2-22-132038/6 · Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Rüütli tänaval

K O H T U O T S U S

Tagaseljaotsus

Kohus

Pärnu Maakohus

Kohtunik

Kadri Mälberg

Otsuse tegemise aeg ja koht

16. detsember 2022, Pärnu kohtumaja

Tsiviilasja number

2-22-132038

Tsiviilasi

Aktsiaseltsi PlusPlus Capital hagi I. P. vastu

võlgnevuse, kõrvalnõuete ja viivise nõudes

Tsiviilasja hind

2 273,45 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: Aktsiaselts PlusPlus Capital (registrikood

11919806, asukoht Tartu mnt 83-601, 10115 Tallinn);

Lepinguline

esindaja

Carlo

Kask,

e-post:

carlo.kask@plusplus.ee)

Kostja:

I.

P. (isikukood

xxxxxxxxxxx,

rahvastikuregistijärgne elukoht xxx, e-post: xxx; xxx)

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada hagi tagaseljaotsusega kostja I. P. suhtes, kuna kostja ei ole kohtu

poolt määratud tähtaja jooksul hagile vastanud.

2. Mõista kostjalt I. P.lt (P., isikukood xxxxxxxxxxx) hageja Aktsiaseltsi PlusPlus

Capital (registrikood 11919806) kasuks välja Esto AS ja kostja vahel 01.09.2020

sõlmitud krediidikonto lepingust nr 615112464 tulenev põhivõlgnevus 1173,86

eurot, intress 160,93 eurot, viivis (perioodi 15.12.2021 – 01.11.2022 eest) 423,55

eurot ja sissenõudekulud 35 eurot, kokku 1793,34 eurot.

3. Mõista kostjalt I. P.lt hageja Aktsiaseltsi PlusPlus Capital kasuks välja viivis

põhinõudelt (1173,86 eurot) alates 02.11.2022 kuni põhinõude täitmiseni määras

40,90% aastas, kuid kokku mitte enam kui 750,31 eurot.

4. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine:

4.1.

Jätta menetluskulud kostja kanda.

4.2.

Mõista kostjalt I. P.lt hageja Aktsiaseltsi PlusPlus Capital kasuks välja

menetluskulu hüvitamiseks 550 eurot (s.o riigilõiv 350 eurot, maksekäsu

kiirmenetluse kulu 20 eurot ja põhjendatud lepingulise esindaja tasu 180

eurot).

4.3.

Kohustada kostjat I. P.t tasuma menetluskuludelt (550 eurolt) hagejale

Aktsiaseltsile PlusPlus Capital viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises

lauses sätestatud määras alates otsuse jõustumisest kuni menetluskulude

tasumiseni.

5. Tagaseljaotsus on tagatiseta viivitamata täidetav.

6. Toimetada tagaseljaotsus kätte hageja lepingulisele esindajale.

7. Toimetada tagaseljaotsus avalikult kätte kostjale I. P.le väljaande Ametlikud

Teadaanded kaudu.

8. Lugeda dokumendid I. P.le avalikult kättetoimetatuks 15 päeva möödumisel

väljavõtte väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast.

Edasikaebamise kord

Hageja võib esitada tagaseljaotsuse peale apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30

päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel

otsuse avalikult teatavakstegemisest. Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse lahendada

kirjalikus menetluses, kui kaebaja ei taotle selle lahendamist istungil.

Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja Pärnu Maakohtule 30 päeva jooksul

tagaseljaotsuse kättetoimetamisest juhul, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse

tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse

olemasolust, kui:

1) hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul

viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt;

2) kohtuistungile ilmumata jäämise puhul oli kohtukutse toimetatud kostjale või tema

esindajale kätte teisiti kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega kohtuistungil või

elektrooniliselt;

3) tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte

avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või

selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada.

Kaja esitamisel tuleb kostjal tasuda riigilõiv poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui

100 eurot ja mitte rohkem kui 2 100 eurot.

Kohus selgitab, et menetlusabi taotlemise korral peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks

tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks menetlusabi taotletakse, eelkõige

esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva

sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel

juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus

ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista

menetlustähtaja ennistamist.

Kohus selgitab, et menetlustoimingut, mille tegemiseks on kehtestatud tähtaeg, võib teha

tähtaja viimasel päeval kuni kella 24:00-ni (TsMS § 62 lg 2).

Kohtuotsuse selgitused

TsMS § 444 lg 3 järgi võib kohus teha tagaseljaotsuse kirjeldava ja põhjendava osata. Seetõttu

märgib kohus lühidalt vaid alljärgnevat:

1. Aktsiaselts

PlusPlus

Capital

(hageja)

esitas

23.08.2022

Pärnu

Maakohtu

Maksekäsuosakonnale maksekäsu kiirmenetluse avalduse võlgnikult põhivõlgnevuse ja

kõrvanõuete väljamõistmiseks. Kohus tegi 26.08.2022 võlgnikule makseettepaneku, mida ei

õnnestunud mõistliku aja jooksul kätte toimetada. Kohus lõpetas 21.10.2022 maksekäsu

kiirmenetluse ning nõue anti üle Pärnu Maakohtu Pärnu kohtumajale menetluse jätkamiseks

hagimenetluses. Hageja esitas 01.11.2022 hagi kostja vastu põhivõla 1 173,86 euro, intressi

160,93 euro, sissenõudmiskulude 35 euro, sissenõutavaks muutunud viivise 423,55 euro ja

edasiulatuva viivise nõudes. Hageja on tasunud hagiavalduselt riigilõivu kokku 350 eurot.

2. Kohus võttis 11.11.2022 määrusega hageja hagi menetlusse ning kohustas kostjat hagile

vastama 14 päeva jooksul alates hagimaterjalide ja kohtumääruse kättetoimetamisest.

3. Nõude aluseks on kostja ja Esto AS (kreeditor) vahel 01.09.2020 sõlmitud krediidikonto

leping nr 615112464, mille alusel on kostjale võimaldatud arvelduskrediidi limiidi 2000 euro

kasutamist tema jooksvate vajaduste finantseerimiseks. Kostja kohustus tagastama igakuiselt

1/60 eelnenud kuu viimase päeva lõpu seisuga kasutusse võetud krediidist, kuid vähemalt 10

eurot, ja tasuma igakuist intressi 15. kuupäevaks. Lepingule alla kirjutamisega kinnitas kostja,

et on sellega tutvunud ja nõustunud. Lepingu põhitingimuste kohaselt oli lepingu sõlmimise

hetkest intressimäär 40,90% aastas. Kostja rikkus lepingu p V 1 ning ei teostanud krediidi

tagasimakseid ega tasunud intressi vastavalt lepingule. Kostja intressivõlgnevus on perioodi

16.08.2021 – 14.12.2021 eest summas 160,93 eurot. Kreeditor ütles lepingu üles seisuga

15.12.2021. Lepingu ülesütlemise seisuga oli kostjal kasutusel krediidisumma 1173,86 eurot.

21.01.2022 loovutas kreeditor oma nõuded kostja vastu hagejale, millest teavitati kostjat

kirjalikult. Lepingust tulenevalt ja vastavalt kreeditori hinnakirjale on viivisemäär võrdne

lepingujärgse intressimääraga, mis on 40,90% aastas. Hageja arvestab viivist vastavalt

põhisummale 1173,86 eurot perioodi 15.12.2021 – 01.11.2022 eest summas 423,55 eurot.

Hageja nõuab kostjalt välja hagi esitamise ajaks veel mitte sissenõutavaks muutunud viivise

põhinõudelt 1173,86 eurolt alates 02.11.2022 kuni põhinõude täitmiseni 40,90% aastas, kuid

kokku koos sissenõutavaks muutunud viivisega mitte enam kui põhinõude ulatuses. Hageja

nõuab sissenõudekulude hüvitamist VÕS § 113 2 lg 2 p-st 3 alusel kogusummas 35 eurot.

Hageja nõuab kostjalt menetluskulude (riigilõivu, maksekäsu kiirmenetluse kulu ja

õigusabikulude) hüvitamist ning menetluskuludelt viivise väljamõistmist.

4. Kostjale toimetati hagiavaldus ja 11.11.2022 kohtumäärus kätte avalikult, vastavasisulise

teate avaldamisega Ametlikes Teadaannetes 14.11.2022.

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 317 lg 5 kohaselt loetakse dokument avalikult

kättetoimetatuks 15 päeva möödumisel väljavõtte väljaandes Ametlikud Teadaanded

ilmumise päevast. Kohus loeb menetlusdokumendid I. P.le kättetoimetatuks 30.11.2022

dokumentide kättetoimetamisega avalikult Ametlike Teadaannete kaudu. I. P. kohustus

vastama hagiavaldusele hiljemalt 14.12.2022. Kostja ei ole kohtu poolt määratud tähtajaks

(14.12.2022) ega käesoleva ajani vastust hagile esitanud.

5. Kohus leiab, et hagi on hagiavalduses märgitud asjaoludega õiguslikult põhjendatud ja tuleb

rahuldada.

6. TsMS § 407 lg 1 alusel ja hageja nõusolekul kohus lahendab hagi tagaseljaotsusega

õiguslikult põhjendatud ulatuses, kuna kostja ei ole kohtu määratud tähtpäevaks hagile

vastanud. Sellisel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks.

TsMS § 407 lg-s 5 loetletud tagaseljaotsuse tegemist välistavaid asjaolusid selles asjas ei esine.

Kostjale on hagimaterjalid kätte toimetatud ja kostja ei ole kohtule tähtaegselt nõuetekohaselt

kirjalikku vastust esitanud.

7. Asja menetlenud kohus märgib kohtuotsuses ka menetluskulude jaotuse menetlusosaliste

vahel (TsMS § 173 lg 1). Menetluskulude rahalise suuruse määrab kohus menetluskulude

jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks sõltumata poolte sellekohasest

taotlusest, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid (TsMS § 174 lg

1).

8. TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS

§ 138 lg 2, § 139, § 144 p 1 ja § 175 lg 1 alusel on riigilõiv ja lepingulise esindaja kulu

põhjendatud kulutused ja need tuleb kostjalt hageja kasuks põhjendatud ulatuses välja mõista.

Riigilõivu 350 eurot tasumist on kohus kontrollinud, tasutud riigilõivu suurus tuleneb

riigilõivuseadusest.

9. Hageja lepinguline esindaja tasu on esitatud 3,5 töötunni eest, kokku 420 eurot (s.o 100

eurot/h ilma käibemaksuta, lisandub käibemaks). Kohtu hinnangul oli praegusel juhul tsiviilasi

õiguslikult lihtne ja väikse mahuga, tegemist on standardse hagiavaldusega, hageja on esitanud

selliseid korduvalt. Kohtu hinnangul on põhjendatud lepingulise esindaja kulu 1,5 töötunni

eest, s.o 150 eurot. Hageja on kohtule kinnitanud, et ta ei ole käibemaksukohustuslane ning ei

saa käibemaksu sisendkäibemaksuna maha arvestada, mistõttu kuuluvad hageja lepingulise

esindaja kulud vastavalt TsMS § 174 lg 10 hüvitamisele koos käibemaksuga kokku 180 eurot.

10. Seega tuleb kostjalt välja mõista menetluskulu hüvitamiseks 550 eurot (riigilõiv 350 eurot,

maksekäsu kiirmenetlus kulu 20 eurot ja põhjendatud lepingulise esindaja tasu 180 eurot).

11. TsMS § 177 lg 4 ja hageja taotluse alusel mõistab kohus välja menetluskuludelt viivise

VÕS § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras.

12. TsMS § 178 lg-te 1, 2 ja 4 kohaselt saab menetluskulude jaotust ja nende suurust

vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus ja

suurus kindlaks määrati. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata

menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui

vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot. Menetluskulude kindlaksmääramise

vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata.

13. Kohus selgitab, et TsMS § 456 lg 3 järgi tagaseljaotsus jõustub, kui selle peale ei esitata

kaja ega apellatsioonkaebust või kui kaja jäetakse läbi vaatamata või rahuldamata või kui

jõustub ringkonnakohtu lahend apellatsioonkaebuse kohta.

14. TsMS § 468 lg 1 p 2 kohaselt tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta

viivitamata täidetavaks.

15. TsMS § 317 lg 1 p 1 kohaselt võib menetlusosalisele kohtu määruse alusel toimetada

menetlusdokumendi kätte avalikult, kui menetlusosalise aadress ei ole kantud registrisse või

kui isik ei ela registris märgitud aadressil ning isiku aadress või viibimiskoht ei ole kohtule

muul viisil teada ja kui dokumenti ei saa kätte toimetada isiku esindajale ega dokumendi

kättesaamiseks volitatud isikule või muul käesolevas osas sätestatud viisil.

Kuna kostja elukoht või viibimiskoht ei ole jätkuvalt teada, siis tuleb kohtuotsus kostjale kätte

toimetada avalikult.

/allkirjastatud digitaalselt/

Kadri Mälberg

kohtunik