2-19-14901/110 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Mati Maksing, Kaija Kaijanen ja Ulvi Loonurm

Otsuse kuupäev

16. detsember 2022, Tallinn

Tsiviilasja number

2-19-14901

Tsiviilasi

Timtar Grupp OÜ hagi Aktsiaseltsi Betoonimeister vastu

kahjuhüvitise ja viivise väljamõistmiseks

Vaidlustatud otsus

Harju Maakohtu 31. mai 2021 otsus

Kaebuse esitaja ja liik

Aktsiaseltsi Betoonimeister apellatsioonkaebus

Asja hind ringkonnakohtus

87 027,84 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Hageja (vastustaja): Timtar Grupp OÜ (registrikood

11885295), lepingulised esindajad advokaadid Rait Sarjas ja

Maris Kure

Kostja (apellant): Aktsiaselts Betoonimeister (registrikood

11070630), lepinguline esindaja vandeadvokaat Indrek Naur

Asja läbivaatamine

Kohtuistungil 24. novembril 2022 (menetluskonverents),

millel osalesid poolte lepingulised esindajad ning hageja

töötaja X ja kostja juhatuse liige KS

RESOLUTSIOON

1. Harju Maakohtu 31. mai 2021 otsus tühistada.

2. Teha uus otsus, millega jätta hagi rahuldamata.

3. Apellatsioonkaebus rahuldada.

4. Menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus jätta hageja kanda.

Edasikaebamise ja kulude kindlaksmääramise kord

Kohtuotsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul

alates otsuse kättesaamisest, aga mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult

teatavaks tegemisest. Kassatsioonkaebuse võib Riigikohtusse esitada üksnes vandeadvokaadi

vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Kassatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda

riigilõiv sõltuvalt tsiviilasja hinnast ja kaebuse ulatusest.

Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetlus-

kulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema

tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama

kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks, riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse

kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast

menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

2 (14)

Asja lahendanud maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks vastavalt

tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 177 lõikele 2.

NÕUDED JA NENDE ALUSEKS OLEVAD ASJAOLUD

1. Timtar Grupp OÜ (hageja) esitas 26. septembril 2019 Harju Maakohtule hagi Aktsiaseltsi

Betoonimeister (kostja) vastu kahjuhüvitise ja viivise nõudes. Hageja palus kostjalt välja mõista

põhinõudena kahjuhüvitise 79 673 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise 981 eurot ja viivise

põhinõudelt võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates

27. septembrist 2019 kuni põhinõude täitmiseni.

Hageja peamised väited on järgmised:

-

hageja teostas peatöövõtjana ehitustöid aadressil Suur-Paala 5 Tallinnas (edaspidi:

objekt) OÜ-le Domaine (edaspidi: tellija). Hageja pöördus septembris 2018 kostja

poole sooviga tellida graniidiga betoonisegu objekti põranda betoneerimiseks. Hageja

teavitas kostjat, et soovib osta betoonisegu siseruumi põranda betoneerimiseks

tugevusklassiga 25/30;

-

hageja ja kostja sõlmisid 24. septembril 2018 müügilepingu nr K22927-0918

(edaspidi: müügileping), mille ese oli betoonisegu koos selle transpordi ja laadimisega.

Tellitud toote kirjeldus oli järgmine: „Gr 25/30 põr + 30 kg BT-HE75/50 pumbatuna

112 mᶟ, Suur-Paala 5“. Hageja tasus kostjale kahe arve alusel kokku 24 918,60 eurot;

-

kostja tarnis hagejale betoonisegu 25. septembril ja 11. oktoobril 2018. Mõlemal korral

ilmnesid probleemid. Algselt ei olnud segu pumbatav, kostja lisas seepeale segule

aineid, seejärel oli segu väga vedel ja selle pinnal oli liigne vesi. Hageja teavitas

probleemist kostjat koheselt, saates kostjale ka video olukorrast objektil;

-

hageja avastas 25. oktoobril 2018 täiendavad probleemid objekti põrandaga. Nimelt

lagunes põranda pealmine kiht. Sellest teavitas hageja koheselt kostjat;

-

kostja proovis korduvalt betooni mittevastavust heastada, kuid see ei õnnestunud.

Seetõttu esitas hageja kostjale 15. novembril 2018 pretensiooni, milles selgitas kauba

puuduseid. Samuti selgitas hageja, et kogu põrand tuleb välja lõhkuda ja valada uus,

mis peab olema kasutuses hiljemalt 17. detsembril 2018. Hageja tõi esile ka võimalike

parandustööde loetelu koos maksumusega. Täiendavalt teavitas hageja kostjat objekti

põrandaga seotud kulutustest 16. ja 19. novembril 2018, esitades eelkalkulatsiooni

kulude kohta. Kalkulatsioonist nähtus, milliseid töid tuleks teha, et heastada

betoonisegu mittevastavusest tulenev tagajärg (kahju). Hageja pöördus korduvalt

kostja poole, et saavutada kohtuvälist lahendust, kuid kostja keeldus kompromissist;

-

kostja tarnitud betoonisegu ei vastanud lepingutingimustele. Riiklikult tunnustatud

ekspert TS leidis, et põranda pealmise kihi eraldumine on tingitud betoonisegu

tehnoloogilisest probleemist ja põrand on nõuetele mittevastav. Seega ei olnud betoon

kvaliteetne. Kostja ei teavitanud hagejat, et ainete lisamine pumpamisel võib tuua kaasa

kahjulikke tagajärgi. Hagejal ei olnud seetõttu põhjust kahelda, et talle tarnitud kaup ei

ole sobilik. Põranda lagunemine (tekkisid praod ja pragunenud kiht oli lahti) ilmnes

pärast seda, kui hageja oli saatelehed allkirjastanud, st vastavaid puuduseid ei saanud

kohe kaupa vastu võttes avastada. Hageja teavitas kostjat kohe puudustest teada saades;

-

kostja on vähemalt raske hooletuse tõttu (kui mitte tahtlikult) müünud hagejale kauba,

mis ei vastanud lepingutingimustele, esitamata seejuures põhjendusi. Kostja käis

betooni tarnides hageja objektil kohal ja nägi mh, et tegemist on siseruumi põrandaga.

Kostja ei avaldanud hagejale, et tarnitud betoon objektile ei sobi. Keskmisele

kvaliteedile ei vasta betoonisegu, mis kuivades praguneb ja lahti tuleb. Betoonisegu

koostis ja selle omadused on olnud kostja kontrolli all;

-

hageja kahju summas 78 525 eurot seisneb järgnevas:

3 (14)

o põrand tuli lahti saagida (demonteerida) ja utiliseerida, milleks hageja pöördus

Osaühingu Sandmerk poole, kes töö teostas 18 510 euro eest;

o osaliselt tegi lammutustöid Euro Rendimees OÜ 7370 euro eest, samuti teostas

ta lammutusjärgsed koristustööd 3020 euro eest;

o hageja tellis HC Betoon AS-ilt uue betoonisegu, mis maksis 22 208,40 eurot;

o uue betoonpõranda valamiseks ostis hageja vajalikke tooteid – Osaühingult

Sliiko armatuuri 237,13 eurot, OÜ-lt BETOTRADE betooniprofiili Omega ja

kuivsegu Neodur HE 2 kokku hinnaga 1510 eurot;

o uue betoonpõranda valamiseks osutas Trepimeistrid OÜ põranda betoneerimise

teenust maksumusega 2622 eurot, Viru Ehitus OÜ osutas ehitusteenust 840 euro

eest; Osaühing Siretlo osutas samuti ehitustööde ja betooni lihvimise teenust

kokku 4437 euro eest ning Euro Rendimees OÜ osutas ehituse abitööde teenust

kokku 951 euro eest;

o hageja enda töötajate töö moodustas summa 3200 eurot;

o vajalike seadmete rent STORENT OÜ-lt maksis 291,52 eurot;

o pärast uue betoonpõranda valamist puhastati objekt (seinad, laed, kaloriiferid,

valgustid) tolmust. Vastava töö teostas Euro Rendimees OÜ 8800 euro eest;

o vana põranda lõhkumise ja uue põranda valamisega seoses pikenes ka aeg, mil

hageja oli sunnitud objektil viibima. Sellega seoses tuli rentida ehitussoojak

kokku 175,10 euro eest ja välikäimla 41,54 euro eest ning tasuda tellijale

leppetrahvi 4311,78 eurot;

-

kohtueelselt kasutas hageja õigusabi kostjale nõudekirja koostamiseks ja kompromissi

ettepaneku tegemiseks 8,2 t ulatuses hinnaga 140 eurot – kokku 1148 eurot;

-

kokku on hageja kahjuhüvitise nõue 79 673 eurot (= 78 525 + 1148);

-

lõpliku kahju summa (v.a kohtueelne õigusabikulu) teatas hageja kostjale

31. juulil 2019, mistõttu nõuab hageja viivist alates 1. augustist 2019. Kuni hagi

esitamiseni on viivis 981 eurot. Sissenõutavaks muutunud viivisearvestuse aluseks ei

ole võetud kohtueelse õigusabikulude summat, sest selle nõude esitas hageja alles

hagiga. Edasiulatuv viivis tuleb arvestada kogu kahju nõudelt (sisaldab ka kohtueelse

õigusabikulude hüvitamise nõuet).

2. Kostja vaidles hagile vastu, tema vastuväited on kokkuvõtvalt järgmised:

-

lepingu eseme kirjelduses tähistab Gr graniitkivi killustikku, 25/30 betooni tugevus-

klassi, põr põrandavalu ja 30 kg BT-HE 75/50 tähendab, et betoon sisaldab 30 kg/m³

selle tähisega metallfiibrit – tarnitud betoonisegu vastas neile tingimustele;

-

hinnapakkumises puudusid muud betooni omadused, nagu töödeldavus, vesi-tsement

tegur, kasutuskohas nõutavad keskkonnaklassid. Nii jäid lepingus osad tingimused

lahtiseks ja enne kauba tootmist suhtlesid poolte esindajad omavahel. Nad leppisid

kokku, et betooni keskkonnaklass on XF2, sest objekt on laohoone, millest sõidavad

sisse-välja iga päev ja aasta ringi veoautod ning mis on avatud ilmastikutingimustele;

-

Eesti Standard EVS-EN 206:2014+A1:2016 (edaspidi: standard) näeb ette, et betooni

tootja ei ole betooni spetsifitseerija. Spetsifitseerimine tähendab, et ehitaja (hageja)

esitab tootjale dokumenteeritud tehnilised nõuded betooni toimivuse või koostise osas.

Tavaliselt on nõuded ehitusprojektis, millest andmed edastatakse betoonisegu tellides;

-

standardi järgi paigaldatakse keskkonnaklassis XF2 toodetud betoon kohtadesse, kus

märjale betoonile mõjub nimetamisväärsel arvul külmumis / sulamistsükleid, mis on

mõõdukalt veega küllastunud jäitevastase ainega kohtadesse – need tingimused olid

kostja teada käesoleval juhul täidetud;

4 (14)

-

hageja rikkus head ehitustava (standardeid), kuna hageja kohustuseks oli anda kostjale

piisavalt põhjalik betooni spetsifikatsioon ja olenemata sellest, kas betoonpõrand

sooviti rajada välis- või siseruumi. Keskkonnaklassiga XF2 betoon sobib mõlemasse

tingimusse ning saatekirjas märgitud plastifikaatorid, õhku manustavad ja pumbatavust

parandavad lisandid ei mõjuta betooni kvaliteeti. Betooni pragunemise ja lahti tulemise

põhjuseks ei olnud ebaõige keskkonnaklassiga betoon või ebakvaliteetne betoon, vaid

paigaldamis- ja tihendamisnormidest mittekinnipidamine;

-

tarnitud betoon vastas poolte poolt kokkulepitule ja oli kvaliteetne. Betooni tehniliste

tunnuste ja lisandite kohta selgitas kostja järgmist:

o keskkonnaklassi XF2 betoonis kasutatakse lisaainena plastifikaatorit ja õhku-

manustavat betoonilisandit,

o kostja kasutas superplastifikaatorit Dynamon Xtend-F,

o kostja kasutas õhku manustavat lisandit REABlit LP, mille esmane kasutus-

otstarve on betooni külmakindluse parandamine. Betoonisegusse õhu

manustamist tuleb kasutada kõikides väliskonstruktsioonides, mis on altid

külmumis-sulamiskoormusele,

o lisaks kasutati betoonisegu stabiilsust ja viskoosust parandavat lisandit Mapei

Mapepump Oil, mille eesmärk on tõhustada betooni pumpamist,

o ühelgi neist lisanditest pole kahjulikku mõju betoonisegule ega kivinenud

betoonile, neid võib kasutada nii põrandabetoonide (sise-, välitingimused) kui

ka külmakindlate betoonide tootmisel,

o standardis esitatud tabeli F.1 (lk 83) järgi kuulub betoon tugevusklassiga C25/30

keskkonnaklassi XF2, mille minimaalne õhusisaldus on 4%;

-

kostja ei ole müügilepingut rikkunud. Kostja müüs hagejale kokkulepitud tingimustega

toote, mis oli kvaliteetne. Kahju tekkimine on tõendamata ja hageja esile toodud kahju

on ebamõistlikult suur. Hagile lisatud arved üksi ei tõenda kahju tekkimist. Hageja ei

tõendanud, et puuduste kõrvaldamiseks märgitud tööd on teostatud. Kostja põrandat ei

parandanud, kuna ei põhjustanud puudusi, vaid õpetas hagejat, kuidas puudusi

kõrvaldada. Hagejal oli võimalus puudused kõrvaldada põranda remontimisega, mitte

selle asendamisega uuega.

MAAKOHTU OTSUS

3. Maakohus rahuldas hagi 31. mai 2021 otsusega (vaidlustatud otsus). Menetluskulud jättis

maakohus tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 162 lg 1 alusel kostja kanda ja otsustas

määrata need rahaliselt kindlaks edaspidi.

3.1. Maakohus tuvastas järgmised vaidlustamata asjaolud:

-

pooled sõlmisid müügilepingu, millega hageja ostis ja kostja müüs betoonisegu. Lisaks

pidi kostja teostama kauba transpordi ja mahaladustamise;

-

hageja tellimuse sisu oli „Gr 25/30 põr + 30 kg BT-HE75/50 pumbatuna 112 mᶟ, Suur-

Paala 5“, st hageja soovis graniidiga betoonisegu põranda tarbeks objektile;

-

tellimuse esitamisel hageja kostjale betooni keskkonnaklassi ei märkinud;

-

kostja tarnitud betoon oli keskkonnaklassiga XF2;

-

betoonisegu tarniti hageja objektile 25. septembril 2018 koguses 93,5 mᶟ ja

11. oktoobril 2018 koguses 81 mᶟ;

-

valatud põranda ülemine kiht hakkas hiljem pragunema ja betoon lahti tulema.

3.2. Maakohus tuvastas, et kostja rikkus VÕS § 217 lg-st 1 tulenevat kohustus, mille kohaselt

peab ostjale üleantav asi vastama lepingutingimustele ja VÕS § 77 lg-st 1 tulenevat kohustust

tarnida betoon vähemalt keskmise kvaliteediga.

5 (14)

3.2.1. Maakohus tugines standardile ning riiklikult tunnustatud ehituseksperdi AL ja Merko

Ehitus Eesti AS-i betoonitööde osakonna juhataja C selgitustele. Nende põhjal leidis kohus, et

keskkonnaklassiga XF2 betoonil puuduvad vastunäidustused betooni valamisel siseruumidesse.

Olenemata sellest, kas objektil oli tegemist välis- või siseruumiga, sobis keskkonnaklassiga

XF2 betoon mõlemal juhul. Hageja võis rikkuda oma kohustusi betooni spetsifitseerimisel, kui

jättis keskkonnaklassi määramata. Samas märkis maakohus, et tunnistajana üle kuulatud kostja

logistiku W ütluste kohaselt ei ole temal tellimuse vastuvõtmisel õigus tellijale nõu anda ja

betooni omadused peavad tulenema ehitusprojektist.

3.2.2. Betooni tarnimisel 25. septembril 2018 oli betooni pumbatavusega probleeme ning

kostja lisas kahele esimesele koormale pumbatavust parandavat lisandit Mapei Mapepump Oil.

Betoonisegule hilisemalt ainete lisamine läheb vastuollu TS arvamusega, et betoonile ei tohiks

midagi pärast betooni tehasest väljasõitu lisada. Standardi p 7.5 kohaselt tuleb segurautos

lisatud vesi, geelilased lisandid, pigmendid või kiud saatelehel registreerida. Käesoleval juhul

puuduvad pumpamisel lisatud ainete kohta dokumenteeritud tõendid, st saatelehtedel seda ei

registreeritud, mistõttu ei ole võimalik kontrollida, kui palju ja milliseid aineid lisati ning kas

pumpamisel pärast lisaainete lisamist betooni konsistents muutus.

3.2.3. TS hinnangul oli põranda pealmise kihi eraldumine suure tõenäosusega tingitud

betoonisegu tehnoloogilisest probleemist, sest betooni ei tohiks midagi lisada pärast tehasest

väljasõitu. TS leidis, et tegemist oli S5 või plastsema seguga. Betoonisegu ei vastanud nõuetele,

kuna sealt eraldus tsemendipiim, mis kogunes põranda pinnale ja tekitas seal eraldi kihi. Kuna

selles kihis puudub killustik, siis pole see kiht enam seotud alumise osaga. Ülemise

tsemendipiima kiht ei saa vastata betoonitootja deklareeritud tingimustele, sest seal ei ole sama

koostis. Viidatud arvamuse, selles sisalduvate piltide, kohtule esitatud video ja tunnistaja X

ütlustega on tõendatud, et tarnitud betoon oli liiga vedel, sellest eraldus põhjendamatus koguses

betoonipiima, mis viitab liigse vee sisaldusele ja betoon oli ebaühtlase konsistentsiga.

3.2.4. Kostja töötaja F viitas oma e-kirjas omanikujärelvalve tegijale Q-le, et põhiline

probleem oli betoonisegu õhusisaldus. Kui kostja betooni tootjana lisas lubamatuid lisandeid

või doseeris neid vajalikust või tellitust suuremas koguses, siis vastutab ta selle eest

lepingutingimustele mittevastava toote müüjana. Saatelehtedel puudusid andmed betoonisegu

õhusisalduse kohta, mistõttu ei saa hagejale ette heita, et ta võttis vastu nö vale betooni ehk

selliste õhulisanditega betooni, mida ta ei tellinud. Põranda lagunemine on asjaolu, mis ilmnes

hiljem ja vastavaid puuduseid ei saanud avastada betooni vastu võttes.

3.2.5. Eelnevast järeldub, et kostja tarnitud betoonisegu ei olnud vähemalt keskmise

kvaliteediga ega vastanud lepingutingimustele. Betooni kvaliteet ei olnud sobilik tulemuse

saamiseks, milleks hageja seda vajas, ega sobinud otstarbeks, milleks seda liiki asju tavaliselt

kasutatakse. Betoon oli tarnimisel liiga vedel, sellest eraldus liigses koguses betoonipiima,

konsistents oli ebaühtlane; hiljem hakkas betooni pind pragunema ja põrandast tükke eralduma.

Eluliselt ei ole usutav, et võimalikud mööndused paigaldamises oleksid saanud kaasa tuua

piltidelt ja videolt nähtuva olukorra, mille tulemusel voolab põrandale pumbatud betoonist välja

liigses koguses betoonipiima, st betoonis on liigselt vett, betoon on ebaühtlase konsistentsiga

ja liigset vedelikku tuleb labidaga üle põranda ääre kühveldada. Sellised tagajärjed said tekkida

betooni omadustest, mitte ebaõigest paigaldamisest tulenevalt.

3.3. Kostja käitumisega 25. septembril 2018, tunnistaja X ütlustega, hageja 11. oktoobri 2018

video edastamisega kostjale ning kostja 29.-31. oktoobri 2018 e-kirjadega on tõendatud, et

hageja teatas betooni kvaliteediga seotud probleemidest kostjale mõistliku aja jooksul pärast

seda, kui ta asja lepingutingimustele mittevastavusest teada sai (VÕS § 220 lg 1).

3.4. Kostja vastutab rikkumise eest, sest mittevastavus oli olemas juba juhusliku hävimise ja

kahjustumise riisiko ülemineku ajal hagejale ja ei esine VÕS § 103 lg-s 2 nimetatud asjaolusid,

millest saaks järeldada rikkumise vabandatavust. Kostja rikkumise tulemusena oli põrand

6 (14)

suures ulatuses kahjustatud ja tuli asjatundja hinnangul 100% ulatuses parandada. Seega oli

põhjendatud vana põranda lammutamine ja uue valamine. Nende töödega seotud kulu on hageja

otsene varaline kahju (VÕS § 128 lg 3), mis on hõlmatud rikutud kohustuse kaitse-eesmärgiga

(VÕS § 127 lg 2) ja selle tekkimine oli põhjuslikus seoses lepingu rikkumisega (VÕS § 127

lg 4). Kui kostja tarnitud betoon vastanuks lepingutingimustele ja/või olnud vähemalt keskmise

kvaliteediga, puudunuks hagejal vajadus olemasolevat põrandat lammutada ja uut valada.

3.5. Kulude kandmine ja kahju tekkimine põhinõude summas on tõendatud arvete, saate-

lehtede, maksekorralduste ja töid teostanud ettevõtete kinnitustega. Arved, neil kajastatud

selgitused ja maksekorraldused pärinevad detsembrist 2018, mil tehti põranda lammutamise ja

uuega asendamise töid. Puudub alus kahelda arvete seotuses objektil betoonpõranda

lammutamise ja uue valamisega. Samuti tõendas hageja, et talle tekkis kahju makstes tellijale

leppetrahvi ja see on põhjuslikus seoses kostja rikkumisega. Leppetrahvi nõude esitas tellija

ajavahemiku 7. oktoober – 27. detsember 2018 eest. Hageja kohtueelne õigusabikulu summas

1148 eurot on põhjendatud, tõendatud ja kahjuna hüvitatav.

3.6. Eeltoodust tulenevalt on hageja kahjunõue põhjendatud, seega on hageja õigustatud

nõudma viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Ajavahemiku 1. august –

26. september 2019 eest arvestas hageja õigesti viivist 981 eurot.

POOLTE SEISUKOHAD

4. Kostja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada ja jätta hagi

rahuldamata. Teise võimalusena taotleb kostja asja maakohtule uueks läbivaatamiseks saatmist.

Menetluskulud palub kostja panna hageja kanda. Kaebuse väited on kokkuvõtvalt järgmised.

4.1. Esiteks leidis maakohus tõendeid valesti hinnates, et betooni pumbatavuse parandamiseks

lisatud ained mõjutasid betooni kvaliteeti.

4.1.1. Tõenditega pole koosõlas järeldus, et betoonile lisati 25. septembri 2018 tarne ajal

lubamatuid lisaaineid. TS leidis, et betoonisegu pealmise kihi eraldumine on väga suure

tõenäosusega põhjustatud valesti doseeritud külmakindluse lisandist. Samas ei ole Mapei

Mapepump Oil külmakindluse lisand, vaid betoonisegu stabiilsust/viskoossust parandav aine.

Seega TS ei tuvastanud, et nimetatud lisand oli kivinenud betooni pragunemise ja lahti tulemise

põhjuseks. Muid lisandeid 25. septembri 2018 tarne ajal ei lisatud.

4.1.2. Maakohus ei andnud kostjale võimalust tõendada, et 25. septembri 2018 tarne ajal

manustati lisaainet Mapei Mapepump Oil kohapeal väikeses koguses ja see ei mõjuta betooni

kvaliteeti. Nimelt jättis kohus rahuldamata kostja taotluse kuulata tunnistajana üle F, kes

saanuks anda ütlusi, et lisandi lisamine oli igapäevase probleemi lahendamine ja kunagi ei ole

pumpamist parandav lisand mõjunud kahjulikult betoonisegule ja kivinenud betoonile.

4.1.3. Hageja ei väida, et betoonil olid puudused 25. septembril 2018 esimese tarne lõpus ehk

siis, kui lisati Mapei Mapepump Oili. Peale esimest tarnet betoon kivines ja teise tarne alguseks

ei olnud hageja pretensiooni esitanud. Hageja teavitas vedelast betoonist teise tarne lõpus

11. oktoobril 2018. Asjaolud näitavad, et 25. septembri 2018 tarne kvaliteet oli probleemitu ja

11. oktoobri 2018 tarniti sama kvaliteediga betooni, kuid lisaainet ei manustatud.

4.2. Teiseks on ekslik maakohtu hinnang betooni kvaliteedile. Maakohus andis betooni

kvaliteedile hinnangu TS visuaalse vaatluse alusel tehtud arvamusele tuginedes, kuid jättis

hindamata F arvamuse, et betooni kvaliteeti ei saa visuaalselt hinnata.

4.2.1. Maakohus tugines TS arvamusele, kuid see ei vasta ekspertarvamuse nõuetele.

Arvamuses ei viidata betooni kvaliteedi hindamisel ühelegi standardile või tehnilisele normile

ning autor ei tutvunud ehitamise tehnilise dokumentatsiooniga. Arvamus on abstraktne,

üldsõnaline ja mitmetähenduslik ning tugineb hageja selgitustele.

7 (14)

4.2.2. Maakohus ei hinnanud kostja väiteid ja tõendeid, et tarnitud betoon vastas keskmisele

kvaliteedile. F arvamus tõendab, et betoon vastas standardile. Nii leidis F, et Aktsiaseltsi Teede

Tehnokeskus väljastatud tootmisohje sertifikaat tõendab, et kostja toodetud betoon vastab

standardi nõuetele ning betooni külmakindluse ja veepidavuse nõuetele.

4.3. Kolmandaks ei hinnanud maakohus kostja vastuväiteid ja tõendeid selle kohta, et

betoonpõranda kvaliteet sõltub paigaldamisnõuete järgimisest.

4.3.1. F pööras arvamuses tähelepanu betoonpõranda kvaliteedi ja betooni paigaldamisnõuete

seostele ning leidis, et olemasolevate andmete põhjal ei ole betooni pragunemise ja lahti

tulemise põhjuseks ebaõige keskkonnaklassiga betoon või ebakvaliteetne betoon, vaid

paigaldamis- ja tihendamisnormidest mittekinnipidamine.

4.3.2. TS arvamuses olevalt pildilt nähtuvad hageja paigaldatud betoonis väga suured

õhupoorid, mis viitavad selgelt, et betooni paigaldamisel ei ole betoonisegu üldse tihendatud

või ei ole seda tehtud piisavalt ega silmas pidades ettenähtud nõudeid.

4.3.3. Kostja on betooni müüja, mitte ehitaja, seega ei saa betooni paigaldamisel tugineda

betooni müüja kui betooni valmistaja erialastele oskustele ja teadmistele. Betooni müüja

erialane oskus on kvaliteetse betooni tootmine, mitte tellitud betooni paigaldamine. Tellitud ja

tarnitud betooni nõuetekohase paigaldamise peab tagama ehitaja (hageja).

4.4. Neljandaks jättis maakohus tähelepanuta, et hageja tellis ehitusprojektile mittevastava

betooni. Objektil asuva hoone laiendusprojekti p 2.4 järgi pidi põrand vastama vähemalt

järgmistele parameetritele: betoon tugevusega C25/30, tasasus klass A, kulumiskindlus klass A

ja keskkonnaklass XC1. Kostjalt telliti betoon, mille keskkonnaklass oli XF2.

5. Hageja vaidleb kaebusele vastu.

6. Ringkonnakohtu menetluses määrati asjas ekspertiis. Ekspert vastas poolte ja kohtu

küsimustele kirjalikult (dtl 878–890) ning täiendavatele küsimustele suuliselt kohtuistungil

(dtl 1010–1013, edaspidi vastavalt: eksperdi vastused ja täiendavad vastused).

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

7. Ringkonnakohus tühistab maakohtu otsuse ja teeb uue otsuse, millega jätab hagi

rahuldamata (TsMS § 657 lg 1 p 2). Apellatsioonkaebus rahuldatakse ja hageja kannab kõik

menetluskulud.

8. TsMS § 652 lg 1 p 1 ja poolte väidete põhjal saab ringkonnakohus kaebuse lahendamisel

lähtuda maakohtu tuvastatud ja eespool p-s 3.1 refereeritud vaidlustamata asjaoludest. Maa-

kohus kvalifitseeris poole õigussuhte asjakohaselt müügilepinguks (VÕS § 208 lg 1), milles

hageja osales ostjana ja kostja müüjana.

9. Hageja esitas kostja vastu lepingurikkumisel rajaneva kahju hüvitamise nõude. Maakohus

märkis õigesti, et sellise nõude rahuldamise esmane eeldus on lepingulise kohustuse rikkumine

(VÕS § 115 lg 1). Ringkonnakohus ei nõustu maakohtuga aga selles, nagu oleks kostja

rikkunud VÕS § 217 lg-st 1 tulenevat kohustust (betoonisegu peab vastama lepingu-

tingimustele) ja VÕS § 77 lg-st 1 tulenevat kohustust (tarnida betoonisegu vähemalt keskmise

kvaliteediga). See toob kaasa maakohtu otsuse tühistamise ja hagi rahuldamata jätmise.

10. Lepingutingimustele mittevastavuse kohta järelduste tegemine eeldab, et kohus tuvastab

esmalt tingimused, millele müügilepingu ese peab vastama.

10.1. VÕS § 217 lg 2 näeb ette, et asi ei vasta lepingutingimustele mh juhul, kui asjal ei ole

kokkulepitud omadusi (p 1) või kokkuleppe puudumisel asja omaduste kohta ei sobi asi teatud

eriliseks otstarbeks, milleks ostja seda vajab ja mida müüja lepingu sõlmimise ajal teadis või

pidi teadma, kui ostja võis mõistlikult tugineda müüja erialastele oskustele või teadmistele,

muul juhul aga otstarbeks, milleks seda liiki asju tavaliselt kasutatakse (p 2).

8 (14)

10.2. Pooled leppisid kokku järgmistes betoonisegu omadustes (dtl 4, 883):

(a) sisaldab graniitkivi killustikku (tähis Gr),

(b) tugevusklass on 25/30 (tähis 25/30),

(c) sobib põrandavaluks (tähis põr),

(d) sisaldab 30 kg/m³ metallfiibrit BT-HE 75/50 (tähis 30 kg BT-HE 75/50).

10.3. Kostja väidab, et pooled leppisid kokku ka keskkonnaklassi XF2, aga selle kohta pole

tõendeid. Maakohus hindas tunnistajate X ja U ütlusi (dtl 596–599) põhimõtteliselt õigesti, kui

ei tuvastanud kokkulepet keskkonnaklassi kohta. Samuti pole tõendatud kostja väide, et

graniitkillustikku sisaldava betooni tellimine tähendab keskkonnaklassi XF2 määramist.

Eksperdi vastuse 1 kohaselt ei saa väita, et betooni tellimusel antud juhis kasutada

graniitkillustikku tähendaks automaatselt keskkonnaklassiga XF2 betooni tellimist.

10.4. Hageja väidab, et tähisest põr järeldub kokkulepe omaduse (c) osas täpsemalt just sise-

ruumi põrandale sobivas betoonis. Sellegi kohta puuduvad asjakohased tõendid. Põhjendatud

ei ole hageja arusaam, et „põrand“ tähendab alati siseruumi põrandat. Eesti Betooniühingu

juhendi BÜ7 „Betoonpõrandad“ p-st 3.2.5 nähtub, et betoonpõrandad on ka avatud parkimis-

majadel ja õuealadel (dtl 132). Lepingueelsed e-kirjad (dtl 4–5), müügilepingu dokument

(dtl 1–3) ega tunnistaja X ütlused ei tõenda hageja väidet. Kuigi hageja esindaja suunas

maakohtu 31. märtsi 2021 istungil tunnistajat korduvalt vastama küsimusele nagu oleks tellitud

just siseruumi põrand, siis tunnistaja enda ütlustes sellele piisava selgusega ei viidata. Lisaks ei

ole tunnistaja ütlused betooni tellimise osas kooskõlas teiste tõenditega. Nimelt avaldas

tunnistaja, et betoon telliti projekti järgi. Objektil asuva hoone laiendusprojekti p 2.4 järgi pidi

põrand vastama vähemalt järgmistele parameetritele: betoon tugevusega C25/30, tasasus

klass A, kulumiskindlus klass 4 ja keskkonnaklass XC1 (dtl 719). Neist parameetritest nähtub

tellimisel ainult viide tugevusklassile 25/30 (eespool p-s 10.2 omadus (b))

10.5. Lisaks leiab hageja VÕS § 217 lg 2 p-le 2 tuginedes, et kostja teadis hageja soovi

kasutada betooni siseruumi põranda valamisel. Seegi väide pole tõendatud. Eelmise punkti

põhjendustel pole piisav kostjale teabe avaldamine, et sooviti valata põrandat. Konkreetselt

ruumi asukohta hoones, kasutamise tingimusi ega kirjeldust hageja kostjale ei esitanud. Kostja

ei pidanud enne betoonisegu valmistamist ja tarnimist tutvuma ehitusloa või projektiga.

11. Järgmiseks tuleb hinnata, kas kostja tarnitud betoonil olid omadused (a)–(d).

11.1. Hageja võttis betoonisegu saadetised 25. septembril ja 11. oktoobril 2018 vastu ning

allkirjastas saatelehed (dtl 362–384). Kui võlausaldaja on talle kohustuse täitmisena pakutu

vastu võtnud, siis eeldatakse, et täitmine oli täielik, täitmisena pakutu oli võlgnetav ja kohustus

täideti kohaselt (VÕS § 76 lg 4). Saatelehtedel on kinnitus, et betoon tarniti vastavalt

tellimusele. Seega jaotub tõendamiskoormis betooni puuduste osas nii, et hageja pidi tooma

esile ja tõendama, millises osas betoon ei vastanud lepingutingimustele.

11.2. Vaidlust pole, et pärast objektil betooni kivinemist hakkas põranda pealmine kiht

pragunema ja eralduma. Hageja avastas probleemi 25. oktoobril 2018 ja teatas sellest kostjale.

Asjatundja TS kontrollis põrandat ning koostas hageja tellimusel 14. novembril 2018 arvamuse

(dtl 14–19, edaspidi: TS arvamus I), mida täiendas 30. septembril 2020 (dtl 439–448 edaspidi:

TSi arvamus II). Ta täheldas põranda pealmise kihi eraldumist (valdavalt on eraldunud 5–

10mm, kohati 20 mm). Tema hinnangul on probleem kõikjal, mitte vaid mõnes kohas, nagu

näiteks esimeste probleemsete koormatega (arvamuste I ja II lk 1 ja 3). Teine asjatundja PP tegi

samuti paikvaatluse ja sedastas kostja kindlustusandja tellimusel 13. detsembril 2018 koostatud

arvamuses (dtl 971–978), et betoonpõrandal on näha kogu ulatuses plastse mahukahanemise

pragusid ja põranda pealmine kiht on 5–11 mm paksuselt lahti koorunud (lk 4, p 3). Vaidluse

keskne küsimus ongi, kas kirjeldatud olukorra tingisid betooni omadused.

9 (14)

11.3. Ringkonnakohus ei nõustu hageja arusaamaga, nagu oleks kostja algselt tunnistanud

tarnitud betoonisegu puuduseid. Kostja töötaja F 29.–31. oktoobri 2018 e-kirjadest nähtub

peamiselt selgitus, kuidas saab betoonpõrandalt eraldunud kihti asendada (dtl 47–48). Ta

kirjeldas ka arusaama probleemi põhjusest: valitud pinnaviimistluse sobimatus betoonisegu

õhusisaldusega (dtl 449, vt pikemalt järgnevas p 14 ja selle alapunktid). Samuti ei järeldu

2. novembri 2018 ehituskoosoleku protokolli (dtl 7–10) p-s 22 kirjeldatud tegevusest ega

15. novembri 2018 protokolli (dtl 450–452) p 19 tõdemusest põranda taastamiskatse nurjumise

kohta, et tarnitud betoonisegus oli puuduseid või et kostja pidi need kõrvaldama. Lisaks märgib

ringkonnakohus, et kostja viidatud koosolekutel ei osalenud. Hageja 5. ja 6. novembri 2018

e-kirjad ning omanikujärelevalve teostaja Q 13. novembri 2018 kiri (dtl 11, 49) kirjeldavad

tegevusi probleemi kõrvaldamisel, aga ei kajasta algse betoonisegu omadusi ega kvaliteeti.

Hageja ülejäänud kirjad võimaldavad teha järeldusi ainult hageja enda arvamuse kohta (dtl 51,

52). Poolte kirjavahetus 2018. aasta detsembris ja 2019. aasta jaanuaris koos kostja

kindlustusandja seisukohaga (dtl 53–55) kajastab üksnes seda, et kostja ootas kindlustusandja

arvamust ja kindlustusandja ei nõustunud kahju hüvitama.

11.4. Omaduste (a), (b) ja (d) üle pooled ei vaidle, sh hageja ei väida, et need omadused talle

tarnitud betoonisegul puudusid. Omaduse (c) hindamiseks tuleb kontrollida, kas tarnitud

betoonisegu sobis põranda valamiseks. Ringkonnakohus nõustub hagejaga, et sobivus tähendab

VÕS § 77 lg 1 järgi mh, et betoonisegust nõuetekohaselt valatud põrand ei murene ega lagune.

Lisaks tuleb kontrollida, kas hagejale tarnitud betoonisegul oli mingeid muid omadusi, milles

polnud kokku lepitud ja mille tõttu ei saa betoonisegu lugeda vastavaks vähemalt keskmisele

kvaliteedile.

12. Maakohus pidas tarnitud betoonisegu üheks puuduseks sellele teatavate ainete lisamist.

Selle järeldusega ringkonnakohus ei nõustu.

12.1. Asjatundja F selgitas 17. detsembri 2019 vastuses kostja esindajale (dtl 386–388,

edaspidi F arvamus I), et betoonisegudes kasutakse lisandeid (sh plastifikaatoreid, õhku

manustavaid ja pumbatavust parandavaid lisandeid), mis ei mõjuta betooni kvaliteeti, vaid on

vajalikud selleks, et tagada betoonisegu töödeldavus selle paigaldamisel ning kasutuskohast

tingitud vastupidavus (lk 2). Eksperdi vastuse 6 järgi on kaasaegse betooni valmistamisel

tavapärane keemiliste lisandite tarvitamine. Käesoleval juhul on pooled toonud esile objektil

pumbatavust parandava lisandi Mapei Mapepump Oil (järgnevas p-d 12.2 ja 12.3) ning kostja

tehases plastifikaatori Dynamon Xtend ja õhku manustava lisandi REBAlit LP (p-d 12.4–12.7)

betoonisegule manustamise.

12.2. Tunnistaja F ütluste kohaselt kaalus ta objektil välja kahe esimese auto tarvis lisandit

Mapei Mapepump Oil 1,5 kg (= 1,5 l) kummagi koorma iga kuupmeetri kohta. Kumbki auto

segas 10 min ja siis alustati pumpamisega. Algselt esinenud betooni pumbatavuse probleem oli

sellega lahendatud (dtl 1013–1014). Velve MT OÜ nimel antud seisukohas kinnitas müügijuht

Vallo Vardja, et kõnealune lisand parandab segu stabiilsust ja viskoosust, aga sellel pole

kahjulikku mõju betoonisegule ja kivinenud betoonile. Pigem vastupidi, mh seda lisandit

kasutades saadakse paremad omadused. Sama seisukoha järgi võib lisandit kasutada mh

põrandabetoonides nii sise- kui ka välitingimustes (dtl 134).

12.3. Asjatundja F hinnangul ei mõjuta pumbatavust parandav lisand betooni kvaliteeti, vaid

toimib stabilisaatorina. Nimetatud lisandi abil paraneb segu koospüsivus, tihendatavus ja

töödeldavus ning väheneb vee-eraldus ja mahukahanemine (arvamuse I lk 3). Eksperdi

vastuse 4 põhjal tuvastab kohus, et valmis betoonpõranda kvaliteeti oluliselt ei mõjutanud

kahele esimesele koormale lisaaine Mapei Mapepump Oil lisamine mahus 1,5 l/m³. Eelkõige

järeldas ekspert, et puudub põhjus seostada betoonpõranda pealmise kihi irdumist kõnealuse

lisandi kasutamisega. See järeldus on koosõlas eelmises punktis viidatud seisukohaga. Neil

kaalutlustel ei tuvasta ringkonnakohus, et kahele esimesele koormale lisaaine Mapei

Mapepump Oil lisamine oleks hagejale tarnitud betoonisegu puudus.

10 (14)

12.4. Saatelehtedelt nähtub, et kostja tehases lisati betoonisegu valmistamisel keemilisi

lisandeid REBAlit LP ja Dynamon Xtend. Remei Baltica OÜ nimel esitatud kinnistuskirjas

märkis juhatuse liige Janar Joona, et REBAlit LP on õhku manustav lisand, mille ei ole

kahjulikku mõju betoonisegule ja võib kasutada kõigis betoonisegudes. Kõnealuse lisandi

mõjul paraneb kivistunud betooni külmakindlus, samuti paraneb töödeldavus ja väheneb

vee-eraldus (dtl 136). Eesti Betooniühingu juhendi BÜ7 „Betoonpõrandad“ koostanud

töörühma juht Ü selgituse kohaselt viiakse betoonisegusse õhkukaasava lisandi lisamisega

täiendavat õhku tarindi külmakindluse tagamiseks (keskkonnaklassid XF, dtl 138). Eespool

p-s 12.1 viidatud V seisukoha järgi on Dynamon Xtend(-F) (super)plastifikaator, mis sarnaselt

samas käsitletud teise lisandiga ei oma kahjulikku mõju betoonile, tagab selle paremad

omadused ja sobib kasutamiseks põrandabetoonides.

12.5. Eksperdi vastuse 6 järgi muudab plastifikaator betooni paremini töödeldavaks ja

võimaldab vähendada vee hulka (vesi–tsement tegurit). Õhku kaasavat lisandit lisatakse

eelkõige juhul, kui soovitakse tõsta betooni keskkonnaklassi, st tekitada betooni sisse väikeseid

õhumulle, mis kaitsevad betooni külmumisel purunemise eest. Standardid ei näe üheselt ette

betoonisegudele plastifikaatori ja õhkukaasava lisandi lisamist, kuid võimaldavad seda teha

kindlate eesmärkide saavutamiseks. Saatelehtedel kirjeldatud betoonisegu vastab standardites

lubatule. Sisuliselt samasugusele seisukohale plastifikaatori ja õhku manustava lisandi kohta

asus ka F (arvamuse I lk 2). Lisaks märkis ta 30. oktoobri 2020 arvamuses (dtl 471–482,

edaspidi: F arvamus II), et REBAlit LP ja Dynamon Xtend on vajalikud lisandid betoonile

keskkonnaklassiga XF2, et täita sellest keskkonnaklassist tulenevad nõuded (p 2.5).

12.6. Asjatundja TS jõudis järeldusele, et väga suure tõenäosusega on valesti doseeritud

külmakindluse lisandit, sellele viitavad mullide kogus ja suurus (arvamuse II lk 10). Eelmises

p-s 12.5 viidatud eksperdi arvamus seda järeldust ei kinnitanud. Samuti ei täheldanud PP viiteid

ekslikule doseerimisele, vaid märkis, et kõik tarnitud tootes sisaldunud lisandid olid saatelehel

kirjas ja üheselt tuvastatavad (arvamuse lk 5, vastus 1). Kohtu hinnangul järeldub eelnevast

koostoimes järgnevas p-s 14.3 refereeritava eksperdi selgitustega, et TS viidatud ebatavaliselt

suured õhumullid olid pigem tingitud õhu kogunemisest pärast betooni töötlemist „kopteriga“.

Seetõttu ei saa neist teha järeldust külmakindluse lisamise eksliku doseerimise kohta.

12.7. Eelnevate p-de 12.4–12.6 põhjal ei tuvasta ringkonnakohus, et hagejale tarnitud betoonile

lisandite REBAlit LP ja Dynamon Xtend lisamine oleks olnud betoonisegu puudus.

12.8. Esimese vahekokkuvõttena saab märkida, et lisaainete Mapei Mapepump Oil, REBAlit LP

ja Dynamon Xtend lisamine ei olnud betoonisegu puudus. Muude lisandite manustamist poolte

väidetest ei nähtu.

13. Teise puudusena märkis maakohus, et betoonisegu oli liiga vedel, sellest eraldus liigses

koguses betoonipiima ja konsistents oli ebaühtlane. Need järeldused on väga üldsõnalised ja

loetletud tunnuseid tarnitud betoonisegu kohta tõenditest tegelikult ei nähtu. Samuti puuduvad

tõendid selle kohta, et nimetatud tunnused oleks tinginud põranda hilisema lagunemise.

13.1. Asjatundja TS tõdes, et eespool p-s 11.2 kirjeldatud probleemi tingis betooni

tehnoloogiline probleem. Ta selgitas, et analoogse pildi on varasemalt tekitanud täiendav vee

lisamine betoonsegule (arvamuste I ja II lk 4). Eksperdi vastuse 9 ja täiendava vastuse 2

kohaselt ei saa fotode ega video põhjal hinnata betooni omadusi. Kuigi videos (toimiv link

dtl 428 p 13, samuti TS arvamuse II lk 6, eeldatavasti sama video on lingitud hageja

11. oktoobri 2018 e-kirjas, dtl 6, vt selle kohta pikemalt järgnevas p 15.3) on lõik, kus on näha

betooni peale tõusnud vesi, ei saa selle põhjal hinnata, kust vesi pärines – see võis olla samas

asukohas olnud vesi. Pooled ei esitanud väiteid ega tõendeid kostja poolt betoonile vee lisamise

kohta. Seetõttu pole võimalik tuvastada, et betooni paigaldamisel ilmnenud liiga vedela oleku

tinginuks betoonisegu omadus või kostja tegevus.

11 (14)

13.2. Lisaks märkis TS, et betooni plastsus (konsistentsiklass) pidanuks olema S3 või S4, aga

video ja fotode põhjal väitis ta, et tegemist oli S5 või plastsema seguga (arvamuse II lk 6). See

seisukoht ei ole kooskõlas ülejäänud tõenditega. Esiteks nähtub saatelehtedelt, et esimese

tarnepäeva kõigi koormate betoonisegu konsistentsiklass oli S4 ja teisel päeval S3.5. Asjatundja

F hinnangul oli kostja tarnitud betoonisegu konsistentsiklass S4 (arvamuse II lk 8) ja kohtu

määratud ekspert ei täheldanud viiteid sellele, et tegelikult oleks tarnitud saatelehtedel

märgitust erineva plastsusega betoonisegu. Teiseks on ka siinkohal asjakohane eksperdi

seisukoht, et fotode ega video põhjal ei saa hinnata betooni omadusi.

13.3. Betoonipiima (tsemendipiima) eraldumisele viitab ainult TS, kes järeldab seda oma

arvamustes kajastatud fotolt (lk 5). Siiski hindas F sama fotot erinevalt. Ta selgitas, et kui

toimunuks betoonisegu kihistumine ja tsemendipiima eraldumine valatud põranda pinnale,

oleks ilmselt tekkinud pinnale paks (30–50 mm) nõrgestunud ilma jämetäitematerjalita kiht

(arvamuse II lk 10). Käesoleval juhul hindasid asjatundjad eraldunud kihi paksuseks mitte

enam kui 20 mm (vt eespool p 11.2), st tegelikult eraldunud kihi omadused ei kinnita TSi

seisukohta. Võttes lisaks arvesse kahes eelmises punktis 13.1 ja 13.2 tehtud märkusi pildi-

materjali kui kohase tõendusallika ja eksperdi järelduste kohta, siis ei tuvasta ringkonnakohus,

et kostja tarnitud betoonil oleks selle väljapumpamise ajal olnud mingeid omadusi, mis saanuks

tingida betoonipiima liigse eraldumise.

13.4. Ükski asjatundja ei nimetanud oma arvamuse kokkuvõttes betoonisegu veesisaldust või

konsistentsi eespool p-s 11.2 kirjeldatud probleemi põhjusena. TS pidas selleks eelkõige valesti

doseeritud külmakindluse lisandit (arvamuse II lk 10), F loetles vigade kogumi

(spetsifitseerimise ja vastuvõtmise nõuete eiramine, paigaldamisel tehtud vead; arvamuse II

lk 12), PP nimetas pragunemise põhjusena plastset mahukahanemist, mis tekkis betooni

varajase järelhoolduse tegemata jätmise tulemusel (arvamuse lk 5 p 2) ning ekspert leidis, et

„kopteriga“ lihvitud pealispinna alla kogunenud õhk võis põhjustada betooni pinnakihi

lahtilöömist (vastused 8 ja 13–16). Seega ei tuvasta ringkonnakohus, et põranda pealmise kihi

pragunemine ja eraldumine oleks tingitud betoonisegu veesisaldusest või konsistentsist.

13.5. Teise vahekokkuvõttena saab märkida, et betoonisegu puudustena ei ole tuvastatav, nagu

olnuks see liiga vedel, sellest eraldunuks liigses koguses betoonipiima ja konsistents olnuks

ebaühtlane. Samuti pole tuvastav, et objekti põranda pealmise kihi pragunemine ja eraldumine

oleks tingitud betoonisegu veesisaldusest või konsistentsist.

14. Pooled vaidlevad lõpuks küsimuses, kas kostja toodetud ja hagejale tarnitud betoonisegu

vastas lepingutingimustele ka keskkonnaklassi ja sellega seonduva õhusisalduse osas.

14.1. Eespool p-des 10.2 ja 10.3 märgitust ning eksperdi vastusest 8 nähtub, et tellitud betooni-

segu puhul ei olnud esitatud keskkonnaklassi nõuet. Eksperdi vastuse 7 kohaselt on tavalises

(põranda)betoonis õhusisaldus 1–3%. Tegelikult tarnitud betoonil oli aga keskkonnaklass XF2

(selle üle pooled otseselt ei vaidle, see nähtub saatelehtedelt ja ka kohapeal olukorda uurinud

TSi arvamusest I ja II). See omakorda tähendab suuremat õhusisaldust. Ekspert selgitas

vastuses 8, et keskkonnaklassi tõstvate lisandite lisamisel (õhku kaasavad lisandid) viiakse

betoonisegusse täiendavalt õhku, mis tekitab betoonisegus väikseid mulle, et võimaliku

külmumise puhul betoon ei puruneks vaid betoonis oleval veel oleks võimalik külmudes

paisuda.

14.2. Standardi lisa F tabeli F.1 järgi on XF2 keskkonnaklassiga betooni õhusisaldus

minimaalselt 4% (dtl 130, eksperdi vastus 7). Hagejale tarnitud betoonisegus mõõtis kostja

enne koormate tehasest väljasaatmist õhusisalduse vahemikus 5,5–5,6% (saatelehtede

nr 339618 ja 340036 tulemused, dtl 486–487). Kuigi ekspert leidis täiendavas vastuses 8, et

toimiku põhjal ei saa hagejale tarnitud betoonisegu tegelikku õhusisaldust tuvastada, siis

keskkonnaklassi XF2 järgi pidanuks see olema vähemalt 4%. Seetõttu tuvastab ringkonna-

kohus, et hagejale tarnitud betoonisegus oli õhusisaldus vähemalt 4%.

12 (14)

14.3. Keskkonnaklass XF2 ja õhusisaldus vähemalt 4% ei tähenda hagejale tarnitud betooni-

segu mittevastavust lepingutingimustele või omaduse (c) puudumist. Eksperdi vastuse 3 järgi

sobib keskkonnaklassiga XF2 betoon kasutamiseks niisketes ja külmumisohtlikes tingimustes,

aga samas ei ole keelatud selle kasutamine soojades ja kuivades siseruumides. Sarnaselt leidis

F, et standard ega Betooniühingu juhised ei keela XF-klassi betoonide kasutamist mh püsiva

sisekliimaga siseruumides (arvamuse I, lk 2). Ühtlasi nähtub eksperdi vastusest 3, et

keskkonnaklassi XF2 lisamine parandab betooni kvaliteeti. Ringkonnakohus nõustub kostjaga,

et betooni spetsifitseerimine, sh soovitud keskkonnaklassi määramine on projekteerija ja ehitaja

ülesanne. See järeldub piisava selgusega eksperdi täiendavast vastusest 11 ja standardi p-st 6.1,

mille teises lõikes loetletud arvesse võetavad tingimused on teada projekteerijale ja ehitajale,

mitte aga betooni tootjale. Samale järeldusele jõudis ka F (arvamuse II lk 6). Seega oli hageja

enda valik, et ta jättis betoonisegu tellimisel keskkonnaklassi määratlemata. Hagejal oli

võimalik edastada kostjale kogu projektis olev teave. Kuivõrd betooni spetsifitseerimine oli

pigem hageja kui kostja ülesanne ja hageja jättis tellimisel keskkonnaklassi nimetamata, siis

vastas ka keskkonnaklassiga XF2 betoon lepingutingimustele.

14.4. Lisaks selgitas ekspert vastuses 8, et põrandate valamisel lihvitakse sageli põranda

pealispind nn „kopteriga“, mis kujutab endast terasest teradega pöörlevat lihvimismasinat.

„Kopteriga“ lihvimisel viimistletakse betooni pealispind, seejuures suletakse betooni poorid,

ehk betoonist ei pääse õhk ja vesi enam välja. Betooni viidud õhumullid hakkavad valatud

betoonis ülesse poole liikuma, kuid takerduvad lihvitud pinna alla. Õhumullide kogunedes

koguneb lihvitud pinna alla suurel hulgal väikesed õhumulle, mis nõrgendavad pinna sidet

alusbetooniga. Betooni kivistudes ja kuivades tekivad betooni sees sisepinged, mis murravad

pinna alla kogunenud õhumullide joonelt (kui kõige õrnemast kohast) betooni pinnaviimistluse

kihi alusbetooni küljest lahti, mis väljendubki betooni pealispinna lagunemisena.

14.5. Eksperdi täiendavast vastusest 7 nähtub, et kui betoonisegu sisaldab õhku enam kui 3%,

siis ei tohi seda töödelda „kopteriga“. Sisuliselt sama kinnitavad PP (arvamuse lk 6) ja F

(arvamuse I lk 3). See tehniline eripära pidi hagejale kui majandustegevuses ehitusega

tegelevale isikule olema teada. Ehitusseadustiku (EhS) § 10 lg-s 1 sätestatud asjatundlikkuse

põhimõtte kohaselt peab isik täitma hoolsuskohustust, et tagada oma tegevuses ohutus, nõuete

arvestamine ja nõuetekohase tulemuse saavutamine, kusjuures asjatundlikkuse eelduseks on

tegevuse eripärale vastavad teadmised ja oskused. EhS § 21 lg 1 p 1 kohustab ehitusala

ettevõtjat järgima asjatundlikkuse põhimõtet. Kostja töötaja F 29. oktoobri 2018 e-kirjast

nähtub, et hageja töötajad märkasid juba betooni lihvimise ajal mullitamist, aga ei muutnud

siiski betoonisegu paigaldamise tehnoloogiat. Eksperdi vastuse 3 järgi on sobiva ehitusvõttega

võimalik keskkonnaklassiga XF2 betooni kasutada põranda valamisel.

14.6. Kuigi TS märkis 26. novembri 2019 vastuses hageja esindajale, et tema peab

problemaatiliseks betooni, mitte tööd (dtl 237), siis on selline seisukoht jäänud paljasõnaliseks.

Ringkonnakohus põhjendas eespool p-des 12.6 ja 13.1–13.3, miks ta ei saa nõustuda TSi

arvamustel rajanevate hageja seisukohtadega. Neil kaalutlustel ning eksperdi vastuste 8 ja 13–

16 põhjal tuvastab ringkonnakohus, et objekti betoonpõranda „kopteriga“ lihvimine kui

ebasobiv ehitusvõte põhjustas hiljem põranda pealmise kihi pragunemise ja eraldumise.

14.7. Kolmanda vahekokkuvõttena märgib ringkonnakohus, et hagejale tarnitud betoonisegu

vastas lepingutingimustele keskkonnaklassi ja sellega seonduva õhusisalduse osas. Muu hulgas

oli selliste omadustega betoonisegu sobilik põranda valamiseks, aga eeldas kohaste ehitusvõtete

rakendamist.

15. Hageja ei saa edukalt tugineda ühelegi eelnevas käsitletud betoonisegu võimalikule

tunnusele (lisaained, konsistents, keskkonnaklass) kui lepingutingimusele mittevastavusele

(puudusele), sest kõik need olid talle betooni vastuvõtmisel teada, aga ta ei teatanud neist

kostjale õigeaegselt.

13 (14)

15.1. Hageja sõlmis müügilepingu oma majandustegevuses, mistõttu pidi ta betoonisegu

objektile saabumisel viivitamata üle vaatama või üle vaadata laskma (VÕS § 219 lg-d 1 ja 2).

Kui hageja leidis, et betoonisegu ei vasta lepingutingimustele, siis oli tal kohustus kostjale

sellest teatada mõistliku aja jooksul ja mittevastavust piisavalt täpselt kirjeldada (VÕS § 220

lg 1 esimene lause ja lg 2). Asja ülevaatamise kohustus on ette nähtud mh selleks, et ostja saaks

tuvastada võimaliku lepingutingimustele mittevastavuse võimalikult vara ja nii vältida kahju

tekkimist (Riigikohtu 18. novembri 2020 otsus tsiviilasjas nr 2-17-7157, p 13 esimene lõik).

15.2. Mõistlik aeg puuduse avastamise ja müüjale teatamise vahel sõltub puuduse iseloomust.

Ilmsest puudusest peab ostja müüjale üldjuhul teatama kohe pärast asja enda valdusse saamist,

kuid sellisest puudusest, mille avastamine eeldab asja kasutamist (varjatud puudus), peab ostja

müüjat teavitama, kui tal oli mõistlik võimalus puudus avastada (Riigikohtu 18. novembri 2020

otsus tsiviilasjas nr 2-17-7157, p 13 neljas lõik ja seal viidatud varasem praktika). Käesoleval

juhul olid lisandid REBAlit LP ja Dynamon Xtend ning keskkonnaklass XF2 hagejale nähtavad

saatelehtedelt. Hageja nimel allkirjastati kõik saatelehed, st vastav teave ei saanud jääda

hagejale mõistliku hoolsuse korral märkamata. Ühtlasi oli hagejale kohe betooni saamisel

nähtavad nii selle konsistents kui ka F tegevus lisaaine Mapei Mapepump Oil lisamisel. Kui

hageja leidis, et need on betoonisegu puudused, siis tähendab see, et ta pidi neist kostjale

teatama kohe betoonisegu saabumisel (saatelehtedelt nähtuvate omaduste osas) või pumpamisel

(konsistentsi ja pumbatavaust parandava lisaaine osas).

15.3. Asjas puuduvad tõendid, et hageja oleks kostjat teavitanud enne 25. oktoobrit 2018

muudest väidetavatest puudustest peale betoonisegu konsistentsi. Nimelt saatis hageja

11. oktoobril 2018 kell 16:14 kostjale e-kirjaga lingi, mis eeldatavasti kajastab sama sisu nagu

eespool p-s 13.1 käsitletud video. Viidatud videofaili metaandmete kohaselt on video loodud

samal päeval kell 15:55 ja kostja ei ole väitnud, et talle saadetud lingi sisu olnuks erinev. Siiski

ei ole video saatmine piisav teavitamine VÕS § 220 lg-te 1 ja 2 tähenduses. Eelkõige pidi

hageja tooma selgelt esile tema väidetava puuduse ja seda täpselt kirjeldama. Objektist video

või ka piltide saatmine ei ole samaväärne puuduse nimetamise ja kirjeldamisega, sest kostja ei

pidanud videost aru saama, millist betoonisegu omadust soovib hageja talle ette heita. Seega ei

teatanud hageja ühestki väidetavast puudusest kohaselt (õigel ajal ja piisava täpsusega).

15.4. Kui ostja ei teata müüjale lepingutingimustele mittevastavusest õigeaegselt või ei kirjelda

majandustegevuses sõlmitud lepingu puhul asja lepingutingimustele mittevastavust piisavalt

täpselt, ei või ostja asja lepingutingimustele mittevastavusele tugineda (VÕS § 220 lg 3

esimene lause). Ringkonnakohus ei tuvastanud, et hageja oleks kostjale mõistliku aja jooksul

teatanud betoonisegu tunnustest, mida ta nüüd hindab lepingutingimustele mittevastavusena.

Seega ei saa hageja neile tunnustele enam tugineda, kui seadus ei näe sellist õigust ette erandina.

15.5. Ühe erandi näeb ette VÕS § 220 lg 3 teine lause, sätestades, et kui teatamata jätmine on

mõistlikult vabandatav, võib ostja siiski lepingutingimustele mittevastavusele tuginedes mh

nõuda, et müüja hüvitaks tekitatud kahju, v.a saamata jäänud tulu. Ringkonnakohus leiab, et

käesoleval juhul ei ole teatamata jätmine vabandatav. Õige on hageja väide, et ta ei pidanud

betooni saamisel eeldama selle mittevastavust lepingutingimustele, sh mittesobivust põranda

valamiseks (vt Riigikohtu 12. juuni 2006 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-50-06, p 19 esimene lõik).

Siiski sai hageja lähtuda täpselt tellitud omadustega betoonisegu saamise eeldusest üksnes

mõistlikkuse piires ja pidi ilmutama hoolsust saadu ülevaatamisel. Eelkõige ei pidanud hageja

rakendama erilisi meetmeid ega palkama asjatundjat betoonisegu ülevaatamiseks, aga temalt

endalt eeldatavat hoolsust tuleb hinnata lähtudes mh betoonisegu kasutuseesmärgist ja

kasutamise iseärasustest. Asjatundjad F ja PP märkisid, et Eesti Betooniühingu juhendi BÜ2

„Betoon ja raudbetoon“ järgi tuleb saatelehel olevaid andmeid kontrollida enne betoonisegu

mahalaadimist (F arvamuse I lk 3, P. Pargi arvamuse lk 7 teine taane). Sama järeldas ekspert

vastuses 12 ja täiendavas vastuses 10. Seega pidi hageja saatelehti kontrollima. Neist nähtuva

võimaliku puuduse teatamata jätmine ei ole mõistlikult vabandatav.

14 (14)

15.6. Teise erandi näeb ette VÕS § 221 lg 1, mille järgi võiks hagejal olla kostja käitumise tõttu

siiski õigus tugineda loetletud tunnustele sõltumata sellest, et ta betoonisegu üle ei vaadanud

või selle väidetavast lepingutingimustele mittevastavusest õigeaegselt ei teatanud. Viidatud

sätte kummagi punkti kohaldamise eeldused pole täidetud. Puuduvad väited ja tõendid selle

kohta, et kostja oleks soovinud hagejat kahjustada või jätnud sellise tagajärje saabumise suhtes

käibes vajaliku hoole olulisel määral järgimata (VÕS § 221 lg 1 p 1, § 104 lg-d 4 ja 5).

Eksperdiarvamuse kokkuvõttest ning täiendavatest vastustest 8 ja 9 nähtuvalt ei olnud kostjal

kohustust hagejat täiendavalt teavitada, mh ei olnud vaja märkida saatelehtedel betoonisegu

õhusisaldust. Hagejal oli olemas kogu asjakohane teave saatelehtedel ja nähes F tegevust

lisaaine Mapei Mapepump Oil lisamisel, st kostja ei jätnud midagi hagejale avaldamata (VÕS

§ 221 lg 1 p 2).

15.7. Neljanda vahekokkuvõttena tõdeb ringkonnakohus, et hageja ei saa edukalt tugineda talle

tarnitud betoonisegule lisaainete Mapei Mapepump Oil, REBAlit LP ja Dynamon Xtend

lisamisele, betoonisegu liiga vedelale konsistentsile või sellega kaasnevatele omadustele ega

keskkonnaklassile XF2 koos sellega kaasneva suurema õhusisaldusega kui lepingutingimustele

mittevastavustele.

16. Eelneva põhjal tuvastab ringkonnakohus, et hagejale tarnitud betoonisegul olid poolte

kokku lepitud omadused (a)–(d) ja betoonisegu oli vähemalt keskmise kvaliteediga, sobides mh

põranda valamiseks. Põrandal hiljem ilmnenud defektid olid tingitud ebaõigest töötlemisest, st

ehitusveast. Kostja tarnis 25. septembril ja 11. oktoobril 2018 hagejale lepingutingimustele

vastava betoonisegu. Järelikult ei rikkunud kostja müügilepingut ja VÕS § 115 lg 1 järgne

kahju hüvitamise tingimus pole täidetud. Seetõttu pole vaja hinnata poolte väiteid ega tõendeid

hageja väidetava kahju suuruse kohta. Ühtlasi ei saa hageja edukalt nõuda kohtueelse

õigusabikulu hüvitamist ega viivist. Maakohtu otsus hagi rahuldamise kohta tuleb tühistada ja

ringkonnakohus jätab hagi rahuldamata.

17. Asja lahendamise tulemuse muutumise tõttu tuleb muuta ka menetluskulude jaotust.

Mõlema senise kohtuastme menetluskulud jäävad TsMS § 162 lg 1 alusel hageja kanda. TsMS

§ 177 lg 2 järgi määrab kulud rahaliselt kindlaks maakohus.

(allkirjastatud digitaalselt)