3-22-189/16 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Ragne Piir

Otsuse tegemise aeg ja koht

16.12.2022, Tallinn

Haldusasja number

3-22-189

Haldusasi

X kaebus Transpordiameti 10.01.2022 sõidueksami kohta

tehtud otsuse tühistamise ning sõidueksami kohta uue otsuse

tegemiseks

ja

kaebajale

juhtimisõiguse

andmiseks

kohustamise nõuetes

Menetlusosalised

Kaebaja – X

Vastustaja – Transpordiamet, esindaja Sigrid Rahkema

Asja läbivaatamise vorm

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta X kaebus rahuldamata.

2. Jätta poolte menetluskulud nende endi kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD

Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul

otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 16.01.2023 (halduskohtumenetluse

seadustiku (HKMS) § 181 lg 1).

Vastuseks

esitatud

apellatsioonkaebusele

võib

teine

menetlusosaline

esitada

vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse vastuapellatsioonkaebuse

esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem

kui 14 päeva (HKMS § 184).

Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida,

vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182

lg 1 p 9).

Kui menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal

esitada ringkonnakohtule vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata

menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning apellatsioonitähtaja järgimiseks peab

menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta

menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).

3-22-189

2(12)

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. X (kaebaja) osales 10.01.2022 Transpordiameti Tallinna teenindusbüroos B101 kategooria

sõidueksamil, mis loeti 10.01.2022 sõidueksami kaardil mittesooritatuks. Sõidueksami kaardil

märgiti mittearvestatuks alajaotused „Ökonoomne sõit“ põhjendusega „Sobiva, ökonoomse ja

keskkonnasäästliku sõidukäigu valik;“ „Ohutuse tagamine“ põhjendusega „Sõiduteel

paiknemine ja ohutuses veendumine manöövrite sooritamisel“ ning „Õige kiiruse valik“

põhjendusega „Sobiva ja teisi mittetakistava sõidukiiruse valik.“

2. Kaebaja edastas 10.01.2022 Transpordiametile eksamitulemuste vaidlustamise kohta e-

kirja, milles väljendas enda rahulolematust 10.01.2022 sõidueksami tulemusega (dtl 58).

Transpordiamet selgitas 12.01.2022 vastuses kaebaja 10.01.2022 pöördumisele isikuandmete

töötlemise aluseid, isikuandmete kustutamise võimalusi (dtl 5) ja sõidueksami tulemusele vaide

esitamise võimalusi (dtl 10).

3. Kaebaja esitas 13.01.2022 Transpordiametile vaidena pealkirjastatud dokumendi, mille

kohaselt ta ei ole rahul eksamitulemusega ja soovib 10.01.2022 eksamitulemust vaidlustada,

märkides, et ta ei luba kasutada eksamisalvestust, vaid üksnes eksamiprotokolli, ning tuues

välja, et kavatseb pöörduda halduskohtusse (dtl 6). Transpordiamet selgitas 17.01.2022 kirjaga

haldusmenetluse seaduse (HMS) §-st 76 tulenevaid vaidele esitatavaid nõudeid, eelkõige nõuet

esitada vaie digiallkirjastatult või autenditud kujul, samuti eksami videosalvestamisega

seonduvat (dtl 8, 7).

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD

4. Kaebaja palub 25.01.2022 Tallinna Halduskohtule esitatud kaebuses (täiendavad

seisukohad 04.02.2022, 30.03.2022 ja 14.05.2022) tühistada Transpordiameti 10.01.2022

sõidueksami kohta tehtud otsus ning kohustada Transpordiametit tegema sõidueksami kohta

uus otsus ja andma kaebajale juhtimisõigus. Kaebuse põhjendused on kokkuvõtvalt järgmised.

1) Sõidueksami salvestuse kasutamine riivab kaebaja põhiõigusi ning privaatsust.

Liiklusseaduse (LS) § 191 lg 3 on vastuolus isikuandmete kaitse üldmäärusega (IKÜM). Seadus

annab vastustajale võimaluse sõidueksamit salvestada, kuid sättest ei nähtu eksamineeritava

õigused, nimelt, kas isikul on õigus paluda salvestuse eemaldamist vastavalt andmekaitse

seadusele. Kaebajale jääb ka ebaselgeks, kuidas vastustaja kasutab ja hoiab sõidueksami

salvestusi. Kaebajale jääb ebaselgeks vastustaja isikuandmete töötlemise poliitika. Sõidueksami

kaardi lisamisega iseteeninduse portaali rikub vastustaja haldusmenetluse seaduse (HMS) § 55

lg-t 3, mis sätestab, et kirjalikus vormis haldusakti võib anda elektrooniliselt, kui adressaat on

sellega nõus ja haldusakt ei kuulu avaldamisele. Elektroonilise haldusakti suhtes kohaldatakse

kirjalikule haldusaktile esitatavaid nõudeid, arvestades dokumendi elektroonilisest vormist

tingitud erisusi. Kaebaja ei ole vastavat nõusolekut andnud. Ebaselgeks jäävad dokumendi

edastamise andmekaitselised põhimõtted. Kuna sõidueksamite kaardid võib leida vastustaja

iseteeninduse postkastis, ei saa kaebaja olla kindel, et neid ei saa kasutada vastustaja töötajad

ilma kaebaja nõusolekuta. Kui seda dokumenti kasutatakse, ei ole kaebajale teada, miks, kes,

millal ja mis mahus seda kasutas. Sõidueksami kaardil on ka isiklik informatsioon kaebaja

kohta, nt pilt ja isikukood. Kaebaja ei mõista, miks eksamiprotokollis peab olema nähtav

kaebaja pilt, kuivõrd protokollis on juba kajastatud kaebaja isikukood, mida on võimalik isiku

tuvastamiseks kasutada. Kaebaja ei soovi, et asja lahendav kohtunik näeks kaebaja pilti, kuna

see ei ole asjaga seotud. Pildi kasutamisega tunneb kaebaja ennast solvatuna.

2) Vaielda saab üksnes eksamiprotokolli ja eksamineerija märkmete vastu, kuid neid kaebajal

ei ole ja neid ei ole ka vastustaja talle edastanud. Vastustaja veebilehel kättesaadavat protokolli

3-22-189

3(12)

ei saa pidada dokumendiks, kuivõrd sellel puudub ametlik vorm, tunnusmärk, et see on

Transpordiameti dokument, samuti ametniku nimi, kes otsuse vormistas. Vastavalt HMS § 55

lg-le 4 märgitakse kirjalikus haldusaktis selle andnud haldusorgani nimetus, haldusorgani juhi

või tema volitatud isiku nimi ja allkiri, haldusakti väljaandmise aeg ning muud õigusaktiga

ettenähtud andmed. Seega ei ole sõidueksami kaart dokument, kuna selle võib vormistada

igaüks, kellel on Word tarkvara. Ei saa olla veendunud, et dokument ei ole ette valmistatud enne

sõidueksamit.

3) Kaebajal on pikk konflikt Transpordiameti eksamiosakonna juhatajaga seoses korduvate

varasemate vaidlustega Transpordiametiga eksamile registreerimise järjekordade probleemi

üle. Eksamiosakonna juhataja koostöös eksamineerijaga, kes on ka varem töötanud ühes

struktuuris Politsei- ja Piirivalveametis kõrgetel kohtadel, soodustasid kaebaja eksami

mittesooritamist. Eeldatavasti teadis eksamiosakonna juhataja kaebaja eksami toimumisest ning

palus eksamineerijal kaebaja sõidueksam mittesooritatuks arvestada.

4) Eksami protokollis ei ole otseselt välja toodud ühtegi viga, need on protokolli märgitud

ebaselgelt. Vea seletus „Sobiva ja teisi mittetakistavasõidukiiruse valik“ ei ole selge. Lähtudes

LS §-st 50, tuleb juhil sõidukiiruse valikul arvestada oma sõidukogemust, teeolusid, tee ja

sõiduki seisundit, veose iseärasusi, ilmastikutingimusi, liikluse tihedust ning muid liiklusolusid,

et ta suudaks seisma jääda sõiduki eespoolse nähtavusulatuse piires ning teel oleva sellise

takistuse ees, mida juht pidi ette aimama. Kaebaja sooritas sõidueksami talvistes oludes ning

10.01.2022 esines jäiteoht. Vastustaja ei saa maikuus videot vaadates väita, kas oli libe või ei

olnud. Talvel ja samuti ilmastikunähtuse „must lumi“ esinedes tulebki rahulikult sõita, kuna

ohtliku olukorra tekkides on sellise ilmaga raske pidurdada.

5) Kaebajale jääb selgusetuks põhjendus „Sõiduteel paiknemine ja ohutuses veendumine

manöövrite sooritamisel“. Kaebaja manöövrid olid ohutud ja ta pööras ohutusele piisavat

tähelepanu. Parkimist hinnatakse eraldiseisvalt ning parkimisharjutus loeti arvestatuks. Parklast

välja sõites ei takistanud kaebaja liiklust ega seisnud „väga“ vasakul. Kuna parklas pargivad

autod praktiliselt sõiduteel seoses lühikeste parkimiskohtadega, kartis kaebaja ohtlikku

olukorda tekitada ja viimane parkimiskoht asub praktiliselt parkla lõpus.

6) Eksamikaardil vea põhjendus „Sobiva, ökonoomse ja keskkonnasäästliku sõidukäigu

valik“ jääb arusaamatuks. Kaebaja soovis, et eksamiosakonna juhataja selgitaks talle

sõidueksami hindamise metoodikat, kuna varem ei ole kaebaja veaks arvestatud seda, kui ta

pole sõitnud täiskiirusega, vaid kiirusega 50 km/h kolmanda käiguga. Eksamineerija tegi suulise

märkuse, et kaebaja sõidab 50 km/h kolmanda käiguga, kuid tuleks sõita neljanda käiguga. See

ei ole kuidagi seotud ökonoomse sõidustiiliga olukorras, kus 200 meetrit eemal asub valgusfoor,

mille ees pidi peatuma. Kuna autokoolis oli viie käiguga auto, on raske harjuda kuue käiguga

autoga, sest ka autod on väga erinevad. Vastustaja seisukohad käigu valimise kohta ei ole

adekvaatsed, sest ka kiirusel 45 km/h võib autol olla raske neljanda käiguga sõita. Vastustajal

puudub tõendus selle kohta, et ringristmik läbiti esimese käiguga. Eksamineerija võis selle vea

välja mõelda, et arvestada sõidueksam mittesooritatuks. Eksamineerijal tulnuks eksamit

hinnates arvestada sellega, et auto oli kaebaja jaoks uus ja kaebajal puudub suur sõidukogemus.

7) Eksamineerija teatas eksami alguses, et tehakse 3 harjutust, kuid nimetas 2 ülesannet ning

kolmas jäi nimetamata. Eksamil tehti 2 harjutust, mis mõlemad said arvestatud. Kuna eksamil

suuri vigu ei ilmnenud, jääb mulje, et eksamineerija ei teinud spetsiaalselt kolmandat harjutust

selleks, et kaebaja peaks sõidueksamit uuesti sooritama. Sõidueksam lõppes Transpordiameti

parklas. Eksamineerija toonitas, et kui eksami ajal tuleb eksamineerijal kasutada pedaali või ta

peab teisiti sekkuma, lõppeb sellega eksam. Eksami lõppedes ei selgitanud eksamineerija

kaebajale sõidu ajal tehtud vigu. Eksamineerija käitus ebakorrektselt, kuna ei soovinud

3-22-189

4(12)

kaebajale hindamiskriteeriume selgitada ja kiirustas järgmisele eksamile, kui kaebaja ei saanud

tehtud vigadest aru. Kuna eksamineerija sõitu sekkuma ei pidanud ja eksami pikkus vastas

minimaalse sõidueksami kestvuse nõuetele, võib järeldada, et kaebaja eksamisõit oli normaalne.

Eksamisõitu tehes ei olnud kaebaja teistele liiklejatele ohtlik ning sõidueksamil võiksid olla

mõningad väikesed vead lubatud, mis on kohased algajatele, sest igaüks ei saa olla perfektne.

8) Sõidueksamite hindamisel puudub selge metoodika, hindamiskriteeriumid on väga

üldistatud ja eksamineerijal on liiga palju vabadust. Vastustaja hindab sõidueksameid

subjektiivselt. Hindamiskriteeriumitest ei nähtu, millised vead ja millises mahus on lubatud.

Liiklusseaduses ja muudes vastates õigusaktides on hindamiskriteeriumid liiga abstraktsed,

lubades ühte ja sama nõuet erinevalt interpreteerida. Kui sõidueksami sooritajale ei ole

hindamis- ja eksamineerimisprotsess arusaadav, see ei ole eksamineeritava viga, vaid vastustaja

töökorraldus ei ole piisavalt läbipaistev.

5. Vastustaja palub 10.03.2022 vastuses jätta kaebus rahuldamata (täiendavad seisukohad

11.05.2022), leides järgmist.

1) Kui vastustaja töötaja logib sisse sõidueksamiprogrammi SEP, on selles nähtav vaid

eksamineerijale määratud sõidueksamite andmed, näiteks see, et eksamineerijal on järgmisel

päeval Tallinnas 6 B-kategooria eksamit. Isikute andmeid näeb eksamineerija vaid sõidueksami

toimumise päeval, mh eksamineeritavate nimed ja konkreetse eksami andmeid avades ka

isikukoodid ja fotod. Sisemise töökorralduse alusel on eksamineerijal õigus pärida ehk avada

eksami andmed 15 minutit enne sõidueksami algust selleks, et eksamineerijal oleks lihtsam

tuvastada eksamineeritav. Seega on alusetu kaebaja väide, et eksamiosakonna juhataja on

eksamineerijal palunud kaebaja sõidueksamit mittesooritatuks arvestada. Kaebaja väide, et

eksamiosakonna juhataja kasutas kaebaja isiklikke andmeid ja teadis kaebaja eksamisõidu

tegemise kohta, ei ole kinnitust leidnud ning tegemist on kaebaja eeldustega.

2) Kaebaja kinnitab, et tal on sõidueksami kaart olemas, mistõttu ei ole tõene kaebaja väide,

et tal see dokument puudub. Samuti ei ole vastustaja keeldunud sõidueksami kaardi esitamisest,

vaid kaebaja ei olnud turvalisel viisil tuvastatud. Kaebajale on selgitatud, et sõidueksami kaart

on kättesaadav Transpordiameti e-teenindusest (dtl 10). Vormilisest küljest ei pea sõidueksami

kaardil (eksamineerija poolt tehtav haldusakt) olema eksamineerija allkirja, kuna see on

koostatud sõidueksamiprogrammi SEP sisse logitult ehk eksamineerija kui haldusakti koostaja

on elektroonilisel teel tuvastatav.

3) Eksamineerija hindab sõidueksamil eksamineeritava oskust juhtida sõidukit iseseisvalt ja

ohutult erineva liiklustihedusega asula- ja asulavälistel teedel. Samuti hinnatakse

eksamineeritava tähelepanelikkust, liikluse jälgimise oskust, teiste liiklejatega arvestamist,

sõiduteel paiknemist, kiirendus- ja aeglustusradade kasutamist, manöövrite sooritamise oskust,

lubatud sõidukiiruse, liiklusmärkide ning teekattemärgistuse arvestamist. Hindamise käigus

pöörab eksamineerija erilist tähelepanu sellele, kas eksamineeritav ilmutab kaalutletud ja teisi

arvestavat juhtimiskäitumist. See peab peegeldama üldist reeglipärast ja ohutut sõiduki

juhtimisstiili. Eksamineerija võtab seda eksamineeritavast üldise ettekujutuse saamisel arvesse.

Siia kuulub ka kohanduv ja kindel juhtimisstiil, tee- ja ilmastikuolude arvestamine, muu liikluse

arvestamine, teiste (eriti vähekaitstud) liiklejatega arvestamine ning ettenägelikkus.

4) 10.01.2022

sõidueksamil

esinesid

sõidueksami

kaardil

väljatoodud

olukorrad.

Eksamineerija selgitas eksami alguses korrektselt, milline sõidueksam välja näeb – kui kaua

kestab, mida hinnatakse, kus ja kuidas sõidetakse. Muuhulgas ütles eksamineerija, et eksamil

tehakse kolm harjutust – kaks kohustuslikku harjutust on parkimine ja tagasipööre. Lisaks

sellele selgitas eksamineerija harjutuste sooritamise põhimõtteid ja ettenähtud aega. Majandus-

ja kommunikatsiooniministri 21.06.2011 määruse nr 50 „Mootorsõidukijuhi eksamineerimise,

3-22-189

5(12)

talle juhtimisõiguse andmise kord ja juhiloa vormid ning nõuded eksamisõidukitele“ (määrus

nr 50) lisa 3 punktis 2.3. on sätestatud järgmist: „B-kategooria ja vastava alamkategooria

sõidueksami ülesanne koosneb kolmest harjutusest. Harjutused „Parkimine manöövriga“ ja

„Piiratud alal tagasipööramine“ on kohustuslikud. Ühe harjutuse valib eksamineerija B-

kategooria harjutuste hulgast.“

5) Eksamineerija luges kaebaja ökonoomse sõidu kompetentsi mittesooritatuks. Põhjenduse

„sobiva, ökonoomse ja keskkonnasäästliku sõidukäigu valik“ kohta selgitab vastustaja, et

sõidueksami jooksul esines läbivalt selgelt sõiduki käsitsemise puudujäägile viitavaid olukordi.

Eksamineeritav valis korduvalt ebasobiva käigu, mistõttu sõiduki mootor seiskus, paigalt

liikuma hakates on kuulda liigset gaasi vajutamise häält ning sõidu ajal on kuulda

ebanormaalselt kõrgeid mootoripöörete hääli. Käiguvahetuse kohta teeb eksamineerija

korduvaid märkusi. Käigu vahetamisel ei ole oluline spidomeetri, vaid tahhomeetri näit.

Ökonoomse sõidustiili üheks indikaatoriks on auto näidikuteplokis kuvatav soovituslik käik.

Eksamiauto kasutaja juhend on Transpordiameti kodulehel nähtav, seega ei saa väita, et antud

sõiduki kasutamise info oleks kaebajale kättesaamatu olnud. Ka 200 meetrit ebaõige käiguga

auto juhtimist võib kahjustada nii autot kui ka keskkonda ning selline puudujääk esines

korduvalt. Eksamineerija märgib tagasisides, et terve ringristmik läbiti ning manöövrit sooritati

tihti esimese käiguga, mil pöörded olid juba 3000 peal, mis ei ole ökonoomne ega säästlik

sõiduvõte.

6) Põhjenduse „sõiduteel paiknemine ja ohutuses veendumine manöövrite sooritamise“ puhul

nähtub salvestiselt, et kahel korral sooritab kaebaja sõiduraja vahetuse ning ei veendu selle

ohutuses. Mõlemal korral sooritab kaebaja reavahetuse ära ning pärast manöövri sooritamist

suunab vaid hetkeks pilgu peeglisse. Seega ei veendu juht enne manöövri alustamist selle

ohutuses. Peale esimest ohutuses veendumata manöövrit teeb eksamineerija sõidurea

vahetamisel ka vastava märkuse. Lisaks kommenteeris eksamineerija tagasisides, et reastumisel

tuleb peeglisse vaadata ning sõiduraja vahetamisel suunatuld kasutada. Ka viitas eksamineerija

parkimisharjutuse sooritamise ajal kaebaja puudulikule ohutuse tagamisele, misjärel kaebaja

korrigeeris sõiduki paiknemist. Sõiduteel õige paiknemise puudujääk esineb peale

parkimisharjutust, kui kaebaja sõidab parklast välja. Ka sellele olukorrale juhib eksamineerija

koheselt tähelepanu. LS § 33 lg 2 p 8 kohaselt on juht kohustatud enne paigalt liikuma

hakkamist, manöövri või sõiduki seismajäämise alustamist veenduma, et see on ohutu ega

takista või ohusta teisi liiklejaid ning teel töötajaid. Põhjenduse „sobiva ja teisi mittetakistava

sõidukiiruse valik“ osas märgib vastustaja, et salvestise kohaselt esineb sõidueksami jooksul

korduvalt põhjendamatult aeglasemat sõidukiiruse valikut, millega takistatakse ka teisi

liiklejaid. Eksamineerija teeb sõidu ajal kiiruse valiku kohta kaebajale mitu märkust.

Eksamisõiduki järel sõitsid ka teised sõidukid, mis ei saanud liikluskeskkonna ja vastu liikuvate

sõidukite tõttu eksamisõidukist möödasõitu sooritada.

7) Eksamisõidu ajal ei esinenud jäidet, teed olid valdavalt soolamärjad. Eksamineerija

märkuste peale ei rääkinud kaebaja kordagi midagi jäitest või libedusest, mis oleks tema

sõidukiiruse valikut mõjutanud. LS § 50 lg 7 p 1 kohaselt ei tohi juht põhjendamatult aeglase

sõiduga takistada teisi sõidukeid. Määruse nr 50 lisa 4 punktis 1.1. on sätestatud „Sõidueksami

sooritamiseks peab eksamineeritav omama ja eksamil tõendama järgnevaid oskusi:

Ohutunnetus – 1.1.2.1. enda ja kaasliiklejate ohutuse tagamine ning juhi vastutustunne, 1.1.2.2.

tähelepanelikkus, 1.1.2.4. õige (olukorrale vastav) sõidukiiruse valik (lubatud sõidukiiruse

järgimine, kiiruse kohandamine vastavalt ilmastiku- ja liiklusoludele, ja kui see on kohane, siis

kuni riigisisese piirkiiruseni sellise kiirusega sõitmine), et oleks võimalik peatuda nähtaval

vabal teelõigul, kiiruse kohandamine vastavalt samalaadsete liiklejate kiirusele.

3-22-189

6(12)

8) Eksamineerija ei viinud kolmandat harjutust läbi, kuna oli selge, et kaebaja ei ole

saavutanud kvalifikatsiooninõudeid piisaval tasemel ning puudused kompetentsides on

takistuseks iseseisvalt liiklusesse osalemisse lubamiseks. Määruse nr 50 § 10 lg 14 p 1 kohaselt

võib sõidueksami enneaegselt lõpetada ja eksam loetakse mittesooritatuks, kui selgub, et

eksamineeritava oskused, käitumine ja tegevus ei vasta sama määruses lisades 3 või 4 toodule.

Eksami sooritamine eeldab sõitu ilma mittearvestatud märkuseta, kolme sooritatud harjutust ja

ette nähtud sõiduaega. Kuna esines kolm mittearvestatud elementi ja üks harjutus jäi

sooritamata, ei saa eksamit sooritatuks lugeda.

9) Eksamineerija on hinnanud õigustatult sõiduki käsitsemise oskuse ja ohutunnetuse

kompetentsi mittearvestatuks. Kui kasvõi üks kompetents on hinnatud mittearvestatuks,

loetakse sõidueksami tulemus mittesooritatuks, kuna eksamineeritav ei ole saavutanud

kvalifikatsiooninõudeid piisaval tasemel ning antud puudused kompetentsides on takistuseks

iseseisvalt liiklusesse osalemisse lubamiseks. Eksamineerija selgitas sõidueksami lõpus nii

eksami mittesooritamise põhjuseid kui ka seda, et kaebaja saab endale registreerida uue

sõidueksami aja. Eksamineerija vabandas korduvalt, et järgmine eksam algab paari minuti

pärast, kui kaebaja pidevalt end kordas ning avaldas arvamust, et eksamineerimise protsess on

talle arusaamatu.

10) Edukalt sooritatud teooriaeksam on kehtiv kaksteist kuud arvates eksami sooritamise

päevast (määruse nr 50 § 8 lg 7) ja sõidueksamile lubatakse juhtimisõiguse taotleja pärast

teooriaeksami edukat sooritamist ning määruse nr 50 § 4 lg-s 1 toodud tingimuste täitmist

(määruse nr 50 § 10 lg 1) ehk käesoleva vaidluse ajal teoorieksami kehtivuse tähtaja kulg ei

peatu.

KOHTU PÕHJENDUSED

6. Kohus leiab, et kaebus ei ole põhjendatud ning tuleb jätta rahuldamata.

7. Käesolevas haldusasjas on vaidluse esemeks 10.01.2022 toimunud B-kategooria riiklikul

sõidueksamil tehtud otsuse õiguspärasus. Seejuures on kaebaja tõstatanud küsimuse ka tema

13.01.2022 vaidena pealkirjastatud dokumendi vaidena käsitlemisest. Kohus selgitas juba

20.04.2022 kohtumääruses, et kuna praeguse vaidluse esemeks on Transpordiameti 10.01.2022

sõidueksami kohta tehtud otsustus, siis ei ole asjasse puutuvad küsimused kaebajaga varem

peetud kirjavahetusest. Kuna kohus võttis kaebuse menetlusse ja annab käesoleva otsusega

hinnangu sõidueksami tulemuse õiguspärasusele, ei ole kaebaja õiguste tõhusaks kaitseks

vajalik vaidlus selle üle, kas ja millised puudused võisid esineda kaebaja esitatud vaidel või

sellele vastuseks saadetud dokumentidel.

8. Kaebaja leiab, et eksamineerija luges õigusvastaselt tema sõidueksami mittesooritatuks

ning eksamineerija hinnang ei vasta liiklusseadusele. Vaidlus taandub kokkuvõttes küsimusele,

kas sõidueksami mittesooritatuks lugemine oli kooskõlas selle aluseks oleva õigusliku

regulatsiooniga ja kas otsus oli põhjendatud.

9. LS § 100 lg 7 kohaselt kehtestab mootorsõidukijuhi eksamineerimise ning talle

juhtimisõiguse andmise korra ja nõuded eksamisõidukile valdkonna eest vastutav minister

määrusega. Mootorsõidukijuhi eksamineerimist ja talle juhtimisõiguse andmist reguleerib

majandus- ja kommunikatsiooniministri 21.06.2011 määrus nr 50 „Mootorsõidukijuhi

eksamineerimise, talle juhtimisõiguse andmise kord ja juhiloa vormid ning nõuded

eksamisõidukitele“ (määrus nr 50). Määruse nr 50 § 2 sätestab, et juhi eksamineerimise

eesmärgiks on hinnata tema teadmiste, oskuste, käitumise ja hoiakute vastavust juhi

kvalifikatsiooninõuetele.

Juhi

kvalifikatsiooninõuded

on

kehtestatud

majandus-

ja

3-22-189

7(12)

kommunikatsiooniministri 27.06.2011 määrusega nr 58 „Mootorsõidukijuhi teadmiste, oskuste

ja käitumise liiklusalased kvalifikatsiooninõuded“ (määrus nr 58). Määruse nr 50 § 6 lg-test 3

ja 4 tulenevalt juhindutakse sõidueksami läbiviimisel ja hindamisel määruse lisades 3 ja 4

toodud nõuetest ning sõidueksami lõppedes peab eksamineerija andma hinnangu lisas 4 toodud

eksamineeritava oskustele ja käitumisele liikluses ning tegema isikule teatavaks eksami

tulemuse. Sõidueksami võib enneaegselt lõpetada ja eksam loetakse mittesooritatuks, kui

selgub, et eksamineeritava oskused, käitumine ja tegevus ei vasta määruse nr 50 lisades 3 või 4

toodule (määruse nr 50 § 10 lg 14 p 1). Sõidueksam fikseeritakse sõidueksami kaardil ning see

peab sisaldama: 1) eksamineeritava ees- ja perekonnanime, isikukoodi ja fotot; 2) taotletava

mootorsõiduki juhtimisõiguse kategooriat; sõidueksami toimumise kuupäeva, sõidueksami

alguse ning lõppemise kellaaega, sõidueksamil kontrollitavate ja hinnatavate elementide

loetelu, erimanöövritele kulunud aega, sõidueksamil kaasa sõitvaid isikuid, sõidueksami

kommentaare, hinnanguid ja tulemust; 4) sõidueksami tulemusega mittenõustumise juhuks

haldusmenetluse seaduse kohast vaidlustamisviidet (määruse nr 50 lisa 8).

10. Haldusakti formaalne õiguspärasus eeldab, et järgitud on pädevus-, menetlus- ja

vorminõudeid, sh põhjendamiskohustust. Vastavalt määruse nr 50 lisas 8 esitatud nõuetele on

kaebaja 10.01.2022 sõidueksami tulemus fikseeritud sõidueksami kaardile (dtl 84–85). Selles

on välja toodud, millised pädevused on loetud arvestatuks ja millised mitte ehk mis põhjustel

eksamineerija sõidueksami mittesooritatuks hindas. Sõidueksami kaardil on märgitud

mittearvestatuks järgmised pädevused:

-

alajaotuse sõiduki käsitsemise oskus alajaotus „ökonoomne sõit“ selgitusega „sobiva,

ökonoomse ja keskkonnasäästliku sõidukäigu valik“;

-

ohutunnetuse alajaotus „ohutuse tagamine“ selgitustega „sõiduteel paiknemine ja

ohutuses veendumine manöövrite sooritamise“;

-

alajaotus „õige kiiruse valik“ selgitusega „sobiva ja teisi mittetakistava sõidukiiruse

valik“.

11. Vastustaja esitas koos 11.05.2022 vastusega kaebusele (ja 12.05.2022 täiendavate

selgitustega, dtl 98) sõidueksami kulgu kajastavad videosalvestised (11.05.2022 ja 12.05.2022

lisad nr 2–8 ja 10; edaspidi viidatud vastavalt lisa numbrile). Esitatud videosalvestistelt nähtub

eksamisõiduki esikaamera, sisekaamera ning tagakaamera vaade. Seega on sõidueksami

videosalvestistelt võimalik näha ja kuulda nii liikluses kui ka eksamisõidukis sees toimuvat.

12. Sõidueksami kaardilt ja videosalvestistelt nähtub, et sõidueksam algas kell 12:37 ja lõppes

kell 13:18 vastustaja teenindusbüroo parklas. Sõidu kestus oli 41 minutit. Eksamineerija andis

vastavalt määruse nr 50 § 6 lg-tele 3 ja 4 hinnangu sõidueksamile selle lõpuosas, selgitades

kaebajale, miks sõidueksam loetakse mittesooritatuks. Kuigi detailseid sõidueksami

mittesooritatuks lugemise põhjendusi sõidueksami kaardilt ei nähtu, selgitas eksamineerija neid

kaebajale

suulisel.

Eksamineerija

antud

selgitused

on

videosalvestistelt

kuulda.

Videosalvestistelt ilmneb, et eksamineerija tõi välja eksamil tehtud vead, küsis kaebajalt nende

kohta selgitusi ja selgitas ka ise kaebajale, milline olnuks liikluses õige käitumine (lisade nr 7,

nr 8 ja nr 10 kohaselt ajaliselt sünkroonis 13:20:01–13:27:43). Seeläbi oli kaebaja teadlik

negatiivse eksamitulemuse põhjendustest.

13. Seega vastab vastustaja otsus 10.01.2022 korraldatud kategooria B101 sõidueksami kohta

vorminõuetele ega ole põhjendamispuudustega.

3-22-189

8(12)

14. Lisaks peab haldusakt olema antud andmise hetkel kehtiva õiguse alusel ja sellega

kooskõlas, proportsionaalne ning kaalutlusvigadeta ehk vastama ka sisulise õiguspärasuse

nõuetele.

15. B-kategooria või vastava alamkategooria auto ja B-kategooria kuni 4250-kilogrammise

täismassiga autorongi juhtimisõiguse taotlemisel võetakse sõidueksam vastu sõidueksami teise

järgu nõuete kohaselt. Määruse nr 50 lisas 3 ettenähtud sõiduharjutusi kontrollitakse vähese

liiklustihedusega teedel. Sõidueksami esimene järk ja selle tulemuste hindamine peab vastama

lisas 3 toodud nõuetele ning sõidueksami teine järk ja selle tulemuste hindamine peab vastama

lisas 4 toodud nõuetele (määruse nr 50 § 10 lg-d 9, 11, 12).

16. Sõidueksami esimeses järgus peab eksamineeritav sõidukiga ohutult manööverdama ja

sooritama määruse lisas 3 toodud harjutused (määruse nr 50 § 11 lg 1). Määruse nr 50 lisa 3

p 2.3. kohaselt koosneb B-kategooria ja vastava alamkategooria sõidueksami ülesanne kolmest

tabelis 2 sätestatud harjutusest.

17. Sõidueksamikaardilt nähtub, et kaebaja teostas kaks harjutust (sõiduki parkimine

manöövriga ja piiratud alal tagasipööramine), mis loeti sooritatuks. Kolmandat harjutust läbi ei

viidud.

18. Sõidueksami teises järgus peab eksamineeritav sõidukit iseseisvalt, ohutult, säästlikult ja

sujuvalt juhtima erineva liiklustihedusega asula- ja asulavälistel teedel ning olema võimeline

sõidukiirust kohandama vastavalt tee- ja ilmaoludele. Kui tee- ja ilmaolud lubavad, peab

eksamineeritav olema võimeline juhtima sõidukit suurima lubatud kiirusega (määruse nr 50

§ 11 lg 2). Eksamineeritav peab oskama oma liiklusalaseid teadmisi praktikas rakendada ning

olema tähelepanelik teiste liiklejate suhtes, oskama sujuvalt liiklusvooluga ühineda, seal sõita

ning liiklusvoolust väljuda, kohandades oma sõidukiiruse vastavalt samalaadsete liiklejate

kiirusele ning vältida põhjendamatult teiste liiklejate takistamist (määruse nr 50 § 11 lg 3).

19. Sõidueksami kaardil on puudustena välja toodud määruse nr 50 lisa 4 punktis 1.1.1.10.

sätestatud ökonoomse ja keskkonnasäästliku sõidustiili kompetentsi puudumine, võttes arvesse

mootori pöördeid minutis, käikude vahetamist, pidurdamist ja kiirendamist, punktis 1.1.2.1.

sätestatud enda ja kaasliiklejate ohutuse tagamise kompetentsi puudumine ning punktis 1.1.2.4.

sätestatud õige ja olukorrale vastava sõidukiiruse valiku kompetentsi (lubatud sõidukiiruse

järgimine, kiiruse kohandamine vastavalt ilmastiku- ja liiklusoludele, ja kui see on kohane, siis

kuni riigisisese piirkiiruseni sellise kiirusega sõitmine, et oleks võimalik peatuda nähtaval vabal

teelõigul, kiiruse kohandamine vastavalt samalaadsete liiklejate kiirusele) puudumine.

Eksamineerija on need eksamineeritava oskused märkinud mittearvestatuks. Määruse nr 50

lisa 4 p 2.1.3. sätestab, et sõidueksami tulemus antakse eristava skaala alusel ja

„mittearvestatud“

tulemus

tähendab,

et

eksamineeritav

ei

ole

saavutanud

kvalifikatsiooninõudeid piisaval tasemel. See tähendab, et tüüpolukordades esineb teadmiste ja

oskuste kasutamist piiratud viisidel ning avalduvad puudujäägid, mis osutuvad takistuseks

lubamaks iseseisva sõidukijuhina liiklusesse. Eksam on mittesooritatud.

20. Vastustaja on välja toonud, et sobiva, ökonoomse ja keskkonnasäästliku sõidukäigu valiku

kompetentsi puudujäägile viitavad mitmed olukorrad: kaebaja valis sõidueksami käigus

korduvalt ebasobiva käigu, mistõttu sõiduki mootor seiskus (lisad nr 2 ja nr 3 ajaliselt

sünkroonis 12:43:15–12:43:18); paigalt liikuma hakates on kuulda liigset gaasi vajutamise häält

ning sõiduajal on kuulda ebanormaalselt kõrgeid mootoripöörete hääli; käiguvahetuse kohta

tegi eksamineerija korduvaid märkusi (lisad nr 4.1. ja 5.1. ajaliselt sünkroonis 12:45:33; lisa nr

4.2. ja lisa 5.2. ajaliselt sünkroonis 13:09:44); eksamineerija märkis eksami lõppedes

tagasisides, et terve ringristmik läbiti ning manöövrit sooritati tihti esimese käiguga, mil

pöörded olid juba 3000 peal, mis ei ole ökonoomne ega säästlik sõiduvõte (lisa nr 7, nr 8 ja nr

3-22-189

9(12)

10 ajaliselt sünkroonis 13:22:53–13:24:38). Kohtule nähtub ja kuuldub selgelt videosalvestiste

sünkroonis jälgimisel, et sõidueksami ajal esines mitmeid olukordi, mil sõiduki mootor teeb

kõrgendatud hääli ja on võimalik järeldada, et kaebaja oli valinud ebasobiva käigu. Samuti

nähtub ja kuuldub videosalvestistelt, et eksamineerija antud käiguvahetuse kommentaaride

peale vahetab kaebaja käigu (lisa nr 4.1. ja nr 5.1. ajaliselt sünkroonis 12:45:35; lisa nr 4.2. ja

5.2 ajaliselt sünkroonis 13:09:49).

21. Määruse nr 58 § 1 p 11 kohaselt peab sõidukijuht teadma säästliku sõidustiili põhimõtteid

ja keskkonnasäästliku juhtimise seost ohutusega. Juht peab käituma keskkonda säästvalt

(määruse nr 58 § 11 lg 1 p 4). LS § 13 lg 1 kohaselt ei tohi juht kahjustada keskkonda sõiduki

mootori või teiste seadmete põhjustatud liigse müra, tolmu või heitgaasiga, mida oleks võimalik

vältida. Kaebajaga saab nõustuda selles, et alati ei pruugi kõrgema käiguga sõit vastavalt kiiruse

valikule olla ökonoomsem, kuid arvestada tuleb, et ökonoomse sõidu puhul mängib rolli ka

individuaalse sõiduki ehitustehniline spetsiifika, mis on kirjas vastava sõiduki käsiraamatus.

Kaebaja teostas sõidueksami sõidukiga Opel Astra. Vastava sõiduki kohta on vastustaja

veebilehelt leitav sõiduki kasutusjuhend,1 millest muu hulgas nähtub, et sõidukile on sisse

ehitatud näidikute blokk, mis annab soovituse lülitada sisse kas madalam või kõrgem käik

(juhend lk 112). Ökonoomseks sõiduks annab eksamisõiduk teada, kui juhil tuleks kohandada

oma sõidustiili, ning ökonoomsest sõidustiilist annab teada rohelisele või punasele alale jääv

indikaator (juhendi lk 121). Kohtule nähtub, et eksamineerija on käiguvalikuid ja sõiduki

näidikuid kaebajale sõidueksami tagasisides ka selgitanud (lisa nr 7, nr 8 ja nr 10 sünkroonis

ajaliselt 13:22:43–13:23:29). Kõrgete mootoripööretega sõit kulutab rohkem kütust ja heidab

keskkonda rohkemal määral heitgaase kui ökonoomne sõiduvalik. Seega on ilmne, et kaebaja

ei sõitnud keskkonnasäästlikult ning kaalutlusvigu eksamitulemuse sobiva, ökonoomse ja

keskkonnasäästliku sõidukäigu valiku kompetentsi osas mittesooritatuks hindamisel ei esine.

22. Vastavalt LS § 14 lg-le 7 ei tohi keegi oma tegevusega või tegevusetusega ohustada või

takistada liiklust ning LS § 33 lg 2 p 8 kohaselt on juht kohustatud enne paigalt liikuma

hakkamist, manöövri või sõiduki seismajäämise alustamist veenduma, et see on ohutu ega

takista või ohusta teisi liiklejaid. Vastustaja hindas kaebaja kompetentsi ohutunnetuses ohutuse

tagamisel ja õige kiiruse valikul puudulikuks, sest kaebaja ei veendunud reavahetusel manöövri

sooritamise ohutuses. Kohus nõustub, et eksami käigus esines mitmeid olukordi, kus kaebaja

sooritas manöövri enne, kui oli veendunud selle ohutuses. Kaebaja sooritas kahel korral

sõiduraja vahetuse ilma selle ohutuses veendumata (lisa nr 4.1 ja nr 5.1. ajaliselt sünkroonis

12:49:15 ja 12:50:40). Mõlemal korral sooritas kaebaja reavahetuse ning suunas pilgu peeglisse

pärast manöövri sooritamist (lisa nr 4.1. ja nr 5.1. ajaliselt sünkroonis 12:49:26 ja 12:50:43).

Seega ei veendunud ta enne manöövri alustamist selle ohutuses. Peale esimest ohutuses

veendumata manöövrit tegi eksamineerija sõidurea vahetamisel vastava märkuse (lisad nr 4.1.

ja nr 5.1. ajaliselt sünkroonis 12:49:28). Lisaks kommenteeris eksamineerija ka kaebajale antud

tagasisides, et reastumisel tuleb peeglisse vaadata ning sõiduraja vahetamisel suunatuld

kasutada (lisad nr 7, nr 8 ja nr 10 ajaliselt sünkroonis 13:20:59, 13:22:02–13:22:26).

23. Eksamineerija viitas ka parkimisharjutuse sooritamise ajal kaebaja puudulikule ohutuse

tagamisele, misjärel kaebaja korrigeeris sõiduki paiknemist (lisa nr 4.1., nr 5.1. ja ajaliselt

12:55:39, 12:55:41, 12:55:50 ja lisad nr 7, nr 8 ja nr 10 ajaliselt sünkroonis 13:22:22). Sõiduteel

õige paiknemise puudujääk esines ka pärast parkimisharjutust, kui kaebaja sõitis parklast välja

ning ka sellele olukorrale juhtis eksamineerija tähelepanu (lisa nr 4.2. ajaliselt sünkroonis

12:57:46–12:57:50 ja tagasisides lisas nr 7, nr 8 ja nr 10 ajaliselt sünkroonis 13:21:23,

13:24:54). Lisaks tõi eksamineerija kaebajale eksami tagasisides välja mõningate ebatäpsuste

1 „Astra. Omaniku käsiraamat“ – saadaval Transpordiameti veebilehel

https://www.transpordiamet.ee/soidueksam#eksamisoiduk

3-22-189

10(12)

esinemise suunamärguande kasutamisel (lisa nr 7, nr 8 ja nr 10 ajaliselt sünkroonis 13:22:01),

kuid see ei tinginud sõidueksami negatiivset tulemust. Eelnevast nähtub, et ohutuse tagamise

kompetentsil sai mittesooritatud tulemuse andmisel määravaks ohutuses veendumine just enne

manöövrite sooritamist ning sõiduki positsioon liikluskeskkonnas. Ohutuse tagamise

puudujääke esines sõidu ajal nii reavahetusel, sõiduki parkimisel kui ka sõiduteel paiknemisel.

Sellest tulenevalt hindas vastustaja ohutunnetuse kompetentsi ohutuse tagamisel põhjendatult

mittesooritatuks.

24. LS § 50 lg lg 7 p 1 kohaselt ei tohi juht põhjendamatult aeglase sõiduga takistada teisi

sõidukeid.

25. Sobiva ja teisi mittetakistava sõidukiiruse valiku kompetentsi osas on vastustaja

salvestisele viidates välja toonud, et sõidueksami jooksul esines korduvalt põhjendamatult

aeglasemat sõidukiiruse valikut, millega takistati ka teisi liiklejaid. Videosalvestistelt on näha,

et kaebaja sõitis tihti lubatust väiksemal sõidukiirusel, nt lubatud suurima 70 km/h

sõidukiirusega teelõigul sõitis kaebaja 51–63 km/h (lisa nr 4.1, nr 5.1. ja nr 6 ajaliselt sünkroonis

12:41:25, 12:58:41–12:58:11; lisa nr 4.2. ja nr 5.2. ajaliselt sünkroonis 13:06:50–13:06:57,

13:08:47–13:09:04, 13:11:33, 13:12:15–13:12:40). Eksamineerija tegi sõidu ajal kiiruse valiku

kohta kaebajale märkusi (nt lisa nr 4.2. ja nr 5.2. ajaliselt sünkroonis 13:06:51, 13:11:33–

13:12:15). Sellel hetkel sõitsid eksamisõiduki järel ka teised sõidukid, mis ei saanud

liikluskeskkonna ja vastu liikuvate sõidukite tõttu eksamisõidukist möödasõitu sooritada (nt lisa

nr 6 ajaliselt 12:41:25, lisa nr 10 ajaliselt 13:16:51). Seega takistas kaebaja tegevus ka teisi

liiklejaid. Kaebaja eksamisõidu lõppedes kommenteeris tema sõidukiiruse valikut ka

eksamineerija (lisad nr 7, nr 8 ja nr 10 ajaliselt sünkroonis 13:20:43–13:20:59, 13:23:48–

13:24:00, 13:24:08–13:24:20).

26. Ka kaebaja ise on nii sõidu ajal (nt lisa nr 4.2. ja nr 5.2. ajaliselt sünkroonis 13:06:57) kui

ka eksami lõppedes (nt lisa nr 7, nr 8 ja 10 ajaliselt sünkroonis 13:20:04) kinnitanud ebaõiget

sõidukiiruse valikut. Kaebaja oli teadlik sõidukiiruse piirangust ja enda sõidukiiruse valikust.

Seega oli kaebaja teadlik aeglasemast sõidust ja seeläbi teiste liiklejate takistamisest. Kuna

eksamineerija tegi kaebajale mitmeid märkusi sõidukiiruse valiku osas, tulnuks kaebajal neid

arvesse võtta ning kohandada enda sõidukiirust. Kaebaja väidab, et sooritas sõidueksami

talvistes oludes, sõidueksami sooritamise ajal esines jäiteoht ning oli libe. Vastustaja selgituste

kohaselt jäidet ei esinenud ning teed olid valdavalt soolamärjad. Kohus märgib, et

videosalvestistest nähtuvalt olid sõidueksami sooritamise ajal peamised ja suuremad sõiduteed

lumest puhastatud, väiksemate tänavate teedel (nt sõidueksami lõppedes vastustaja

parklaplatsile pöörates, lisa nr 7 ajaliselt 13:18:47) tuligi kaebajal jälgida kiirust vastavalt

võimetele. Teiste sõidukite liiklemist suurematel ja liiklustihedamatel tänavatel vaadates ei

nähtu, et libedaoht oleks olnud sedavõrd suur, et võinuks olla õigustatud eksamineeritava poolt

lubatud piirkiirusest mitmel korral oluliselt väiksemal kiirusel sõitmine ja seeläbi teiste

sõidukite takistamine. Kuna kaebaja tegi vastavaid vigu eksami käigus korduvalt ning teistel

juhtidel ei olnud võimalik eksamisõidukist liikluskeskkonda arvestades mööduda, samuti ei

olnud ilmastikuolud sedavõrd ohtlikud, et teha mööndusi kaebaja aeglases sõidus, teostas

vastustaja kaalutlusõigust sobiva sõidukiiruse valiku kompetentsi mittearvestatuks lugemisel

õiguspäraselt.

27. Eksamisõidul mitmel korral samade vigade tegemine viitab olulistele puudustele kaebaja

sõiduoskuses ja liikluskorralduse tundmises. Esinenud puudused ei olnud väheolulised, mistõttu

oli sõidueksami mittesooritatuks lugemine põhjendatud. Kohtu hinnangul kinnitavad

sõidueksami videosalvestised, et kaebaja 10.01.2022 sõidueksam tunnistati mittesooritatuks

objektiivsetel kaalutlustel ning lähtuvalt kaebaja sooritusest.

3-22-189

11(12)

28. Juhul, kui juhtimisel esineb vigu ja loomult ohtlikku käitumist, katkestatakse eksam

mittesooritatud tulemusega, olenemata sellest, kas eksamineerija peab sekkuma või mitte

(määruse nr 50 lisa 4 p 1.2). Eksamineerija kohene mittesekkumine aga ei tähenda siiski

automaatselt, et eksamineerijal ei esinenud alust eksamit mittesooritatuks lugeda. Sõidueksami

tulemuse õigusvastasust ei tingi see, et eksamineerija ei katkestanud eksamit enneaegselt, st

enne 35 minuti täitumist. On mõistetav, et eksamineerija soovis sõidueksami kulgu pikemalt

jälgida, veendumaks kaebaja sõiduoskustes ja teadmistes terviklikumalt. Sõidueksami 41-

minutiline kestvus ei muuda praegusel juhul kaebaja eksimusi olematuks.

29. Eeltoodud põhjendustest tulenevalt on vastustaja 10.01.2022 hindamisotsus nii formaalselt

kui ka sisuliselt õiguspärane. Seega puudub alus vaidlustatud hindamisotsuse tühistamiseks

ning kaebus tuleb jätta rahuldamata.

30. Kuna tühistamisnõue jääb rahuldamata, ei ole alust ka kohustamisnõude rahuldamiseks.

Kohustamisnõude rahuldamine ei oleks võimalik ka siis, kui kohus oleks tuvastanud

hindamisotsuse õigusvastasuse. Määruse nr 50 § 10 lg 14 p 1 kohaselt võib sõidueksami

enneaegselt lõpetada ja eksam loetakse mittesooritatuks, kui selgub, et eksamineeritava

oskused, käitumine ja tegevus ei vasta sama määruses lisades 3 või 4 toodule. Kuna eksami

sooritatuks lugemiseks vajaliku 3 harjutuse asemel sooritas kaebaja kaks harjutust, sest

eksamineerija hindas kaebaja sõiduoskuste kompetentsid ebapiisavaks, ei saaks vastustajat

kohustada lugema sõidueksam nõuetekohaselt sooritatuks.

31. Seoses kaebaja ülejäänud väidetega märgib kohus järgmist.

32. Eksamineeritaval tuleb sõidueksamit tehes arvestada, et vastustajal võib töökorralduslikult

olla planeeritud samale päevale mitmeid sõidueksameid. Kuna kaebaja eksam kestis 41 minutit

ning eksamineerija tagasisidestas kaebajale tema sõitu ligikaudu 10 minutit, siis sõltumata

kaebaja soovist saada veelgi põhjalikumat tagasisidet, tuli eksamineerijal läbi viia järgmine

eksamisõit. Kohus ei alahinda kaebaja ebamugavust ja soovi saada võimalust selgitusteks, kuid

tegemist oli sellise ebamugavusega, mida kaebajal tuli teisi eksamineeritavaid arvestades

taluda. Sealjuures on eksamineerija kaebaja ees vastavat ka põhjendanud ning vabandanud.

33. Põhjendatud ei ole kaebaja eeldus, et eksamineerija võis saada eksamiosakonna juhatajalt

korralduse kaebaja eksami mittesooritatuks lugemiseks. Kohus leidis eelnevalt, et kaebaja

sõidueksam tunnistati mittesooritatuks objektiivsetel põhjustel ning lähtuvalt kaebaja

sooritusest. Miski ei viita, et sõidueksami mittesooritatuks lugemine oli tingitud eksamineerija

ja eksamiosakonna juhataja väidetavast koostööst kaebaja vastu. Vastustaja on selgitanud, et

sõidueksamiprogrammi SEP sisse logides näeb Transpordiameti töötja eksamile tulevate isikute

andmeid vaid samal päeval, mil isik eksamile tuleb ning veidi aega enne eksami algust. Kohtul

ei ole põhjust selle teabe tõele vastavuses kahelda.

34. Isiku nõusolek isikuandmete töötlemiseks on üks kuuest võimalikust andmete töötlemise

õiguslikest alustest. Kui isikuandmete töötlemine toimub avaliku võimu teostamise või avaliku

ülesande täitmise käigus, ei ole andmetöötlejal (käesoleval juhul vastustajal) põhjust küsida

isikult lisaks nõusolekut samade andmete töötlemiseks. Selline olukord oleks isikut eksitav ega

vastaks ka üldmääruse tingimustele. Isikuandmete kaitse üldmääruse2 (IKÜM) artikkel 6 lg 1

punkti e kohaselt on isikuandmete töötlemine seaduslik, kui isikuandmete töötlemine on vajalik

avalikes huvides oleva ülesande täitmiseks või vastutava töötleja avaliku võimu teostamiseks.

IKÜM põhjenduste punktis 45 on selgitatud, et kui isikuandmete töötlemine on vajalik avalikes

2 Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2016/679, 27. aprill 2016, füüsiliste isikute kaitse kohta

isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise ning direktiivi 95/46/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta

(isikuandmete kaitse üldmäärus)

3-22-189

12(12)

huvides oleva ülesande täitmiseks või avaliku võimu teostamiseks, peaks töötlemise alus olema

sätestatud liikmesriigi õigusaktis. Sõidueksamite videosalvestamise õiguslik alus tulenebki LS

§-st 191 lg-st 3, mis sätestab, et Transpordiamet võib juhtimisõiguse saamiseks nõutavate

liiklusteooria- ja sõidueksami soorituste reaalajas jälgimiseks ja salvestamiseks kasutada

tehnilisi vahendeid. Salvestisi on õigus kasutada riikliku ja haldusjärelevalve teostamisel ning

vaiete ja kaebuste lahendamisel. Salvestisi säilitatakse vähemalt üks kuu, kuid mitte kauem kui

üks aasta. Majandus- ja taristuministri 22.05.2015 määruse nr 49 „Tehniliste vahendite

paigaldamise ja kasutamise ning andmete töötlemise kord“ (määrus nr 49) § 2 lg 2 kohaselt on

sõidueksami salvestis pildi, heli ja andmete elektrooniline kogum. Määruse nr 49 § 3 lg 2 p-de

1 ja 2 kohaselt on eksami salvestistele juurdepääs eksami andmesubjektil vaide korral temaga

seonduva eksamineerimise osas ja Transpordiameti teenistujal teenistuskohustuse täitmiseks

vajalikus ulatuses. Selliselt kogutud andmed ei ole õigusvastaselt kogutud, sest

salvestusseadmete olemasolu on puudutatud isikutele teatavaks tehtud (määruse nr 49 § 4 lg 2)

ning neid võib Transpordiamet edasises menetluses piiranguteta kasutada (vt analoogia korras

Riigikohtu halduskolleegiumi 14.11.2019 otsus asjas nr 3-16-2497). Kuna vastustajal oli

õiguslik alus sõidueksami salvestamiseks, ei olnud selleks vajalik kaebaja nõusolek. Puudub

alus pidada tõendit lubamatuks.

35. Kohtul ei ole põhjust kahelda selles, et vastustaja volitatud esindaja, olles teenistussuhtes

vastustajaga, omas teenistuskohustuse täitmiseks vajadust videosalvestisele juurdepääsuks, et

käesolevas kohtumenetluses kaebusele vastata. Seda kinnitab ka vastustaja esitatud sellekohane

volikiri (vastustaja 09.02.2022 esitatud volikiri, dtl 37), millest nähtub, et vastustaja esindaja

teostab teenistussuhtest tulenevaid kohustusi. Puudub alus arvata, et teenistuja oleks

teenistuskohustusi kuritarvitanud.

36. Vastustaja infosüsteemides (nt sõidueksami programmis) andmete turvalisuse tagamise ja

kaebaja isikuandmetele ebavajaliku ligipääsu takistamise küsimused ei ole käesoleva vaidluse

esemeks. Käesoleva vaidluse lahendamisel ei lahenda kohus küsimust, kas ja kuidas tuleks

andmetöötlust piirata või keelata või kuidas on vastustaja poolt korraldatud isikuandmetele

juurdepääsu piiramine. Kui kaebaja arvates tema isikuandmete töötlemisel rikutakse tema

õigusi või tema andmete töötlemisel ei ole tagatud turvalisus, on tal õigus pöörduda kaebusega

Andmekaitse Inspektsiooni poole (isikuandmete kaitse seaduse § 28 lg 1).

37. Ülaltoodust tulenevalt jääb kaebus tervikuna rahuldamata. HKMS § 108 lg 1 kohaselt

kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus teeb otsuse kaebaja kahjuks,

tuleb menetluskulud jätta kaebaja kanda. Vastustaja ei ole menetluskulusid tõendavaid

dokumente kohtule esitanud, mistõttu jäävad menetlusosaliste menetluskulud nende enda kanda

(HKMS § 108 lg 1 ja § 109 lg 1).

(allkirjastatud digitaalselt)