2-20-7882/69 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Mati Maksing, Kaija Kaijanen ja Ulvi Loonurm

Otsuse kuupäev

16. detsember 2022, Tallinn

Tsiviilasja number

2-20-7882

Tsiviilasi

Omnes OÜ hagi Osaühingu Eviman vastu töövõtu-

lepingust tulenevas nõudes ning Osaühingu Eviman

vastuhagi Omnes OÜ vastu kahju hüvitamise nõudes

Vaidlustatud otsus

Harju Maakohtu 5. juuli 2022 otsus

Kaebuse esitaja ja liik

Osaühingu Eviman apellatsioonkaebus

Asja hind ringkonnakohtus

4872,32 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Hageja (vastustaja): Omnes OÜ (registrikood 12145287),

lepinguline esindaja vandeadvokaat Kristi Haas

Kostja (apellant): Osaühing Eviman (registrikood

10347822), lepinguline esindaja vandeadvokaat Jaanus

Tehver

Asja läbivaatamine

Kirjalikus menetluses

RESOLUTSIOON

1. Täiendada Harju Maakohtu 5. juuli 2022 otsust otsustusega, et 20% hageja

menetluskuludest jääb tema enda kanda ja 80% kostja menetluskuludest (peale

vastuhagilt tasutud riigilõivu) jääb tema enda kanda. Ülejäänud osas jätta sama

otsuse resolutsioon muutmata, arvestades lisaks käesoleva otsuse põhjendava osa

punktiga 10 koos selle alapunktidega.

2. Apellatsioonkaebus jätta rahuldamata.

3. Hageja menetluskuludest maakohtus jätta 20% hageja enda ja 80% kostja kanda.

Kostja menetluskuludest maakohtus jätta 80% kostja enda ja 20% hageja kanda,

v.a vastuhagilt tasutud riigilõiv, mis jätta tervikuna kostja kanda.

4. Ringkonnakohtu menetluskulud jätta kostja kanda.

5. Rahuldada hageja taotlus ringkonnakohtu menetluskulude rahaliseks kindlaks-

määramiseks. Määrata hageja põhjendatud ja vajalike menetluskulude suuruseks

apellatsioonimenetluses 480 eurot ja mõista see summa kostjalt Osaühingult

Eviman hageja Omnes OÜ kasuks välja. Kostjal tuleb väljamõistetud menetluskulu

summalt tasuda hagejale alates otsuse jõustumisest kuni kulude hüvitamiseni viivist

võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras.

6. Rahuldada hageja taotlus menetluskulude hüvitamise korra kindlaksmääramiseks.

Määrata, et menetluskulude hüvitis tuleb kanda Omnes OÜ pangakontole

nr EE581010220272189228.

2 (10)

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul

alates otsuse kättesaamisest, aga mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult

teatavaks tegemisest. Kassatsioonkaebuse võib Riigikohtusse esitada üksnes vandeadvokaadi

vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Kassatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda

riigilõiv sõltuvalt tsiviilasja hinnast ja kaebuse ulatusest.

Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetlus-

kulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema

tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama

kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks, riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse

kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast

menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

NÕUDED JA NENDE ALUSEKS OLEVAD ASJAOLUD

1. Omnes OÜ (hageja) esitas 29. mail 2020 Harju Maakohtule hagi Osaühingu Eviman

(kostja) vastu töövõtutasu ja viivise nõudes. Hageja palus kostjalt välja mõista põhivõla

2916 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise 115,42 eurot ja viivise põhivõlalt alates hagi

esitamisest kuni lahendi jõustumiseni võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg-s 1 sätestatud ulatuses.

Hageja peamised väited on järgmised:

-

kostja otsis 2019. aasta sügisel hankekeskkonnas www.hange.ee töövõtjat, kelle

ülesandeks oli Tallinnas Lasnamäe 4a hoones asuvas korteris (edaspidi: objekt) 200 m²

kipslae maalritööd, sh 5 m² ulatuses defektsete kohtade avamine, süvaimmutus,

krundiga katmine ja pahteldamine, kogu lae lihvimine, kruntimine ja rulliga värvimine,

samuti kaitsekatmised;

-

hageja esitas 15. oktoobril 2019 samas hankekeskkonnas hinnapakkumise sise-

viimistlustööle summas 2916 eurot (käibemaksuga). Kostja valis hageja pakkumise

25. oktoobril 2019 hanke võitjaks. Eraldi dokumendina lepingut pooled ei sõlminud;

-

hageja alustas tööd vastavalt kostja esitatud hankeettepanekule ja lõpetas töö

27. novembril 2019. Ta tegi kostjale ettepaneku töö koos üle vaadata ja tellijale üle

anda. Samal päeval, mõned tunnid pärast hageja saadetud kirja, edastas kostja hagejale

kirja lepingust taganemise kohta, millises heitis hagejale ette mittekvaliteetset tööd;

-

kuni lepingust taganemise kirja saatmiseni ei olnud kostjal ühtegi etteheidet valmis töö

kohta. Kostja ei võimaldanud hagejal objektil ülevaatust teha ega töid kostjale üle anda.

Selmet väidetavaid vigu koos üle vaadata, asus kostja kahjustama hankekeskkonnas

hageja mainet negatiivsete hinnangutega;

-

töö lõpetati 27. novembril 2019 ja kostjale saadetud arve maksetähtpäev oli

29. november 2019. Seega on hageja tasunõue kostja vastu muutunud sissenõutavaks.

Hageja on oma lepingujärgsed kohustused täies mahus täitnud, kuid kostja ei ole töö

eest tasunud;

-

hageja pöördus 2. märtsil 2020 uuesti kostja poole, et kostja täidaks lepingulise

kohustuse, kuid kostja ähvardas selle peale hagejat kahju hüvitamise nõudega, aga oma

kohustust ei täitnud;

-

kostja pidi tööde eest tasuma 29. novembril 2019, seega on kostja täitmisega viivituses

30. novembrist 2019 ja viivis kuni hagi esitamiseni on 117,85 eurot. Kostjal tuleb

tasuda viivist ka alates hagi esitamisest edasiulatuvalt.

3 (10)

2. Kostja vaidles hagile vastu ja esitas vastuhagi kahju hüvitamise nõudes. Kostja palus

hagejalt välja mõista kahjuhüvitise 2496 eurot ja viivise VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud

määras hüvitiselt alates 31. maist 2021 kuni hüvitise tasumiseni. Kostja väited on kokkuvõtvalt

järgmised:

-

hageja ei teostanud tööd nõuetekohaselt. Kostja juhtis juba töö käigus korduvalt hageja

tähelepanu, et objektile saadetud töötajad ei tee tööd. Hageja töötajad rikkusid lae

ebaõigete töövõtetega ja üleandmiseks esitatud töö tuli sisuliselt täies mahus mitu

korda uuesti teha. Hageja andis suuliselt ka lubaduse vead kõrvaldada ja laed uuesti üle

värvida. Kostja andis 23. novembril 2019 hagejale tähtaja 25. novembriks 2019 tööde

nõuetekohaseks teostamiseks ja kostjale üleandmiseks;

-

objektil toimus 27. novembril 2019 ülevaatus, mille käigus tuvastas kostja teostatud

töös terve rea puudusi ja mida kirjeldati kostja 27. novembri 2019 e-kirjas hagejale;

-

kostja oli 27. novembril 2019 olukorras, kus hageja ei olnud pikema aja jooksul (tööga

alustamisest oli möödunud üle kolme nädala) suutnud tööd nõuetekohaselt teha,

kusjuures korduvalt oli hageja pidanud ka oma vigu tunnistama ja enda tehtud töid

ümber tegema ja parandama. Sellele vaatamata jäi nõutud tulemus saavutamata. Kostja

oli andnud hagejale täiendava tähtaja, kuid ka selle jooksul ei olnud hageja võimeline

nõuetekohase kvaliteediga tööd lõpetama ja kostjale üle andma;

-

kostja esitas hagejale 27. novembril 2019 lepingust taganemise avalduse. Lepingust

taganemise tõttu ei ole hagejal alust nõuda kostjalt tasu maksmist. Samuti ei ole hageja

tasunõue muutunud sissenõutavaks, sest töö ei ole vastu võetud;

-

hageja tasunõue on ülepaisutatud. Lepingu esemeks olnud lae pind oli 155 m² ja sellest

jättis hageja 15 m² värvimata. Nii tegi hageja tööd mitte 200 m² ulatuses, nagu oli tööde

hinnapakkumise tegemisel aluseks võetud, vaid 140 m² ulatuses. Seega oli värvitud lae

pindala 30 % väiksem algselt kavandatust ja hageja tasu ei saa ületada 1701 eurot

(= 2430 × 70%). Lisaks nõudis hageja esitatud arve kohaselt maksmist kahe kulu eest,

mida ta tegelikult ei kandnud – kaitsekatmised (240 eurot käibemaksuta) ja

tellingud (120 eurot käibemaksuta). Kui arvata 1701 eurost maha alusetult nõutud

360 eurot, kujuneb hageja tehtu maksimaalseks väärtuseks 1341 eurot, millele lisandub

käibemaks – kokku 1609,20 eurot;

-

objekti omanik pidi objektil kahjustuste kõrvaldamiseks tellima suurpuhastuse ja lae

parandamise töö teiselt ehitusettevõtjalt. Objekti omanik esitas 24. mail 2021 kostjale

nõude hüvitada kahju 2496 eurot ning nõudest tulenev kostja kohustus muutub

sissenõutavaks 31. mail 2021;

-

hagejal tuleb kostjale hüvitada 2496 eurot, sest kui hageja oleks töövõtulepingust

tulenevaid kohustusi nõuetekohaselt täitnud, ei oleks kostjale nimetatud kahju

tekkinud. Lisaks kahjuhüvitisele tuleb hagejal tasuda viivist VÕS § 113 lg-s 1

sätestatud määras alates 31. maist 2021 kuni põhivõla täieliku tasumiseni.

3. Hageja vaidles vastuhagile vastu. Kostja ei toonud esile kahju hüvitamise eelduseid ega

tõendanud hageja lepingurikkumist. Samuti puuduvad tõendid kahju suuruse ja ulatuse kohta.

MAAKOHTU OTSUS

4. Maakohus tegi 5. juulil 2022 otsuse (vaidlustatud otsus), millega rahuldas hagi osaliselt,

mõistes kostjalt hageja kasuks välja põhivõla 1944 eurot, viivise 77,12 eurot ja alates

29. maist 2020 viivise põhivõla summalt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.

Vastuhagi jättis maakohus rahuldamata. Menetluskulude jaotuse kohta märkis maakohus otsuse

resolutsioonis, et 80% hageja kuludest jääb kostja kanda ja 20% kostja kuludest hageja kanda,

aga vastuhagilt tasutud riigilõiv jäi täielikult kostja kanda. Kohus määras kindlaks kummalegi

poolele hüvitatava menetluskulu summa ja tasaarvestas need nõuded, mille tulemusel kostjal

tuleb tasuda hagejale 1669,50 eurot ja sellelt summalt ka viivist.

4 (10)

4.1. Maakohus tuvastas järgmised vaidlustamata asjaolud:

-

vaidlusalune töö kirjeldus sisaldub www.hange.ee keskkonnas kostja avaldatud

lähteülesandes;

-

töövõtu tasu oli 2430 eurot (lisandub käibemaks);

-

kirjalikku lepingut pooled ei sõlminud;

-

enne hagejat tegid objektil lae maalritöid kolmandad isikud;

-

hageja asus töid teostama;

-

hageja soovis töid kostjale 27. novembril 2019 üle anda ja esitas arve nr 2461119/A;

-

kostja keeldus töid vastu võtmast ja esitas 27. novembril 2019 e-kirjaga puuduste

nimekirja ning ühtlasi taganes lepingust;

-

hageja ja kostja ei koostanud töö üleandmise ega ülevaatuse akti, kostja ei võimaldanud

hagejal pärast 27. novembrit 2019 objektile tulla vaegtöid fikseerima ega kõrvaldama.

4.2. Maakohus tuvastas täiendavalt, et kostja pakkumuskutse, hageja pakkumuse ja järgnenud

läbirääkimiste alusel sõlmisid pooled VÕS § 16 lg 1, § 20 lg 1, § 9 lg 1 ning § 635 lg 1 kohaselt

lae remondiks ja värvimiseks töövõtulepingu, millega kostja tellis hagejalt 200 m² suuruse ja

2,7 m kõrge ruumi värvitud kipslae maalritööd, mis hõlmasid defektsete kohtade ca 5 m²

avamise ja täitmise, süvaimmutuskrundiga katmise (optikrunt) ja pahteldamise, värvimise kaks

korda; kogu lae lihvimise, kruntimise (lahusti põhine ja toonitud kruntvärv) ja värvimise

(vivacolor 3 K487) rulliga; ruumi seinte, akende, põrandate ja valgustite katmise.

4.3. Pooled ei leppinud kokku kvaliteedinõuetes ehk töö tulemustes VÕS § 644 lg 2 p 1

tähenduses. Kostja viidatud fraasist „NB! Töö kvaliteet on väga oluline ja töö eeldab oskust

suurt lage rulliga värvida!“ ei ole võimalik teha järeldust, et lepiti kokku töö omadused või

kvaliteedinõuded. Samuti ei saa kokkulepet töö omadustes järeldada kostja küsimusest

hankekeskkonnas ega hageja selgitustest. Seega ei leppinud pooled kokku töö konkreetsetes

omadustes. Eeltoodust tulenevalt kuulub töö vastavuse hindamisel lepingutingimustele

kohaldamisele VÕS § 644 lg 2 p 2 ehk töö pidi sobima otstarbeks, milleks seda liiki tööd

tavaliselt kasutatakse ehk töö pidi vastama nö tavaliselt sellisele tööle esitatavatele

kvaliteedinõutele.

4.4. Maakohus tuvastas poolte esindajate käitumisest ja e-kirjavahetusest 27. novembril 2019,

et kostja töid hagejalt vastu ei võtnud, vaid esitas pretensiooni töö kvaliteedi osas ja taganes

samas ka lepingust viitega lepingu olulisele rikkumisele. Taganemine ei olnud õigustatud.

Kostja ei andnud hagejale puuduste kõrvaldamiseks täiendavat tähtaega, mis vastavalt VÕS

§ 646 lg-le 1 on kohustuslik täitmisnõude esitamisel. Taganemine töövõtulepingust esmase

õiguskaitsevahendina ilma töövõtjapoolse lepingu olulise rikkumiseta ei ole lubatav. Seega

puudus kostjal 27. novembril 2019 VÕS § 647 lg-st 1 tulenev alus hageja väidetava rikkumise

tõttu lepingust taganeda ja selline taganemine oli tühine.

4.4.1. Kostja ei andnud 27. novembri 2019 e-kirjas hagejale täiendavat tähtaega puuduste

kõrvaldamiseks ega ole tõendanud, et ta oleks hagejale sellise täiendava tähtaja andnud varem.

Kostja viidatud sõnumid on saadetud tööde käigus, kuid täiendavat tähtaega saab anda pärast

töö valmimist ja üleandmiseks esitamist. Tunnistaja X (edaspidi: tunnistaja) ütluste järgi olid

kokkusaamised objektil kostja juhatuse liikmega juhuslikud ja tööd ei olnud nende juhiste

andmisel valmis ega soovitud neid üle anda. Tööde käigus tähelepanu juhtimised võimalikele

puudustele ei ole võrdsustatav täiendava tähtaja andmisega VÕS § 646 lg 1 mõistes tööde

parandamiseks.

4.4.2. Kostja ei andnud hagejale ka võimalust töödes kirjeldatud puuduseid üle vaadata,

pildistada ja jäädvustada. VÕS § 646 lg 1 nõude esitamine eeldaks kostja poolt

kaasaaitamiskohustust, näiteks juurdepääsu võimaldamine hagejale objektile tööde

ülevaatamiseks, parandustööde kavandamiseks ja planeerimiseks, jms.

5 (10)

4.4.3. Kostja ei väitnud ka, et uue töö tegemine või selle parandamine oleks olnud võimatu.

Kostja pretensioonis kirjeldatu taandub visuaalsetele värvierinevustele ja ebatasasustele laes,

mida ilmselgelt on võimalik parandada.

4.4.4. Kostjale pidi hiljemalt hageja 28. novembri 2019 e-kirja saamisel olema aru saada, et

hageja soovib täiendavat tähtaega puuduste fikseerimiseks ja tööde parandamiseks. Enne

konkreetsete pretensioonide esitamist ja täiendava tähtaja andmist ei saa asuda seisukohale, et

töövõtja keeldub õigustamatult uut tööd tegemast (VÕS § 647 lg 1 mõistes), mis annaks tellijale

õiguse leping ilma täiendavat tähtaega andmata üles öelda VÕS § 647 lg 3 järgi. Töid üle andma

minnes ilmselt töövõtja seisukoht ongi, et tööd on tehtud ja valmis ja rohkem midagi teha vaja

pole. Seda aga ei saa käsitleda etteulatuva õigustamatu keeldumisena parandustööde

tegemisest.

4.5. Kostja ei saanud lepingust taganeda, sest hageja ei olnud töövõtulepingut oluliselt

rikkunud. Kostja 27. novembri 2019 tahteavaldust lepingu lõpetamiseks saab pidada asjas

esitatud asjaoludest lähtuvalt ülesütlemisavalduseks VÕS § 655 lg 1 järgi. Kostja selgitustest

nähtuvalt ei soovinud ta hagejaga enam mingit koostööd jätkata ega pidanud vajalikuks temaga

ka puuduseid koos fikseerida ega võimaldada hagejal objektile juurdepääsu nende

fikseerimiseks fotodega. Eeltoodu tõi omakorda tagajärjena kaasa ka selle, et hagejal polnud

vaidluse tekkimisel võimalik tõendada objekti olukorda ja tehtud tööde kvaliteeti fotodega ja

tööde vastavust lepingule.

4.6. Hagejal on õigus tasule vastavalt VÕS § 655 lg-le 1. Hageja kinnitas, et teostas töid

155 m² suurusel alal ja pooltel oli kokkulepe tasu ümberarvestamiseks sõltuvalt tegelikust

pinnast. Tunnistaja ütluste kohaselt tegi hageja ettenähtud tööd, kuid kaitsekatmine oli

varasemalt tehtud ja tellingud olid olemas. Kokku on hageja õigustatud kostjalt nõudma tasu

1550 eurot viimistlustööde eest ja 70 eurot hankekeskkonna tasu eest ehk kokku 1620 eurot,

millele lisandub käibemaks 324 eurot –kokku 1944 eurot. Kuna hageja oli lepingus ettenähtud

töö selles mahus teinud ja tegemist pidi olema lõpliku üleandmisega, puudub alus väita, et

hageja oleks saanud veel midagi kokku hoida seoses töövõtulepingu ülesütlemisega.

4.7. VÕS § 655 lg 1 tasu nõude osas ei ole sätestatud tähtaega selle sissenõutavaks muutumise

osas. Hageja leidis, et tema tasunõude tähtaeg oli 29. november 2019 ja kostja viivitus algas

järgmisest päevast. Kostja ei ole viivise arvestuse ega nõude sissenõutavaks muutumise

kuupäeva osas vastuväiteid esitanud. Kuni hagi esitamiseni oli kostja olnud viivituses

181 päeva. VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud viivis sel perioodil oli 8% aastas. Seega

viivis kuni hagiavalduse esitamiseni moodustab 77,12 eurot (= 1944 × 8% / 365 × 181).

Täiendavalt kuulub kostjalt väljamõistmisele viivis põhivõlalt (1944 eurot) VÕS § 113 lg 1

teises lauses sätestatud määras alates hagi esitamisest kuni põhinõude täitmiseni.

4.8. Maakohus jaotas menetluskulud tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 163 lg 1

alusel. Kohus rahuldas hageja nõude umbes 2/3 ulatuses ning jättis kostja nõude tervikuna

rahuldamata. Seega on kokkuvõttes põhjendatud jätta 80% hageja menetluskuludest kostja

kanda ja 20% kostja menetluskuludest hageja kanda. Vastuhagiga seotud riigilõivu jättis

maakohus täielikult kostja kanda.

Hageja lepingulise esindaja kulu on vajalik ja põhjendatud kokku 22 tundi tunnitasuga

120 eurot, mis rahaliselt teeb 2640 eurot. Koos hagilt tasutud riigilõivuga (300 eurot) on kostja

põhjendatud ja vajalik menetluskulu 2940 eurot, millest 80% moodustab 2352 eurot. Kostja

lepingulise esindaja kulu on vajalik ja põhjendatud 26 tundi 15 minutit tunnitasuga 130 eurot,

mis rahaliselt teeb 3412,50 eurot, millest 20% moodustab 682,50 eurot. Tasaarvestamise

tulemusena kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele menetluskulu 1669,50 eurot.

6 (10)

POOLTE SEISUKOHAD

5. Kostja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse hagi rahuldamise osas

tühistada, jätta hagi tervikuna rahuldamata ja rahuldada vastuhagi. Menetluskulud palub kostja

panna hageja kanda. Kaebuse väited on kokkuvõtvalt järgmised.

5.1. Esiteks ei analüüsinud maakohus kõiki tõendeid. Kohus ei käsitlenud vaidlustatud otsuses

kostja seadusliku esindaja vande all antud ütlusi ega maalritööde päevikut. Kohus ei

põhjendanud, miks ta neid tõendina ei arvesta.

Tunnistaja ja kostja seadusliku esindaja ütlused, kostja esitatud fotod, maalritööde päevik ja

kostja teade lepingust taganemise kohta annavad alust järeldada, et tööd ei tehtud vähemalt

keskmise kvaliteediga. Järelikult hageja rikkus lepingut (VÕS § 641 lg 1). Ka vaidlustatud

otsuse põhjendused viitavad sellele, et maakohus de facto jaatas lepingu rikkumist. Selliseks

järelduseks annab aluse asjaolu, et maakohus põhjendas kostja rakendatud õiguskaitsevahendi

(lepingust taganemise) lubamatust mitte sellega, et töövõtja polnudki lepingut rikkunud, vaid

sellega, et kostja oleks pidanud andma hagejale tähtaja puuduste kõrvaldamiseks.

5.2. Teiseks kohaldas maakohus ebaõigesti VÕS § 641 lg 2 p 2 (otsuses ebatäpne viide VÕS

§ 644 lg 2 p-le 2), kuna viidatud normi kohaldamise eeldus on kokkuleppe puudumine töö

omaduste kohta. See eeldus ei olnud täidetud. Isegi kui jätta kõrvale vaidlus küsimuses, kas töö

tuli teha keskmisest kõrgema kvaliteediga või keskmise kvaliteediga, kuulub töö kvaliteedi osas

kohaldamisele VÕS § 77 lg 1 teine lause. Sellest omakorda järeldub, et töö lepingutingimustele

vastavuse hindamisel tuleb kohaldada VÕS § 641 lg 2 p 1.

5.3. Kolmandaks eksis maakohus nende asjaolude tuvastamisel, mis määravad hageja

lepingurikkumise kvalifitseerimise oluliseks lepingurikkumiseks VÕS § 647 lg 1 järgi.

Tunnistaja ütlustest nähtub, et kostja vaatas hageja tehtud tööd üle kolm korda, kusjuures

esimesel ülevaatusel tuvastatud puudusi hageja esindaja aktsepteeris reservatsioonideta, teisel

ülevaatusel tuvastatud puudusi vastumeelselt ja viimasel korral reageeriti kostja väidetele

puuduste kohta deklaratsiooniga, et rohkem ei tehta. Lisaks kinnitavad tekkinud olukorda kostja

seadusliku esindaja vande all antud ütlused ja maalritööde päevik. Seega ei ole maakohtu

järeldus, et olulist lepingurikkumist ei esinenud, kooskõlas asjas kogutud ja uuritud tõenditega.

Maakohtu seisukoht, et kostja pidanuks andma hagejale täiendava tähtaja puuduste

kõrvaldamiseks, ei ole kooskõlas kaasuse asjaolude ja kohalduva materiaalõigusega. Maakohtu

järeldus on vastuolus VÕS § 647 lg-ga 3, mis näeb ette, et VÕS § 647 lg-s 1 nimetatud asja-

olude ilmnemisel ei pea tellija andma töövõtjale täiendavat tähtaega puuduste kõrvaldamiseks.

5.4. Neljandaks on väär maakohtu seisukoht, et kostjal polnud alust lepingust taganeda ja et

taganemine on tühine. Asjas kogutud ja uuritud tõenditest nähtub hageja poolt oluline

lepingurikkumine VÕS § 647 lg 1 tähenduses ning seega tuleb asuda seisukohale, et kostjal oli

õigus lepingust taganeda VÕS § 647 lg 3 kohaselt.

5.5. Viiendaks kohaldas maakohus ebaõigesti VÕS § 655 lg 1, sest kostja lepingust

taganemine VÕS § 647 lg 3 alusel on kehtiv. VÕS § 655 lg 1 ebaõige kohaldamine tõi ühtlasi

kaasa ebaõige seisukoha selle kohta, et hagejal on õigus selle normi alusel saada kostjalt tehtud

töö eest tasu.

5.6. Kuuendaks on kostja vastuhagi rahuldamata jätmise põhjendused lubamatult napid ja

rajatud tõendite puudulikule hindamisele. Maakohus jättis tähelepanuta kostja seadusliku

esindaja ütlused. Need ütlused riimuvad teiste asjas kogutud tõenditega ja annavad aluse

põhjendatult järeldada, et hageja rikkus töövõtulepingut ja rikkumiste tagajärjel pidi kostja

tegema kulutusi kompenseerimaks lae parandamise ja korteri suurpuhastuse kulusid.

6. Hageja vaidleb kaebusele vastu.

7 (10)

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

7. Ringkonnakohus täiendab maakohtu otsuse resolutsiooni menetluskulude jaotuse osas ja

otsuse põhjendusi, aga jätab maakohtu lõppjäreldused sisuliselt muutmata (TsMS § 657 lg 1

p 2¹). Apellatsioonkaebus jääb rahuldamata ja kostja kannab menetluskulud ringkonnakohtus.

8. Maakohtu otsuse vaidlustas ainult kostja, st hagi osaliselt rahuldamata jätmise osas on

maakohtu otsus TsMS § 456 lg 4 teise lause alusel edasi kaebamata jõustunud. Samuti ei saa

ringkonnakohus kostja kaebuse alusel muuta menetluskulude jaotust talle sisuliselt

kahjulikumaks ega suurendada kostjalt hageja kasuks välja mõistetud menetluskulu hüvitise

summat. Maakohus jättis tähelepanuta hagiavalduse resolutsiooni p-s 4 sisaldanud otsuse

täitmise korra kindlaksmääramise taotluse, aga ka seda ei saa ringkonnakohus kostja kaebuse

alusel asuda lahendama.

9. TsMS § 652 lg 1 p 1 ja poolte väidete põhjal saab ringkonnakohus kaebuse lahendamisel

lähtuda maakohtu tuvastatud ja eespool p-s 4.1 refereeritud vaidlustamata asjaoludest. Ühtlasi

tuvastas ja kvalifitseeris maakohus õigesti pooltevahelise töövõtulepingu ning selle tingimused.

Hageja põhinõude õiguslik alus on lisaks poolte hinnakokkuleppele VÕS § 108 lg 1 ja viivise

nõudel sama seaduse § 113 lg 1. Kostja vastuhagis esitatud lepingurikkumisest tulenev kahju

hüvitamise nõue rajaneb VÕS § 115 lg-l 1, viivise nõue samuti VÕS § 113 lg-l 1.

10. Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega, mis käsitlevad töö omadusi, vastu-

võtmiseks pakkumist, hageja olulise lepingurikkumise puudumist ja kostja kahjuhüvitise nõude

eelduste tõendamata jätmist. Neid põhjendusi pole vaja korrata. Vastuseks kaebusele ja

täienduseks senistele põhjendustele tuleb märkida järgmist.

10.1. Kaebuse esimene väide on osaliselt põhjendatud, sest maakohus ei käsitlenud otsuses

maalritööde päevikut (tlk 78). See ei too kaasa otsuse lõppjärelduse muutmist.

10.1.1. Esmalt märgib ringkonnakohus, et maakohtu põhjendused vaidlustatud otsuse p-s 19 on

liiga napid ja neist ei ole tõesti võimalik aru saada, miks jäi maalritööde päevik tõendina

hindamata. Nii rikkus maakohus TsMS § 442 lg 8 neljandat lauset, mis kohustab esitama

põhjendused, miks tõendit ei arvestata. Kohus saab jätta tõendi arvestamata põhimõtteliselt

kolmel juhul: tõendil pole tähtsust (TsMS § 238 lg 5 esimene lause koostoimes lg-tega 1–3),

tõend on ilmselt ebausaldusväärne (TsMS § 238 lg 5 teine lause) või tõend käsitleb väiteid ja

vaidluse osa, mis enam ei saa mõjutada asja sisulist lahendamist (TsMS § 442 lg 8 viies lause).

10.1.2. Kostja selgitas 16. veebruari 2022 korraldaval istungil, et maalritööde päevikusse on

koondatud kostja märkmed lepingu täitmise ajast (ajamärk 00:39:41). Kostja seaduslik esindaja

selgitas sisuliselt sama 30. mai 2022 kohtuistungil vande all antud ütlusena. Viimastest ütlustest

selgub, et varem olid kostjal käsikirjalised märkmed, aga neid kohtule ei esitatud. Kokkuvõttes

on maalritööde päevik dokument, mille koostas kostja seaduslik esindaja, st see on kostja

seletus. Isegi kui see vastab dokumentaalse tõendi formaalsetele tunnustele (TsMS § 272 lg 1),

siis on poole enda ja kohtumenetluse tarvis koostatud dokumendi tõendusjõud väga madal –

nagu maakohus asjakohaselt selgitas 16. veebruari 2022 korraldaval istungil.

10.1.3. Lisaks ei nähtu maalritööde päevikust, et hageja oleks lepingut oluliselt rikkunud.

Esiteks ei kajasta päevik konkreetseid maalritöö puuduseid, vaid 27. novembri 2019 juures on

üldsõnaline sissekanne puuduste kohta. Kahe järgmise päeva juures üldkoristusele viitamine ei

tähenda, et hageja oleks jätnud oma töö tegemata. Teiseks on ka selle tõendi juures asjakohane

maakohtu tõdemus vaidlustatud otsuse p-s 13.6.2 et tööde käigus tähelepanu juhtimine

võimalikele puudustele ei ole täiendava tähtaja andmine töö parandamiseks.

10.1.4. Ülejäänud tõendeid hindas maakohus kohaselt. Eelneva põhjal leiab ringkonnakohus,

et koostoimes tunnistaja ja kostja seadusliku esindaja ütluste, kostja esitatud fotode ja kostja

taganemisavaldusega ei anna maalritööde päevik alust järeldada, et tööd ei tehtud vähemalt

keskmise kvaliteediga.

8 (10)

10.1.5. Ekslik on kostja arusaam, et vaidlustatud otsuse põhjendustest saab järeldada hageja

poolset lepingu rikkumist. Maakohus võis põhjendada kostja rakendatud õiguskaitsevahendite

(tasu maksmisest keeldumine ja lepingust taganemine) lubamatust sellega, et kostja pidanuks

andma hagejale tähtaja puuduste kõrvaldamiseks. Otsuse p-s 14.2 märkis maakohus selgelt, et

hageja ei ole lepingut oluliselt rikkunud. Käesoleval juhul ongi oluline just see, kas hageja

rikkus lepingut oluliselt (vt järgnevas p 10.3 ja selle alapunktid).

10.2. Kaebuse teine väide on põhjendatud üksnes osas, et vaidlustatud otsuse p-de 12.1 ja 12.3

normiviidetes tuleb VÕS § 644 asendada §-ga 641. Sisuliselt kohaldas maakohus VÕS § 641

lg 2 p-te 1 ja 2 ning tegi seda õigesti. Ringkonnakohus ei nõustu kostjaga, et lepingu sõlmimisel

tehtud avaldused viitavad kokkuleppele töö omaduste kohta muus osas kui nähtub hanketeatest.

Töö kvaliteedinõudeid pooled kokku ei leppinud, aga töö kokkuleppelised omadused saavad

olla üksnes need, millele on lepingus vähemalt viidatud. Ühtlasi tuvastas maakohus õigesti, et

töö vastab selle tavalisele kasutusotstarbele. Seega ei esine lepingutingimustele mittevastavust

VÕS § 641 lg 2 p 1 ega 2 järgi. Mõlema normi kohaldamisalas on võimalik kontrollida, kas töö

oli vähemalt keskmise kvaliteediga (VÕS § 77 lg 1 teine lause). Kui kostja leidis, et tööl polnud

keskmise kvaliteedi omadusi, siis ei tähenda see olulist lepingurikkumist, vaid tal tuli anda

hagejale tähtaeg puuduse kõrvaldamiseks (vt pikemalt p 10.3 ja selle alapunktid).

10.3. Kaebuse kolmas, neljas ja viies väide käsitlevad hageja olulist lepingurikkumist, neile on

asjakohane vastata koos. Need väited pole põhjendatud.

10.3.1. Vaidlust pole selles, et hageja värvis lepingu esemes kirjeldatud lae, st tegemist ei ole

töö tegemata jätmise olukorraga. Kuivõrd tööd ei ole vastu võetud, siis pidi hageja tooma esile

ja tõendama asjaolud, mille põhjal saab tuvastada lepingulise kohustuse kohase täitmise.

Maakohus tuvastas vaidlustatud otsuse p-s 15.3.1 tunnistaja ütluste põhjal, et kokkuleppe sisule

vastav töö on tehtud. Siinjuures ei rikkunud maakohus menetlusnorme ja kostja kaebus ei

sisalda ka väidet, et tunnistaja ütlust oleks kõnealuses osas hinnatud valesti.

10.3.2. Vaidlus on TsMS § 4 lg 2 ja § 5 lg 1 mõtte järgi piiratud poolte väidetega. See tähendab

käesoleval juhul, et hageja tehtud töö väidetavate puudusetena tuleb käsitleda kostja etteheiteid.

Sama tuleneb VÕS §-st 643 ning § 644 lg-test 1 ja 2, sest kostjal oli kohustus töö üle vaadata,

võimalikest puudustest hagejale mõistliku aja jooksul teatada ja sealjuures lepingule mitte-

vastavust piisavalt täpselt kirjeldada. Kostja kirjeldas puudusi 27. novembril 2019 kell 15:58

saadetud e-kirja p-des 1–9 (tlk 12). Maakohus järeldas vaidlustatud otsuse p-s 13.6.4 õigesti, et

uue töö tegemine või loetletud puuduste parandamine polnud võimatu. Seda järeldust kostja

kaebuses otseselt ei vaidlusta. Ringkonnakohus nõustub, et nii loetletud puudused kui ka

30. novembri 2019 fotodelt (tlk 161–166) nähtuvad värvi ebaühtlused on sellised, mis on

vähemalt üldjuhul kõrvaldatavad. Töö mahtu ja eesmärki arvestades, ei olnud kostja nimetatud

puudused koos ega eraldi olulised. Samuti on õige maakohtu seisukoht, et kostja ei saa talle

vastuvõtmiseks pakutud töö puudusena enam tugineda neile asjaoludele, mis ilmnesid töö

tegemise käigus, mida pooled arutasid ja mille põhjal töö tegemine jätkus. Kostja ei toonud

selgelt esile, et talle vastuvõtmiseks pakutud tööl olnuks mõni neist puudustest, millele kostja

juhtis hageja tähelepanu juba varem.

10.3.3. Erinevalt kohustuse mittetäitmisest ei pruugi osa töö mittekohane täitmine tähendada,

et töövõtja tasunõue terviktöö eest ei oleks VÕS § 637 lg 4 esimese lause kohaselt sissenõutav.

Kui töös on üksnes ebaolulised puudused, võivad olla täidetud VÕS § 638 eeldused, et lugeda

töö vastuvõetuks. Nimelt oleks hea usu põhimõttega on vastuolus olukord, mil tellija keeldub

töö vastuvõtmisest ainuüksi ebaoluliste puuduste tõttu (Riigikohtu 21. juuni 2018 otsus

tsiviilasjas nr 2-16-5851, p 19 ja seal viidatud varasem praktika). Neil kaalutlustel otsustas

maakohus õigesti, et kostjal ei olnud alust keelduda töö vastuvõtmisest, vaid ta pidanuks andma

hagejale puuduste kõrvaldamiseks mõistliku tähtaja. Maakohus tuvastas õigesti, et kostja ei

andnud hagejale puuduste kõrvaldamise tähtaega.

9 (10)

10.3.4. Ringkonnakohus ei nõustu kostja väitega, et tegemist oleks vähemalt ühega VÕS § 647

lg-s 1 kirjeldatud olukordadest. Nagu märgitud eespool p-s 10.3.2, polnud töö parandamine

võimatu. Maakohus sedastas vaidlustatud otsuse p-s 13.6.5 õigesti, et hageja pole keeldunud

puuduste kõrvaldamisest, ühestki tõendist sellist keeldumist ka ei nähtu. Ühtlasi on õige

maakohtu seisukoht otsuse p-s 13.6.3, et kostja ei andnud hagejale võimalust puuduseid üle

vaadata, pildistada ja jäädvustada. Samuti nähtub poolte väidetest, et hagejal puudus juurdepääs

objektile pärast 27. novembrit 2019. Kui kostja osundatud puudused esinesid ja nende eest

vastutas hageja, siis ikkagi polnud tal võimalust neid kõrvaldada. Sisuliselt jättis kostja

kasutamata võimaluse nõuda hagejalt puuduste kõrvaldamist, st ta kaotas VÕS § 646 lg 6 järgi

vastava nõudeõiguse, sest hageja käitumine ei olnud vastuolus hea usu põhimõttega. VÕS § 114

lg 1 teise lause eeldus käesoleval juhul ei kohaldu, sest kostja ei nõudnud hagejalt puuduste

kõrvaldamist ja takistas objektile pääsemise.

10.3.5. Eelmiste alapunktide järgi on ühtlasi põhjendatud maakohtu seisukoht, et kostjal

puudus alus lepingust taganeda, sest hageja ei rikkunud lepingut oluliselt ja kostja ei olnud

eelnevalt andnud hagejale puuduste kõrvaldamise tähtaega (VÕS § 114 lg 3, § 116 lg 1). Ekslik

on siiski maakohtu järeldus vaidlustatud otsuse p-s 13.6.6, et taganemise aluse puudumise tõttu

oli kostja taganemine tühine – korrektsem on järeldada, et taganemine oli tagajärjetu (toimetu,

vt sarnaselt ülesütlemise kohta Riigikohtu 10. veebruari 2021 otsus tsiviilasjas nr 2-19-9679,

p 13 teine lõik ja seal viidatud varasem praktika).

10.3.6. Ringkonnakohtu hinnangul ei olnud maakohtul vaja hinnata kostja avaldust lepingu

korralise ülesütlemisena (vaidlustatud otsuse p 14 ja selle alapunktid). Nimelt oli maakohus

eelnevalt tuvastanud, et 27. novembriks 2019 oli töö tehtud. Kuigi vaieldakse küsimuses, kas

täitmine oli kohane, siis VÕS § 186 p 1 ja § 646 lg 6 mõtte kohaselt lõppes käesoleval juhul

poolte leping hiljemalt kostja avaldusega, milles ta küll loetles puudused, aga ei andnud

tähtaega nende kõrvaldamiseks. Kirjeldatud olukorras polnud kostjal enam vajadust ega

võimalust niigi töö tegemisega lõppenud leping veel korraliselt üles öelda.

10.4. Kaebuse kuuenda väitega heidab kosja ette liiga lühikesi põhjendusi vastuhagi lahenda-

misel. Ringkonnakohus selle etteheitega ei nõustu. Maakohus põhjendas vaidlustatud otsuse

p-s 17 koos selle alapunktidega piisavalt, et kostja ei tõendanud kahju hüvitamise eelduseid.

Siinjuures eksis maakohus otsuse p 17.3.2 teise lõigu esimese lause sõnastamisel, aga otsuse

mõttest on aru saada, et tõendamata jäi hageja lepingurikkumine. Isegi kui hagejale oleks ette

heidavad kostja 27. novembri 2019 e-kirjast ja 30. novembri 2019 fotodelt nähtuvad puudused,

siis on õige maakohtu sedastus, et nende puuduste kõrvaldamise kulu kostja ei tõendanud.

Kumbki objekti omanikule esitatud arvetest (tlk 86–87) ei kajasta piisava selguse ja täpsusega

neid töid, mille tegemata jätmist või puudulikku tegemist heidab kostja ette hagejale.

11. Menetluskulude kohta teeb ringkonnakohus järgmised otsustused.

11.1. Maakohus jättis osa menetluskulusid jaotamata, millega rikkus TsMS § 173 lg-d 1 ja 2.

Nimelt ei nähtu vaidlustatud otsuse resolutsiooni p-st 4, kelle kanda jäi 20% hageja kuludest ja

80% kostja kuludest (v.a vastuhagilt tasutud riigilõiv, mis jäi kõik kostja kanda). Ringkonna-

kohus saab rikkumise kõrvaldada olenemata kaebuse väidetest ja piiridest. Maakohtu otsuse

põhjendava osa p-st 21.1 on aru saada, et maakohus soovis jätta kõigist kuludest 20% hageja

kanda ja 80% kostja kanda (v.a vastuhagilt tasutud riigilõiv, mis jäi kõik kostja kanda). Selline

jaotus on kooskõlas TsMS § 163 lg-ga 1 ja vaidluse sisulise lahendusega. Järelikult tuleb

vaidlustatud otsust täiendada otsustusega, et 20% hageja kuludest maakohtus jääb tema enda

kanda ja 80% kostja kuludest (peale vastuhagilt tasutud riigilõivu) jääb tema enda kanda.

11.2. Menetluskulude rahalist kindlaksmääramist kostja eraldi ei vaidlustanud.

11.3. Ringkonnakohtu menetluskulud jäävad TsMS § 171 lg 1 alusel kostja kanda. Juhindudes

TsMS § 173 lg 1 teisest lausest märgib ringkonnakohus otsuse resolutsioonis kõigi seniste

menetluskulude jaotuse.

10 (10)

11.4. Tulenevalt apellatsioonimenetluse kulude jaotusest tuleb need TsMS §-de 174 ja 175

sätete järgi rahaliselt kindlaks määrata hageja kulunimekirja alusel. Hageja taotles 480 euro

hüvitamist, mis on tasu 4 t õigusteenuse (kaebusega tutvumine ja vastuse koostamine 3 t ning

lõppseisukoha ja kulunimekirja koostamine 1 t) eest tasumääraga 120 eurot/t (käibemaksu

hüvitamist hageja ei taotle). Kostja ei esitanud kuludele vastuväiteid. Ringkonnakohtu

hinnangul on kulunimekirjas märgitud hageja esindaja kulu vajalik ja põhjendatud. Esindaja

tunnitasu määr on kohane. Neil kaalutlustel tuleb kostjal hagejale hüvitada apellatsiooni-

menetluse kuluna 480 eurot (= 4 × 120). Vastavalt hageja taotlusele ja TsMS § 177 lg-le 4

märgib kohus otsuse resolutsioonis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt peab kostja

tasuma viivist.

11.5. TsMS § 445 lg 1 esimese lause alusel rahuldab kohus hageja taotluse menetluskulude

hüvitise maksmise korra kindlaksmääramiseks viisil, millele kostja ei esitanud vastuväiteid.

(allkirjastatud digitaalselt)