2-22-1000/27 · Viru Maakohus Rakvere kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Viru Maakohus Rakvere kohtumaja

Kohtukoosseis

Kohtunik Angelina Abol

Otsuse tegemise aeg ja koht

16. detsember 2022, Rakvere

Tsiviilasja number

2-22-1000

Tsiviilasi

BBK OÜ hagi TONERTA EHITUS OÜ vastu võlgnevuse ja

viivise väljamõistmiseks. Tsiviilasja hind 38 631.64 eurot.

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: BBK OÜ (RK 16247725, asukoht A. Puškini 20-13,

Narva 20307)

Hageja

lepinguline

esindaja:

Vassili

Kosteitšuk

(e-post

vassili.koste@gmail.com)

Kostja: TONERTA EHITUS OÜ (RK 11477946, asukoht Võidu

pst 18a, Tapa 45109, Lääne-Viru maakond)

Kostja lepinguline esindaja: vandeadvokaat Rait Kaarma (e-post

r.kaarma@phlaw.ee)

Asja läbivaatamine

18.05.2022 kohtuistungil, edaspidi kirjalikus menetluses

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada BBK OÜ hagi TONERTA EHITUS OÜ vastu võlgnevuse ja viivise

väljamõistmiseks.

2. Välja mõista TONERTA EHITUS OÜ-lt põhivõlgnevus summas 32 179.63 eurot ning

sissenõutavaks muutunud viivis summas 579.23 eurot, BBK OÜ kasuks.

3. Välja mõista TONERTA EHITUS OÜ-lt viivis põhinõudelt (32 179.63 eurot) alates

20.01.2022 kuni põhinõude täitmiseni, määraga 0,05% päevas, BBK OÜ kasuks.

4. Jätta rahuldamata BBK OÜ 26.07.2022 taotlus tõendite kogumiseks.

Menetluskulude jaotus

5. Menetluskulud jätta täies ulatuses TONERTA EHITUS OÜ kanda.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates

otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme

kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui

kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

Kohus selgitab, et juhul kui apellant soovib menetlusabi, tuleb tal seaduses sätestatud tähtaja

jooksul sooritada menetlustoiming, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige tuleb

tähtaegselt esitada kaebus. Kaebuse põhjendamiseks, riigilõivu tasumiseks või muu kaebuses

esineva menetlusabi taotlemisega seotud puuduse kõrvaldamiseks, annab kohus mõistliku tähtaja

pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Hagiavaldus ja hageja nõue

Kohtule esitatud hagiavaldusest nähtub, et 04.11.2021 sõlmisid BBK OÜ (hageja, töövõtja) ja

TONERTA EHITUS OÜ (kostja, tellija) töövõtulepingu nr xxxx (leping). Lepingu p 2.1. järgi

tellija tellib ja töövõtja teostab lepingu tingimuste kohaselt järgmise töö: puitkarkass elementidest

toodetud sauna püstitamine ja osaliste sisetööde teostamine. Tööde valmimise tähtajas ei ole

pooled lepingus kokku leppinud.

Lepingu eesmärk oli järgmine. Kostja kliendile (s.o peatellijale) kuulub Rootsis asuv kinnistu,

millel peatellija soovis ehitada suure saunamaja. Peatellija valmistas ise vundamendi ja tellis

kostjalt puitkarkass elementidest saunamaja ehitamise. Kostja valmistas peatellija poolt tellitud

puitkarkass elemendid ja saatis need Rootsi. Hagejalt tellis kostja nimetatud puitkarkass

elementidest peatellija objektil saunamaja püstitamise. Pooltevahelise lepingu alusel pidi hageja

saatma Rootsi neli töölist, kes pidid maha laadima kosja poolt toodetud puitkarkass elemendid ja

püstitama nendest peatellija poolt eelnevalt valmistatud vundamendile saunamaja. Pärast

puitkarkass elementide (seinte) paigaldamist pidi hageja saatma objektile veel kolm täiendavat

töölist katuse-, välis- ja sisetööde teostamiseks.

Lepingu p 3.3. sätestab, et töö üleandmiseks näitab töövõtja töö ette tellijale ja täidab üleandmise

akti, mille saadab kinnitamiseks tellijale e-posti teel xxxx. Lepingu p 3.4. järgi töö loetakse

töövõtja poolt üleantuks ja tellija poolt vastuvõetuks, kui tellija on kinnitanud kirjalikult (e-posti

teel) tunnitabelit või tööde üleandmise akti. Tellija on kohustatud kinnituse andma 2 tööpäeva

jooksul peale tunnitabeli või tööde üleandmisakti saabumist e-postile. Lepingu p 3.5. kohaselt

eelnevast sõltumata loetakse töö tellija poolt vastuvõetuks, kui tellija alusetult ei võta valminud

tööd vastu ja ei tee seda ka pärast töövõtja poolt määratud mõistlikku tähtaega.

Lepingu p-s 2.3. leppisid pooled kokku, et töid teostatakse tunnitöö alusel. Tunnimääraks on

27.00 eurot/tund, millele lisandub käibemaks. Lepingu p-ga 4.2. kohustus kostja maksma hagejale

tasu vastavalt hageja poolt esitatud arvetele alljärgnevates etappides: 1) reisikulud, summas

1 700.00 eurot + KM, enne objektile sõitu; 2) paigaldustööde ettemaks, summas 2 500.00 eurot +

KM, enne objektile sõitu; 3) paigaldustööde ettemaks, summas 2 500.00 eurot + KM, peale

objektile jõudmist; 4) edaspidiste tunnitööde akteerimine iga 14 päeva tagant, arve maksetähtaeg

14 päeva.

Pärast lepingu allkirjastamist asusid pooled selle täitmisele. Kostja tasus lepingu p 4.2. ettenähtud

ettemaksud summas 1 700.00 + 2 500.00 + 2 500.00 eurot, hageja töölised saabusid objektile ja

asusid tööde teostamisele.

Pärast kostja toodetud puitkarkass elementide (59 tk) objektile jõudmist ilmnes, et peatellija poolt

eelnevalt valmistatud vundament ei vasta projektile. Seetõttu osutusid kostja poolt projekti alusel

valmistatud puitkarkass elemendid vundamendile mittesobilikeks. Vundamendiga ühendamiseks

vajas suurem osa elementidest (44 tk) kohapeal ümber tegemist ja seadistamist. Seoses

vundamendi projektile mittevastavusega ja puitkarkass elementide muutmise vajadusega, hakkas

peatellija (kostja nõusolekul) hageja tööliste tööd ise juhtima. Seega projekti ja jooniste alusel

ehitise püstitamise (iseseisva töö) asemel hakkasid hageja töötajad täitma peatellija juhiseid ja

tööülesandeid, muutudes sisuliselt renditöölisteks.

Lepingu täitmise käigus tegeles hageja igapäevaselt kõikide tööde ja töötundide arvestuse

pidamisega ja tööde fotode kostjale edastamisega. Töötundide arvestust pidas hageja juhatuse

liige Google docs´i laetud tabelis, milles kajastas iga tööpäeva lõpus töötunnid ja tehtud tööd.

Nimetatud tabelile omas pidevat juurdepääsu ka kostja juhatuse liige I. N., st kostja jälgis

igapäevaselt hageja tööliste töötundide arvestust. WhatsApp´is oli loodud hageja ja kostja grupp.

Nimetatud grupis arutasid pooled tööde teostamise käiku ja kõik töödega seotud küsimused ning

hageja juhatuse liige jagas seal ka lingi eeltoodud töötundide tabelile Google docs´is. Seega jälgis

kostja igapäevaselt hageja töötundide arvestust, tehtud tööde nimekirja ja pilte. Sellega oli

täidetud lepingu p 2. ettenähtud tööde üleandmise kord. Tabelis kajastatud tööde ja töötundide

osas ei ole kostja vastuväiteid esitanud.

Hageja töölised teostasid objektil tööd alates 07.11.2021 kuni 28.11.2021 (k.a). Selle perioodi

jooksul tegid hageja töötajad kokku 1 171,50 töötundi. Esimese kahe nädala jooksul töötasid

hageja töölised 737,5 töötundi. Nimetatud töötundide eest esitas 21.11.2021 hageja kostjale arve

summas 18 058.03 eurot. Arve saatmisel märkis hageja, et arve esitatakse Google docs´i tabeli

põhjal. Kostja ei ole arvele ühtegi vastuväidet esitanud. Vastavalt lepingu p-le 3.4. ja 3.5. loetakse

tabelis märgitud töö vastuvõetuks. Vastavalt lepingu p 4.2. alapunktile 4 muutus hageja tasunõue

summas 18 058.03 eurot sissenõutavaks 05.12.2021.

Ajavahemikus 21.11.2021 – 28.11.2021 tegid hageja töölised veel 434 tundi tööd. 28.11.2021

teatas kostja, et ei vaja enam hageja töötajaid ja nad võivad objektilt lahkuda. 28.11.2021 saatis

hageja kostjale kogu lepinguperioodi (07.11.2021 – 28.11.2021) tunnitabeli koos tehtud tööde

nimekirjaga. Ühtlasi saatis hageja arve ajavahemikus 21.11.2021 – 28.11.2021 tehtud töötundide

eest summas 14 121.60 eurot. Kostja ei ole tabelile/ aktile reageerinud. Vastavalt lepingu p-le 3.4.

ja 3.5. loetakse tabelis märgitud töö vastuvõetuks. Lepingu p 4.2. alapunkti 4 alusel muutus

hageja tasunõue summas 14 121.60 eurot sissenõutavaks 12.12.2021.

Eeltoodud asjaoludele ja hageja korduvatele meeldetuletustele vaatamata ei ole kostja tehtud

tööde eest esitatud arveid tasunud. Hageja nõudeid ja meeldetuletusi kostja pahatahtlikul

ignoreerib. Lisaks telefonikõnedele saatis hageja 28.12.2021 arvete tasumise nõude. Kostja vastas

03.01.2022 põhjendamata väitega, et ta ootab peatellijalt reklamatsioone tööde kvaliteedi osas.

See väide on täiesti alusetu. Esiteks loetakse hageja tööd ammu vastuvõetuks. Teiseks lahkusid

hageja töölised objektilt kostja nõudel enne esialgselt plaanitud töömahu lõpuleviimist.

Kolmandaks tegid hageja töölised kostja tellimusel tunnitööd. Neljandaks on kogus objekt juba

ammu valmis. Saunahoone on alates 16.12.2021 külalistele avatud. Seega, kui peatellijal oleksid

olnud pretensioonid tööde osas, siis oleks ta pidanud neid ammu esitama. Kuid seda ei ole tehtud

tänaseni. Eeltoodust tuleneb, et kostja jätab hageja sissenõutavaks muutunud nõuded

pahatahtlikult täitmata. Ühtegi sisulist pretensiooni ei ole kostja seejuures nõudele esitanud.

Hageja nõue on sissenõutavaks muutunud. Riigikohus on selgitanud, et kui tellija ei ole tööd

vastu võtnud, võib töövõtja tasunõue muutuda sissenõutavaks, kui töö tuleb lugeda vastuvõetuks

VÕS § 638 alusel, sest töö on valmis, kuid tellija ei võta alusetult tööd vastu talle selleks töövõtja

antud mõistliku tähtaja jooksul. Asjaolule, et töö tuleks lugeda vastuvõetuks, võib viidata see, et

lõpptellija on tööd vastu võtnud (vt Riigikohtu 21. juuni 2018. a otsus tsiviilasjas nr 2-16-

5851/38, p 24; Riigikohtu 2. märtsi 2015. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-145-14, p 20).

Hageja tööd on 1 171,50 töötunni ulatuses teostatud ja nõuetekohased, kostja keeldub alusetult

töid vastu võtmast. Tööde vastuvõtmise mõistlik aeg on ammu möödunud, lepingu p 3.4. järgi oli

kostja kohustatud tunnitabelile kinnituse andma 2 tööpäeva jooksul peale tunnitabeli või tööde

üleandmisakti saabumist e-postile.

VÕS § 644 lg 2 järgi oma majandus- või kutsetegevuses töövõtulepingu sõlminud tellija peab

lepingule mittevastavust sellest teatamisel piisavalt täpselt kirjeldama. Kostja ei ole ühtegi sisulist

vastuväidet esitanud. Ühtegi puudust ei ole kostja kirjeldanud. Seega loetakse hageja töö VÕS §

638 ja lepingu p 3.5. alusel vastuvõetuks ja hageja tasunõue sissenõutavaks muutunuks.

02.02.2022 selgitas hageja täiendavalt, et ta osales projektis alltöövõtjana, s.o teostas peatellija

poolt kostjalt tellitud tööd, kostjaga sõlmitud lepingu raames. Peatellija tellimusel valmistas

kostja seinaelemendid ja kohustus nendest peatellija vundamendil hoone püstitama. Kostja saatis

valmistatud seinaelemendid objektile ja alltöövõtu korras tellis hagejalt hoone püstitamise

teenuse. Seega kõikide hageja poolt objektil teostatud tööde tasumise eest vastutab hageja ees

kostja. Hageja lepingujärgsed tööd on loetletud töövõtulepingu viimasel lehel. Hageja ei pidanud

ehitusplatsi

ettevalmistamisega

(lume

koristus,

jää

sulatamine),

seina

elementide

transportimisega,

elementide

ümbertegemisega

tegelema.

Kostja

poolt

valmistatud

seinaelemendid pidid olemasoleva vundamendiga elementaarselt ühinema.

Ehitusobjektile jõudmisel avastas hageja, et ehitusplats ja vundament on seinaelementide

paigaldamiseks ette valmistamata, st platsil ja vundamendil on paks kiht lund ja jääd. Kohale

jõudnud seinaelementide vundamendile ladustamine ja püstitamine oli võimatu. Seetõttu olid

hageja töölised sunnitud alustama vundamendi puhastamisest ja jää sulatamisest. Sellest teatati

kostjale. Kostja oli töödega nõus. Kuivõrd kostja transpordi objektile jõudmisel ei olnud

ehitusplats ettevalmistatud (oli lund täis), siis olid ka hageja töölised sunnitud esimese

transpordiga kohale jõudnud elemendid maha laadima ajutisse laadimiskohta. Pärast ehitusplatsi

ettevalmistamist ja puhastamist olid hageja töölised sunnitud nimetatud elemendid vundamendile

teisaldama. Sellest teatati kostjale. Kostja oli nende töödega nõus.

Vundamendi kontrollimisel avastas hageja, et vundament ei vasta projektile, mis tähendas, et

kostja valmistatud elementide paigaldamiseks oli vaja teostada täiendavaid töid, st elemendid

vastavalt vundamendile kohapeal ümber tegema. Elementide mittesobivuse avastamisel hakkas

peatellija hageja tööliste tööd ise juhtima. Sellest teatati kostjale. Kostja oli sellega nõus.

Vastavalt lepingu p-le 5.1.1. oli hageja kohustatud teostama töö vastavalt lepingule ja tellija

juhistele. Ehitusobjektil ei olnud kostja esindajat, kuid viibis pidevalt peatellija esindaja, kes

tegutses kohapeal kostja esindajana ja andis hageja töölistele juhiseid. Kostja oli sellest algusest

peale teadlik ja oli sellega nõus ning esitas peatellijale arved tema juhiste alusel tööde teostamise

aja eest. Seega peatellija juhiste täitmisel tegutses hageja pooltevahelise lepingu raames, st teostas

lepingujärgsed tööd. Pealegi ei olnud lepingujärgsed põhitööd (lepingu viimane leht) ajalisel

piiratud. Seetõttu kõik hageja poolt objektil teostatud tööd on lepingujärgsed tööd. Kuid osa

nendest töödest (450 tundi) on sellised tööd, mille teostamise vajadus tekkis ehitusplatsi

ettevalmistamatuse ja kostja valmistatud elementide mittesobivuse tõttu.

Hageja soovib rõhutada, et lepingu kohaselt tasutakse tööde eest töötundide alusel. Pooled ei ole

tööde konkreetses mahus ega eelarves kokku leppinud. Kõik hageja poolt objektil teostatud tööd

olid maja püstitamisele suunatud, selleks vältimatult vajalikud ja loetakse lepingulisteks

põhitöödeks, mitte lisatöödeks. Samas, isegi kui töid lugeda lisatöödeks (millega hageja ei

nõustu), siis lepingu p 4.4. järgi on lisatööde hind sama, mis põhitööde hind, s.o 27.00 eurot/tund

+ KM.

Kostja on hageja arveid maksuametis deklareerinud ja on nende põhjal saanud tagasi käibemaksu.

Sellega on kostja hageja nõude sissenõutavaks muutumist kinnitanud. Hageja palub seega kostjalt

välja mõista põhivõlgnevus summas 32 179.63 eurot, sissenõutavaks muutunud viivis summas

579.23 eurot ja jooksev viivis põhivõlgnevuselt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras

alates 20.01.2022 kuni põhivõla täieliku tasumiseni. Menetluskulud palub hageja jätta kostja

kanda.

Kostja vastus

Kostja hagiga ei nõustu ja vaidleb sellele vastu.

Kostja märgib, et tööde tähtaja määramise põhimõte oli lepingus siiski sätestatud – lepingu p 2.2.

järgi antakse tööde valmimise tähtaeg jooksvalt või lepitakse kokku eraldiseisvalt enne tööde

algust. Sellise põhimõtte olid pooled lepingus sätestanud põhjusel, et tegemist oli tunnitasu alusel

kokkulepitud tööga.

Hageja märgib, et nõudis kostjalt 28.12.2021 tööde eest esitatud arvete tasumist ning et kostja

vastas hagejale seepeale 03.01.2022 justkui põhjendamata väitega, et kostja ootab enne

peatellijalt reklamatsioone tööde kvaliteedi osas. Kostja kinnitab, et ta ei ole tänaseni saanud

peatellijalt kokkuvõtlikku tagasisidet hageja poolt teostatud tööde kvaliteedi osas. Peatellija ei ole

kostjalt töid vastu võtnud ja kostjale teadaolevalt arvutab peatellija kokku hageja tekitatud kahju

(töid ei teostatud kvaliteetselt ega lõpuni). Hagejale arvete tasumine viibib seega hagejast endast

tulenevate erinevate asjaolude tõttu.

Kostja rõhutab, et lepingu p 3.4. sätestas üheselt, et töö loetakse üle antuks, kui tellija on

kinnitanud kirjalikult (e-posti teel) tunnitabeli või tööde üleandmise akti. Kostja märgib, et hageja

on ise kohtu ette toonud asjaolud, mille kohaselt selliseid e-kirju või akte ei ole kunagi esitatud.

Seega ei saa olla vaidlust selle üle, kas töid saab lepingu alusel praegusel juhul üle antuks lugeda

või mitte – töid ei ole üle antud.

Põhjendamatu on hageja käsitlus, et tema poolt Google docs´i töötundide tabeli üleslaadimisega,

millele oli põhimõtteliselt võimalik juurde pääseda ka kostjal, oli täidetud lepingu p 2. ette nähtud

tööde üleandmise kord. Kostja rõhutab, et hagejal puudus mistahes põhjus eeldada, et kostja

sealset infot vaatab, pooltel puudus selle kohta kokkulepe ja ei ole ka põhjust ning võimalust

lepingut ka kuidagi tõlgendada selliselt, et Google docs`i töötundide tabelite üleslaadimine oleks

käsitletav tööde üleandmisena. Iga tööetapp peaks siiski lõppema akti koostamisega ja selle

vastava tõendusdokumentatsiooni üleandmisega. Sellele vastavad kindlad töötunnid, mida

seejärel aktsepteeritakse. Google docs´i üleslaetud töötundide tabeli abil ei ole võimalik

adekvaatselt hinnata tegelikke tehtud, töötundidega kaetud töid ja tööde kvaliteeti.

Hageja viitab tööde vastuvõetuks lugemise alusena ka lepingu p 3.4. teisele lausele. Selle kohaselt

on tellija kohustatud kinnituse andma 2 tööpäeva jooksul peale tunnitabeli või tööde üleandmise

akti saabumist e-postile. Hageja tõlgendab, et kuivõrd kostja ei ole selliseid kinnitusi 2 tööpäeva

jooksul hagejale andnud, saab lugeda tööd vastuvõetuks. Hageja sellinegi käsitlus on täiesti

põhjendamatu – selliste kinnituste andmine ja ootamine oleks asjakohane, kui hageja oleks esmalt

kostjale esitanud lepingus nõutud aktid, mida hageja aga ei teinud ja selle üle ei ole vaidlust.

Alusetu on hageja käsitlus, justkui kostja oleks põhjendamatult keeldunud töid vastu võtmast.

Hageja ei ole kostjale töid üle andnud ja kostja ei ole neid ka vastu võtnud. Kostja osundab, et

lepingu p 2.4. olid pooled kokku leppinud, et maksmisele läheb ainult reaalselt tehtud töö, mitte

objektil viibitud aeg. Tööde maht oli hagejal teada, ta pidi ise vastutama, et ta planeeriks vastavalt

parasjagu vajaminevate tööliste arvu. Kuivõrd hageja ei ole kostjale aga esitanud käesoleva

hetkeni (sh hagiavalduse koosseisus) tööde täpseid akte, siis ei saa kostja ka hinnata tegelikku

põhjendatud töötundide arvu.

Samuti selgitab kostja, et hageja on esitanud hagis moonutatud informatsiooni seoses töö

tegemise kiiruse ja väidetavate elementide ringi tegemisega. Isegi kui asuda seisukohale, et

vundament objektil ei vastanud täpselt projektile, siis ei paisutanud see tegelikkuses hageja poolt

nõutavate tööde mahtu, kuivõrd otsustati kiiresti, et mõlemat majapoolt saab käsitleda

individuaalse objektina ja et peatellija ehitab ise kaks majapoolt kokku.

Lisaks ei vasta tõele ka hageja poolt hagis läbivalt sedastatu, justkui kostja ei oleks andnud

hagejale mingit tagasisidet selle kohta, mis arvete tasumise viivituse on põhjustanud ning ei vasta

tõele, nagu kostja oleks hagejat ignoreerinud ning justkui kostja oleks hagejale lihtsalt jätnud

kokkuvõttes pahatahtlikult tasumata.

Hageja on teadlik, et kostja pidi esitama tema tööde kvaliteedi osas tagasiside uuel aastal, selle

üle on pooled korduvalt suuliselt vestelnud. Seejuures on hageja suuliselt tunnistanud, et on

teadlik enda töömeeste praagist ja et on valmis arvete summasid vähendama. Et kostja on

hagejaga avatult suhelnud kvaliteediprobleemide ja lahenduste suunas liikumise osas, tõendab ka

pooltevaheline lisatud vestlus. Kahjuks asus hageja peatellijat survestama ning selline käitumine

on viinud peatellija poolt viivitamiseni info kokkupanemisega. Eelnevat arvestades on hageja

hagiavaldus põhjendamatu ja ennatlik.

Kostja selgitab kohtule ka objektil valitsenud tegelikku olukorda. Näiteks ei jõudnud juba

esimesel päeval hageja töölised objektile kokkulepitud kellaajaks, väitega, et nad ei saanud auto

uksi lahti. Hiljem aga selgus hoopis, et töömeestel oli probleem alkoholiga. Nii saadeti üks

töölistest ka hiljem korduvalt objektilt minema, kuivõrd ta oli silmnähtavalt joobes. Töömeeste

töökultuur oli äärmiselt halb. Viidatakse probleemidele joomise, suitsetamise ja lohakusele jmt.

Ka hageja töömeeste poolt teostatud tööde kvaliteet ei vastanud lepingus sätestatule. Selle

tulemusel saadetigi hageja töölised lõpuks objektilt ära enne ehituse valmimist ning õige ei ole

hageja väljendus, justkui nad oleksid sealt lahkunud vabatahtlikult. Peatellija J. V. on palunud

hageja tööliste objektilt ärasaatmist. Kostja selgitab, et seejärel pidi peatellija tööde lõpetamiseks

palkama oma töömehed, oluliselt kallima hinnaga, kes asusid korrigeerima hageja tööliste praaki.

Hagejaga on korduvalt suheldud tööde ebakvaliteetsuse ja venimise osas nii tööde teostamise

perioodil kui pärast seda. Hästi ilmestab kogu selle objekti tööd üks 20 sekundiline videoklipp,

mis on peatellija poolt tehtud. Videost nähtuvalt kolm töölist sisulisel lihtsalt seisavad elementide

liite kohapeal ja on näha, et nad ei ole mingi töölõigu tegemisega seotud.

Samuti oli objektil probleemiks, et sinna ei saabunud hageja inglise keelt kõnelev objektijuht. See

aga põhjustas probleeme töö sujuvusega ja korralduses - peatellija ei saanud töölistele juhiseid

anda, kuivõrd nad ei saanud inglise keelest aru. Seejuures olid hageja ja kostja eraldi kokku

leppinud, et inglise keelt oskava töölise olemasolu on vajalik.

Mis puudutab hageja käsitlust, justkui hageja töölised muutusid sisuliselt renditöölisteks, siis see

ei ole õige. Leping sätestas üheselt objektil kindlate ülesannete täitmise. Hageja töölisi ei muuda

kuidagi renditöölisteks see, kui kohapeal saadi juhiseid peatellijalt ehk kolmandalt osapoolelt.

Kokkuvõttes, arvestades, et hageja ei esitanud kostjale kaetud tööde akte, puudub kostjal ka

ülevaade sellest, kas hoone üldse on korrektselt ehitatud ja millises ulatuses olid töötunnid

põhjendatud (tasustamisele kuulub lepingu kohaselt vaid reaalselt tehtud töö). Seejuures ei ole

oluline, et/kui peatellija poolt ise lõpuni ehitatud hoone on täna juba kasutuses.

Eeltoodust tulenevalt palub kostja jätta hagi täies ulatuses rahuldamata ning kõik poolte

menetluskulud hageja kanda.

Hageja täiendavad seisukohad

Põhjendamatud ja alusetud on kostja paljasõnalised väiteid hageja tehtud töö kvaliteedi/

mittevastavuse osas. Väidetavatest mittevastavustest teatamata jätmine ei ole antud juhul

vabandatav. Kostja väide, et ta ootab peatellijalt pretensioonide esitamist ja pärast nende saamist

esitab omapoolsed pretensioonid hagejale, on alusetu. Kostja, kui hagi aluseks oleva töö tellija,

oli kohustatud töö üle vaatama ja vastu võtma hiljemalt 30.11.2021. Kõik mõistlikud tähtajad

selleks on ammu möödunud. Seetõttu ei või kostja töö lepingutingimustele väidetavale

mittevastavusele tugineda. Kostja ei ole ühtegi väidetavat mittevastavust kirjeldanud.

Kostja vastuse lisas on 12.12.2021 ja 13.12.2021 kirjavahetus koos kahe pildiga. Pretensioonide

esitamise tähtaeg oli selleks hetkeks juba möödunud. Piltidelt ei ole võimalik aru saada, mis

objektiga ja elemendiga on tegemist, milles seisneb väidetav puudus, millal ja kus oli pilt tehtud.

Kõige tähtsam on aga asjaolu, et hageja töölised saadeti 28.11.2021 objektilt ära päeva pealt, st

tööd ei olnud lõpule viidud. Selleks hetkeks olid kõik peamised elemendid hageja poolt

paigaldatud, saunahoone püstitatud. Jäänud olid vaid mõned seadistamis- ja viimistlustööd. Siis

otsustas peatellija, et nende töödega saab ta oma jõududega hästi hakkama (ja ilmselt hoiab kulud

kokku) ja saatis hageja töölised koju. Hageja esitab fotod projekti algusest ja püstitatud hoonest

kaks päeva enne hageja tööliste koju saatmist, millega saab tõendada, et saunahoone oli hageja

tööliste poolt püstitatud.

Hageja esitab ka lepingueelse kirjavahetuse, milles hageja tegi esialgse pakkumise kogu tööle

summas 64 800.00 eurot + KM. Kostja vastas, et tema eeldatav eelarve on umbes 55 000.00 +

KM. Samuti esitab hageja kirjavahetuse, millest tuleneb, et lõpliku projektdokumentatsiooni

puudumise tõttu ei olnud kogu töö mahu ja hinna kalkuleerimine võimalik, mistõttu leppisid

pooled kokku tunnitöö tegemises. Hageja soovib saada tehtud töö eest kokku 38 879.63 eurot (sh

KM), mis on kostja plaanitud eelarvest oluliselt vähem. Hageja ei nõua tasu mittetehtud töö eest.

Asjakohatu ja väär on kostja väide inglise keelt valdava töölise puudumise kohta. Hageja esitab

kirjavahetuse, millest nähtub, et hageja töötaja E. I. suhtleb kostjaga ja peatellijaga inglise keeles.

Hageja esitab ka peatellija kirju, millest tuleneb, et temal on E. I.iga kontakt hea, kõik probleemid

on lahendatud ja tellijale kõik meeldib. Samas nähtub peatellija kirjadest, et ta ise ei valda inglise

keelt eriti hästi.

Alusetult väidab kostja, et hageja tööde teostamine oli liiga aeglane. Hageja on selgitanud, et

tööde teostamise kiirust mõjutas asjaolu, et ehitusplats ei olnud ettevalmistatud ning kostja poolt

valmistatud elemendid ei sobinud vundamendile ja vajasid ümbertegemist ja seadistamist. Lisaks

sellele mõjusid tööde teostamise kiirusele Põhja-Rootsi rasked ilmastikutingimused (tugev tuul ja

madalad õhutemperatuurid). Paljud tööd vajasid rohkem aega ka tellingute puudumise tõttu.

Hageja teavitas, et tema töölised vajavad tellinguid ning viitas tugevale tuulele (redelil ei ole

võimalik töötada tugeva tuule tõttu). Kirjavahetuses olevatest fotodest nähtub, et saunahoone asub

kalju peal ja kõrgused on seal üsna suured. Redeli abil nii suurtel kõrgustel fassaaditöö tegemine

võtab palju rohkem aega, kui tellingutel.

Kostja viitab tema vastuse lisaks olevale videole. AET-is sellist videot ei ole. Seetõttu puudub

hagejal võimalus kujundada seisukoht kostja väite ja tõendi osas. Hageja on seisukohal samas, et

tegemist on asjakohatu tõendiga, sest töövälisel ajal oli hageja töötajatel õigus teha mida iganes.

Kostja täiendavad seisukohad

Kostja selgitas ja tõendas oma 28.02.2022 vastuses, et hageja töölised saadeti ära, et

ebakvaliteetne töö peatada. Hageja esitatud foto püstitatud saunahoonest ei tõenda, et tööd ei

saanud olla tehtud ebakvaliteetselt ega ütle midagi ka tööliste töökultuuri kohta. Hageja on oma

vigu asunud kohtumenetluses õigustama, kuigi pooltevahelises suhtluses oli hageja oma vigu

tunnistanud, kuni selleni välja, et oli valmis enda poolt esitatavat arvet nendel põhjustel

vähendama. Selliselt on hoopis hageja asunud käituma vastuoluliselt ja pahatahtlikult.

11.07.2022 teatas kostja, et peatöövõtja BELOTAN OÜ on esitanud 02.07.2022 nõude

TONERTA EHITUS OÜ vastu ja selles viidatud dokumendid ebakvaliteetselt ja

mitteaktsepteeritud tööde kohta. BELOTAN OÜ nõude kohaselt on viimasel kostja vastu

ebakvaliteetse ja väga aeglase töö tõttu tekkinud lisakulu ning lepingujärgsete tarnimata

materjalide tõttu ettenägematu kulu tõttu nõue summas 103 112.00 eurot. BELOTAN OÜ on oma

nõudes sedastanud järgmist: „On tarvis toonitada, et Tonerta Ehitus OÜ alltöövõtja BBK OÜ

poolt ehitusobjektil teostatud töid ei ole vastu võetud ning mitte ühtegi tunnitabelis toodud infot ei

ole aktsepteeritud, kuna mitte üheski töö faasis ei ole töö tellija töö kvaliteediga rahul olnud“.

Kostja esitab tõenditena BELOTAN OÜ 29.11.2021 lepingu ülesütlemise teatise, täiendavad

fotod ja selgitused hageja poolt teostatud ebakvaliteetse töö kohta seisuga 24.11.2021, millest

nähtuvalt olid nt vill valesti paigaldatud, aknad paigaldatud 5 mm nihkesse ja omavahel kokku

liimitud (mille tulemusel kulutas lõppklient palju aega, et aknaid üksteise küljest lahti saada ja

korrektselt paigaldada).

Kostja jääb seega oma seisukohtade juurde – hageja ei ole töid kostjale üle andnud ega neid

kohaselt akteerinud. Lisaks on kostja esitanud piisavalt tõendeid selle kohta, et hageja on kostjaga

sõlmitud lepingut rikkunud (ei taganud inglise keelt piisaval tasemel oskava projektijuhi

olemasolu objektil, tööd ei ole teostatud vähemalt keskmise kvaliteediga ning lisaks ei ole

käitutud tööobjektil kohaselt ja rikutud on ka kostja mainet). Peatöövõtja on kostjale esitanud

tänaseks puudulikult/ ebakvaliteetselt teostatud tööde teostamise pärast nõude, mis ületab hageja

hagiavalduses märgitud tasunõuet kostja vastu mitmekordselt. Kostjal oli vajalik tööd tähtaegselt

valmis saada ja hagejaga see võimalik ei olnud. Kostja peab vajalikuks rõhutada, et asjaolu, et

peatellija on asunud tänaseks hoonet kasutama, ei tähenda aga kuidagi seda, et hageja peaks

saama tasu oma ebakvaliteetse ja oluliste puudustega töö eest. Peatellija avas hoone koos selle

rohkete puudustega, mille oli põhjustanud hageja, et mitte kaotada terve hooaja tulusid. Veel

suvel 2022 ei olnud hoone lõplikult valmis.

KOHTU PÕHJENDUSED

Kohus, tutvunud kohtule esitatud kirjalike materjalidega, kuulanud pooled ära istungil ja

hinnanud tõendeid kogumis, leiab, et hagi on põhjendatud ning kuulub rahuldamisele.

Kohus selgitab, et hagimenetlus on põhiolemuselt võistlev menetlus, kus lähtutakse poolte

esitatust. Nii sätestab TsMS § 5 lg 1, et hagi menetletakse poolte esitatud asjaolude ja taotluste

alusel, lähtudes nõudest, ning sama paragrahvi teise lõike järgi on pooltel võrdne õigus ja

võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda.

Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid

asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid

asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti

(Riigikohtu 21.10.2020 otsus tsiviilasjas 2-17-18305, p 14).

TsMS § 231 lg 2 järgi poolte faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja tõendamist, kui

vastaspool võtab selle omaks ning lg 4 järgi omaksvõttu eeldatakse, kui vastaspool ei vaidlusta

faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole

muudest avaldustest.

Poolte vahel ei ole vaidlust, et hageja ja kostja sõlmisid 03.11.2021 töövõtulepingu (leping), mille

p 2.1. järgi tellija (s.o TONERTA EHITUS OÜ, kostja) tellib ning töövõtja (s.o BBK OÜ, hageja)

teostab lepingu tingimuste kohaselt järgmise töö: puitkarkass elementidest toodetud sauna

püstitamine ja osaliste sisetööde teostamine (I kd, tlk 11-15).

Lepingu lisas 1 oli kirjeldatud teostavate tööde nimekiri, millest nähtub, et hageja tööde hulka

kuulusid järgnevad tööd: peatellija poolt valmistatud vundamendi kontroll ja mõõtmine, vöö

maha märkimine ja paigaldus, maja püstitus (sh kauba vastuvõtt, seinaelementide paigaldus,

katuse elementide paigaldus, metallkonstruktsiooni paigaldus, katuse aluskate paigaldus,

tuulutusliistu paigaldus, katuseroovi paigaldus, katusekatte paigaldus, nurga ja akende ümbrise

paigaldus, tuulekasti laudise paigaldus, vihmavee süsteemi paigaldus, väliste liidete lõpetamine,

aurutõkke paigaldamine lakke, laekipsi paigaldus, vineeri paigaldamine, kipsplaadi paigaldus,

sauna soojusplaadi paigaldus, sauna roovituse ja seinaplaadi paigaldus, sauna istepinke ehitus) (I

kd, tlk 16).

Iseenesest puudub vaidlus ka, et ehitusobjektile jõudmisel avastas hageja, et ehitusplats ja

vundament on seinaelementide paigaldamiseks ette valmistamata, s.o platsil ja vundamendil on

paks kiht lund ja jääd. Kohale jõudnud seinaelementide vundamendile ladustamine ja püstitamine

oli seega võimatu ning hageja töölised olid sunnitud alustama vundamendi puhastamise ja jää

sulatamisega. Sellest teatati kostjale ning kostja oli nimetatud töödega nõus. Kuivõrd kostja

transpordi objektile jõudmisel ei olnud ehitusplats ettevalmistatud, siis olid hageja töölised

sunnitud ka esimese transpordiga kohale jõudnud elemendid maha laadima ajutisse

laadimiskohta. Pärast ehitusplatsi ettevalmistamist ja puhastamist, pidid hageja töölised nimetatud

elemendid vundamendile teisaldama. Sellest teatati kostjale ning kostja oli ka nende töödega

nõus.

Puudub vaidlus ka, et pärast kostja toodetud puitkarkass elementide objektile jõudmist ilmnes, et

peatellija poolt eelnevalt valmistatud vundament ei vasta projektile. Seetõttu osutusid kostja poolt

projekti alusel valmistatud puitkarkass elemendid vundamendile mittesobilikeks. Vundamendiga

ühendamiseks vajas suurem osa elementidest kohapeal ümber tegemist ja seadistamist.

Kuigi hageja leidis, et lepingus nimetamata tööd (vundamendi puhastamine, jää sulatamine,

elementide laadimine, ümber tegemine ja seadistamine) ei ole lisatööd, vaid need kuuluvad

lepingujärgsete tööde hulka (kohus leiab siiski, et tegemist on lisatöödega), ei oma see kohtu

hinnangul käesoleva asja lahendamisel iseenesest tähtsust, kuna pooled ei vaidle, et hageja on

pidanud lisaks lepingus märgitule täiendavaid töid tegema ning et nimetatud tööd olid vajalikud (I

kd, tlk 175, 176).

Puudub vaidlus ka, et hageja töölised teostasid objektil tööd alates 07.11.2021 kuni 28.11.2021

(k.a) ning et kostjal endal esindajat ehitusplatsil polnud, hageja töötajate töö juhtimise ja

tööülesannete andmisega tegeles peatellija. Hageja esitas kostjale teostatud tööde eest 21.11.2021

arve, maksetähtajaga 05.12.2021, summas 18 058.03 eurot (I kd, tlk 79) ning 28.11.2021 arve,

maksetähtajaga 12.12.2021, summas 14 121.60 eurot (I kd, tlk 81). Kostja ei ole nimetatud arveid

tasunud.

Kostja ei eita, et ta ei ole hageja esitatud arveid tasunud, kuid põhjendab seda sellega, et kuna

hageja ei ole töid nõuetekohaselt üle andnud ning kostja ka seetõttu töid vastu võtnud, lisaks olid

hageja teostatud tööd puudustega, siis ei peagi kostja nimetatud arvete alusel hagejale tehtud töö

eest tasuma.

Poolte vahel on seega põhiline vaidlus selles, kas kostja peab hagejale töövõtulepingust tulenevalt

ajavahemikul 07.11.2021 kuni 28.11.2021 (k.a) teostatud tööde eest kokku 32 179.63 eurot

tasuma.

Võlaõigusseaduse (VÕS) § 635 lg 1 näeb ette, et töövõtulepinguga kohustub üks isik (töövõtja)

valmistama või muutma asja või saavutama teenuse osutamisega muu kokkulepitud tulemuse

(töö), teine isik (tellija) aga maksma selle eest tasu. VÕS § 637 lg 1 näeb ette, et kui

töövõtulepinguga ei ole tasus või selle suuruses kokku lepitud, kuulub maksmisele tavaline tasu,

selle puudumisel aga vastavalt asjaoludele mõistlik tasu. VÕS § 637 lg 3 näeb ette, et töövõtja

tasunõue muutub sissenõutavaks töö valmimisest. VÕS § 637 lg 4 sätestab, et kui kokku on

lepitud töö vastuvõtmine tellija poolt või kui see on tavaline, muutub töövõtja tasunõue

sissenõutavaks, kui töö on vastu võetud või loetakse vastuvõetuks. Kui töö tuleb üle anda ositi ja

hind on samuti määratud ositi, tuleb iga osa eest tasuda vastava tööosa vastuvõtmisel. VÕS § 638

kohaselt on tellija kohustatud valmis töö vastu võtma, kui töö üleandmine oli kokku lepitud või

kui see on töö omadustest tulenevalt tavaline. Töö loetakse vastuvõetuks ka juhul, kui tellija

alusetult ei võta valmis tööd vastu talle selleks töövõtja poolt antud mõistliku tähtaja jooksul.

Töövõtuleping on seega tasuline leping, mille kohaselt oma omavahelises vastastikuses seoses

töövõtja kohustus tööd teha ning tellija kohustus selle eest tasu maksta (RK TKo 3-2-1-80-08, p

16). Töövõtja tasunõue muutub sissenõutavaks töö valmimisega. Kui tellija keeldub alusetult töö

vastuvõtmisest, peab töövõtja tõendama, et ta on töö valmis teinud ja andnud tellijale mõistliku

tähtaja töö vastuvõtmiseks (RK TKo 3-2-1-145-14, p 18). Hea usu põhimõttega ei ole kooskõlas

tellija keeldumine töö vastuvõtmisest üksnes ebaoluliste puuduste tõttu või tellija keeldumine töö

vastuvõtmisest tervikuna, kui töö on osadeks jaotatav ja oluliste puudusteta töö osa vastuvõtmine

ei kahjusta tellija õigusi (RK TKo 3-2-1-80-08, p 22, 3-2-1-145-14, p 21). Selleks, et tellija saaks

kasutada töövõtja suhtes puudustega tööle tuginedes õiguskaitsevahendeid, mh keelduda töö

vastuvõtmisest, peab töövõtja puuduste eest ka vastutama (RK TKo 3-2-1-80-08, p 22). Kokku

lepitud tasu maksmisest saab tellija keelduda üksnes juhul, kui tal on rahaline nõue töövõtja vastu

kahju hüvitamiseks või kulutuste hüvitamiseks, mille tellija tasaarvestab töövõtja tasunõudega.

Lisaks võib tellija keelduda tasu maksmisest, kui ta alandab lepingujärgset hinda või kui ta

taganeb lepingust VÕS § 116 lg 1 alusel (RK TKo 3-2-1-145-14, p 22, 3-2-1-80-08, p 32).

Riigikohus on töövõtulepingutest tulenevate vaidluste lahendamisel asunud seisukohale, et

lepingujärgse tasu nõude rahuldamiseks tuleb esmalt kindlaks teha, kas töövõtja tasunõue on

muutunud sissenõutavaks. Selleks tuleb selgeks teha, mille eest ja kui suur tasu kokku lepiti ja

mida selle eest tehti. Seejärel saab hinnata, kas tellija on esitanud tasunõudele vastuväiteid, mis

välistaksid nõude maksmapaneku kestvalt või annaksid õiguse tasu maksmisest ajutiselt keelduda

(RK TKo 3-2-1-145-14, p 14).

Käesoleval juhul olid pooled kokku leppinud tasus, milline oli märgitud poolte vahel sõlmitud

töövõtulepingus. Lepingu p-s 2.3. leppisid pooled kokku, et töid teostatakse tunnitöö alusel.

Tunnimääraks on 27.00 eurot/tund, millele lisandub käibemaks. Lepingu p 2.2. kohaselt tööde

valmimise tähtaeg antakse töövõtjale tellija poolt teada jooksvalt või lepitakse kokku

eraldiseisvalt enne tööde algust.

Lepingu p-ga 4.2. kohustus kostja maksma hagejale tasu vastavalt hageja poolt esitatud arvetele

alljärgnevates etappides: 1) reisikulud, summas 1 700.00 eurot + KM, enne objektile sõitu; 2)

paigaldustööde ettemaks, summas 2 500.00 eurot + KM, enne objektile sõitu; 3) paigaldustööde

ettemaks, summas 2 500.00 eurot + KM, peale objektile jõudmist; 4) edaspidiste tunnitööde

akteerimine iga 14 päeva tagant, arve maksetähtaeg 14 päeva. Puudub vaidlus, et kostja tasus

hagejale lepingu p 4.2. ettenähtud ettemaksud summas 1 700.00 + 2 500.00 + 2 500.00 eurot,

hageja töölised saabusid objektile ja asusid tööde teostamisele.

Hageja on kohtule teatanud, et perioodil 07.11.2021 kuni 28.11.2021 (k.a) tegid tema töötajad

kokku 1 171,50 töötundi. Esimese kahe nädala jooksul töötasid hageja töölised 737,5 töötundi,

nimetatud töötundide eest esitas 21.11.2021 hageja kostjale arve summas 18 058.03 eurot.

Ajavahemikus 21.11.2021 – 28.11.2021 tegid hageja töölised veel 434 tundi tööd, hageja esitas

kostjale arve summas 14 121.60 eurot. Hageja leiab, et tema tasunõue muutus sissenõutavaks, ta

on töö valmis teinud ning esitanud kostjale ühes arvetega töötabelid (millele kostja omas ka

pidevat juurdepääsu Google docs´i kaudu), kostja ei ole arvetele ega töötabelitele vastuväiteid

esitanud.

Kostja leiab, et iga tööetapp peaks lõppema akti koostamise ja vastava tõendusdokumentatsiooni

üleandmisega. Google docs´i üleslaetud töötundide tabelite abil ei ole võimalik adekvaatselt

hinnata tegelikke tehtud, töötundidega kaetud töid ning tööde kvaliteeti. Kostja ei nõustu

hagejaga, et tunnitabelid sisaldasid piisavat informatsiooni tööde vastuvõtmiseks. Kostja ei ole ka

tunnitabelit siiani kinnitanud, mistõttu ei ole ka tööd vastu võetud. Kostja leiab, et töid ei saa

seetõttu lugeda hageja poolt üleantuks ja kostja poolt vastuvõetuks.

Kohus selgitab, et kuigi töövõtja tasunõue muutub sissenõutavaks nii juhul, kui tellija on tööd

vastu võtnud, kui ka siis, kui tööd loetakse vastu võetuks, on eristus oluline tõendamiskoormise

jaotamiseks. Kui tellija on töö vastu võtnud, eeldatakse, et vastuvõetud töö oli ka lepingukohane

ja täielik, ning vastupidist peab tõendama tellija. Kui töö ei ole vastu võetud, peab tasunõude

sissenõutavaks muutumise eeldused, sh lepingujärgse töö tegemise ning töö lepingukohasuse

tõendama töövõtja. Kui tellija ei ole tööd vastu võtnud, võib töövõtja tasunõue muutuda siiski

sissenõutavaks, kui töö tuleb lugeda vastuvõetuks VÕS § 638 alusel (töö on valmis, kuid tellija ei

võta alusetult tööd vastu mõistliku tähtaja jooksul).

Riigikohus on oma 28.06.1998 lahendis 3-2-1-83-98 asunud seisukohale, et tehtud töö

vastuvõtmine on tellija üks põhikohustusi ja töö vastuvõtmisega on seotud rida õiguslikke

tagajärgi, sealhulgas aegumistähtaja kulg puudustest teatamiseks ja hagi esitamiseks. Sellepärast

fikseeritaksegi tavaliselt töö vastuvõtmine üleandmise-vastuvõtmise aktiga. Tellija on kohustatud

töö üle vaatama selle vastuvõtmisel. Selle kohustuse mittetäitmisest tulenevad kahjulikud

tagajärjed lasuvad tellijal, sest hiljem kaotab ta õiguse viidata puudustele töös (s.o

lepingutingimustest kõrvalekaldumistele, mis halvendasid tööd, või teistele puudustele).

Poolte sõlmitud töövõtulepingu p 3.3. nähtub, et töö üleandmiseks näitab töövõtja töö ette tellijale

ja täidab üleandmise akti, mille saadab kinnitamiseks tellijale e-posti teel xxxx (I kd, tlk 11).

Puudub vaidlus, et hageja ei ole kostjale tööde üleandmise akte esitanud. Lepingu p 3.4. järgi töö

loetakse töövõtja poolt üleantuks ja tellija poolt vastuvõetuks, kui tellija on kinnitanud kirjalikult

(e-posti teel) tunnitabelit või tööde üleandmise akti. Tellija on kohustatud kinnituse andma 2

tööpäeva jooksul peale tunnitabeli või tööde üleandmisakti saabumist e-postile (I kd, tlk 11-12).

Toimiku materjalidest nähtub, et hageja poolt Google docs´i laetud tunnitabelile perioodil

07.11.2021 kuni 28.11.2021 teostatud tööde kohta omas juurdepääsu muuhulgas ka kostja

juhatuse liige I. N. (I kd, tlk 73, 74). Kohus nõustub seega hagejaga, et nimetatud töötunnitabel

oli kostjale nähtav, kostjal oli võimalus hageja tehtud tööd ja töötunde pidevalt jälgida.

Lisaks oli nimetatud töötabel 28.11.2021 koos viimase arvega saadetud lepingu p 3.3. märgitud

kostja e-posti aadressile (xxxx) (I kd, tlk 80-85), mistõttu hiljemalt selleks ajaks oli see kostjale

kindlasti kättesaadav. Ka oma esimese arve 21.22.2021 e-posti teel saatmisel on hageja kostjale

teatanud, et kõik on ajatabeli järgi, kostja on nimetatud arve kättesaamist kinnitanud ning palunud

saata eraldi selle nädala lisatunnid (I kd, tlk 137). Lisaks on 19.11.2021 e-kirjas kostja ka ise

hagejale teada andnud, et on tabelis märgitud töid uurinud (I kd, tlk 175, 176). Alusetud on seega

kostja väited, et hagejal puudus mistahes põhjus eeldada, et kostja Google docs`i töötabelis olevat

infot vaatab.

Kohus nõustub, et lepingu punktid 3.3. ja 3.4. on küll mõnevõrra vastuolulised, kuid kuna lepingu

p 3.4. võimaldas lugeda töö töövõtja poolt üleantuks ja tellija poolt vastuvõetuks, kui tellija on

kinnitanud kirjalikult (e-posti teel) tunnitabelit või tööde üleandmise akti, siis on hageja oma

kohustuse tööde üleandmiseks kostjale iseenesest lepingust tulenevalt täitnud. Kohus leiab ka, et

hageja koostatud tunnitabel on piisavalt üksikasjalik ning põhjalik, selle alusel on võimalik

hinnata tegelikke tehtud ja töötundidega kaetud töid. Kohus nõustub küll kostjaga, et selle alusel

ei saa hinnata tööde kvaliteeti, kuid samas ei oleks seda saanud hinnata ka ainuüksi tööde

üleandmisaktide alusel.

Kostja oli seega lepingu p 3.4. järgi kohustatud tabelis märgitud tööd üle vaatama ja vastu võtma

või hagejale pretensioonid esitama 2 tööpäeva jooksul, s.o hiljemalt 30.11.2021. Kostja seda

teinud ei ole.

Kostja etteheited hagejale on muu hulgas suunatud ka sellele, et hageja ei ole töid teostanud

nõuetekohaselt, s.o hageja töö on tehtud puudustega.

VÕS § 641 lg 1 järgi peab töö vastama lepingutingimustele. Lepingutingimustele peavad vastama

ka töö juurde kuuluvad dokumendid. VÕS § 641 lg 2 kohaselt ei vasta töö muuhulgas

lepingutingimustele, kui tööl ei ole kokkulepitud omadusi (VÕS § 641 lg 2 p 1) või kokkuleppe

puudumisel töö omaduste kohta ei sobi töö teatud otstarbeks, milleks tellija seda vajab ja mida

töövõtja lepingu sõlmimise ajal teadis või pidi teadma, kui tellija võis mõistlikult tugineda

töövõtja erialastele oskustele või teadmistele, muul juhul aga otstarbeks, milleks seda liiki tööd

tavaliselt kasutatakse (VÕS § 641 lg 2 p 2).

VÕS § 644 lg 1 sätestab, et tellija peab teatama töö lepingutingimustele mittevastavusest

töövõtjale mõistliku aja jooksul pärast seda, kui ta töö lepingutingimustele mittevastavusest teada

sai või pidi teada saama. Kui töö ei vasta lepingutingimustele, võib tellija esmase

õiguskaitsevahendina VÕS § 646 lg 1 alusel nõuda töövõtjalt töö parandamist või uue töö

tegemist, kui sellega ei põhjustata töövõtjale ebamõistlikke kulusid või põhjendamatuid

ebamugavusi, arvestades muu hulgas asja väärtust ja lepingutingimustele mittevastavuse olulisust.

Töövõtja võib töö parandamise asemel teha lepingutingimustele vastava uue töö.

Kohus selgitab ka, et VÕS § 644 lg 2 kohaselt peab oma majandus- või kutsetegevuses

töövõtulepingu sõlminud tellija lepingule mittevastavust sellest teatamisel piisavalt täpselt

kirjeldama. VÕS § 644 lg 3 näeb ette, et kui tellija ei teata töövõtjale töö lepingutingimustele

mittevastavusest õigeaegselt või ei kirjelda oma majandus- või kutsetegevuses sõlmitud lepingu

puhul

töö

lepingutingimustele

mittevastavust

piisavalt

täpselt,

ei

või

tellija

töö

lepingutingimustele mittevastavusele tugineda. Kui teatamata jätmine on mõistlikult vabandatav,

võib tellija siiski lepingutingimustele mittevastavusele tuginedes alandada makstavat tasu või

nõuda, et töövõtja hüvitaks tekitatud kahju, välja arvatud saamata jäänud tulu.

Kostja on seisukohal, et hagejale arvete tasumine viibis hagejast endast tulenevate erinevate

asjaolude tõttu. Kostja pidi esitama hagejale tööde kvaliteedi osas tagasiside alles 2022 aastal,

selle üle olid pooled korduvalt suuliselt vestelnud ning seejuures oli hageja tunnistanud, et on

teadlik enda töömeeste praagist ning on valmis arvete summasid vähendama. Samuti selgitas

kostja, et kuivõrd hageja asus peatellijat survestama, siis sellest tulenevalt on viibinud peatellija

poolt info kokkupanemine seoses tööde kvaliteediga.

11.07.2022 teatas kostja, et peatöövõtja BELOTAN OÜ on esitanud 02.07.2022 nõude kostja

vastu ja selles viidatud dokumendid hageja poolt ebakvaliteetselt ja mitteaktsepteeritud tööde

kohta. BELOTAN OÜ nõude kohaselt on viimasel kostja vastu ebakvaliteetse ja väga aeglase töö

tõttu tekkinud lisakulu ning lepingujärgsete tarnimata materjalide tõttu tekkinud ettenägematu

kulu tõttu nõue summas 103 112.00 eurot. Kostja on esitanud tõenditena BELOTAN OÜ poolt

29.11.2021 lepingu ülesütlemise teatise, arved, kirjavahetused ja fotod väidetavalt hageja poolt

puudustega teostatud tööde kohta (II kd, tlk 36-58). Hageja leidis, et kõik BELOTAN OÜ ja

kostja vahelised dokumendid nimetatud objekti kohta on fiktiivsed, näilikud ja vormistatud

tagantjärgi.

Seoses võimaliku BELOTAN OÜ pretensiooniga (ning sellele lisatud tõenditega) kostjale

selgitab kohus järgmist. Võlasuhe kehtib võlasuhte poolte vahel, hageja ei olnud BELOTAN OÜ

ja kostja vahel sõlmitud töövõtulepingu pooleks, mistõttu ainuüksi peatöövõtja poolt kostjale

(nende vahelise võimaliku töövõtulepingu alusel) pretensiooni esitamisega ei olnud täidetud

kostja kohustus teatada hagejale (poolte vahelisest töövõtulepingust tulenevalt) töös esinevatest

puudusetest piisavalt täpselt ja mõistlikult aja jooksul, kuivõrd tegemist on iseseisva

töövõtulepinguga. Kostja sellekohased vastuväited (BELOTAN OÜ pretensioon kostjale) ei oma

seega käesoleva asja lahendamisel tähtsust. Kostja, kui hagi aluseks oleva töö tellija, oli

kohustatud hageja töö üle vaatama ja vastu võtma või hagejale pretensioonid esitama poolte

sõlmitud töövõtulepingust tulenevalt hiljemalt 30.11.2021 (või vähemalt mõistliku aja jooksul).

Kostja seda teinud ei ole.

Lisaks peab kohus nõustuma hagejaga, et kostja esitatud tõendid ei ole usaldusväärsed.

Hagiavalduses tugines hageja väitele, et objekti peatellijaks oli Rootsi ettevõte, kellega kostjal oli

sõlmitud töövõtuleping saunahoone püstitamiseks ja kostjal oli omakorda sõlmitud

alltöövõtuleping hagejaga. Kostja ei ole selles osas ühtegi vastuväidet hagi vastuses, 10.05.2022

esitatud täienduses ega 18.05.2022 kohtuistungil esitanud. Kõikides menetlusdokumentides

põhjendas kostja üksikasjalike vastuväidete esitamise viibimist sellega, et ta ootab üksikasjaliku

pretensiooni peatellijalt, ehk Rootsi ettevõttelt. Lisaks on kostja ise vastuses hagile teatanud, et

peatellija J. V. on palunud hageja tööliste objektilt ärasaatmist (I kd, tlk 157) ning et peatellija sai

suhelda hageja töölistega vaid inglise keeles. Kostja ei ole ka üheski varasemas dokumendis ega

istungil väitnud, et Airon Vooglaid on tegelikkuses BELOTAN OÜ esindaja, kellel on omakorda

leping Rootsi peatellijaga ja kes on sõlminud alltöövõtulepingu kostjaga, millele järgnes

alltöövõtuleping hagejaga. Põhjendamatu ning eluliselt ei ole usutav, et kostja sai alles suvel 2022

teada, kellega tal tegelikkuses sügisel 2021 leping sõlmitud oli, s.o kas BELOTAN OÜ-ga või

Rootsi ettevõttega.

Lisaks nõustub kohus hagejaga, et kõikides varasemates seisukohtades (sh ka 18.05.2022

kohtuistungil) tugines kostja väitele, et tal puudub võimalus esitada üksikasjalik pretensioon

hageja tööde kvaliteedi ja töötundide mahu osas, sest ta ootab vastavat pretensiooni peatellijalt.

Kostja 11.07.2022 esitatud tõenditest selgub aga, et juba 29.11.2021 oli BELOTAN OÜ

üksikasjalik pretensioon kostjale olemas. Eluliselt ei ole usutav, et BELOTAN OÜ on oma

29.11.2021 lepingu ülesütlemise teatise kostjale esitanud alles 2022 suvel.

Kuivõrd kostja 11.07.2022 esitatud tõendid ei oma käesoleva asja lahendamisel tähtsust, lisaks ei

ole need ka kogumis usaldusväärsed, jätab kohus ka hageja 26.07.2022 esitatud taotluse tõendite

kogumiseks rahuldamata.

Kohus peab küll iseenesest eluliselt usutavaks, et mingid puudused hageja töödes siiski võisid

olla, kuid kuna kostja sõlmis hagejaga töövõtulepingu oma majandus- või kutsetegevuses, siis

pidi ta tehtud tööd viivitamata üle vaatama või üle vaadata laskma ning teavitama hagejat töö

lepingutingimustele mittevastavusest piisavalt täpse kirjeldusega mõistliku aja jooksul töö

lepingutingimustele mittevastavusest teada saamisest. Kohtu hinnangul oleks töös esinevatest

puudustest tulnud teatada nõuetekohaselt ja selgel viisil, ainuüksi hageja töötajatele tehtud

märkustest jms ei piisa. Kuna kostja ei ole mõistliku aja jooksul hagejat töö lepingutingimustele

mittevastavusest teavitanud ega mittevastavust ka piisavalt täpselt kirjeldanud (kostja ei ole seda

ka tänaseni teinud), ei või kostja töö lepingutingimustele mittevastavusele tugineda.

Eeltoodut kokku võttes oleks kostja saanud välistada hageja kui töövõtja tasunõude tasumise

puudustele tuginedes siis, kui ta oleks puudustest õigeaegselt teatanud, puudused oleksid

välistanud töö vastuvõtmise tervikuna, hageja oleks puuduste eest vastutanud ning jätnud

puudused kostja soovitud tähtaja jooksul parandamata ning kostjal oleks tekkinud hageja suhtes

rahaline vastunõue puuduste kõrvaldamise kulu näol. Kohtu hinnangul on aga kostja minetanud

õiguse tugineda puudustele töös või dokumentatsioonis ning hageja nõue on muutunud

sissenõutavaks.

Lepingu p 3.5. kohaselt eelnevast sõltumata loetakse töö tellija poolt vastuvõetuks, kui tellija

alusetult ei võta valminud tööd vastu ja ei tee seda ka pärast töövõtja poolt määratud mõistlikku

tähtaega (I kd, tlk 11-12).

Kohtu hinnangul tuleb seega hageja tehtud tööd lugeda vastuvõetuks ja nõuetekohaselt tehtuks,

kostjal ei ole eelnevast tulenevalt põhjust teostatud tööde eest tasumisest keelduda, tasu maksmise

nõue on muutunud sissenõutavaks. Kostjal on võlaõigusseaduse ja pooltevahelise töövõtulepingu

järgi kohustus tasuda hageja tehtud tööde eest, kostjalt tuleb seega hageja kasuks välja mõista

võlgnevus kokku summas 32 179.63 eurot.

VÕS § 100 kohaselt kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või

mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 järgi kui võlgnik on

kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist, oma võlgnetava kohustuse

täitmisest keelduda, nõuda kahju hüvitamist, taganeda lepingust või öelda leping üles, alandada

hinda, rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist.

VÕS § 113 lg 1 sätestab, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja

nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni

kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub

kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne

viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. TsMS § 367 kohaselt

võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi

esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid

täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist

nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi

protsendina põhinõudest.

Kooskõlas töövõtulepinguga on hageja esitanud ka viivisenõude, poolte lepingu kohaselt on

viivisemääraks 0,05 % maksmata summalt päevas (I kd, tlk 14). Hageja palub hagis

sissenõutavaks muutunud viivise summas 579.23 eurot ja jooksva viivise VÕS § 113 lg 1 teises

lauses sätestatud määras alates 20.01.2022 kuni põhivõla täieliku tasumiseni kostjalt

väljamõistmist.

Hageja on 18.05.2022 kohtuistungil teatanud, et ta on hagis ekslikult märkinud, et soovib viivise

väljamõistmist VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras, tegelikkuses soovib ta viivist

lepingujärgses määras, s.o 0,05 % maksmata summalt päevas. Kostja teatas, et tegemist on hagi

eseme muutmise katsega, kostja vaidleb sellele vastu.

Kohus märgib, et sissenõutavaks muutunud viivise summas 579.23 eurot on hageja arvestanud

lepingujärgse määra järgi (I kd, tlk 88). Kostja ei ole sellele vastuväiteid esitanud.

Seoses edasiulatuva viivisega leiab kohus, et tegemist on siiski TsMS § 376 lg 4 p 2 sätestatud

olukorraga, s.o hagi muutmiseks ei peeta hageja põhinõude või kõrvalnõuete suurendamist,

vähendamist, laiendamist või kitsendamist, mistõttu ei ole selleks kostja nõusolekut vaja, hageja

võib kõrvalnõuet suurendada.

Kohtu hinnangul on seega hageja viivisenõue õiguslikult põhjendatud, hageja on nõuet

tõendanud. Kohus on seisukohal, kohustuse täitmata jätmise korral, peab võlgnik arvestama

sellega, et viivitamisel järgnevad VÕS § 113 lg 1 kolmandas lauses sätestatud sanktsioonid, st

kohustus maksta viivist lepinguga ettenähtud viivisemäära järgi. Eeltoodust tulenevalt kuulub ka

hageja viivisenõue rahuldamisele.

Menetluskulud

TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste

vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse

kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Eeltoodu alusel jätab kohus menetluskulud täies ulatuses kostja kanda.

TsMS § 174 lg 4 kohaselt kui maakohus kohtuotsuses või asja lõpetavas määruses

menetluskulusid kindlaks ei määra, määrab tsiviilasja lahendanud maakohus menetluskulude

rahalise suuruse kindlaks pärast kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist käesoleva

seadustiku § 177 lõikes 2 sätestatud korras.

Kohus määrab menetluskulud rahaliselt kindlaks mõistliku aja jooksul pärast käesoleva otsuse

jõustumist.

/allkirjastatud digitaalselt/

Angelina Abol

Kohtunik

Tartu Ringkonnakohtu 14.04.2023 kohtuotsusega jäeti apellatsioonkaebus rahuldamata ja Viru

Maakohtu 16. detsembri 2022 otsuse resolutsioon muutmata, muutes osaliselt otsuse põhjendusi.

Riigikohtu 01.08.2023 kohtumäärusega jäeti kassatsioonkaebus menetlusse võtmata.

16.12.2022 kohtuotsus 2-22-1000 jõustus 01. augustil 2023 Riigikohtu kohtumäärusega.

/allkirjastatud digitaalselt/

Lea Herne

referent