud ka pidevjoonega (vt kaebuse lisa 7, lk 9). Seega on tegemist maastikul tähistatud

3-21-2551

5(17)

piiripunktidega ehk piiriks ei ole määratud Kolga lahe kaldajoont (sama kehtib Uuetoa kinnistu

puhul, vt kaebuse lisa 6 lisa 9).

8.4. Vastustaja pole maaüksuse plaanil kajastatud joonist ja sellele kantud andmeid

tõlgendanud koosmõjus. Maa-amet on maareformi toiminguid käsitlenud ühekülgselt.

Vastustaja käsitluse järgi ei ole oluline, kui palju ruutmeetreid tegelikult erastati ja kui palju

omanikud selle eest tasusid. Lähtumine erastatud ja ostetud ruutmeetritest viitab sellele, et

kinnistute piir oli juba siis kõigi osapoolte jaoks mõistetud selliselt, et see ei ulatunud

merepiirini ja eelnevat peaks ka praegu kinnistute piiride tõlgendamisel arvesse võtma.

Vaidlusaluse haldusakti tulemusel saaksid maaomanikud maad juurde õigusvastaselt. Eesti

Vabariigi põhiseaduse (PS) § 12 järgi peaks kõik olema seaduse ees võrdsed ja tuleks kõiki

maad juurde soovijaid käsitleda võrdsetel alustel.

8.5. Ka asjaolu, et kolmas isik ei ole vaidlustanud maa munitsipaalomandisse andmist viitab

sellele, et kolmas isik tõlgendab oma kinnistu piire sarnaselt kaebajaga. See tähendab, et

selliselt, et tema kinnistu piir ei ulatu mereni. Ühtlasi on kohalik kogukond alati mõistnud, et

Annukse ja Uuetoa maaüksuse piirid ei ulatu mereni.

8.6. Kaebaja on oma 10.03.2021 seisukohas leidnud, et antud juhul võib olla vajalik mere alt

taandunud maa-ala eksisteerimise tuvastamiseks ja selle täpse suuruse kindlaks määramiseks

viia läbi ekspertiis, mis tuvastaks merepiiri tänase seisu võrreldes 1998. a fikseeritud

merepiiriga. Samuti tegi kaebaja ettepaneku pöörduda Kurru maaüksuse munitsipaliseerimise

ning Annukse ja Uuetoa kinnistute piiride määramise asjaolude selgitamiseks Kuusalu valla

endise maakorraldaja Peeter Raudsepa poole. Maa-amet sellele ettepanekule ei vastanud.

8.7. Vaidlusaluses korralduses on paljasõnaline väide, et maamõõtja oli lihtsalt eksinud

piiripunktidele koordinaatide andmisel (vt kaebuse lisa 1, lk 4). Lisaks leiab vastustaja, et

paraku on maareformi käigus maamõõtjate poolt esitatud andmete kvaliteet ebaühtlane.

Kaebaja märgib, et vastustaja peaks katastripidajana tagama andmete korrektse kontrolli ja

olema kompetentne katastrimõõdistuste ja katastriandmete õigsuse hindamisel, sj hindab ka

maamõõtja pädevust ja kompetentsi. Seda tuleks kinnistute piiride tõlgendamisel arvesse võtta.

8.8. Maa-amet ise oli välja selgitanud reformimata maa, koostanud riigi reservmaa

piiriettepaneku 04.09.2006, esitanud selle koos maa riigi omandisse jätmise taotlusega Kuusalu

Vallavalitsusele (vt kaebuse lsia 9). Harju maavanem juhindus Kurru maaüksuse

munitsipaalomandisse andmisel Maa-ameti nõusolekust ja asjaolust, et Tallinna Halduskohhtu

03.02.2014 otsusega haldusasjas nr 3-13-498 ja Tallinna Ringkonnakohtu 18.02.2015 otsusega

samas haldusasjas tuvastati, et Uuetoa katastriüksuse piirid on määratud mõõdistamise teel

koordineeritult ning Uuetoa kinnistu piir ei ulatu mereni. Seega ei olnud Harju maavanema

2015 ja 2016 korraldustes vastuolu kehtivate õigusaktide ja kohtulahenditega. Kaebajale jääb

arusaamatuks, miks vastustaja muudab enne maareformi lõpule viimist oma varasemalt esitatud

ja kinnitatud otsuseid ning seisukohti maareformi käigus teostatud toimingute õigsuse osas. See

tekitab ohtliku pretsedendi, kus maaomanike õiguste kaitse ei ole piisavalt tagatud, kuivõrd

suvalisel ajahetkel võib Maa-amet taandada ennast aastakümneid katastrimõõdistamisel

kasutusel olnud põhilistest kriteeriumidest ja selle toel tehtud otsustest.

8.9. Vaidlusalune haldusakt on diskretsioonivigadega. Vastustaja on õigusvastaselt tunnistanud

Harju maavanema 2015. a korralduse nr 2463-k Annukse maaüksuse osas kehtetuks ainuüksi

tuginedes haldusasjas nr 3-19-1297 Uuetoa kinnistu osas tehtud kohtuotsuse analoogiale.

Vajalik on läbi viia eraldi kaalumine, mida on vastustaja teinud puudulikult. Vastustaja ei ole

vaidlusaluse haldusakti andmisel arvestanud kaebaja, kohaliku kogukonna ja laiema avalikkuse

usaldust haldusakti kehtima jäämise suhtes (HMS § 67 lg 1). Vastustaja on põhjendamatult

eelistanud kahe eraomaniku huve, kellest ühe (kolmas isik) poolt isegi ei ole tõstatud

kinnistupiiride kuni mereni lahendamise küsimust. Vaidlusaluses korralduses puuduvad

3-21-2551

6(17)

põhjendused, miks kaalub isiku omandiõiguse riive üles avaliku huvi ja kohaliku omavalitsuse

ootuse haldusakti kehtima jäämise osas. Hetkel koostamisel olevas Kuusalu valla

üldplaneeringu eskiisilahenduses on Kurru maaüksuse maa-ala kirjeldatud avaliku puhke- ja

virgestusmaana. Kogu Kurru maaüksus on Salmistu kogukonna jaoks olulise tähtsusega ala.

Seal asuvad vana kaluriküla ajaloolised 22 lautrikohta, mis on olnud kogukonna üldises

kasutuses. Rannaala on olnud avalikus kasutuses oleva rannaküla traditsiooniline puhkeala ja

ujumiskoht. Kinnistu piiride nihutamisel kuni tänase merepiirini sulguks ja hävineks ajalooline

ja traditsiooniline lautrikohtadega rannaküla lõplikult. Kohaliku kogukonna huvi ja laiem

kultuuriajalooline huvi kaalub selgelt üle kahe kinnistu eraomaniku huvid. Ka Maa-amet

väljendas 2007. a, et Kurru maaüksus moodustab tervikliku haljaskoridori, mille säilimine ja

avalik kasutus on kõige paremini tagatud juhul, kui maa kuulub riigile või

munitsipaalomandisse (vt kaebuse lisa 6, lk 4 ja lisa 11, lk 2). Kaebaja leiab, et Maa-ameti

seisukoht, mille kohaselt ranna-alade avalik kasutus oleks keskkonnaseadustiku üldosa seaduse

(KeÜS) § 38 kohaselt nagunii tagatud, ei ole eelkirjatud mitmete huvigruppide laiu huvisid ja

eesmärke arvesse võttes tõsiseltvõetav. Kitsas kallasrada võimaldaks veekogu ääres viibida ja

liikuda, kuid on selge, et see ei saaks enam rahuldada kohaliku kogukonna huvisid ja laiemat

kultuuriajaloolist huvi eelkirjeldatud viisidel. Sealhulgas kaoks vana kaluriküla ajaloolised 22

lautrikohta, mis on olnud kogukonna üldises kasutuses. Vastustaja ei ole vaidlusaluses

korralduses oma meelemuutust ega ka seda asjaolu selgitanud, miks ta ei pea avaliku kasutusega

haljasmaad koos supluskohaga avaliku huvi objektiks.

8.10. Annukse maaüksuse piiriprotokolli ja katastriüksuse plaani käsitletakse koos.

Katastriüksuse plaani piiriandmete tabeli järgi ei paikne riiklikus süsteemis esitatud

piirimärkide koordinaadid kaldajoonel, mistõttu jääb Annukse kinnisasja ja Kolga lahe vahele

maatükk, mis anti munitsipaalomandisse. Tavapäraselt kasutatakse mõistet „kaldajoon“.

Asjaolu, mida maamõõtja pidas silmas „merepiiri“ all, saab selgitada ainult töö teostanud

maamõõtja ise. Kuni praeguse hetkeni on Maa-ameti geoportaali maainfo kaardirakenduse

avalikult nähtav, et Annukse katastriüksus (katastritunnus 35201:002:1751) ei ulatu

kaldajooneni. Annukse katastriüksus on registreeritud maakatastris 28.12.1998. Kolmas isik ei

ole kaebajale teadaolevalt pöördunud katastripidaja poole ega nõudnud andmete kontrollimist

või muutmist. Kolmas isik pidi aru saama kinnistu piiridest ja selle ulatusest, kuna ta on ise

töötanud Kuusalu Vallavalitsuses maakorraldajana. Seega ei saa kõne alla tulla asjaolu, et ta ei

osanud kokku viia maakatastris koordinaatide järgi registreeritud katastriüksuse piiri ja

Annukse katastrimõõdistamise dokumente (piiriprotokolli).

8.11. Asjassepuutumatud on kolmanda isiku väited seoses Pudisoo külas toimunud

mõõdistustega. Paljasõnaline on kolmanda isiku väide, et kaebaja käitumine ei ole järjepidev.

Kolmas isik on saanud täpselt selles ulatuses maad, mille eest ta on tasunud ega ole õigustatud

seda juurde saama. Kolmas isik on valesti piiriprotokolli lugenud ja tõlgendanud. Piiriprotokolli

tõlgendamisel on vajalik saada selgitus maamõõtjalt, kes piiriprotokolli koostas (vt

keskkonnaministri 14.08.2018 määrus nr 30 „Katastriüksuse moodustamise kord“ § 24 lg 1).

Kaebaja hinnangul on maamõõtja Priit Kirsiste määranud Kurru katastriüksuse koordinaadid

õigesti ja piiriskeemilt nähtuvalt õigesse asukohta, mistõttu ei ole kaebajal maamõõtja poolt

esitatud andmete kohta pretensiooni. Kolmanda isiku esitatud ehitisregistri väljavõtted ei puutu

asjasse ning tuleks jätta tähelepanuta. Kuusalu valla üldplaneeringust on eemaldatud võimalik

läbipääs kallasrajale läbi Annukse kinnistu, kuivõrd analüüsides Salmistu külas olemasolevaid

avalikke kallasrajale juurdepääse (Sadama teelt, Mereraja teelt, Tipu teelt), nende omavahelisi

kauguseid ning töörühmale esitatud ettepanekuid, on vald jõudnud seisukohale, et Salmistu

külas on piisavalt võimalusi Annukse kinnistu ja mere vahele jäävale munitsipaalmaale ning

kallasrajale pääsemiseks. Kui aga kohus peaks jõudma järeldusele, et Annukse kinnistu ulatub

mingil põhjusel merepiirini, siis tuleks Kuusalu vallal avaliku juurdepääsu loomist mereni üle

Annukse kinnistu uuesti kaaluda.

3-21-2551

7(17)

8.12. Rikutud on kaebaja ärakuulamisõigust. Kaebaja on saanud haldusmenetluses küll

avaldada oma seisukohad, kuid ei saanud esitada arvamust vaidlusaluse haldusakti eelnõule.

9. Vastustaja vaidleb kaebusele vastu ja palub jätta see rahuldamata.

9.1. Kurru maaüksuse munitsipaalomandisse andmine ei olnud õiguspärane, kuna Annukse

katastriüksuse piirid olid katastrikaardil kuvatud valesti ja Annukse katastriüksuse erastamisel

on maamõõtja määranud Annukse katastriüksuse põhjapoolseks piiriks mere piiri. Tallinna

Ringkonnakohtu 30.11.2020 otsuse nr 3-19-1297 punktis 41 on jõutud järeldusele, et Uuetoa

katastriüksus ulatub avaliku veekogu kaldajooneni ning sellest tulenevalt tühistatud Harju

maavanema korraldus nr 2463-k osas, millega Harju maavanem andis Kuusalu valla

munitsipaalomandisse osa Kuusalu vallas Salmistu külas asuvast Uuetoa katastriüksusest.

Viidatud ringkonnakohtu otsus on jõustunud, mistõttu ei kuulu vaidlustamisele küsimus, kas

ringkonnakohus jõudis Uuetoa katastriüksuse piiride osas õigele järeldusele.

9.2. Vastustaja on tuvastanud, et Annukse ja Uuetoa katastriüksuste moodustamise asjaolud on

väga sarnased. Seetõttu algatas vastustaja haldusmenetluse, et tuvastada, kas Kurru maaüksus

on munitsipaalomandisse antud õiguspäraselt Annukse katastriüksuse ja mere vahelise alal

osas. Maamõõtja eksis ilmselt ka Annukse katastriüksuse koordinaadi arvutamisel ja ka

Annukse katastriüksuse tegelikud piirid ulatuvad avaliku veekogu kaldajooneni.

9.3. Annukse katastriüksus registreeriti maakatastris 28.12.1998. Registreerimise ajal kehtinud

maakatastriseadus (MaaKatS v.r) § 10 lg 1 teise lause järgi oli katastrisse kandmisel

katastriüksuse piiride asukohta tõendavaks algdokumendiks katastriüksuse plaan. Seaduses ei

ole sätestatud katastriandmete õiguslikku tähendust. Kinnisasja ehk maatüki piir on reguleeritud

AÕS § 128 lg-s 1. Kaardistamise aluseks on tegelikud piirisuhted looduses (vt Riigikohtu

lahend nr 3-2-1-143-12, p 15). Olukorras, kus katastrikaardid ja plaanid on ebaõiged või ei vasta

looduses eksisteerivale olukorrale, lähtutakse looduses tegelikkuses eksisteerivast olukorrast (st

looduslikust piirist). Kui piiride kaardistamise õigsuses kaheldakse, siis tuleb hinnata AÕS §

129 lg-te 2 ja 3 järgi kõiki piiriandmeid kogumis (vt Riigikohtu lahend nr 3-2-1-67-12, p-d 23-

26).

9.4. Maamõõtja pidi lähtuma Annukse katastriüksuse mõõdistamisel Riigi Maa-ameti

peadirektori 01.07.1994 käskkirjast „Katastrimõõdistamise ajutine juhend“ (edaspidi juhend).

Juhendi punkti 2 teise lause kohaselt on katastrimõõdistamise eesmärgiks maaüksuse piiride

määramine, märkimine ja mõõdistamine, situatsiooni mõõdistamine, kõlvikute määramine,

maaüksuse plaani ja piiriprotokolli koostamine ning piiri maastikul kättenäitamine. Juhendi

punkt 17 sätestas, et kui maaüksuse piir kulges mööda mere- või järve kaldajoont või mööda

oja, jõge teed või looduses kohas, kuhu ei ole võimalik piirimärke paigaldada, asetati need

eemale, sobivale kohale ning piir mõõdistati magistraaljoonte (-käigu) abil või polaarkiirte

viisil. Juhendi punkti 18 kohaselt kanti maaüksuse piir plaanile vastavalt mere kaldajoone

kulgemisele.

9.5. Annukse katastriüksuse moodustamise toimikus oleva maaüksuse plaani kohaselt on

piiriandmete ja piirimärkide lahtris piirimärgiks punktides nr 1, 2 ja 3 märgitud mere piir.

Piirimärkide vorm „mere piir“ langeb kokku maaüksuse plaani joonisega, mille kohaselt

Annukse katastriüksuse põhjapoolne piir piirneb Kolga lahega, mitte mõne teise

katastriüksusega. On tuvastatud, et piiripunkte nr 1, 2 ja 3 ei ole looduses piirimärkidega

tähistatud, vaid piir on seotud loodusobjektiga. On tõenäoline, et kui piiripunktid nr 1, 2 ja 3

asuksid ristkoordinaadi järgses asukohas, oleks need saanud looduses ka vastavalt tähistada

sobiva piirimärgiga, nt metalltoruga. Sellega on nõustunud ka ringkonnakohus oma 30.11.2020

otsuse nr 3-19-1297 punktis 32.4. Sama kehtib ka Annukse katastriüksuse piiripunkide nr 1, 2

ja 3 koha. Sealjuures on Annukse katastriüksuse piiripunkt nr 3 ühine Uuetoa katastriüksuse

vastava piiripunktiga. Annukse katastriüksuse piiriprotokollis on piiri kirjeldatud mere piirina.

3-21-2551

8(17)

Seega on maamõõtja sidunud piiri kulgemise maastikul Kolga lahe ehk avaliku veekogu

(Läänemeri) kaldajoonega. Maamõõtja on eksinud piiripunktidele nr 1, 2 ja 3 koordinaatide

määramisel ja seetõttu ei ole õige Annukse katastriüksuse piiri maastikul kindlaks määrata

punktidele nr 1, 2 ja 3 määratud ristkoordinaatide alusel. Lähtuda tuleb toimiku ülejäänud

andmetest, sh katastriüksuse plaanil kujutatud situatsioonist ja piiriprotokolli kantud

piirikirjeldusest ehk sellest, et piiri kulgeb maastikul mööda Kolga lahe kaldajoont.

Piiripunktide nr 1 ja 3 koordinaatide määramise viga kinnitab ka fakt, et piiriandmete tabelis

piirilõigud 52-53 ja 53-1 ning 3-4 ja 4-5 peaksid olema sarnaste direktsioonnurkadega

(piirilõigu ja x-telje vaheline nurk), mida nad aga ei ole. Eeltoodut kinnitab ka asjaolu, et Maa-

ameti arhiivis oleval paberkandjal katastri alusplaanil (vt väljavõte kaebuse lisa 6 lisa 5), kuhu

kanti katastriüksused vastavalt katastriüksuse moodustamise toimikus olevatele andmetele, on

Annukse katastriüksuse põhjapoolne piir tähistatud katkendliku joonega loodusmärkide vahel.

Annukse katastriüksuse põhjapoolsel piiril kajastatud piiripunkte nr 1, 2 ja 3 pole tähistatud

ringidega, mis tähendab, et katastripidaja pidas neid punktideks, mida maastikul ei tähistata.

Seega ei anta kellelegi juurde tasuta maad, vaid andmed katastrikaardil viiakse vastavusse

tegeliku piiri asukohaga.

9.6. Annukse katastriüksuse puhul on sarnaselt Uuetoa katastriüksusega tegemist

kinnisomandiga, mis ulatub AÕS § 133 lg 1 kohaselt avaliku veekogu (Kolga laht)

kaldajooneni. Nii Uuetoa kui ka Annukse katastriüksused mõõdistati lühikese ajavahemikuga

sama maamõõtja poolt. Seetõttu on asjakohased Tallinna Ringkonnakohtu 30.11.2020 otsuse

nr 3-19-1297 punktides 35 ja 37 toodud seisukohad. Ka Annukse katastriüksuse moodustamise

toimikus olev maaüksuse sidumise skeem (vt kaebuse lisa 7, lk 5) on koostatud sarnaselt Uuetoa

maaüksuse sidumise skeemile ja võimaldab jõuda Tallinna Ringkonnakohtu 30.11.2020 otsuses

nr 3-12-1297 tooduga samale järeldusele – maamõõtja pole punktide 3-2-1 koordinaate

kohapeal mõõdistanud, vaid on tõenäoliselt need koordinaadid määranud olemas olnud teiste

koordinaatide ja kaardimaterjali alusel, seetõttu on eksitud punktide 3-2-1 koordinaatide

määramisega, mitte piiri kujutamisel katastriüksuse plaani joonisel ja piiri maastikul kulgemise

kirjeldamisel piiriprotokollis.

9.7. Asjakohatud on kaebaja väited osas, et Annukse katastriüksuse erastamisel oli

katastriüksuse pindalaks arvutatud 19 988 m2. Kinnistusraamatu I jao kannetel, sh pindalal, ei

ole õiguslikku tähendust (vt Riigikohtu lahendid nr 3-2-1-156-11, p 31; nr 3-2-1-67-12, p 23).

Samamoodi ei saa tugineda sellele, et erastamisel oleks pindala andmetel õiguslik tähendus.

Pindala arvutas maamõõtja koordinaatide järgi. Kui on tuvastatud, et maamõõtja eksis

koordinaatide määramisel, siis on ka pindala arvutatud valesti (vt Tallinna Ringkonnakohtu

30.11.2020 otsus nr 3-19-1297, p 38).

9.8. Kaebuse lisa 6 lisades 6 ja 7 viidatud plaanid on koostatud katastrikaardile kantud

andmetest lähtuvalt, aga katastrikaardil kuvati Annukse katastriüksuse piirid lähtudes

maamõõtja arvutatud koordinaatidest. Katastripidaja on Annukse katastriüksuse piiriandmeid

hinnates jõudnud järeldusele, et koordinaadid on arvutatud valesti, seetõttu on ka katastrikaardil

kuvatud Annukse katastriüksuse põhjapoolne piir valesti kaardistatud ja selle alusel koostatud

dokumentides on lähtutud ebaõigetest andmetest. Kaebuse lisa 6 lisade 10 ja 11 plaanid

kajastavad ajaloolisi andmeid aastatest 1933 ja 1935. Ajaloolised andmed omavad tähtsust, kui

kinnisasi omandatakse õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamise teel. Annukse katastriüksus

erastati ostueesõigusega. Seetõttu ei pidanud lähtuma ajaloolistest piiridest, vaid moodustati

uus katastriüksus uutes piirides.

9.9. Annukse katastriüksuse moodustamise toimiku leheküljel 8 asuva fotoplaaniga nr 63 974

ei ole võimalik piiride ulatust tuvastada. Tegemist on loetamatu fotoplaaniga (vt Tallinna

Ringkonnakohtu 30.11.2020 otsus nr 3-19-1297, p 30).

3-21-2551

9(17)

9.10. Annukse katastriüksuse moodustamise toimikus oleval asendiplaanil on piiripunktid nr 1,

2 ja 3 küll tähistatud, kuid eksitav on kaebaja väide, justkui neid ühendav pidevjoon viitaks, et

piiriks ei ole Kolga lahe kaldajoon, vaid piir kulgeb maastikul. Vaatamata sellele, et nimetatud

plaanil on Annukse põhjapoolne piir tähistatud pidevjoonega, on ilmselge, et tegemist on vaba

käega tõmmatud joonega, mida ei ole punase värviga illumineeritud, nagu seda on tehtud

maismaal olevate piiridega. Puudub igasugune põhjendus tähistada ühte maismaal olevat piiri

erinevalt teistest maismaal olevatest piiridest. Seega ei ole kahtlust, et maamõõtja kaardistas

Annukse katastriüksuse põhjapiiri mere piirina, kuid eksis koordinaatide arvutamisel. Annukse

katastriüksuse moodustamise toimiku lehekülgedel 11-14 olevatelt mõõdistuskäigu skeemidelt

on üheselt tuvastatav, et mere poolne piir on tähistatud katkendliku joonega. Seega on ilmselge,

et Annukse katastriüksuse põhjapoolne piir ei ole nö kohtkindel, vaid muutuv tulenevalt

looduslikest protsessidest.

9.11. Vastustaja nõustub Tallinna Ringkonnakohtu 30.11.2020 otsuse nr 3-19-1297

seisukohaga ning on sellest lähtunud ka Annukse katastriüksuse piiri tegeliku asukoha

tuvastamisel. Eelkõige on lähtutud faktist, et kui maamõõtja eksis ringkonnakohtu hinnangul

Kolga lahe kaldajoone koordinaatide määramisel Uuetoa katastriüksuse mõõdistamisel, siis on

ta eksinud koordinaatide määramisel ka Annukse katastriüksuse mõõdistamisel. Vastavalt

juhendi punktile 17 tuli kaldvallile paigaldatud piirimärkidest kalda poole jääv osa mõõdistada

magistraaljoonte (-käigu) või polaarkiirte viisil, kuid ilmselgelt seda tehtud pole.

9.12. Kaebaja on möönnud kaebuse punktis 3.8, et Annukse katastriüksuse erastamise aluseks

olevad dokumendid ja Kurru maaüksuse munitsipaalomandisse andmise aluseks olevad

dokumendid on koostatud lähtudes maamõõtja määratud koordinaatidest ja nende alusel

arvutatud pindalast. Kui piiriandmeid kogumis hinnates on võimalik jõuda järeldusele, et

koordinaadi määramisel on eksitud, siis on valesti arvutatud ka pindala. Piiripunktidele

määratud koordinaatidel ega selle alusel arvutatud pindalal ei ole sellist õiguslikku tähendust,

mis määraks omandi ulatuse.

9.13. Haldusmenetlus on läbi viidud õiguspäraselt. Kohtuistungil ülekuulatud tunnistaja

ütlused ei ole usaldusväärsed. Kaebaja väidet ja tunnistaja ütlust, et Annukse kinnistu ei ole

kunagi ulatunud mereni, ei saa võtta tõendina. Juhend on asjas oluline tõend ning halduskohus

otsustab, milliseid tõendeid asja lahendamisel arvestatakse.

10. Kolmas isik vaidleb kaebusele vastu ja palub jätta see rahuldamata.

10.1. Kaebus on tingitud asjaolust, et Kuusalu Vallavalitsus soovib kehtestada uue

üldplaneeringu, mille kohaselt läbib avalik tee Annukse kinnistu sisehoovi, elamu ja

majandushoonete vahelist ala, et pääseda randa.

10.2. Annukse katastriüksuse piiriprotokolliga on tõendatud, et kolmas isik ei ole kunagi

andnud nõusolekut Annukse kinnistu piiri kulgemise kohta, mis ei ole mere piir punktides nr 1,

2 ja 3. Ka 26.11.2019 puudusid Annukse kinnistu mere piiril metalltorud. Kui Annukse kinnistu

piir ei oleks olnud mere piir, siis ei oleks kolmas isik saanud vee erikasutusluba nr LVV/323118

(vt kolmanda isiku 22.04.2022 menetlusdokumendi lisa 2), et puhastada kividest merepõhja

juba varem ehitatud paadisild-supluspurde juurde. Ehitisregistri andmete kohaselt on kirjalik

nõusolek väikeehitise püstitamiseks nr 543 välja antud 29.03.2004 (vt kolmanda isiku

22.04.2022 menetlusdokumendi lisa 3). Kirjalik nõusolek nr KN-318 on antud 16.05.2013 (vt

kolmanda isiku 22.04.2022 menetlusdokumendi lisa 4).

10.3. Kolmandale isikule on teada, et läbi aegade on maade mõõtmisel tekkinud vigu, mille

tulemusel on maade üle mõõtmisel selgunud, et erastamisele on määratud vähem/rohkem maad,

kui on üle antud. Näiteks mõõdeti Kuusalu vallas, Pudisoo külas, Alle kinnistule 2015. a juurde

ca 300 m2, kuid selle eest ei nõutud Alle kinnistu omanikelt täiendavat erastamise hüvitist.

3-21-2551

10(17)

Olukorras, kus kaebaja 23 aastat hiljem leiab, et Annukse kinnistu eest ei ole piisavalt tasu

küsitud, on äärmiselt ebaõiglane. Omavalitsus peab oma ülesannete täitmisel olema järjepidev.

10.4. Kaebaja on kaebuse lisadega tõendanud, et Annukse kinnistul on mere piir, mis on

piirimärkidega tähistamata.

10.5. Vastutaja on õigesti arvestanud kolmanda isiku huvisid, mis kaaluvad üles kohaliku

omavalitsuse ja laiema avalikkuse huvid. Kaebaja ei ole välja toonud, milline usalduskahju on

tekkinud, kui kestab edasi käesoleva ajani kehtinud olukord, mil Annukse kinnistul on mere

piir. Annukse kinnistu mere piir on vaba (vt KeÜS § 38) ning liikumiseks mere kallast pidi ei

ole kunagi takistusi tehtud (vt kolmanda isiku 22.04.2022 menetlusdokumendi lisa 5).

10.6. Kolmandal isikul on tekkinud õiguspärane ootus oma kinnistu piiride kulgemise kohas

23 aasta vältel, mis on ühest küljest mere piir.

KOHTU PÕHJENDUSED

11. Kohus leiab, et kaebus tuleb jätta rahuldamata.

12. Esmalt lahendab kohus veel lahendamata taotlused (I) ning seejärel kaebuse sisuliselt (II)

ja jagab menetluskulud (III).

I

13. Vastustaja esitas kohtu palvel 26.10.2022 tõendina juhendi. Kohus võtab esitatud tõendi

asja juurde (HKMS § 62 lg 2). Kohus ei nõustu kaebajaga, et tõend on esitatud hilinenult.

Vastustaja on 26.10.2022 tõendi esitanud kohtu nõudmisel. Seejuures on 26.10.2022

kohtuistungil mindud üle kirjalikule menetlusele kõigi menetlusosaliste nõusolekul (vt

26.10.2022 kohtuistungi protokoll kell 12:03:37). Kirjalikule menetlusele üleminekul määras

kohus kaebajale täiendava tähtaja uuele tõendile seisukoha esitamiseks (vt 26.10.2022

kohtuistungi protokoll kell 12:03:37; Tallinna Halduskohtu 31.10.2022 määrus nr 3-21-2551).

Samuti määras kohus oma 31.10.2022 määruses vastustajale tähtaja oma seisukoha esitamiseks

(04.11.2022). Seetõttu võtab kohus asja materjalide juurde ka vastustaja 04.11.2022 esitatud

tõendid (HKMS § 62 lg 2).

II

14. Menetlusosalitse vahel on vaidlusaluseks küsimuseks, kas Annukse maaüksuse piirid

ulatusid avaliku veekogu kaldajooneni või jäi Annukse maaüksuse ja avaliku veekogu

kaldajoone vahele vaba maad.

15. Esmalt vajab täpsustamist, et käesolevas haldusasjas ei hinda kohus Annukse maaüksuse

erastamismenetluse käigus ega Kurru maaüksuse munitsipaalomandisse andmise menetluses

tehtud haldusaktide õiguspärasust (vt kaebuse lisa 2 ja lisa 7, leht 4). Samuti ei saa praeguses

asjas vaidlustada Tallinna Ringkonnakohtu 30.11.2020 otsust nr 3-19-1297, kuivõrd tegemist

on jõustunud kohtulahendiga. Kohaldub res judicata ehk kohtulahendi seadusjõu põhimõte.

Käesolevas asjas saab kohus lähtuda Tallinna Ringkonnakohtu 30.11.2020 otsuse

põhjendustest kui ühest tõendist siinses kohtumenetluses. Viimaks selgitab kohus, et asjasse

puutumatud on ka väited vastustaja menetluses olevast valla üldplaneeringust ning selle

lahendusest. Küsimus sellest, kas Kuusalu vald on kaebuse esitanud ajendil, et kavandada

juurdepääs avaliku veekoguni läbi kolmanda isiku kinnistu, ei saa kuidagi mõjutada

vaidlusaluse korralduse õiguspärasust. Igaühe kohtusse pöördumise õigus tuleneb PS §-st 15

ning seda õigust on käesoleval juhul kohalik omavalitsus ka kasutanud. Seetõttu jätab kohus

üldplaneeringut puudutavad väited tähelepanuta.

3-21-2551

11(17)

16. Vaidlust ei ole järgmistes asjaoludes: 1) kolmandale isikule erastati Annukse maaüksus maa

ostueesõigusega 26.06.1998 Kuusalu Vallavalitsuse korraldusega nr 44 (kaebuse lisa 7); 2)

Annukse katastriüksuse moodustamise toimik on koostatud A-Projekt poolt (töö täitja

maamõõtja Mari Kaal) juulis 1998 (vt kaebuse lisa 7); 3) Uuetoa katastriüksuse moodustamise

toimik on koostatud A-Projekt poolt (töö täitja maamõõtja Mairi Kaal) mais 1998; 4) Annukse

katastriüksus on registreeritud maakatastris 28.12.1998 (vt kaebuse lisa 7, lk 1); 5) Uuetoa

katastriüksus on registreeritud maakatastris 23.12.1998 (vt vastustaja 05.09.2022

menetlusdokumendi lisa 4); 6) Uuetoa katastriüksuse moodustamise toimikus on väljavõte

fotoplaanist 63 974 (vt vastustaja 05.09.2022 menetlusdokumendi lisa 4; dtl 358); 7) Annukse

katastriüksuse moodustamise toimikus on väljavõte fotoplaanist 63 974 (vt kaebuse lisa 7; dtl

118); 8) Uuetoa katastriüksuse moodustamise aluseks olev katastriüksuse plaan on koostatud

riiklikus L-EST (EUREF-92) ristkoordinaatide süsteemis (vt vastustaja 05.09.2022

menetlusdokumendi lisa 4; dtl 359); 9) Annukse katastriüksuse moodustamise aluseks olev

katastriüksuse plaan on koostatud riiklikus L-EST92 ristkoordinaatide süsteemis (vt kaebuse

lisa 7, lk 10; dtl 119); 10) Kuusalu Vallavalitsus esitas 13.03.2013 Harju maavanemale taotluse

Kurru maaüksuse munitsipaalomandisse andmiseks (vt kaebuse lisa 1, lk 1); 11) Harju

maavanema 29.11.2015 korraldusega nr 2463-k anti maareformi seaduse § 28 lg 1 punkti 4

alusel Kuusalu valla munitsipaalomandisse Kuusalu vallas Salmistu külas asuv Kurru

maaüksus pindalaga 0,58 ha (vt kaebuse lisa 2, lk 1); 12) Harju Maavanema 12.07.2016

korraldusega nr 1763-k muudeti korralduse nr 2463-k punkti 1.2 ning Kuusalu valla

munitsipaalomandisse anti Kurru maaüksus kahes lahustükis, millest maatüki I pindala on 0,49

ha ja maatüki II pindala 0,04 ha; 13) Tallinna Ringkonnakohtu 30.11.2020 otsusega nr 3-19-

1297 tühistati korraldus nr 2463-k osas, millega Harju maavanem andis Kuusalu valla

munitsipaalomandisse osa Kuusalu vallas Salmistu külas asuvast Uuetoa katastriüksusest (vt

kaebuse lisa 4).

17. Kohus nõustub vastustajaga, et Annukse katastriüksuse piir ulatus avaliku veekogu (Kolga

lahe) kaldajooneni. AÕS § 133 lg 1 teise lause kohaselt on kaldajoon veekogu tavaline veepiir.

18. Annukse katastriüksus on moodustatud katastrimõõdistamise teel (vt kaebuse lisa 8; dtl

144). Vastavalt juhendi punktile 2 on katastrimõõdistamise objektiks kinnisasi;

katastrimõõdistamise eesmärgiks on maaüksuse piiride määramine, märkimine ja

mõõdistamine, situatsiooni mõõdistamine, kõlvikute määramine, maaüksuse plaani ja

piiriprotokolli koostamine ning piiri maastikul kättenäitamine. Piiride maastikul kättenäitamise

ja piirimärkide alalhoiu teatavakstegemise kohta koostatakse vastavalt lisale 2 piiriprotokoll,

millele kirjutavad alla maamõõtja ja kutsutud asjaosaline või asjaosalised (maaomanikud või

maavaldajad sh maa rentimist või hoonestusõigust taotlevad isikud) (juhendi punkt 21).

19. MaaKatS v.r § 10 lg 1 teise lause kohaselt on katastriüksuse plaan katastriüksuse piiride ja

kitsendusi põhjustavate objektide asukohta tõendavaks algdokumendiks katastrisse kandmisel.

Annukse katastriüksuse moodustamise toimikus olevalt katastriüksuse plaanilt nähtub, et

piirimärkide nr 1, 2 ja 3 vorm/asukoht on mere piir (vt kaebuse lisa 7; dtl 118). Samuti on

Annukse katastriüksuse piiriprotokollis märgitud, et piir kulgeb piiripunktide 1-2-3 vahel

mööda mere piiri, piirimärgi 52-53 pikendus mere piiril 1, piirimärgi 5-4 pikendus mere piiril

3 (vt kaebuse lisa 7; dtl 120). Samas on menetlusosaliste vahel üksmeel, et piiripunktidele nr 1,

2 ja 3 määratud koordinaadid ei ühti Kolga lahe kaldajoonega. See tähendab, et sarnaselt

haldusasjaga nr 3-19-1297 on ka käesoleval juhul vaidlus küsimuses, kas Annukse

katastriüksuse merepoolne piir tuleb kindlaks teha üksnes piiripunktide 1-2-3 koordinaatide

alusel või ka piirimärkide vormi (s.o mere piir) ja piiriprotokolli ning muude tõendite alusel.

20. Annukse katastriüksuse moodustamise toimikus oleva piiriprotokolli kohaselt kulgeb piir

piiripunktide 1-2-3 vahel mööda mere piiri, piirimärgi 52-53 pikendus mere piiril 1, piirimärgi

5-4 pikendus mere piiril 3 (vt kaebuse lisa 7, lk 11). Seega ei ole piiriprotokollist lähtuvalt

3-21-2551

12(17)

kahtlust, et Annukse katastriüksus ulatus avaliku veekogu kaldajooneni. Seejuures on

piiriprotokollile alla kirjutanud nii kolmas isik, maamõõtja kui ka kaebaja esindaja (vt kaebuse

lisa 7; dtl 120). Kuivõrd seadusandja on pidanud katastriüksuse plaani alusdokumendiks (vt

MaaKatS v.r § 10 lg 1 ls 2), siis ei saa kohus pelgalt piiriprotokollist lähtuda ega omandada

sellele tugevamat õigusjõudu, kui katastriüksuse plaanile.

9.14. Vastustaja on õigesti märkinud, et kaardistamise aluseks on tegelikud piirisuhted

looduses (vt Riigikohtu lahend nr 3-2-1-143-12, p 15) ning olukorras, kus katastrikaardid ja

plaanid on ebaõiged või ei vasta looduses eksisteerivale olukorrale, lähtutakse looduses

tegelikkuses eksisteerivast olukorrast (st looduslikust piirist). Kui piiride kaardistamise

õigsuses kaheldakse, siis tuleb hinnata AÕS § 129 lg-te 2 ja 3 järgi kõiki piiriandmeid kogumis

(vt Riigikohtu lahend nr 3-2-1-67-12, p-d 23-26).

21. Nimelt on Riigikohus asjas nr 3-2-1-143-12 punktis 15 selgitanud, et maakatastrit ja

katastriüksuste moodustamist reguleerivatest õigusaktidest tuleneb, et katastriüksuse

moodustamisel nii maa mõõdistamisega kui ka plaani- ja kaardimaterjali alusel kaardistatakse

tegelikkusele vastavad piirisuhted looduses; kaart peab kirjeldama mõõdistamisel ilmnevat

tegelikku olukorda, mitte et kinnisasjade tegelikud piirid määratakse vältimatult katastriüksuse

kaardistatud piiride alusel; katastrikannete õigsust küll eeldatakse, kuid pooltel on võimalik see

eeldus ümber lükata; seejuures saab tugineda mh ka sellele, et piirid on valesti kaardistatud; kui

piiride kaardistamise õigsuses kaheldakse, siis tuleb hinnata AÕS § 129 lg-te 2 ja 3 järgi kõiki

piiriandmeid kogumis. Nii on see ka praegusel juhul, kui katastripidaja on tuvastanud, et

katastriüksuse plaanile on ilmselt piiripunktide 1, 2 ja 3 koordinaadid valesti määratud. Seetõttu

on vastustaja hinnanud piiriandmeid kogumis, sh võtnud arvesse nii Annukse katastriüksuse

plaani, piiriprotokolli ning sarnaste asjaoludega Tallinna Ringkonnakohtu 30.11.2020 otsuse nr

3-12-1297 (vt kaebuse lisa 1, lk 4; dtl 17).

22. Tallinna Ringkonnakohus leidis 30.11.2020 otsuses nr 3-19-1297, et kui katastriüksus on

moodustatud katastrimõõdistamise teel ja katastriüksuse piiriandmed on vastuolulised, ei tule

katastriüksuse piir kindlaks teha üksnes katastriüksuse plaanile märgitud piirimärgi

koordinaatide alusel (punkt 30). Ringkonnakohus lisas, et seadusandja ei ole omistanud

maaüksuse (katastriüksuse) plaanil kajastatud koordinaatidele määravat tähtsust teiste andmete

ees; maaüksuse plaanil kajastatud joonist ja sellele kantud andmeid tuleb tõlgendada koosmõjus

ja seeläbi selgitada välja muu hulgas see, millise tähisega looduses on maamõõtja sidunud

katastriüksuse plaanil kajastatud andmed; katastrimõõdistamisel võib maamõõtja nt olla

eksinud konkreetsele piirimärgi vormile (nt avaliku veekogu kaldajoonele) vale koordinaadi

andmises või paigutanud piirmärgi (nt metalltoru) koordinaatidele mittevastavasse asukohta (p

30.4).

23. Arvestades sarnasusi Annukse ja Uuetoa katastriüksuse moodustamisel, on ka käesolevas

asjas alust lugeda, et maamõõtja on tõenäoliselt eksinud koordinaatide andmisega, mitte

paigutanud piirimärgi koordinaatidele mittevastavasse asukohta. Lisaks on Annukse

katastriüksuse piiriprotokoll täpsem, kui Uuetoa katastriüksuse moodustamise toimikus olev

piiriprotokoll, kus esines vastuolusid ka piiripunktide kirjelduses. Nii näiteks on Uuetoa

katastriüksuse piiripunkti nr 1 piirimärgi vormiks märgitud nii metallist toru kui ka merepiir (vt

kaebuse lisa 9; dtl 75). Seega on Annukse katastriüksuse piiriprotokoll täpsem, kui oli Uuetoa

katastriüksuse piiriprotokoll. Eelnev kinnitab omakorda, et seda enam on põhjendatud lähtuda

ka käesolevas asjas Tallinna Ringkonnakohtu 30.11.2020 otsuses nr 3-19-1297 toodud

seisukohtadest.

24. Juhendi punkti 17 kohaselt, kui maaüksuse piir kulgeb mööda mere või järve kaldajoont või

mööda oja, jõge, teed või looduses kohas, kuhu ei ole võimalik piirimärke paigaldada, siis

asetatakse need eemale, sobivale kohale ning piir mõõdistatakse magistraaljoonte (-käigu) abil

3-21-2551

13(17)

või polaarkiirte viisil. Maaüksuse piir kantakse plaanile vastavalt mere või järve kaldajoone

kulgemisele /…/ (juhendi p 18). Vastustaja on vaidlusaluses haldusaktis analüüsinud Annukse

katastriüksuse plaani (vt kaebuse lisa 1, lk 4; dtl 17). Nimelt nähtub Annukse katastriüksuse

plaanilt piiriandmete ja piirimärkide lahtrist, et piirimärgiks piiripunktides nr 1, 2 ja 3 on mere

piir; piirimärkide vorm „mere piir“ langeb kokku maaüksuse plaani joonisega, mille kohaselt

Annukse katastriüksuse põhjapoolne piir piirneb Kolga lahega, mitte mõne teise

katastriüksusega (vt kaebuse lisa 7, lk 10). Asjaolu, et piiriandmete ja piirimärkide tabelisse on

piirimärgi vormiks/asukohaks piiripunktide 1, 2 ja 3 puhul märgitud mere piir viitab sellele, et

looduses ei ole nimetatud piiripunkte piirimärkidega tähistatud, vaid piir on seotud

loodusobjektiga (vt kaebuse lisa 7, lk 10; kaebuse lisa 7, lk 11). Nimetatud osas on Annukse

katastriüksuse plaan ja piiriprotokoll omavahel kooskõlas, kuivõrd mõlemal juhul on

kirjeldatud piiripunktide nr 1, 2 ja 3 asukohana „mere piir“. Lisaks ei ole katastriüksuse plaanil

toodud joonisel piiripunktide nr 1, 2 ja 3 vaheline joon illumineeritud punasega, nagu

katastriüksuse plaani leppemärgid ette näevad ning nagu on kujutatud teiste piiripunktide vahel

kulgevaid jooni. Veelgi enam, Annukse katastriüksuse merepoolse piiri joon ei ole

sirgjooneline (nagu ülejäänud maaüksuse piiripunkte ühendavad jooned), vaid pigem on

kahtlust arvata, et tegemist on vaba käega tõmmatud joonega. Puudub igasugune põhjendus

eeldada, et maastikul kulgevat piiri on teadlikult märgistatud erinevalt.

25. Uuetoa katastriüksuse ja Annukse katastriüksuse ühine punkt on mõlemal katastriüksuse

plaanil märgitud piiripunkt nr 3 (vt kaebuse lisa 7, lk 10; vastustaja 05.09.2022

menetlusdokumendi lisa 4, lk 10). Mõlemal katastriüksuse kaardil on kirjeldatud piiripunkti nr

3 asukohana mere piir. Olukorras, kus praeguses asjas asuks kohus seisukohale, et Annukse

katastriüksus ei ulatunud mereni, ei oleks see kooskõlas Tallinna Ringkonnakohtu 30.11.2022

jõustunud otsuses nr 3-19-1297 toodud järeldusega ning viiks põhjendamatult ebavõrdse

kohtlemiseni.

26. Seejuures on vastustaja vaidlusaluses haldusaktis ka selgitanud, et Maa-ameti arhiivis

oleval paberkandjal katastri alusplaanil, kuhu kanti katastriüksused vastavalt katastriüksuse

moodustamise toimikus olevatele andmetele, on Annukse katastriüksuse põhjapoolne piir

tähistatud katkendliku joonega loodusmärkide vahel; katkendlik joon tähendab, et maamõõtja

määras piiri kulgema mööda mere piiri (vt kaebuse lisa 1, lk 4; dtl 17). Vastustaja on 18.05.2022

esitanud kohtule kõnesoleva kaardi ning väljavõtte sellest kaardist on kaebaja esitanud koos

kaebusega (vt kaebuse lisa 6 lisa 5; dtl 62). Kaebaja on kõnesolevale ajaloolisele kaardile

viidanud ka oma 10.03.2021 seisukohas ning ei ole vastu vaielnud asjaolule, et Annukse ja

Uuetoa katastriüksuste merepoolne piir on märgitud punktiirjoonega (vt kaebuse lisa 6, lk 2; dtl

48). Küll aga on kaebaja nimetatud kaardist teinud järelduse, et kuivõrd Annukse katastriüksuse

merepoolse piiri ja kaldajoone vahele jääb maariba, siis ei ole Annukse katastriüksus kunagi

ulatunud mereni (vt kaebuse lisa 6, lk 2; dtl 47).

27. Sama ajaloolist kaarti on analüüsinud oma lahendis ka Tallinna Ringkonnakohus ning

leidnud järgmist: „Maa-ameti paberkandjal olevast katastrikaardi väljavõttest nähtub, et Uuetoa

katastriüksuse vaidlusalune kirdepoolne piiriosa (punktid 3-2-1) on tähistatud kriipsjoonega,

mitte pidevjoonega. Pidevjoonega on tähistatud kogu maismaal olev piir. Seejuures pole Uuetoa

katastriüksuse kirdepoolsel piiril kajastatud piirpunkte 3-2-1, sest neid pole ringidega

tähistatud. Kui Uuetoa katastriüksuse piiriks poleks olnud Kolga lahe kaldajoon, oleks

vaidlusalune kirdepoolne piir tähistatud piiripunktidega ja nende vahel oleks kulgenud

pidevjoon, nagu oli see kajastatud nt Uus-Raja, Uus-Põllu, Mere-Anni, Mere-Tülli

katastriüksustel.“ (vt Tallinna Ringkonnakohtu 30.11.2020 otsus nr 3-19-1297, p 34.1). Täpselt

samasugused asjaolud on ka Annukse katastriüksuse puhul – Maa-ameti paberkandjal olevast

katastrikaardi väljavõttest nähtub, et Annukse katastriüksuse põhjapoolne piir on tähistatud

kriipsjoonega, puuduvad ringidena piiripunktid nr 1, 2 ja 3, lisaks asub Annukse katastriüksuse

3-21-2551

14(17)

merepoolne piir selgelt lähemal kaldajoonele, kui kõrvalasuvate pidevajoonega tähistatud

katastriüksuste (Uus-Raja, Uus-Põllu, Mere-Anni, Mere-Tülli) merepoolne piir. Eeltoodust

lähtuvalt on põhjendatud asuda samale seisukohale, nagu Tallinna Ringkonnakohus oma

30.11.2020 otsuses, et ka nimetatud paberkandjal katastrikaardi väljavõte kinnitab, et Annukse

katastriüksus ulatus mereni.

28. Kaebaja hinnangul on Annukse katastriüksuse plaanil tähistatud piiripunktid nr 1, 2 ja 3

ringidega ja ühendatud pidevjoonega.

29. Vastustaja on selgitanud, et mõõdistamise korral kanti piir katastrikaardile vastavalt

maamõõtja esitatud andmetele ning olenevalt asukohast või kaardile jääda seetõttu riba

mõõdistatud piiri ja kaardil oleva kaldajoone vahele või vastupidi, katastriüksus ulatus üle

kaardi kaldajoone merre. Kohtule on vastustaja sellekohased selgitused usutavad. Ka

kohtupraktikast on leida juhtumeid, kus katastriüksus ulatus avalikku veekogusse (vt Riigikohtu

halduskolleegiumi 24.03.2021 otsus nr 3-18-687).

30. Asjas ei oma tähtsust küsimus, kuidas kaebuse lisa 6 lisades 6, 7, 10 ja 11 kaartidel oli

näidatud Annukse maaüksus. Kohus nõustub selles osas vastustaja seisukohtadega vastustaja

08.12.2021 menetlusdokumendi punktis 29 ega pea vajalikuks neid korrata. Praeguses asjas on

oluline, millises ulatuses on kolmandale isikule erastatud Annukse maaüksus ostueesõiguse

korras ning kas maamõõtja on kandnud katastriüksuse plaanile korrektsed koordinaadid.

31. Samuti ei oma asja lahendamisel määravat tähtsust küsimus, kuidas pidi mõistma Annukse

katastriüksuse merepoolset piiri kaebaja, kolmas isik, avalikkus või kohalik kogukond.

Nimetatu oleks oluline juhul, kui täpsustatud mõõdistamise tulemusel asutakse looduses

olevaid piirimärkide asukohti muutma. „Kolleegiumi arvates ei ole alust katastriüksuse

moodustamisel maastikul paika pandud piiridest kõrvale kalduda ainuüksi põhjendusega, et

(täpsustatud) mõõdistusandmetel peaks piirimärgid olema mujal, eriti kui väljakujunenud

piiridest on pikema aja vältel lähtutud.“ (Riigikohtu tsiviilkolleegiumi otsus nr 3-2-1-67-12, p

25). Kolmas isik on soovinud tõendada ehitisregistri väljavõtetega asjaolu, et kolmas isik on

pikema aja vältel lähtunud piiridest selliselt, et see ulatub mere piirini. Seetõttu ei ole tegemist

asjasse puutumatute tõenditega. Asjaolu, et kolmas isik on lugenud Annukse katastriüksuse

põhjapoolseks piiriks merepiiri tõendab ka see, et maa munitsipaalomandisse jätmise

menetluses on kolmas isik esitanud piiriprotokollile nr LY1908226577 (vt kolmanda isiku

22.04.2022 menetlusdokumendi lisa 1). Meelevaldne on kaebaja järeldus, et kuivõrd kolmas

isik ei ole munitsipaalomandisse andmise otsust vaidlustanud, siis sellega on justkui vaikimisi

nõustunud kolmas isik piiride kulgemise osas kaebaja tõlgendusega.

32. Kohtu hinnangul ei tõenda ka 26.10.2022 istungil tunnistajana üle kuulatud maamõõtja P.

Kirsiste ütlused, et Annukse katastriüksuse ja avaliku veekogu vahele jäi maariba. Esmalt on

tunnistaja selgitanud, et ta mäletab kindlalt ühte piiripunkti looduses, milleks oli Annukse ja

Uuetoa vaheline piiripunkt (vt 26.10.2022 kohtuistungi helisalvestis kell 10:13:25 ja 10:13:52).

Samas on tunnistaja kaebaja küsimusele „kas ma saan õigesti aru, et Annukse katastriüksusel

oli mere pool kaks piirimärki säilinud ja need langesid kokku katastriüksuseplaanis olevate

koordinaatidega?“ vastanud „jah“ (vt 26.10.2022 kohtuistungi helisalvestis kell 10:17:16). Küll

aga olukorras, kus kohus on küsinud, et kas olete kindel, et kaks piiripunkti on, on tunnistaja

vastanud, et pean piiriprotokolli vaatama, mäletan ühte kindlasti (vt 26.10.2022 kohtuistungi

helisalvestis kell 10:17:39). Seega viitab eelnev vastuolulistele ütlustele, kuivõrd esmalt on

tunnistaja öelnud, et mäletab ühte piiripunkti, siis kinnitanud, et mäletab Annukse

katastriüksuse merepoolse piiri kahte piiripunkti ning seejärel jälle vastusena kohtu küsimusele,

et kindlalt mäletab ühte piiripunkti. Viimaks on tunnistaja selgitanud Annukse katastriüksuse

plaaniga tutvudes, et looduses oli olemas piiripunktide nr 53 ja nr 4 piirimärgid (vt 26.10.2022

kohtuistungi helisalvestis kell 10:43:23), ning asukohta, kus Annukse katastriüksuse

3-21-2551

15(17)

piiriprotokollis oli piiripunktid nr 1, 2 ja 3 asukohana kirjeldatud mere piir, paigaldas tunnistaja

metalltorud (vt 26.10.2022 kohtuistungi helisalvestis kell 10:44:53). Viimati öeldut kinnitab ka

piiriprotokoll nr LY1908226577, milles on märgitud alapeatükis „Piiride kindlakstegemine“

punkti nr 1* osas järgmist: “Põhjus: piiripunkt puudus. Selgitus: piiripunkti pole sinna pandud,

kuna eelnevalt on kirjeldatud kui mere piiri. Tulemus: paigaldasime mõõdistuse käigus

raudtoru.“ Samasisulised selgitused on toodud ka punktide nr 2* ja nr 3* osas (vt kolmanda

isiku 22.04.2022 menetlusdokumendi lisa 1, lk 2). Viidatud punktid 1*, 2* ja 3* on samad, mis

Annukse katastriüksuse plaanil toodud piiripunktid nr 1, 2 ja 3, kuivõrd mõlemal juhul on

märgitud, et kirjeldatud kui mere piiri.

33. Lisaks on tunnistaja kinnitanud 26.10.2022 kohtuistungil, et lähtus Annukse katastriüksuse

plaanil toodud koordinaatidest (vt 26.10.2022 kohtuistungi helisalvestis kell 10:48:59). Ometi

on tunnistaja 26.10.2022 istungil hiljem selgitanud, et tema hinnangul ei ole Annukse

merepoolne piir mõõdistatud, vaid need on tehtud paberi peal (vt 26.10.2022 kohtuistungi

helisalvestis

kell

10:53:44).

Samasugusele

järeldusele

on

jõudnud

ka

Tallinna

Ringkonnakohus, kui märkis, et maaüksuse sidumise skeem võimaldab järeldada, et maamõõtja

pole punktide 3-2-1 koordinaate kohapeal mõõdistanud, vaid ta on tõenäoliselt need

koordinaadid määranud olemas olnud teiste koordinaatide ja kaardimaterjalide alusel (vt

Tallinna Ringkonnakohtu 30.11.2020 otsus nr 3-19-1297, p 35). Olukorras, kus kohus on

eelnevalt jõudnud järeldusele, et Annukse katastriüksuse plaanile on kantud valed koordinaadid

ja tunnistaja on kinnitanud, et lähtus koordinaatidest, siis on ka 2019 koostatud Kurru

maaüksuse piiriprotokoll nr LY1908226577 koostatud valedest koordinaatidest lähtuvalt.

Ühtlasi on tunnistaja istungil selgitanud, et Annukse katastriüksuse kõige merepoolsemad

piiripunktid asusid kaldajoonel (vt 26.10.2022 kohtuistungi helisalvestis kell 11:07:28).

34. Ülaltoodu kokkuvõtteks leiab kohus, et tunnistaja ütlustega ei ole tõendatud, et Annukse

katastriüksus ei piirnenud avaliku veekogu (Kolga lahe) kaldajoonega.

35. Kaebaja leiab, et vastustaja oleks pidanud lähtuma erastatud ja ostetud ruutmeetritest ning

pindalade erinevus viitab sellele, et kinnistute piir oli juba siis kõigi osapoolte jaoks mõistetud

selliselt, et see ei ulatunud merepiirini. Kohus kaebaja seisukohaga ei nõustu.

36. Riigikohus on selgitanud, et pindalaandmetel kui KRS § 13 lg 1 järgi registriosa esimesse

jakku kantavatel andmetel ei ole KRS § 13 lg 2 järgi kinnistusraamatu kande tähendust

(Riigikohtu halduskolleegiumi otsus nr 3-18-687/61, p 14). „Nii on tsiviilkolleegium oma

varasemas praktikas leidnud, et kinnisasja (kinnistu) koosseisu andmed, nagu katastritunnus,

asukoht ja pindala, märgitakse KRS § 13 lg 1 järgi registriosa esimesse jakku. Sellised faktilised

andmed kinnisasja kohta ei ole KRS § 13 lg 2 teise lause järgi kanneteks asjaõigusseaduse ega

kinnistusraamatuseaduse järgi (vt tsiviilkolleegiumi otsus asjas nr 3-2-1-156-11, p 31). See

tähendab, et kinnistusraamatu kanne ei ole vaatamata katastritunnuse märkimisele kinnisasja

piiride osas määrav.“ (samas). Seega ei anna pindalade erinevus alust järeldamaks, et Annukse

katastriüksus ei ulatunud merepiirini. Vastustaja on õigesti märkinud, et kui piiriandmeid

kogumis hinnates on võimalik jõuda järeldusele, et koordinaadi määramisel on eksitud, siis on

valesti arvutatud ka pindala, mistõttu ei saanud pindalade võimalik erinevus määravat tähtsust

asja lahendamisel omada.

37. Vastustaja on põhjendatult juhindunud vaidlusaluse haldusakti andmisel Tallinna

Ringkonnakohtu 30.11.2022 otsuses nr 3-19-1279 toodud seisukohtadest ning õiguspäraselt

järeldanud, et ka Annukse katastriüksus ulatus avaliku veekogu (Kolga lahe) kaldajooneni.

38. Kohus ei nõustu kaebajaga, et mereäärne eraldi maariba nähtub Annukse kinnistu puhul

Annukse katastriüksuse moodustamise toimikus olevalt fotoplaanilt, kus on punase joonega

märgitud erastatava maa-ala piir ja on näha, et sellest välja jääb mereäärne riba (vt kaebuse lisa

7, lk 8). Nagu kohus on juba oma esialgse õiguskaitse määruses täheldanud, ei ole fotoplaan

3-21-2551

16(17)

sedavõrd loetav, et sellelt saaks üheselt järeldada kaebaja väidetud. Ka 26.10.2022

kohtuistungil uuritud Annukse katastriüksuse moodustamise paberkandjal toimikus olev

fotoplaan oli loetamatu, mistõttu ei tõenda fotoplaan, et Annukse katastriüksus ei ulatunud

merepiirini.

39. Kohus nõustub vastustajaga, et ärakuulamisõigust rikutud ei ole. Vaidlus puudub osas, et

kaebaja sai esitada haldusmenetluses oma seisukohad (vt kaebuse lisa 6; dtl 47 jj). HMS § 40

lg-s 1 sätestatud ärakuulamisõigus ei hõlma menetlusosalise õigust esitada haldusakti eelnõule

seisukoht, vaid haldusorgan peab olema andnud kaalutlusõigusest lähtuvalt ja vormivabaduse

põhimõttest tulenevalt menetlusosalisele võimaluse oma seisukohtade esitamiseks. Seda on

praegusel juhul tehtud, mistõttu ärakuulamisõigust rikutud ei ole. Samuti ei tingi

ärakuulamisõiguse rikkumist asjaolu, et kaebaja hinnangul ei ole kõikidele tema vastuväidetele

ja seisukohtadele vaidlusaluses haldusaktis vastatud. Vaidlusaluses haldusaktis on toodud

põhjendused, miks vastustaja hinnangul ulatub Annukse katastriüksus merepiirini ning miks

maakatastris olev kanne ei ole õiguspärane, samuti selgitatud, et tegemist ei ole tasuta maa

andmisega kolmandale isikule ega MaaRS §-s 313 kirjeldatud olukorraga (vt kaebuse lisa 1, lk

4; dtl 17).

40. Kaebaja hinnangul ei ole vastustaja kaalunud avalikke huve ega kaebaja usaldust haldusakti

kehtima jäämise vastu.

41. Vaidlusaluses haldusakti on vastustaja analüüsinud, kuidas on avalikkusele tagatud

juurdepääs kallasrajale (vt kaebuse lisa 1, lk 5; dtl 18). Samuti on vastustaja kaalunud

vastandlikke huve ning leidnud, et omand on põhiõigusena kõrgendatud kaitse all, hõlmates nii

kinnis- kui vallasasjade omandiõiguse kaitset (vt kaebuse lisa 1, lk 4; dtl 17). Kohtu hinnangul

ei ole rikutud HMS §-s 67 sätestatud usalduse kaitset. Kohus mõistab kaebaja nördimust ja

pahameelt, et kaebajat soodustav haldusakt tunnistatakse kehtetuks peale 6 aasta möödumist

alates haldusakti andmisest. Seetõttu on küll tegemist haldusorgani vastuolulise käitumisega,

kuivõrd 29.11.2015 on kaebaja munitsipaalomandisse antud Kurru maaüksus osas, mis hõlmas

Annukse katastriüksust (vt kaebuse lisa 1, lk 1; dtl 14) ning vaidlusaluse haldusaktiga on

viidatud osas haldusakt kehtetuks tunnistatud. Samas ei välista õigusaktid haldusorgani

vastuolulist käitumist, näiteks kui selleks annab õigusliku aluse seadus. Praegusel juhul on

vastustaja selgitanud, et MaaKatS § 211 järgi vastutab katastripidaja enne 01.07.2018 aasta 1.

juulit tehtud kande vastavuse eest algdokumentidele ehk katastripidaja kanne peab vastama

maamõõtja toodud andmetele; katastripidajal puudus õigus katastriüksust moodustada;

katastripidaja tööks oli maamõõtja moodustatud katastriüksuse registreerimine; paraku on

maareformi käigus maamõõtjate poolt esitatud andmete kvaliteet ebaühtlane ning seetõttu on

alates 01.07.2018 Maa-ametile antud õigus andmeid parandada (vt kaebuse lisa 1, lk 4; dtl 17).

42. Kohtu hinnangul puudus vastustajal kaalutlusõigus küsimuses, kas tunnistada Harju

maavanema 29.11.2015 korraldus nr 2463-k kehtetuks Annukse katastriüksust puudutavas osas

või mitte, kuivõrd vastustaja oli tuvastanud, et katastripidaja kanne ei vastanud

algdokumentidele. Vastustaja ei ole asunud ümber hindama erastamise aluseks olnud

haldusakte, vaid kontrollinud maakatastri andmete korrektsust. Asjaolu, et maareformi käigus

on maamõõtjate esitatud andmed olnud ebaühtlused, kinnitab ka Kirsika Koitjärve magistritöö

„Katastriüksuste piiride määramise probleemid“1. Viidatud magistritöös on jõutud järeldusele,

et piiriprobleemide tekkepõhjusteks on valdavalt maamõõtja poolt tehtud mõõdistusvead;

maamõõtjad ei ole teinud maareformi hiilgeaegadel piisavalt välitöid, vaid mitmed katastritööd

vormistati kameraalselt2. Ka kolmanda isiku näide Pudisoo külas toimunud mõõdistamisest

1 Kättesaadav internetist: https://dspace.emu.ee/browse?type=author&value=Koitj%C3%A4rv%2C+Kirsika

2 K. Koitjärv. Katastriüksuste piiride määramise probleemid, Eesti Maaülikool, Metsandus- ja maaehitusinstituut.

Tartu, 2016, lk 49.

3-21-2551

17(17)

seondus kolmanda isiku väitega, et maareformi käigus on tehtud vigu mõõdistamisel, mistõttu

ei loe kohus seda asjasse puutumatuks.

43. Eeltoodust lähtuvalt jääb kaebus tervikuna rahuldamata.

III

44. HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Käesoleval juhul on otsus tehtud kaebaja kahjuks, mistõttu menetluskulud jäävad kaebaja

kanda. Kuivõrd vastustaja ei ole menetluskulude väljamõistmiseks taotlust esitanud, siis jäävad

vastustaja võimalikud menetluskulud tema enda kanda (HMS § 109 lg 1).

45. Kolmas isik palub kaebajalt välja mõista menetluskulud summas 1410 eurot. Menetluskulu

tekkimist tõendavad dokumendid on kohtule esitatud. Kolmandale isikule on õigusabi osutatud

kokku 11,75 tundi, hinnaga 100 eurot/tund (ilma käibemaksuta). Kohtu hinnangul on kolmanda

isiku menetluskulud põhjendatud ja mõistlikud, arvestades haldusasja mahtu ja keerukust.

Tegemist on omandireformi vaidlusega, mida ei saa pidada lihtsaks asjaks. Kaebaja on seadnud

kahtluse alla, et 5 tundi haldusasjaga tutvumiseks on ülepaisutatud kulu kolmandal isikul.

Kohus sellega ei nõustu. Arvestades, et kaebusel oli kokku 13 lisa, sh Annukse katastriüksuse

moodustamise toimik ning ostueesõigusega erastamise toimik, mis on mahukad lisad. Samuti

on mahukas kaebaja 10.03.2021 seisukoht koos lisadega. Seejuures nähtub 17.05.2022 esitatud

menetluskulude spetsifikatsioonist digitaalse kohtutoimiku leheküljed 234. Seetõttu ei saa

pidada 5 tundi ülemääraseks. Samuti ei nõustu kohus kaebajaga, et 17.05.2022 tõendi

esitamisele on ebamõistlikult palju aega kulutatud. Vaidlust ei ole, et kolmas isik on 17.05.2022

täiendavaid tõendeid kohtule esitanud. Samas on kolmas isik märkinud, et 22.04.2022 ja

17.05.2022 menetlusdokumendile on kulunud 3 tundi. Seda ei saa pidada ülemääraseks.

Eeltoodust lähtuvalt leiab kohus, et kolmanda isiku menetluskulud on mõistlikud ja

põhjendatud. Seega mõistab kohus kaebajalt kolmanda isiku kasuks välja menetluskulud

summas 1410 eurot.

46. Muus osas jäävad menetluskulud menetlusosaliste enda kanda.

47. Kohus tühistab oma 08.11.2021 määruse resolutsiooni punktiga 6 kohaldatud esialgse

õiguskaitse (HKMS § 253 lg 3).

(allkirjastatud digitaalselt)