3-22-2582/6 · Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja

TARTU HALDUSKOHUS J õ h v i k o h t u m a j a K OH TU MÄ Ä RU S

Kohtuasja number 3-22-2582 Määruse kuupäev 16.12.2022 Kohtunik Reelika Kitsing Kohtuasi X esialgse õiguskaitse taotlus Viru Vangla kohustamiseks võimaldama taotlejal helistada enda esindajatele kambrite lukus oleku ajal Menetlusosalised Taotleja – X Vastustaja – Viru Vangla RESOLUTSIOON Jätta X esialgse õiguskaitse taotlus rahuldamata. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse otse Tartu Ringkonnakohtule päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 252 lg 7, § 204 lg 1). Muud selgitused Määrus toimetada taotlejale kätte. Määrus saata teadmiseks Viru Vanglale. ASJAOLUD

1. X esitas 04.12.2022 Tartu Halduskohtule esialgse õiguskaitse taotluse, milles ta palub kohustada vanglat võimaldama tal helistada enda esindajatele/kaitsjatele Irina Vassiljeva ja Raiko Paas ka kambrite lukus oleku ajal. Viru Vangla ei võimaldanud taotlejal tema taotluste alusel eelnimetatud isikutele helistada. Taotlejal on halduskohtus käimas kaks menetlust, kus tema esindajaks on R. Paas, ning jurist I. Vassiljeva annab talle juriidilist konsultatsiooni. Vangla võimaldab taotlejal helistada esindajatele hommikul 5 minutit, päeval 10 minutit ja õhtul 5 minutit, kuid seda on taotleja hinnangul liiga vähe.

2. Viru Vangla edastas 09.12.2022 kohtule asjaga seonduvad dokumendid. KOHTU SEISUKOHT

3. Taotleja on palunud esialgse õiguskaitse korras kohustada Viru Vanglat võimaldama taotlejal helistada enda esindajatele ka kambrite lukus oleku ajal (HKMS § 251 lg 1 p 3). Taotleja on esitanud 01.12.2022 vanglale vaide (registreeritud vanglas 02.12.2022 nr-ga 6-10/32673-1), milles palub lõpetada helistamise piiramine ja tagada talle esindajatele helistamise võimalus kambrite lukus oleku ajal. Kuigi Viru Vangla registreeris eelnimetatud pöördumise taotlusena, on see kohtu hinnangul oma sisult vaie. Seega leiab kohus, et käimas on asjakohane vaidemenetlus ning esialgse õiguskaitse taotluse esitamine HKMS § 249 lg-st 2 tulenevalt on lubatav. Esialgse õiguskaitse taotluse eest on tasutud riigilõiv.

3-22-2582

4. HKMS § 249 lg 1 kohaselt võib kohus kaebaja põhjendatud taotluse alusel või omal algatusel teha igas menetlusstaadiumis määruse kaebaja õiguste esialgse kaitse kohta, kui vastasel juhul võib kaebaja õiguste kaitse kohtuotsusega osutuda oluliselt raskendatuks või võimatuks. HKMS § 249 lg-st 3 tulenevalt arvestab kohus esialgse õiguskaitse määruse tegemisel avalikku huvi ja puudutatud isiku õigusi ning hindab kaebuse perspektiive ja esialgse õiguskaitse määruse ettenähtavaid tagajärgi.

5. Selleks, et kohus saaks rahuldada esialgse õiguskaitse taotluse, peab kaebajal esinema esialgse õiguskaitse vajadus. Esialgse õiguskaitse vajaduse hindamisel tuleb arvestada abinõu kohaldamata jätmise vahetut ning faktilist mõju isiku olukorrale (vt nt Tartu Ringkonnakohtu 12.05.2014. a määrus haldusasjas nr 3-14-50441, p-d 10–11). Esialgse õiguskaitse vajadus tähendab eelkõige ohtu, et esialgse õiguskaitse kohaldamata jätmisel saabuvad taotleja jaoks pöördumatud või hiljem raskesti kõrvaldatavad tagajärjed. Kui esialgse õiguskaitse kohaldamata jätmisega taotleja jaoks mingeid nn pöördumatuid tagajärgi ei kaasne, on tegemist esialgse õiguskaitse vajaduse puudumisega.

6. Taotleja viitab esialgse õiguskaitse taotluses sellele, et tal on halduskohtus käimas kaks kohtumenetlust, kus tal on esindajaks R. Paas, ning I. Vassiljeva annab taotlejale juriidilist abi. Taotleja sõnul piirab vangla tema suhtlemist esindajatega ja võimaldab tal helistada hommikul

5 minutit, päeval 10 minutit ja õhtul 5 minutit, mis on ilmselgelt liiga lühike aeg esindajaga suhtlemiseks.

7. Kohus leiab, et esialgse õiguskaitse kohaldamine ei ole praegusel juhul põhjendatud. Kohtute Infosüsteemist nähtub, et taotlejal on tõepoolest käimas kaks erinevat kohtumenetlust halduskohtus, kus tal on esindajaks R. Paas. Viru Vangla selgitas 09.12.2022 vastuses kohtule, et taotlejal on võimalus helistada osakonna lahtioleku aegadel. Kuna taotleja paikneb V7 osakonna idapoolses kambris, siis on tal võimalik helistada päevakava järgi kambrite lahtioleku ajal kell 10.55–12.00, 15.00–17.05 ja 18.50–19.55. Eelnevat kinnitab ka kohtule esitatud taotleja kõnede väljavõte ajavahemiku 24.11.–08.12.2022 kohta. Seega ei vasta tõele taotleja väide, et vangla võimaldab tal helistada hommikul 5 minutit, päeval 10 minutit ja õhtul

5 minutit. Kõneväljavõttest nähtub veel ka see, et taotleja on sellel ajavahemikul kasutanud võimalust helistada enda esindajatele. Arvestades eelnevat, ei nähtu kohtule, et taotlejale kaasneksid sellega kahjulikud või pöördumatud tagajärjed, kui ta ei saa kasutada telefoni kambrite lukus oleku ajal. Kohus leiab, et kui taotlejal on võimalik igapäevaselt erinevatel ajavahemikel helistada, on väheusutav, et tal jäävad tema jaoks olulised telefonikõned tegemata. Helistamise võimaluse tagamine mitme tunni jooksul päevas on kohtu hinnangul igati piisav ka selleks, et vajadusel helistada esindajatele. Eeltoodud põhjendustel ei raskenda kohtu hinnangul esialgse õiguskaitse kohaldamata jätmine taotleja õiguste kaitset tulevikus ning puuduvad alused arvata, et taotlejale võiksid esialgse õiguskaitse kohaldamata jätmisel tekkida juba vaidemenetluse ajal ettenähtavad ja tõenäolised kahjulikud tagajärjed.

8. Eelnevast tulenevalt leiab kohus, et taotlejal puudub esialgse õiguskaitse vajadus. Seetõttu ei hinda kohus esialgse õiguskaitse kohaldamise teisi eeldusi ning jätab taotluse rahuldamata.

(allkirjastatud digitaalselt)