2-19-118554/52 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Mati Maksing, Kaija Kaijanen ja Ulvi Loonurm

Määruse kuupäev

16. detsember 2022, Tallinn

Tsiviilasja number

2-19-118554

Tsiviilasi

AS-i ÜHISTEENUSED hagi X vastu parkimislepingust

tulenevas nõudes

Vaidlustatud määrus

Harju Maakohtu 24. oktoobri 2022 otsus

Kaebuse esitaja ja liik

AS-i ÜHISTEENUSED apellatsioonkaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Hageja (apellant): AS ÜHISTEENUSED (registrikood

11052490), lepinguline esindaja AT

Kostja (vastustaja): X (isikukood XXXXXXXXXXX),

lepinguline esindaja Roman Arefjev

Asja läbivaatamine

Kirjalikus menetluses

RESOLUTSIOON

1. Keelduda

menetlusse

võtmast

AS-i ÜHISTEENUSED

22. novembri 2022

apellatsioonkaebust Harju Maakohtu 24. oktoobri 2022 otsuse peale.

2. Teatada apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest keeldumisest pooltele käesoleva

määruse ärakirja kättetoimetamisega.

3. Apellatsioonkaebusega seonduvad menetluskulud jätta hageja kanda, välja arvatud

kaebuselt tasutud riigilõiv, mille ta võib paluda tagastada.

4. Jätta

apellatsioonkaebusega

seonduvad

menetluskulud

rahaliselt

kindlaks

määramata.

Edasikaebamise kord

Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse vahetult Riigikohtule 15 päeva jooksul alates

määruse kättesaamisest, aga mitte hiljem kui viie kuu möödumisel määruse tegemisest.

Määruskaebuse võib Riigikohtusse esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei

ole sätestatud teisiti. Määruskaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv.

Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetlus-

kulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema

tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama

kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks, riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse

kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast

menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

2 (5)

MENETLUSE KÄIK

1. AS ÜHISTEENUSED (hageja) esitas 11. juulil 2019 Pärnu Maakohtule maksekäsu

kiirmenetluse avalduse X (kostja) vastu. Kostja esitas vastuväite ja asi anti üle Harju

Maakohtule (edaspidi: maakohus) läbivaatamiseks hagimenetluses.

2. Hageja esitas 7. novembril 2019 maakohtule hagiavalduse parkimislepingute rikkumise

alusel leppetrahvi 2920 euro, sissenõudmiskulu 30 eurot ja kahju 390 eurot hüvitamise nõudes.

Hageja tõi esile, et kostja sõiduk (BMW X1 registreerimismärgiga XXXXXX) oli

ajavahemikul 23. september 2016 – 18. oktoober 2019 kokku 73 korda pargitud Tallinnas

Kotka 3 ja Kaarli pst 2 tasulise parkimise alal ilma parkimistasu maksmata. Iga parkimiskorra

eest tuleb tasuda leppetrahv 40 eurot. Hagetav kahju seisnes selles, et kostja lõhkus tema

sõidukile paigaldatud hageja rattaluku.

3. Kostja vaidles hagile vastu. Pooled ei sõlminud hagis märgitud parkimislepinguid mh

põhjusel, et kostja sõidukit kasutasid teised isikud. Selle väite kinnituseks esitas kostja volikirja

sõiduki kasutamiseks C-le ja tema kinnituse, mille kohaselt C parkis aastatel 2016–2019 kostja

sõidukit Kotka tänaval ja mõned korrad ka Kaarli puiesteel. Samuti tugines kostja sellele, et

hageja ei teatanud leppetrahvist kostjale mõistliku aja jooksul. Kostja pole hagejale kahju

tekitanud.

4. Maakohus tegi 10. juunil 2020 otsuse, millega rahuldas hagi osaliselt ja mõistis kostjalt

hageja kasuks välja kahjuhüvitise 267 eurot. Menetluskuludest jäi 92% hageja kanda ja 8%

kostja kanda ning maakohus määras kindlaks hüvitatavad kulud. Hageja apellatsioonkaebuse

alusel tühistas Tallinna Ringkonnakohus 30. oktoobril 2020 maakohtu otsuse osas, milles

maakohus jättis rahuldamata hageja nõude 2640 euro väljamõistmiseks, jaotas menetluskulud

ja määras need kindlaks. Tühistatud osas saadeti tsiviilasi maakohtule uueks lahendamiseks.

Sama otsusega jäi rahuldamata kostja apellatsioonkaebus ja maakohtu otsus jäi muutmata

kostjalt 267 euro väljamõistmise osas.

5. Asja uuel läbivaatamisel tegi maakohus 11. augustil 2022 määruse, millega mh jättis läbi

vaatamata nõude 280 euro saamiseks. Hageja oli 7. mail 2020 esitanud maakohtule menetlus-

dokumendi, milles soovis nõudest eemaldada seitse leppetrahvi kogusummas 280 eurot. Hageja

selgitas 23. oktoobril 2020 ringkonnakohtule hagi tagasivõtmise põhjusena, et ta ei olnud nõude

esitamise ajaks veel saanud Maanteeametilt vastust, kes oli nimetatud kuupäevadel sõiduki

omanik javastutav kasutaja. Tulemuseks jäi veel lahendada nõue leppetrahvi 2640 eurot

saamiseks 66 rikkumise eest.

MAAKOHTU OTSUS

6. Maakohus jättis veel menetlusse jäänud hagi 2640 euro saamiseks 24. oktoobri 2022

otsusega (vaidlustatud otsus) rahuldamata. Menetluskuludest jäi 92,01% hageja ja 7,99% kostja

kanda. Maakohus määras kulud rahaliselt kindlaks, tasaarvestas poolte vastavad nõuded ja

mõistis selle tulemusena hagejalt kostja kasuks välja 1744,26 eurot, millelt kohustas hagejat

tasuma viivist. Sama otsusega jäi rahuldamata kostja taotlus kohustada Ct andma tunnistajana

kirjalikud ütlused.

6.1. Pooled ei vaidle selle üle, et hageja koostas parkimise leppetrahvi nõuded seose kostja

sõiduki parkimisega ajavahemikul 23. september 2016 – 31. mai 2019 kokku 66 korda (56

korral viitega parkimisalale Kotka 3 ja 10 korral viitega parkimisalale Kaarli pst 2, igaüks

summas 40 eurot).

6.2. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 271 järgi üürilepinguga kohustub üks isik (üürileandja)

andma teisele isikule (üürnikule) kasutamiseks asja ja üürnik kohustub maksma üürileandjale

selle eest tasu (üüri). Maakohus leidis, et parkimisleping vastab üürilepingu tunnustele. Nimelt

võimaldab tasulise parkimise korraldaja (üürileandja) parkimist vajava auto juhil (üürnik)

kasutada tasu eest parkimisala. VÕS § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule

3 (5)

või seadusele ja VÕS § 158 lg 1 võimaldab nõuda kohustust rikkunud lepingupoolelt

leppetrahvi. Kui kostja on lepingu järgi kohustatud leppetrahvi maksma, siis saab hageja selle

tasumist ka nõuda VÕS § 108 lg 1 alusel. Hageja nõude rahuldamise eeldused on poolte vahel

kehtiv leping, leppetrahvi kokkulepe, leppetrahvi aluseks olevate asjaolude saabumine, hageja

teatamine nõuetekohaselt ja mõistliku aja jooksul kostjat leppetrahvist ning kostja poolne

leppetrahvi tasumise kohustuse rikkumine.

6.3. Maakohus tuvastas kostja esitatud volikirja ja C seletuskirja põhjal, et kostja sõidukit

juhtis vaidlusalusel ajavahemikul ning ka parkis Kotka 3 ja Kaarli pst 2 parkimisalal muu isik,

mitte kostja. Seega hageja ja kostja vahel puudub leping, mille alusel hagi esemeks olevat

leppetrahvi 2640 eurot nõuda.

6.4. Isegi kui eeldada, et hageja ja kostja vahel oli kehtiv leping, siis kostjale ei ole teatatud

leppetrahvi nõudmisest mõistliku aja jooksul. Kostja väitel polnud ta leppetrahvidest teadlik

enne maksekäsu kiirmenetlust. Vastupidist hageja ei tõendanud. Kahjustatud pool kaotab

õiguse leppetrahvi nõuda, kui ta mõistliku aja jooksul pärast kohustuse rikkumise avastamist

teisele lepingupoolele ei teata, et ta leppetrahvi nõuab (VÕS § 159 lg 2). Selles sättes sisalduv

mõistlik aeg on määratlemata õigusmõiste ja seda tuleb kohaldada iga juhtumi eripärasid silmas

pidades. Mõistlik aeg peab jääma rikkumise avastamise ja nõude aegumise vahele ning selle

aja kindlaksmääramisel saab lähtuda VÕS §-s 7 sätestatust, arvestades kõiki asjaolusid ja tehes

kindlaks, kas võlgnikul võis hea usu põhimõttest lähtudes tekkida õigustatud ootus, et temalt

leppetrahvi enam ei nõuta. Hageja tõendas, et ta jättis sõiduki esiklaasile kojamehe vahele

leppetrahvi teatised ainult 12. detsembril 2018 ja pärast 31. maid 2019. Sellest ei järeldu samal

või muul viisil ülejäänud leppetrahvidest teatamine. Tulenevalt VÕS § 159 lg-st 2 on hageja

kaotanud õiguse kostjalt leppetrahvi nõuda.

6.5. Lõpuks tõdes maakohus, et hageja esitatud parkimisala sissesõidu tänavavaate

kuvatõmmis ja üldine parkimistingimuste leht ei tõenda, et kostja sõiduk oli pargitud hageja

parkimistingimustega määratletud kohas ja hageja parkimistingimused olid nähtavad. Seega

pole ka tõendatuid kostja sõiduki parkimine Kotka 3 ja Kaarli pst 2 parkimisalal rikkudes

parkimistingimusi.

6.6. Menetluskulud jaotas maakohus tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 163 lg 1

alusel vastavalt hagi rahuldamise ulatusele. Maakohtu varasema otsusega rahuldati hageja

nõudes 267 eurot, mis moodustab kogunõudest 7,99% – selles osas jäävad kulud kostja kanda.

Ülejäänud 92,01% kuludest kannab hageja.

6.7. Hageja põhjendatud ja vajalik menetluskulu on riigilõiv 625 eurot, millest kostja peab

hüvitama 49,94 eurot (7,99%). Kostja vajalik ja põhjendatud menetluskulu on õigusabikulu

1950 eurot (sh 13 t 15 min tasumääraga 120 eurot ja 4 t 30 min tasumääraga 80 eurot), millest

hageja peab hüvitama 1794,20 eurot (91,01%). Kostja apellatsioonkaebuselt tasutud riigilõivu

ei pea hageja hüvitama, sest kostja kaebus jäi rahuldamata. Maakohus tasaarvestas need

summad ning mõistis hagejalt kostja kasuks välja vahe 1744,26 eurot ja sellelt viivise.

HAGEJA APELLATSIOONKAEBUS

7. Hageja esitas 22. novembril 2022 apellatsioonkaebuse, milles palub vaidlustatud otsuse

tühistada ja hagi rahuldada. Menetluskulud palub hageja panna kostja kanda. Hageja tugineb

oma parkimistingimustele, mille kohaselt parkimislepingu täitmise eest vastutab sõiduki

omanik solidaarselt kasutajaga. Hageja ei nõustu maakohtuga, et kõigi praegu veel

vaidlusaluste parkimiskordade puhul on tõendamata leppetrahvi teate jätmine sõiduki

kohamehe vahele. Enne Riigikohtu 5. juuni 2019 otsust tsiviilasjas nr 2-17-117146 polnud

antud suunist, et just sel viisil tuleb leppetrahvist teatada. Lisaks leiab hageja, et ta on kostja

sõiduki igakordse viibimise tasulise parkimise alal ja ka vastavad parkimistingimused piisavalt

tõendanud.

4 (5)

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

8. Ringkonnakohus keeldub kaebuse menetlusse võtmisest TsMS § 637 lg 2¹ alusel. Hageja

kannab kaebusega seonduvad menetluskulud, aga võib paluda tagastada riigilõivu.

9. TsMS § 405 lg 1 esimese lause kohaselt menetleb kohus hagi oma õiglase äranägemise

kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes samas seadustikus sätestatud üldisi menetlus-

põhimõtteid, kui tegemist on varalise nõudega hagiga ja põhinõue ei ületa 3500 eurot. Kuna

hageja nõue ei ületa seda summat, siis vastab tsiviilasi TsMS § 405 lg 1 tingimustele ja

maakohus võis seda menetleda lihtsustatud korras. Muu hulgas TsMS § 442 lg 10 näeb sellises

menetluses ette maakohtule otsustuspädevuse, kas anda luba otsuse peale apellatsioonkaebuse

esitamiseks.

10. Maakohus ei andud luba otsuse edasikaebamiseks. Otsuses kaebekorra märkimine pole

edasikaebamise loa andmine TsMS § 637 lg 2¹ tähenduses, vaid seadusest tuleneva nõude

täitmine. Edasikaebamise korda tuleb selgitada ka nendes maakohtu otsustes, mille puhul

edasikaebamise luba ei anta, sest edasikaebamine ei ole välistatud ka muudel TsMS § 637

lg-s 2¹ sätestatud alustel (Riigikohtu 8. mai 2017 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-29-17, p 11 koos

selles viidatud varasema praktikaga).

11. Ringkonnakohus ei pea TsMS § 637 lg 2¹ järgi lihtmenetluse asjas esitatud apellatsioon-

kaebust menetlema, v.a juhul, kui menetlusse võtmise otsustamisel on ringkonnakohtule ilmne,

et maakohus on selgelt ebaõigesti kohaldanud materiaalõiguse normi, rikkunud menetlusõiguse

normi või ebaõigelt hinnanud tõendeid ning mõni eelnenud põhjus võis kaasa tuua ebaõige

kohtulahendi. Neid aluseid käesolevas asjas ei esine. Vaidlustatud otsus ei ole maakohtu poolt

selgelt ebaõigesti materiaalõiguse normi kohaldamise tagajärg, samuti ei rikkunud maakohus

menetlusõigust ega hinnanud selgelt ebaõigelt tõendeid.

12. Ringkonnakohus nõustub maakohtu otsuse põhjendustega ja kaebuse väited ei annaks alust

maakohtu otsust muuta.

12.1. Vaidluse keskne küsimus on poolte vahel igakordse parkimislepingu sõlmimine.

Maakohus kvalifitseeris õigesti, et tegemist on üürilepinguga (VÕS § 271). Lepingu sõlmimine

toimub tahteavalduste vahetamise teel (VÕS § 9 lg 1). Parkimislepingule on iseloomulik, et

selle saab sõlmida ühelt poolt vastava teabe avaldamisega parkla sissesõidu juures ja vastavate

tingimuste äratuntavas mõjupiirkonnas sõiduki parkimisega. Sel viisil sõlmitakse leping parkla

operaatori ja sõiduki kasutaja vahel (Riigikohtu 23. märtsi 2016 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-3-

16, p 11 teine lõik ja seal viidatud varasem praktika).

12.2. Maakohus tuvastas menetlusnorme rikkumata, et vaidlusalusel ajavahemikul kasutas

kostja sõidukit C. Seda asjaolu ei ole hageja apellatsioonkaebuses kahtluse alla seadnud. Niisiis

sõlmiti igakordne parkimisleping hageja ja C vahel. Kostja pole selle lepingu pool. Järelikult ei

saa kostjale tuleneda parkimislepingust kohustusi. Siinjuures pole oluline, kas hageja

parkimistingimused nägid lisaks lepingupoolele ette ka sõiduki omaniku solidaarvastutuse, sest

sõiduki kasutaja ei saanud võtta kohustusi omaniku nimel. Hageja pole toonud esile ega

tõendanud, et C tegutsenuks parkimislepinguid sõlmides kostja nimel.

12.3. Ühtlasi otsustas maakohus õigesti, et VÕS § 158 lg 1 ja § 108 lg 1 alusel leppetrahvi

nõudmine eeldab samade poolte vahel lepingu tuvastamist. Kuivõrd käesoleval juhul hageja ja

kostja vahel lepinguline suhe puudub, siis ei saa hageja nõuda kostjalt leppetrahvi.

12.4. Eeltoodud kaalutlustel ei saaks hageja kaebust ühegi parkimisjuhtumi osas rahuldada,

olenemata sellest, kas mõnel juhul oli leppetrahvi nõudest teatatud mõistliku aja jooksul.

Samuti ei muuda asja lahendust see, kas mõnel juhul oli tõendatud kostja sõidukiga parkimisalal

viibimine ja parkimisala kohane tähistamine. Seetõttu pole vaja kaebuse ülejäänud väidetele

sisuliselt vastata.

5 (5)

13. Ringkonnakohtul ei ole alust muuta maakohtu määratud menetluskulude jaotust. Maakohus

on õigesti TsMS § 163 lg 1 alusel jaotanud menetluskulud vastavalt hagi rahuldamise ulatusele.

Hageja kaebus ei sisalda väiteid kulude jaotamise ja rahalise kindlaksmääramise kohta.

14. TsMS § 639 lg 1 ja TsMS § 168 lg 1 alusel kannab apellant menetluskulud, kui kohus

keeldub kaebust menetlusse võtmast ja tagastab selle. Seega tuleb apellatsioonimenetluse kulud

(v.a riigilõiv, vt järgmine p 15) jätta hageja kanda. Ringkonnakohus keeldub kaebust

menetlusse võtmast ega edasta seda kostjale vastamiseks. Nii ei teki kostjal apellatsiooni-

menetluses kulusid, mida tuleks hüvitada. Apellatsioonimenetluse kulud jäävad rahaliselt

kindlaks määramata.

15. Hagejal on õigus esitada taotlus kaebuselt tasutud riigilõivu TsMS § 150 lg 1 p 2 alusel

tagastamiseks pärast käesoleva määruse jõustumist. Taotluses tuleb märkida, kellele ja millisele

pangakontole lõiv tagastada. TsMS § 150 lg 6 kohaselt lõpeb riigilõivu tagastamise nõue kahe

aasta möödumisel selle aasta lõpust, millal riigilõiv tasuti, kuid mitte enne menetluse jõustunud

lahendiga lõppemist.

16. TsMS § 696 lg 1 esimene lause võimaldab esitada ringkonnakohtu määruse peale

määruskaebuse Riigikohtule üksnes juhul, kui see on seaduse järgi lubatud. Käesoleva määruse

peale saab kaevata TsMS § 638 lg 9 alusel.

(allkirjastatud digitaalselt)